Meil on siin bemm Kellel on? Veel teel ümber lüüakse lenduritel aspektraale. Enne voodit. Osta. Antsla tahab Käituda samm laadasorti ja seal ta saldava vee parmedki lattoosin. Ellidel eest üksgringla nuudli. Kui kuulda rootslasi meenutamas oma rahvusliku laulumees Evertoobi käes hoida, aga plaadiümbrist nimega ever toob kusjuures perekonnanimi vastab kirjapildis saksakeelsele sõnale tuvi siis kohe nagu ei oskagi taibata, tegemist on ühe ja sama mehega. Aga saksa lik Taube silma jaoks ja prantsusliktook kõrva jaoks on ikkagi üks ja sama isik. Mobile on prantslaslik laulukultuur olnud, lähen kuisaks saama. Oma kuuekümnendates eluaastates, uuris ta keskaegse Prantsusmaa kultuuritundes erilist huvi rüütlilaulikute trubaduuriks tegevuse vastu, mis algas juba 12. sajandil Hispaania piiri ääres promaandusi maakonnas olles äratust saanud Hispaania vallutanud araablaste rüütlikunstist. Roblee isegi Browaansi valsi. Ja tal ei olnud midagi selle vastu, et tema trubaduuriks nimetamisega täna päevastati vana rüütlikultuuri asendades sellele omase daami jumalustamise argielu poeesia esiletoomisega. Laulude Vormgi kujunes välja rahvalikult tavapäraste mustrite kohaselt. Ewert toob sündis 1890. aastal, suri 1976. Rootsi muusikaleksikonis on pilt, kus ta esineb koos oma jälgedesse astunud pojale Svenbertil toobiga veel 1972. aastal. See on 80 kaheaastases vanuses. Heliplaadistama hakas Ewert toob juba 1921. aastal serenaad pastori tänaval on plaadistatud 1928 seega ja selles suhtes juba staažika toobi poolt. Rootsi värssidele on oma nägu. Sellistena on nad meilgi levinud ja sellel Serenaadil on tõesti rootsi valsi nägu. Füüreri sündivals on plaadistatud juba 1951. aastal. Oo. Krooniline transrajoon. Soovin opositsioon, hõre elu ei jätku mereäärseil. Vorssabil. Ja meelsust? VII ka baklaripsi Bronaar ju lamp A loo. Ewert toob, ei olegi ainult laulja, ta on ka kirjanik, kes 1919. aastal avaldas oma esimese proosateose ja viiside kogu. Nii et oma lauludele on ta kirjutanud sõnad ja leidnud nende jaoks viisidki. Kui ilmus heliplaat, millele on kogutud täna eetrisse minevad laulud, joonistas ta selle jaoks ka autoportree. Esis mees, kes oli kodus kõikidel kunstialadel Evert toob oli rootsi laulu ühe tugevasti juurdunud traditsiooni jätkaja. Selle alusepanijaks loetakse Carl Michael Bellmani, kes elas 1740 kuni 1795. Melman pani aluse Rootsi niinimetatud seltskonna laulule Jeviisama Freedmani epistiteks nimetatud lööklaulud lausa klassikalise peen töötluseni. Irvhamba kleebmanni nime all tuleb muidugi Bellmani ennast mõista. Igatahes sajandivahetuse rootsi luuletaja Oskar Levertiin tegi ettepaneku nimetada legendaarse, aga igavavõitu Püha Eeriku asemele Stockholmi kaitsepühakuks Püha Friedman. Pelmann oli elurõõmulaulik, kes tegi lugusid armuvalust ja armurõõmust, pila ja kiidulaule. Oma viisides, kirjutab Rootsi muusikateadlane. Jõsta pärsi kasutas Bellmanni paraadi tehnikat, lainetes viisi materjali tollal populaarsetest muusikapaladest sealhulgas prantsuse ooperitest, lisades mõningaid kergelt omandatavaid mõtteid ja mugandades seda materjali niiviisi oma laulude jaoks. Toob on ise märkinud nagu pelmangi, kes lõi laule ooperis. Kuuldud prantsuse meloodiatele kohandan ma mõnikord oma värsse Itaalia ja Hispaania meloodiatele ent ma muudan neid nii palju, et nad näivad sündinud olevat minu kodumaal. Mis siis ikka toob, on nagu pelmangi teinud seda, mis üldlevinud rahvalike laulude praktikas on ikka ja jälle esile tulnud. Meilegi on omaseks saanud prantsuse viis Mihkel Veske sõnadega, kas tunned maad või ukraina viis sõnadega Veski, Tiiu on kodunenud Saksa, Rootsi ja Soome meloodiaid. Stockholmi vanalinnas asub praegugi kunstnike restoran Ten üldine Freeden, kuldne rahu, milles 18. sajandil laulis pelmann. 20. sajandil Värtoob. Nii nagu pelman, kasutas Friedman Ivari kuju. Nii on ka Ewert toob samastanud end jämedatahulise merekaru Fridtjof Anders soniga. Aga sellel Fridtjof Anders sonil oli ka oma paraadmarss. Heliplaadistatuna 1932. aastal kõlasseni. Campbelli peetio Pämbersonides. Uurimisveenan noormees, äimjalus, teeks narrarinal läkene hääled, rebin tena väljaneril, kadrinisukoor, Vigenduse Öödor Obüüdioneeribiinile, Järvi hoovad ustele Rundiks veenbuse liiduna, föder, MM. Korraltherson, fuajeesus, Valdmezeegaadee andu Modendumis somm, Modenud, loo pordu. Sest iga IKT-le Elsa refrombadel häiril sai vrateerimise koori. Harrisse Luunja v Ivar Lehto tarvis kustellerondlikviibuse liiduna sleppi Hamburgi rabaäärse susla seegaadee, andu somm modega ministeeriumites. Jordan kooris. Produraagaskruudu väljoni vil Saisi Bradil Su koormisi mobiil, sandadel vigu protsent aprillis. Free sust Albelzee k t o käima, mis meil. Soovitus. Viive. Noor. Allas nautides leedulast. Valss laeva pardal. Meretemaatikal on Ewert toobi loomingus eriline koht. Ta sündis majakavahi pojana, õppis merd tundma nii mütoloogilisest kui ka praktilisest küljest. Tänu isa kunsti huvidele õppis ta Rootsi kirjandusklassikat, laulis koos kodustega rootsi rahvalaule ja Bellmanni lugusid. Õppinud jõete kunstnike juures maalimist, leediste olukordade sunnil end järsku valiku ees. Kas lõpetada haridustee või minna merele. Tavalis mere. Vahest aimatagi, et see meeleheitlik otsus toob Talee Luzannegi. Kui kuulda lugu Ilus Helena ehk Peruu tüdruk, võib kõnelda ka rootsi Tangost anno 1937. Lade aren. Veel ta veel seal laos. Olemas. Ees ka saadud allakaardil. Staar ika Hoioorennal riba. Skeemi. Ja saab. Olen alles Hiina. Teatri. Ta. Ei ta pidi klaassamba veel mehiga. Teenida. Reaal. Millel ei värv ja värvikirev Meeveensaari, mille loobumine Aastat 1908 kuni 1915 olid Evertoobile rännuromantika aastateks. Ta rändas merel ja maal, kusjuures mandrirännakud on seotud põhiliselt Lõuna-Ameerikaga. Seda perioodi oma elus ei kujutanud, toob ainuüksi loos Peruu tüdrukust vaid ka novellides ja luuletustes. Toobile pühendatud raamatu autor. Svensson märkis selle perioodi kohta. Ta on tüüpiline rootslasest võõral maal õnneotsija sündimisega hiljaks jäänud viiking lõbumaias inimene vahel tunnetanud tipus olevat, siis on ta jälle filosoofiliselt ükskõikne. Tema hääles ei kõla kunagi kadedust, vihkamist või nördimust. Ta naudib elu nagu suurt ja kirjut vaatemängu. Toob oli Nipernaadi moodi rändav druga tuur optimismi filosoof kellel oli pakkuda lihtsaid ja elutarku vastuseid inimeksistentsi igavesele küsimustele elu mõtte kohta. Samal ajal oli toob rahvalik laulumees, kes absorbeerida ka kaugete niinimetatud eksootiliste laulude meloodikat ja oskas selle muuta omaks rootsilikuks. Recobstreedee varretes väele. Otra. Samblaorje jälgi ja. Siis ta rääkiski pool seda. Selles loos on hispaania eksootikat, mis on Edelnud paljude maadeni, tõsisema kui ka lõbusama näoga heliloojaid. Kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel oli Rootsis revüü etenduste õitseaeg. Revüü viisid tuli tihtipeale anglosaksi maades või Saksamaalt või siis loodi algupärasel viise nende maade stiilis. Ent tuntuim revüü täht Ernst Ralph kasutas reviide muusikas ka Skandinaavia madruste laule, mis andsid tema revüü muusikale rahvusliku omada rajooni ja madruste lauludest lahus. Ei saa vaadata. Praegu kõlavast palas on hispaanielikust tublisti rootsistatud. Sansambel meil. Sooghomminzila reeglina liidab. Haatensoonewasanjaagivile. Päriele, eks ta Danske. Ajastujooni on ka head ööd soovivas müüsingeni või siis selle valsi meloodiaid kuulates meenuvad kolmekümnendatel aastatel levinud just tenoritele kirjutatud filmi laulud, nagu neid laulsid jängi Puura, Benjamin, Tšiili ja teised. Nii et internatsionaal see Serenaaditsemise traditsioon, kuid ikkagi Rootsi maapinnale ümber istutatud. Kreeni ootar poole. Ei ole. A R. Soolar, rong. Nii kyll. Ja nüüd, 1953.-st aastast pärinev Pravansyways See pale, nagu eespool oli juttu väljendab toobi erilist sümpaatiat Pravansi maakonna truba tuuride kodumaa vastu. Olen küll äärel. Reetja ruuter. Pikiprillid ja siin. Kõige rahvalik on 2951. aastal plaadistatud pala naine sääridest. Väike kokkuvõte vertoobi tegevusest 32 laulu ja luulevalimikku 22 proosateost 16 sisse lauldud heliplaati. Nendele võib lisada hulga plaate, kus toobi laule esitavad teised lauljad, sealhulgas tema poeg. Svenbertil toob. Ja lõpuks helisalvestist 1952.-st aastast Ingrid tarde libalska. Meenutagem, et poiss ka see rahulikumas tempos kolm neljandikku takti distants on levinud kõikidesse Skandinaaviamaades ja Ewert tood, kes on oma loomingus assimileerinud küllat kõiki rootsi rahvalikku. Muusikavorme ei saanud minna mööda ka polskarbist. Roole Kaarel kav. Kell pool rääki treeningutel. Oota Ihammel kleepel rohkel ajal Eeezzarfeelate Ivani köha. Kareller ootate auto, mis meil? Jaskovlane paneel, finikul draivi prodaaler, Äraveller OLI. Rindel ja hüdra Su-meelsed Rehnikel puutubleemike äärmule eemal. Tobreerunud ja ordu koostasime episood leeri Arktika suunal.