Selle viiulikontserdi kirjutas Peela partok 1907. aastal. Kuulajateni jõudis teos esmakordselt 1958. aastal. 13 aastat pärast helilooja surma. Ja kuigi kontserdi kirjutamisele järgnenud ligi 40 aasta jooksul oli partok loonud väga palju küpsi meistritöid, muutus pool sajandit vaka all seisnud noorpõlveteos otsekohe väga populaarseks. Selle võtsid oma repertuaari paljud nimekad viiuldajad. Helitöö kõlab värskelt ja kaasaegselt. Küllap sellepärast, et inimtunded suur armastus oma rõõmude ja kannatustega ei vanane. Viiulikontsert on noore helilooja siiras pihtimus. See on pühendatud viiuldaja šefi häirile. Steffi Heyer ja Peela partok õppisid üheaegselt Budapesti muusikaakadeemias. Hiljem pidasid mitu aastat kirjavahetust. Ühes Spartaki kirjas on üles märgitud lühike muusikaline fraas selgituseks sõnad. See on teie leitmotiiv Steffi. Sellele samale motiivile ongi üles ehitatud, dub viiulikontserdikogu, esimene osa. Viiulikontserdi esimene osa kujutab endast otsekui armastatud neiu portreed. Seda kinnitab asjaolu, et see on peaaegu muutmatul kujul üle kantud pisut hilisemasse teosesse kaks portreed pealkirja all ideaal. Kontserdi teine osa annab edasi autori autoportree, tema unistused, hingelised, heitlused ja pettumused nähtuna romantilise irooniaga. Heitlus kehvi Heyeri pärast oli heitlus jumalaga. Neiu oli usklik, katoliiklane, heliloojaga veendunud ateist. Ja selles heitluses jäi inimlik armastus jumalale alla. Ifi Heyer säilitas hoolega autori pühendusega nooti, kuid teost täie esitanud ega soovinud, et ka keegi teine selle tema eluajal kaua võtaks. Vastavalt pistamendile anti viiulikontserdile elu õigus alles pärast Tiefi Heyeri sur. Kogu oma elu tahan ma alati jälje kõiges, olla ustav ühele eesmärgile töötada ungari, rahva ja Ungari Isamaa heaks. Nyyd paatuslikud, kuid siirad sõnad kirjutas keelab oma emale 1903. aastal. Samal aastal lõpetas ta muusikaakadeemia andekale. Noormehel oli soovitatud minna õppima Viini konservatooriumi kuid ta otsustas Budapesti akadeemia kasuks. Õppeasutuses oli veel tunda selle rajaja ferenduslisti vaimu. Võideldi Ungari rahvusliku muusika eest. Paar doc ja tema õpingukaaslane Zoltan kooday liitusid demokraatliku intelligentsiga, kes oli kogu Ungarit sajandi algusaastail haaranud rahvusliku vabastusliikumise eesotsas. Noort põlvkonda vaimustasid revolutsioonilise luuletaja Endre Aadi ideed. Olukord Ungaris sarnanes 1848. aasta revolutsiooni eelõhtule. Uhkusega meenutati Lyoscossuti aega, kus Väike-Ungari suutis reaktsioonile kauem vastu panna kui Euroopa suured riigid. Neili sündmustele pühendaski, keelab partok oma esimese suure teose kosult. See koosneb 10-st osast ning manab kuulaja ette Kossuti vägeva kuju. Mõtled isamaast, mis on hädaohus minevikku, õnneajad ja õnnetused kutsutakse võitlusele vabaduse eest. Kuulajale kangestuvad meeleheitliku vapruse pildid ebavõrdsest võitlusest. Kahe viimase osa kohta ütleb autor programmis. Üheksas osa lõpp kõigega. Sügav lein vallutab maa, kuid isegi leinamine on keelatud. Sellepärast on 10. osa kõik vaikne. Nii vaikne. Euroopa vaikne, vaikne jälle ei vooga ülestõusud, siin Euroopa vaikib, häbi talle. Etpriiust võidule ei vii. Meid arad rahvad jätsid maha. On ungarlased üksi veoks. Nüüd teistel andmeil kõlg subahil, mõõt heliseb vaid meie peos. See ülejäänud nagu meie siingi, et tõrvik, kuid me oleme. Kui kõik on unis ümberringi, nii pimeduses, põlemi. Nii peale priius, vaata hetki, kas näed, suur rahvas, oleme, hirm teistel anda silma Vedki verd sulle ohvriks Toomeni. Või kas ehk rohkem veel on vaja su õnnistuseks miskit muud. Sel karmil truudusetu ajal me olnud sulle ainsat truud. Paar tokki, suured eeskujud muusika vallas olid Beethoven, Wagner, Richard Strauss, eriti aga list, kes jäi elu lõpuni tema lemmikheliloojaks. Kuid suurim eeskuju ja igavene Loomingu läte kolib paar tokki jaoks rahvamuusika. Sellega oli ta kokku puutunud juba väga varakult. Lapsepõlve ja varase nooruse oli ta veetnud Transilvaaniast mitmesugustes piirkondades, kus väga tihedas naabruses elasid ungarlased, rumeenlased, slovakid, kõigi nende rahvaste muusikas oli palju omapärast. Nad rikastasid vastastikku 11 lisasid omapoolseid jooni hiljem tagasi. Laenatuna omandasid hoopis uue värvi ja kõla. Partup pidas väga oluliseks rahvaste muusika vastastikuseid mõjutusi. Rassi puhas muusika, mille kaitseks astusid välja natsionalistid on alati hoopis vaesem. Selles veendus Spartok Põhja-Aafrikas, kus tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvate Oaside elanike rahvaviisid olid õige ühetaolised. Ida-Euroopa tihedalt segarahvastikuga asustatud aladel võib aga üheainsas külas leida tohutult erinevaid rütme laadi helitõuge partokoli väsimatu rahvakunstikogumisel. Tema huvid ei piirdunud ainult muusikaga, vaid alati kirjutas ta üles ka laulutekstid, keda võlus nende poeesia ja orgaaniline seos muusikaga. Ka esemelist rahvakunsti hindas helilooja väga kõrgelt. Tema harukordne keelteanne võimaldas paljudest rahvustest inimestega vabalt suhelda. Talupoegade puul, patriarhaalne elulaad, Nende ühtekuuluvustunne loodusega kolib partokile ideaaliks, mida ta Kaugeltki kõik ei osanud näha rahvamuusikas professionaalse muusikaalust. Üks tuntud muusikamees ründas partokid ja kuutäid. Väikesed rahvamuusika kogumine, mis nii paljudes maades on moodi läinud tähendavat lihtsalt mugavust. Heliloojad Luutvatetzee värskendav läte elustab nende viljatuid ajusid. See olevat köie varjata oma sisemist jõuetust. Partokastus sellistele mõtteavaldustele tuliselt vastu. Kas te arvate, et muusika loomine käib nii? Ühel ilusal päeval istub keegi rahvalaulude kogumisest innustunud helilooja laua taha kavatsusega kirjutada sümfoonia. Ta murrab hulk aega pead, aga sobivat teemat ei suuda välja mõtelda. Siis võtab ta oma kollektsioonist ühe või paar meloodiat ja sümfoonia ongi ilma eriliste pingutusteta valmis. Oo ei. See pole kaugeltki nii lihtne. Kliimale nii suure tähtsuse andmine on saatuslik viga. Me teame, et Šveits piir laenas oma näidendite faabulat kroonikatest ja varem ilmunud teostest. Kas see tähendab siis, et tema enda aju oli viljatu ja loomisvõimetu? Ometi ei süüdista keegi Šveits piri plagiaadis? Ei muusikas poeesia segamaalikunstis pole oluline, kust on teema pärit vaid see, kuidas me seda töötleme. Selles avaldub kunstniku individuaalsus ja andekus. Pihlap Bardot ise deklareeris, et tema seisab oma kunstiga igasugusest poliitikast eemal. Kuid tegelikkuses osutus kõik otse vastupidiseks. Esimene maailmasõda, mis tõi ohtralt kannatusi kõigile Euroopa rahvastele, puudutas heliloojat valusalt. Tema loomingusse ilmusid süngemad värvid. 1919. aastal lühikest aega eksisteerinud Ungari Nõukogude vabariigi ajal võttis Spartak innuga osa ühiskondlikust elust. Nüüd oli võimalik ellu viia ammused ideed anda arenguvõimalused rahvatalentidele reformida muusika õpetamine algkoolides. Kuid nõukogude vabariik lämmatati ja võimule pääses Horti diktatuur. Nüüd ei unustatud paar tokki aktiivsust rahva võimu ajal. Muusikaakadeemiast, kus ta oli 15 aastat olnud klaveriklassi õppejõuks saadeti partok ühes mitmete teiste ebasoovitavate vaadetega õppejõududega pikaajalisele puhkusele. Tema helitööd leidsid ametlikes ringkondades enam kui jaheda vastuvõtuhelilooja, jätkas oma rahvamuusikaalast tööd. Käsil oli uurimus rumeenia folkloorist ja isegi sellepärast tekkis pahandusi. Teda süüdistati peaaegu et riigireetmises. Budapesti ajalehtedes ilmusid artiklid pealkirjadega Peela partok, vallahhide kultuuriteenistuses ja muud taolist. Ungari valitsus ei olevat andnud partokile puhkust mitte selleks, et ta raiskaks Ungari raha rumeenia muusika uurimiseks. Rahvamuusika küsimustele tulevad nüüd läheneda Ungarluse positsioonilt. Rumeenia natsionalistid omakorda süüdistasid partokid agressiivsuses ja teiste siseasjadesse vahelisegamises. Paar tükki jaoks oli aga rahvamuusika uurimine rahvusvaheline teadus, kus oleks absurdne kinni pidada riigi piiridest. Tartoki noorpõlve teostes oli tugevasti tunda 19. sajandi romantikute mõjusid. Hiljem kujunes välja tema omapärane loomingulaad, mida ühelt poolt mõjustas rahvamuusika, teiselt poolt Impressionistide, eriti püssilooming. Partoki ainuke ooper hertsog sinihabeme loss on selle laadi heaks näiteks. Ooperis on ainult kaks tegelast, hätsuks sinihabe ja tema naine juudid. Süžee on võetud vanadest seekey rahvalegendidest. Muusikas on kasutatud kõnekeele intonatsioone nagu püssi, mussowski ja Janatšeki ooperiteski. Kuu täi on hertsog sinihabeme loss-i iseloomustanud. Nii. Selles ilmas sündmustikute jutustuses ei ole mingeid pärile omaseid šablooni igavesti lahendamatute mehe ja naise vaheliste suhete probleeniga. Vana legendi areng paelub ja võlub publikut esimesest noodist viimaseni. Dramaturgiline ja muusikaline liin arenevad paralleelselt täiendavad teineteist vastastikku, moodustades nagu grandioosse Kahekordse vikerkaari. Intonatsioonidelt lähedane ooperile on ka ballett puust prints mis on kirjutatud kolm aastat hiljem. Jälle on süžee aluseks rahva ballaadid, seekord armastuse, kõik võitvast jõust. Vastavalt sisule on ka muusikas rohkem helgust. Siin on ohtralt sümbolistlik kuja balletile omast tinglikust, kuid ka palju leidlikkust ja eritäit. Kontraste balleti esilavastus Budapestis oli kiumphaalne. Hoopis teistsuguseks kujunes aga partoki kolmanda lavateose balleti Võlumandariin saatus. See 1919. aastal loodud teos on üks keerukamaid ja pessimistliku maid paar tokki loomingus. Maailmasõja järel kogu Euroopat vallanud Ekspressionism haaras ta Ungari heliloojat. Süžee on sünge ja pessimistlik, muusika annab väga täpselt edasi tegelaste psühholoogia suurt tähelepanu nautor pööranud rütmile ja tämbritele. Esmakordselt nägi ballett rambivalgust alles seitse aastat hiljem ja sedagi mitte autori kodumaal, vaid Kölnis. Esietendus põhjustas skandaali ja valitsuskeeles võlu mandariini mängimise põhjendades seda teose amoraalsusega. Budapestis kaaluti balletilavastamist 1931. aastal helilooja 50. sünnipäeva tähistamiseks kuid seegi kord keelati see amoraalsus ettekandele ära. Võlumandariini muusikaga sai publik kontsertettekandes siiski tutvuda. Ungaris lavastati balleti esmakordselt alles 1945. aastal ja sellest peale on see püsinud pidevalt repertuaaris nii autori kodumaal kui ka paljudes teistes riikides. Kahekümnendail aastail sai partuki looming tuntuks kogu maailmas. Palju aitasid selleks kaasa helilooja rohked kontsertreisid välisriikidesse. Ta oli suurepärane pianist täiesti ainulaadse mängustiiliga, nagu väidavad üksmeelselt kõik kriitikud. Partuk kirjutas rohkesti klaverimuusikat. Paljud tema teosed peavad silmas pedagoogilisi eesmärke ja on mõeldud algajaile. Kuid ka need õppepalad on igaüks omaette väike, terviklik kunstiteos, mitte lihtsalt näpuharjutuseks mõeldud salongimuusika. Maailmakuulsat heliloojat ei sobinud ka Ungari valitsevale kihile enam ignoreerida. Talle pakuti uuesti pedagoogitööd muusikaakadeemias. 1923. aastal tähistati pidulikult Budapesti ühendamise viiekümnendat aastapäeva. Selle puhul korraldatava kontserdi jaoks telliti kappaar dokilt helitöö. Ta võttis pakkumise vastu, kuid täitis selle hoopis omamoodi rahvuslikuks pidupäevaks, mida püüti korraldada võimalikult natsionalistlikud vaimus kirjutas Spartak viieosalise tantsu süüdi, mida ta ise iseloomustas nii. Neljas osa on täiesti idamaise araabia karakteriga osi sidu rit ornell ja teine osa on madiaarite oma. Kolmandas osas on segunenud Ungari, Rumeenia ja isegi araabiajooned. Viies teema nii primitiivne, et selle iseloomustamiseks ei saa esile tuua muudkui tema talupoeglik. Patriarhaalse karakterit rahvusliku päritolu määrama ei hakkagi. Niisiis jäi partokuma internatsionalismi is ikkagi iseendaks. Muide, mis puutub tantsu süviti, siis siin ta rahvamuusikat ei tsiteeri. Teemad on kõik originaalsed. Kolmekümnendail aastail olid partoki jõudnud vaieldamatult kaasaegse muusika tippklassi. Igal aastal ilmus temalt uusi teoseid, milles järjest selgemini avaldus tema omapärane anne. Paar tokki teoseid mängiti kõikides riikides. Ta oli oodatud interpreediks paljude maade kontserdisaalides. See andis kuulsust ja sära kogu Ungari kunstile. Kodumaa valitsev ringkond oli seatud raske küsimuse ette arvestamata jätta juba nii kuulsat meest ei saa aga oma ideoloogiliselt platvormile riigi truule kaastööle ei õnnestu diktatuuri võimul veendunud demokraati tõmmata. Pattuki uued teosed võttis ametlik kriitika kodumaal võrdlemisi külmalt ja kahtlevalt vastu. Kaljude esiettekanded toimusid hoopis teistes riikides. Iga viie aasta tagant anti Ungaris selle perioodi jooksul ilmunud parimale rahvuslikule kunstiteosele Gregossi preemia. 1934. aasta lõpus sai teatavaks, et järjekordne laureaat on peena bardakk. Kena ja teenitud tunnustus. Kuid siis selgus, et žürii oli konkursile esitatud teise klaverikontserdi asendanud esimese orkestri süüdiga, mis oli kirjutatud 1905. aastal. Ei teose Vainimise ega esiettekande aeg olnud kooskõlas konkursi tingimustega. Partok keeldus preemiat vastu võtmast. See teos on mulle muidugi väga armas, kirjutas ta. Kuid ajavahemikus 1929.-st 1934. aastani on Ungaris ette kantud parimaid ja palju küpsemaid teoseid. Ma ei soovi vastu võtta Gregossi medalit ei praegu ega tulevikus, ei oma eluajal ega pärast surma. Ja tõepoolest kas või paar tokki enda viimaste aastate loomingust oleks peale klaverikontserti olnud võimalik valida veel mitmeid teoseid kõrge autasu jaoks. Kasvõi 1930. aastal valminud ilmalik kantaat, et see on poli fooniline, väga huvitava, harmoonilise koega suurteos võrdselt meisterlik nii koori kui orkestri Tiides stiili ühtne ja äärmiselt loogiline Marenduses. Transilvaania legendid elustuvad täiesti kaasaegses helikeeles. Ilmalik kantaat on helilooja poeetiline kreedo. Inimene kuulub loodusega ühte. Inimene peab olema vaba. Üheksa venda läksid jahile ja kohtasid sügavas metsas imelist hirve. Teda jälitades jõudsid nad oja kaldale. Ületanud oja, muutusid noormehed ise hirvedeks. Isa läks poegi otsima ja kohtas laanes üheksat kaunist hirve. Ta sihtis ühte uhketest loomadest, kuid see hakkas kõnelema tema vanema poja häälega. Isa kutsus poegi koju, kuid need, kes on tundnud vabadust haljasmetsas ei taha enam pöörduda tagasi vaenulikkuse ja ebaõigluse Maida. Mees ved ei mahu kitsaist ustest läbi. Nende koht on metsas, suurus. Nii sihvakad, kehad ei taha kanda kitsast kuube. Nad võivad kõndida vaid puude vahel. Et jalad ei tallalõkete tukka. Nad astuvad pehmil lehi, vaiba. Meie suud ei ju iialgi enam peeglitest paid, ainult jahedatest allikatest. Bela partok jälgis tähelepanelikult maailma poliitilist olukorda. Fašismi võimuletulekust Saksamaal nägi ta otsest ohtu kogu Euroopale. Ta võis tänaval katkestada kõige huvitavama vestluse, et heita pilk värskesse ajalehenumbrisse ja teada saada, kuidas arenevad Hispaania kodusõjasündmused. Tšehhoslovakkia ja Austria annekteerimine mõjus ränga hoobina. Tartoki kui kuudei teosed olid ilmunud ühe liini kirjastuse väljaandel. Kui nüüd saadeti lepingu uuendamiseks ankeedid, milles vastavalt fašistliku režiimi nõude eile oli ka lahter aaria rassikuuluvuse kohta keeldusid mõlemad Ungari heliloojad niisugustele küsimustele vastamast. Vähendas suhete katkemist ja edasiste kirjastamisvõimaluste peaaegu täielikku puudumist. 1938. aastal esines partok avaldusega, millega kiilas oma teoste ettekandmise fašistliku diktatuuriga riikides. Partok nägi reaalset ohtu, et ka Ungari satuks sellise süsteemi mõju alla. Ma ei suuda endale ette kujutada, kuidas ma hakkan elama ja kuidas võib edasi töötada niisuguses riigis, kirjutas helilooja ühele sõbrale. Ta leidis, et tuleks ära sõita, kuni see veel on võimalik. Kuid kas on sellestki kasu, kas ta suudab välismaal leida tööd, mis võimaldab ära elada? Kas ta suudab kodumaast eemal muusikat luua, kui hing on täis igatsust ja valu. Ja kuidas jätta maha ema, kellele on jäänud veel pähe elada? Paar tokki jättis emigreerumise mõtte kõrvale. Poliitiline olukord muutus järjest ähvardava maks. Ja kui helilooja oli matnud oma ema, tegi ta otsuse siiski kodumaalt lahkuda. Bardot pidas oma kohuseks avaldada oma poliitiline testament, milles väljendus tema suhtumine valitsevat režiimi. Kui pärast tema surma tahetakse anda mõnele tänavale tema nimi või paigutada kuhugi mälestustahvel siis ei lubada seda teha kuni Ungaris kas või üksainuski tänav või väljak kannab Hitleri või Mussolini nine. Kaheksandal oktoobril 1940. aastal toimus Budapestis Bela partoki lahkumiskontsert. Ovatsioonid olid tormilised ja lõputud. Nüüd lõpuks nimetas ka kodumaine kriitika partokit käesoleva sajandi suurimaks muusikuks. Immigrandi elu Ameerika Ühendriikides ei olnud partukile hoopiski kerge. Lisaks kodu igatsusele ja murele Ungari ning kogu Euroopa saatuse pärast tuli taluda ka majanduslikke raskusi. Kontserditegevuseks olid väga piiratud võimalused. Ameerika publik, kes mõne aasta eest paardokile vaimustatud aplodeeris, oli nüüd huvi tema vastu kaob tänud. Suurt rahuldust pakkus Columbia ülikoolis leiduva Jugoslaavia rahvalaulude ainulaadse kogu läbitöötamine. Kuid see töö oli vaid ajutine ja mõne aja möödudes ründas jälle mure igapäevase leiva pärast. Lisaks kõigele hakkas tervist järjest halvenema. Haigus oli ravimatu. Tänu Ameerika heliloojate kirjanike ja kirjastajate assotsiatsioonitoetusele sai paartok viibida haiglas ja sanatooriumis. See tõi ajutist kergendust. Ja siis telliti temalt Philadelphia sümfooniaorkestri jaoks orkestri kontsert. Vabanemine tundest, et tema muusikat põiguteeritakse, vallandas loomingulised jõud, mis ligi neli aastat olid kammitsais olnud. Orkestri kontserdi järel valmisid sonaat sooloviiulile ja kolmas klaverikontsert 1945-ni taasta. Oktoobris lootis Spartak lõpetada ka Albi kontserdi. Sellele ja kõigile teistele plaanidele tegi lõpusurm 26. septembril. Pihla Tartupi hea sõber Pence saabulgsi annab heliloojast niisuguse portree. Ta oli keskmist kasvu, habras ja närviline. Entsee habras ja kõhetu, haigustest kurnatud, keha kandis suurepärast pead sügavad tumepruunid, erksad silmad, avardusi, kes süttisid, kui ta mängis klaverit või sekkus vaidlusse. Kumera lauba kohal olid noorpõlves lained juukse kahlud. Hiljem olid need lühikeseks pügatud. Ta läks varakult halliks, eriti oimudel. Kitsas nina, energilised huuled. See andis põhjust võrrelda teda keskaegse äss giidiga. Tema peente sõrmedega kätes oli erakordselt palju jõudu. Kuid veelgi suurem oli tema vaimujõud. Need, kes nägid teda klaveri taga, ütlevad, et ta liigutuste žestidest ja värinas oli midagi hüppeks valmistuvad pantri sarnast. Midagi ähvarda tavat. Väga madal hääl oli kummaliseks kontrastiks sellele haprale närvilisele kehale. See võlus oma rahuliku tämbriga. Tema kõnekeel oli erakordselt puhas, realismi väljendusviis tagasihoidlik, objektiivne, lakooniline. Nii palju siis Keila partakist.