90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tervist, mina olen Urmas Vadi ja aasta on 1982. Ilmuma hakkab ajakiri, teater, muusika. Kino. 13. oktoobri öösel puhkeb salapärastel põhjustel Tallinna Niguliste kirikus tulekahju. Soomlased valivad endale presidendiks Mauno Koivisto ja avavad Helsingis metroo. Toimub Falklandi sõda, teisel aprillil okupeerivad Argentiina, näed Falklandi ja Lõuna Georgia saared. Suurbritannia saadab oma väed Maury tagasi vallutama. Londonis sünnib prints William Ajakiri taim annab sel aastal oma aasta inimese tiitli sel korral mitte inimesele, vaid kompootrile. Toyota toob turule oma uue automudeli Camry Itaalias Veronas jõuab esmakordselt letile küpsetis nimega Chaa pata. Eestis jõuab aga raamatupoelettidele Hando Runneli luulekogu punaste õhtute purpur Aino Perviku Arabella, mereröövli tütar. Teema, millega Nonii Runnel ku Pervikama raamatutest tegelevad, on headus ja kurjus. Runneline on muidugi oma hea ja kurja võitlus ajab selgelt Eesti asja. Me kõik ju teame seda. Justamendi lugu. Maa tuleb täita lastega. Laul on selline ilus ja helge, niimodi kiigutav tihti nende lauludega, nii et laulad küll, aga sõnu kuidagi ei pane tähele. Kuid ka selles luuletuses kirjutab Runnel võitlusest. Maa tuleb täita lastega ja laulude ja lastega ja kõige vastu võidelda, mis võõrastav ja vaenulik, mis vaenulik ja valelik. Ja võidelda, kus võimalik, kus võimalik ning vajalik, sest elu kõik on ajalik ja lastele jääb tulevik ja maa see minevik. Aastal 82 on selge, kelle vastu tuleb võidelda, kes on need võõrad ja vaenulikud. Tänasel päeval saaks luuletus hoopis teise varjundi. Eesti asja ajamine jääks muidugi endiselt alles. Terviku hea ja kurja võitlus toimub aga mereröövlite ja merehädalise Hassani vahel. See raamat on nii-öelda Rodi põnevik, aga samas ka täiesti filosoofiline. Seal küsitakse ära kõige olulisemad küsimused, nagu näiteks, mis on surm millest inimene koosneb, kust tuleb kurjus. Ja seejuures ei muutraamat kuidagi realistlikuks ja see pole ka lihtsalt action. Aga sellest on tehtud ka väga hea film. Aga ainus asi, mida filmile ette heita, on see, et sealt on välja jäetud raamatu üks parimaid kohti. Ja selleks on Lendav Hollandlane. Lendav hollandlane on Kulpiv kummituslaev ja mereröövlipealik Taaniel Tina meestest kolm lähevad sinna laevale, lootuses leida varandust ja jäävad laevale terveks ööks. Hommikul tuleb vaid kaks meestest tagasi. Tsiteerin. Tulijad olid martsipan ja teine sõjalaevameestest. Nad mõlemad olid üleöö halliks läinud ja nende silmi ei võinud keegi vaadata. Jube oli taluda nende pilku. Mis seal oli? Küsis Taaniel. Ära seda iial küsipealik, ütles martsipan.