90 aastat Eesti Raadio ka 90 raamatut 90 päevaga. Tere, olen Peeter Helme ja aasta on 1995. Maailmas on segadusi küllaga. Tšetšeenias jätkub sõda Ameerikas Oklahoma City valitsushoones lõhkavad kodumaised terroristid pommi ja tapavad 168 inimest. Srebrenica panevad serblased toime jõletu massimõrva. Kevade ja suve jooksul löövad aga horvaadid Serbia separatistid välja Sloveeniast, Ukrainast. Samal ajal. Meil on maailmas üha enam märke saabuvast e-ajastust. Kasutusele tuleb uuenduslikke, Windows 95. Asutatakse Emai, müügile jõuavad teeveedeed. Eestis läheb 1995. aastal eetrisse terve ports uusi raadiojaamu. Tööd alustavad klassikaraadio, Valga Raadio Ruut ning praegu kultuskanaliks muutunud nõmmeraadio. Üldisemas mõttes marsib Eesti rõõmsalt Euroopa poole. Osaleme esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel. 24. novembril kirjutab peaminister Tiit Vähi alla avaldusele, milles Eesti teatab soovist ühineda Euroopa Liiduga, kuhu on sama aasta alguses vastu võetud Austria, Rootsi ja Soome. Mingis mõttes on Tiit Vähiga seotud ka 1995. aastal ilmunud Andrus Kivirähki Raamat Ivan Orava mälestused ehk minevik kui helesinised mäed. Nimelt tähistab teos murrangut Eesti ajalooteadvuses. Kui taasiseseisvumise ja Mart Laari valitsus seal kuni 1994. aastani on Eesti ajaloo ja rahvusteadvus lähtunud vana vabariigi ning Pätsi aja ideaalist. Signaari valitsuse kukkumisega saabub meie ühiskonda lisaks poliitilisele murrangule ka ideeline murrang, mingi lummuses panemine, leppimine iga päevaga. Ivan Orava mälestused naeru, vääristamatki, seda niinimetatud Laari Vahtre ajalookäsitlust, mille taotluseks on olnud viia uus Eesti tagasi väga vanasse Eestisse. Mitte et see kõik halb ja vale oleks ja ega seda ütle ka Kivirähk. Ilmselt ta ei võtagi seda kõike nii teadlikult. Kirjanik lihtsalt vaatab enda ümber ringi, näeb üsna käremeelsed ja huumorikaugeid eesti patrioote ning loobki selliste tegelaste koondkuju vana sepa Ivan Orava, kelle maailmas puuduvad pooltoonid. Eks me sellepärast ivani armastamegi ja ootame palavalt ka tema teateid põrgust, kus ta pätsiga ilma asju arutab ja vana viina nina Jaan Tõnissoniga teravat virutab. Ilmselt ei saa Ivan oma lihtsameelsuses ise arugi, kui oluline roll on tal olnud täita Eesti eestlaste maailmapildi arendamisel.