90 aastat Eesti Raadio ka 90 raamatut 90 päevaga. Tere olen Peeter Helme ja aasta on 1993. See on aasta, mil maailm hakkab juba vaikselt idabloki varisemisest tekkinud uue reaalsusega kohanema ning Mil idabloki riigid omakorda püüavad leida oma kohta selles uues maailmas. Aasta alguses jaguneb Tšehhoslovakkia kaheks ning Euroopa Liidu eelkäija Euroopa majandusühendus kaotab omavaheliselt kauplemispiirangud ja moodustab ühisturu. Suvel lahkub Eestist viimane Vene piirivalvur Leedu ja Poola saama taga Vene vägedest päris lahti. Uut identiteeti otsiv Venemaa annab kohtu alla augusti putšistid ning Jeltsin saadab laiali KGB järeltulija julgeoleku ministeeriumi. Hästi palju juhtub muidugi Eestis toimub ju iseseisva riigi ülesehitamine. Kaitsevägi hakkab juhtima Aleksander Einseln. Maikuus toimub Viljandis esimene folk. Suvel algab kuni sügise lõpuni kirgi küttev bulla, mäekriis avatakse Rahvusraamatukogu, Abja-Paluoja ja saue saamad linnaks. Iseseisva telekanalina alustab tegevust ETV ning esimest korda läheb Raadio kahe eetrisse Hillar Palametsa ajaloo tund. Kõik on uus, ka kirjanduses. Lugejaid vaimustab, hämmastab Emil toode nime all ilmuv romaan Piiririik. See teos just nagu räägib Eestist, aga just nagu ei räägi ka. Võimatu on aru saada, kes eelkõige, mis soost on jutustaja, mis on tema päritolu. Millised eesmärgid kõik on ujuv, hajuv ebamäärane tegevus toimub kauges Pariisis ja Amsterdamis kuid sealset idülli rikuvad mälestused ühest hallist võsasest maast kuskil kaugel piiril. Teost on nimetatud uue Eesti esimeseks roopa romaaniks. Vahel on ka öeldud, et see on Eesti esimene homosuhteid käsitlev lugu. Ja kriitilisemalt on öeldud, et see on prantsuse modernistliku kirjanduse töötlus. Olgu kuidas on, kuid ülemineku ajal kultuurile ajakirja vikerkaartoimetajana töötanud ning luuletajana kirjandusse tulnud Tõnu Õnnepalu kirjutatud ja Emil toode varjunime all avaldatud piiririik on teos mis sõnastab väga hästi eesti ja eestluse olemuse segastel üheksakümnendatel. Meil on oma igatsused ja kujutelmad sellest, kuhu me tahame minna ja kes me. Kuid, ega me tegelikult ikka eriti mõista seda maailma, mille osaks tahame saada. Ja selles polegi süüdi meie valikud, vaid lihtne tõik, et Eesti ongi piiririik.