90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tere, olen Peeter Helme ja oleme 1990 seitsmendas aastas. Pean alustama sellest, et tegu on minu jaoks olulise aastaga. Lõpetan sel aastal eneselegi üllatuseks keskkooli ning asun juba samal sügisel Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Viimasega seoses on meeles, kuidas vaatan just enne Tartu poole teele asumist kodus telekast uudiseid ja seal räägitakse Pariisis toimunud autoõnnetusest, milles saab hukka printsess Diana ühes oma armukesega. Kuid eks sel aastal juhtub muudki. Näiteks läheb 1997. aasta esimesel juulil Hongkong Hiina rahvavabariigivõimu alla. Kuuendal juulil alustab Marsil tegevust Mars pahafainderi uurimismissioon mis toimetab planeedi pinnale ka esimese Marsi kulguri. Sotsiooner ehk rändur uurib punast planeeti kuni septembri lõpuni. Septembris juhtub aga Eestis üks jube lugu, kui Kurkse väina ületades hukkub 14 balti rahuvalvepataljoni liiget. Detsembrikuus saab Kasahstani pealinnaks senise Almata, naaseme lastanaa ning maailma kinodes esilinastub James Cameroni Titanic. Millest saab selle hetke suurim kassahitt? Kivisildniku edu kohta on raske midagi öelda, kuid üheksakümnendatel raputab ta Eesti kirjanduselu kindlasti rohkem kui Cameron maailma kinoajalugu. Mäletatavasti avaldab Kivisildnik 1996. aastal oma vastvalminud kodulehel isenesest varem valminud teksti Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga olulist. See tekst põhjustab kõmuliste skandaali, kui Hando Runneli ja Aivo Lõhmus Kivisildniku kohtusse annavad. Asitõendina konfiskeeritakse Kivisildniku arvuti Kivisildniku poolt ja vastu ilmuma Kirjanduses arvukalt mõtteavaldusi. Kohtuasi lõpetatakse kuu aega hiljem kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Absurdne lugu aga sobitub Kivisildnik uga. Ja kindlasti ei morjenda see autorite eriti, sest juba 1997. aastal avaldab Kivisildnik luuleteose kohta mahuka, 171 leheküljelise raamatu loomade peal katsetatud inimene. Autor ise nimetab tekstiromaaniks, vahel on selle kohta öeldud ka värssromaan. Aga olgu žanripiiridega, kuidas on, tekst on kindlasti pühakiri igale tõelisele Kivisildnik Jaanile ning üleüldse märgiline tekst 90.-te eesti kirjanduse mõistmiseks. Erudeeritud sajatused segamini segase peksmisega lugeja sõimamise, ühiskonna kirumise, kõrgest eetiliste väärtuste kuulutamisega, tänavakeeles ja nii edasi. See tekst on justkui kokkuvõte sellest, mis 90.-te Eestit iseloomustab. Lahutus, vabadus, otsinguiha, loomade peal katsetatud inimest praegu lugedes tekib ühelt poolt nostalgia, aga teisalt võib rahulolevalt nentida, kui ka kõik muu on muutunud, siis Kivisildnik ja tema tekstid püsivad ka 21. sajandil sama värsketena.