Tere perekonnanimede saamisloo järel on kuulajaid huvitanud, mis on saanud edasi, mistõttu räägimegi tänasest vaata jälle perekonnanimedest, aga sedakorda perekonnanimede eestistamisest. Saates on Eesti isikuloo keskuse juhataja Fred bussi ja toimetaja Piret Kriivan. Tere, Fred buss, turist. Kuidas see siis nüüd ikkagi on niimoodi juhtunud, et kui Me meenutame neid saateid, kus oli juttu sellest, kuidas eestlased perekonnanimed said, siis nad said ju enamasti vähemasti vist ikkagi eesti nimed, et miks siis oli tekkinud olukord, et paljusid nimesid oli vaja eestistada, ühel hetkel? See on natukene lahtine nukas rahvusvaheliste nimelt sellepärast et Jakko perekond vanade nimede panek toimus aastail 1822 kuni 1835 siis nimede panijad olid enamasti sakslased. Ja olenes jah mõisast, kas, kas nad andsid talupoegadele endile valida, mis nime nad võtavad, või hakkas mõisnik ise määrama neid nimesid nagu nagu sai varem räägitud, et oli mitmed süsteemid, kuidas siis mõisnik neid nimesid pani. Ja sealt tekkisidki jah, väga paljud saksa nimed, nii et kui näiteks aastal 1921 tehtist väikest statistikat kui palju on eesti rahvusest inimestel Eestis saksa päraseid, siis lausa 40 protsenti leiti olevat selleks kolm protsenti venekeelseid nimesid. Kindlasti pandi sinna saksakeelset hulka ka selliseid, mis olid nagu pool eesti pool saksa keeles, algus näiteks Eesti ja ja, ja lõpp saksa keeles või sellised niuksed, mingid hübriidnimed, aga need arvates ja siis võõrapäraste hulka või saksakeelsete hulka, nii et tõesti selleks peaaegu pool loeti selleks võõrapärasteks nimedeks. Aga Nendeks väga sageli olid ka siis ja sellised tüüpilised need Bergemann son lõpuga nimed, nii et need ka olid, mis hakkasid eesti rahvuslasi häirima ja hakati siis tegema üleskutseid. Ja, ja tegelikult see ei olnud mitte mitte ainult Eestis, vaid, vaid oli ka eeskujuks võetud juba Soome. Sest seal oli nimede Soomestamine päris vana protsess juba 1800 seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel alanud. Aga kõige tuleb nime muutmine toimus 1906, siis siis tehti ettepanek siis Snelmanni 100.-ks sünniaastapäevaks 1906 Soomestada siis noh, seal olid siis tegu enamasti rootsipäraste nimedega. Ja, ja toimus aastal 1906 kuni seitse kokku 32000 nime muutmist, ehk siis 100000 inimest muutsid soomes oma nime selle kahe aasta jooksul. Siis oli väike vahe ja 1935 kuni 36 omal ajal, kui meilgi järgmised 100000 inimest muutsid oma nime. Ja seal samuti tehti siis kampaaniaid aitäh päevadeks, Kalevala päevaks või Snelmanni päevaks iseseisvuspäevaks nimed ära muuta. Ja näiteks ma loen siin ette kuus perekonnanime Soomest enne nimede Soomestamist, Adolf Sten prohvelt, Flink, Kulsten Helenius, sellest mitte midagi, ütle nimedeks võõrad nimed. Aga pärast Soomestamist olid need nimed Ahtisaari, Aho lingumi ees, Paasilinna valdari paasikivi juba kõik tutt, enamus ikka tuttavate kõigile ilmselt nii, et et need on salvestatud nimed. Et nende puhul siis ka seda vana nime, siis muudeti soomepäraseks, mõnikord oli ka nii, et tehti vahepeal soome ranna nimi rootsikeelseks 19. sajandil ja nüüd siis nimede Soomestamise ajal tehti ta tagasi soomepäraseks isegi kaks muutmist edasi-tagasi toimus. Aga see on selline, mitte nii massiliselt, kui, kui Soomes ja hiljem Eestis, aga Ungaris, Rootsis, Tšehhis, Slovakkias, Sloveenias ja natukene ka Lätis oli nimetaja siis rahvuskeelustamine, et, et see ei ole üldse mitte väga unikaalne protsess ja, ja, ja ka Venemaal esimese maailmasõja Ajal, kui oli siis sõda Saksamaaga, siis Venemaal oli ka väike väike selline liikumine saksakeelsete nimede muutmiseks, sest siis ei olnud nagu hea neid neid kanda ja see kandus üle ka ka Eestisse. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal oli. Või noh, enne siis tähendab esimese maailmasõja, seal oli oli ka Eestis sellised üleskutsed saksapäraste nimede muutmiseks Venemaa eeskujul ja kogutiga Soomest andmeid, kuidas neid imesid muuta üldse oli, aga, aga siis oli, oli üks selliseid, selle ettepaneku kritiseerijaid, Jaan Tõnisson, kes, kes ütles, et, et noh, et sakslased on niikuinii lõpp oli siis juba lähenemas, et sakslased on niikuinii pikali, et maaslamajat, et ärme siis ikkagi praegu veel hakka nende nimedega tegelema, et siis kui kui asi rahunenud ja võtame asja siis ette, et siis jäi soiku. Ja jälle tuli siis uuesti 1917 juba Oskar Kallas tegi ettepaneku nimede eestistamiseks, aga siis soikus 17 oli keeruline aasta aga, aga aastal 1919 oli siis millal tegelikult siis perekonnanimede eestindamine. Sellise juriidilise aluse Eestis sai? Et siis oli asutav kogu, kes, kes võttis vastu perekonnanimede muutmise seaduse. Enne kui me ajas edasi läheme ja jõuame teadagi tänases saates 34.-sse aastasse, siis kas samal ajal, kui Soomes Soomestati nimesid 19. sajandi lõpus meil oli siis rahvuslik liikumine, kas siis ei olnud juttu nimede eestistamisest? Ei olnud üldiselt jah, siis tegeleti küll väga paljude rahvusküsimustega karskusliikumine väga populaarne ja kõik seltsi seltsi tegevus, aga perekonnanimedest siis eriti ei räägitud, et seal oli ikkagi natuke sakslased olid ikkagi veel kõrgklass, kes liikus nagu ühiskonnas sotsiaalsel hierarhias natuke ülespoole, see ikkagi veel tol ajal ka sageli võtsid saksa nimed endale eestikeelse asemele. Alles 1903 tehti ettepanek siis kirjanik Hanso mardi tegi siis ettepaneku, et võiks lastele hakata eestipäraseid eesnimesid andma. Ja probleem oli ka selles, et tsaariajal oli perekonnanime muutmine väga keeruline, selle otsustas tsaar isiklikult. Nii et selleni selleni ei jõuta. Tavaliselt 34.-na lastele otsestest siseminister lõpuks isiklikult veelgi perekonnaseisuametnike otsustas. Ja kui, kui ei olnud keerulise juhtumiga, siis enamasti otsustas juba üksikametnik nii 1919 asutava kogu seades. Jah, seitsmeteistkümnes detsember 1919 võttis Asutav kogu vastu sellise perekonnanimede muutmise seaduse. Aga see ei olnud väga, väga lihtne. Seekord nimelt otsustati, et nime muutmise viib läbi riigikohus. Samuti oli seaduses piirang, et muuta või pall perekonnanime eesnimedest veel juttu ei olnud, siis siis oli veel järgneb piirang, mitte ainult Eesti vabariigi kodanikud saavad oma perekonnanime muuta. Aga, aga jah, see seadus oli natukene liiga kitsas, 20.-te alguses hakati neid seda seadusandlust muutma. Aga noh, seadusandlus, selleks võimalusi igatahes loodi 1919. Ja Villem Ernits oli, oli, eks siis noh, ka karskustegelane keeleteadlane hõimuliikumise eestvedaja ja ka Petserimaal perekonnanimede pane ja aastal 1921, et tema oli siis see, kes, kes aastal 1920 24. veebruaril tegi Eesti noh ja seltsis ettepaneku või ettekanded nimede muutmise võimalustest ja moodustati ka vastav toimkond kirjanduse seltsi juures, aga see toimub kunagi kokku ei tulnud. Aasta hiljem moodustati akadeemilise emakeele seltsi liikmetest nimede muutmise kesktoimkond, sellel polnud väga palju alguses küll tegevust, aga vähemalt ja siis jäi see toimkond püsima ja, ja siis edaspidi hakati, hakati neid nimesid muutma, et üks, üks nende esimesi tegevusi oligi, oligi siis tõesti samal 21. aastal Petserimaal ja Narva-tagustes valdades perekonnanimede panek käigus ka sajad ja sajad inimesed muutsid oma nime, et seal oli siis need näiteks setud, keda arvati eestlaste hulka, kellel oli venepärane perekonnanimi või niuke Talejad või isegi kinnistatud nimi, vaid, või niuke hüüdnimi. Ja, ja seda siis muudeti eestipäraseks, seal jälgiti lapsed, kes on setu, kes venelane, kes on eestlane, keda seal olid vähem niuke, päris mujalt pärit eestlasi. Nii et, et seda seda rahvust nimede panekul Petserimaal järgi. D väga-väga täpselt ja see oli siis selle nimede muutmise võib-olla ütleme, esimene suurem nimede muutmine ja oligi 1921 Petseri ja Narva-tagustes valdades. Ja hakati siis ka propageerima, juba samal ajal 1921 ilmus raamat eestlasele eesti nimi kus anti suur valik nimesid, mida seal Petserimaal ja Narva-tagustes kasutati nimede panekuks. Aga, aga see oli siis mõeldud nimede eestistamiseks eelkõige ja ja siis kirjutati, et mõtlesite eestlasele eesti nimi, see on see lihtne nõudmine, millest nimede muutmise liikumine välja läheb. Võõras näokate on enamasti ka neid meie mehi varjanud, kelle nimel üle kodumaa piirides kandvust on olnud ning varjab veel paljusid nende hulgast, kes meiega rahva eelvahipostidele on asumas tuhandeid lihtkodanikke, kelle meel on ometi eesti meel, kelle püüdjad on puhtad eesti püüded, alandav tunne meile enestele veel alandavam võõra ilma ees, kellega meil alaline kokkupuutumine. Et see oligi jah, see põhiline argumenti läbi aegade, et, et meil on riigijuhid võõrapäraste nimedega, lähme kuskile rahvusvahelisele üritusele, tundub, et on sakslased, need, kes, kes meil siin võimul on, et sakslased on Eesti sõjaväe eesotsas. Ja, ja kõik siis noh, tollal sportlased, olümpia, olümpiavõitjad ja Palusalu kõige tuntum näide, eks, 35. aastani oli ta Grossman aga 36, kui ta võttis siis Berliini olümpiamängude, siis oli ta juba Palusalu eesti nimega, nii et selle üle hoopis asja täitsa teine asi. Aga, aga siis osad siis, kes, kes kahekümnendatel siin oli sportlase Losmann siis vast kõige tuntum võõrapärase nimega jah, seda toodi ka näiteks, et ikka hulga parem oleks, kui, kui ei peetaks teda sakslaseks, et ikka väikesel rahvusel oluline rõhutada, et ollakse eestlased ja, ja seda, seda siis igal võimalusel ka ka tehti. Aga alguses nime muutmine oli päris vaevaline, kahekümnendatel vastajatele ainult 20 kuni 40 nimemuutjad aastas. Ja, ja propaganda tehti eelkõige haritlaskonnas näiteks tehti isiklikud üleskutsed võõrapäraste nimedega, üliõpilastele saadeti neile postkaardid, et muutke oma nimed ära. Aga ikkagi 30. vastane oli muudetud ainult 500 nime. Muuhulgas oli see ka tasuline tegelikult ja all jah. Kuna riigikohus seda otsustas, oli ta natukene keeruline ja ta oli tasuline. Jah, ka hiljem olid osad muutmise tasulised, aga, aga tõesti oli see palju lihtsam, nii et kuni 34. aastani niuke ei saanud hoogu sisse, see asi. Ja, ja 34. aastal oli siis suur muudatus, see võib olla põhjustatud ka natukene sellest, mis poliitikas sellel aastal toimus. Märtsikuus toimus riigipööre, algas vaikivalt pärast seda, kui riigikogu suleti ja see oli siis siis selline paras paras aeg just hakata propageerima, nii et võeti vastu nimede muutmise lihtsustatud kord naha, siis dekreediga siis Konstantin Päts selle kinnitas, mis hakkas kehtima esimesest jaanuarist 1935. Ja, ja sellega siis kas nimede muutmine muutuma palju lihtsamaks, seda tegid nüüd, sest perekonnaseisuametnikud ja et, et ei, ei pidanud riigikohus otsustama vaid ainult siis perekonnaseisuametnikule tuli esitada avaldus tema kogus kokku dokumenti 1001, eeldus oli ka, et selle kodanikul on avatud perekirjad perekonnaregistris, ta oli siis selline nagu omaaegne rahvastikuregister, mis 1926 avati. Kui kirik lahutati teineteisest, siis hakkas riik neid sündmusi registreerima plakatiga, siis iga inimese kohta avama eraldi lehekülje, kus kõik tema andmed pandi kirja vanemad, abikaasad, lapsed ja kuni surmani välja siis kõikide inimeste kohta, kes, kes siis perekonnaseisuametniku juurde sattusid aga paljud ei sattunud ja, ja kuna see oli tasuline, siis ka seda lükati kuhugi edasi, et seda tehti kohustuslikuks, aga noh, inimesed ikka ei läinud seda, et siin on mul näidiseks 39.-st aastast üks kiri, kus kus Räpina valla perekonnaseisuametnik saadab ühele ühele naisterahvale siis siis kirja. Et palumas hiljemalt kahe nädala pärast esitada oma perekonnaseisutunnistused, sünni-abielu- ja perekonnaliikmete surma kohta kirjutatud, kus neid saab ja palju need maksavad. Et kokku on, on selle pere kirja korraldamise kulud umbes viis krooni, mida me võime võrrelda siis meile tuttavamate kroonide puhul 500 krooniga, noh, ütleme dolla kroonid võib 100-ga korrutada, et me oskaks seda võrrelda. 500 krooni on päris suur. Ja, ja see boonus sealjuures oli, et aga koos perekonnanime eestistamisega on perekirjadega, korraldame tasuta. Nii et võimalik, et tuli ka seda ette, et inimesed, kellel muidu ei olnud mingit soovi ega huvi oma nime muuta, ei olnud see ei saksa kaanega ega halvakõlaline muutsid oma nime ainult sellepärast, et saada tasuta perekonnakirjad korraldatud. Noh, näiteks on, on siin üks kirjavahetus ühe härrasmehe räguga ja tema siis küsib, et kas minu nimi on ikka halvakõlaline, kas ma saan tasuta muuta seda nime, et noh, rääki ei ole ju, ei halvakõlaline võõrapära. Aga ehk ta tahtis raha kokku hoida ja, ja siis sellepärast oma nime muuta. Ja loodi üleriiklike nimede eestistumise toimkond, nimede eestistumise liit, hakati seltskondlikke kohtuid, meil selliseid asju pole taastatud, väga palju on küll eesti ajast võetud eeskuju, aga neid ei ole. Nii et sellistes paljudes ühiskondlikes organisatsioonides hakati tegema nagu selliseid näidiskohtuid kohtuprotsessi, kus siis võõrad pärase nimega inimestel siis kohus käskis need nimed ära muuta. Niukseid, niukseid mänge tehti kohale. Ikka see oligi siis kohalike tegelaste kohale, võib-olla see oli kokku lepitud, mõni mõni inimene, kes siis oli nõus selle nii-öelda kohtualuseks hakkama ja, ja siis siis tehti selline selline lõbus üritus selle kohta, nii, et see oli, see oli üks viis propageerida nimede eestistamisest siis peaaegu iga päev kirjutati Kirjanduse sellest, kus juba see asi edeneb, et 35.-st aastast ja hakkas nagu hoogu sisse saama. Nii et siis, kui 34. aastani oli umbes 4000 inimest muutnud siis 35. muutis juba 33000 ja 36. aastal oli tippaasta, muutis ligi 70000 inimest ja kokku muutsid 210000 inimest, ehk siis iga viies inimene muutis oma nime. See oli ikkagi vabatahtlik, erinevalt, et kohanimed eestistamisest, mis oli osaliselt ka kohustuslik, siis perekonnanimede eestindamine oli vabatahtlik boonustega, osaliselt ta ei olnud isegi vabatahtlik, riigiametnikele oli see kohustuslik, vähemalt neile tähtajad. Seda alati küll ei, ei akendatud mingeid sanktsioone, kui inimene seda ei teinud, aga põhimõtteliselt jah, see võis isegi olla ka näiteks riigiametisse kandideerimisel eeldus, et nimi on eestistatud või siis, kui sa olid juba ametis, siis, siis oli ülemus käskis nimed ära muuta, nii et jah, riigiametnikud olid, olid need, kellel tõesti oli kohustus nime muuta. Ja vaatame 34. aasta kõige levinumaid perekonnanimesid. Siis esimesed kuus tükki on Eesti oma, Tammsaar, sepp, mägi, leppikask. Aga järg edasi tulevad juba mõned jätan vahele, aga, aga siis esiviieteistkümnes Johanson, Peterson, Tomson, Jürgenson, Jakobson, Martinson, sarnid, need kõik kuulusid muutmisele. Ja, ja kui vaadata, palju neist, siis muutsid siis Johansoni testima Hansoni tõesti selle igasugustest variatsioonidest. Neid oli kokku umbes kolm ja pool 1000 ja nendest muutis 1700, nii et peaaegu pooled Jürgensonidest samuti 2200 pärast umbes 1100 muutsid Tomsonites samuti ligi 2000-st 1000, Petersonidest kahest ja poolest 1000-st 1000. Nii et aktilised nendest tegi lihtsalt statistikat, nendes on lõpuliste nimede õhta, et nendest pooled praktiliselt siis muutsid oma nimed ära, kellel oli siiski martin sonid, Jakobsoni tirissonid pooled olles nii et tegelikult kogu selle niimoodi eestistamisega meieni ja mu loomulikult noh, peaaegu kahekordistus võib-olla. Aga kui, kui praegu vaadata, et Peterson, Jürgens on praegu ka ju palju ja kui neid poleks eestistatud, siis praegu oleks neid mitu korda rohkem veel kaks korda rohkem, siis umbes jah, või nakkuna levinud nimedel on tendents levida veelgi rohkem Haruldaste nimedel kaduda tasapisi hääbuda siis jah, võib-olla oleks neid neid praegu üle kahe korra rohkem, aga aga tõesti, see nimede eestindamine tõi, tõi neid nimesid juurde ja nimevaramu sellega sellega rikastus. Väga palju nimesid võeti siis soovitus nimestikust. 1921 siin on, seal olid natukene võib-olla natuke liiga sellised naljakad nimed, et nimelõpuga siis prooviti moodustada lõpuga kajak, näiteks toodi, soovitatakse kiire kajak, kiirgajak, ärand, kajake kiviga jääk ja nii edasi, noh, ma ei tea, kas nad väga ilusad nimedest on, aga seal pakuti välja. Aga siis, kui 35. aastal anti välja uus soovitusnimestik 15000 uut perekonna, oleme siis seal rõhutist pigem nimede algusele, sest soovitati ja seda ka järgiti eesnime esitähtsamaks jätta, nii et umbes pooltel juhtudel nimede eestistamisele esitähti samaks, mõtlesin enne vist eesnime, perekonnanime esitäht. Ta ja samaks ja siis sealt nimekirjast siis hakati, vaata ma sageli oligi, siis mindi perekonnaseisuametniku juurde ja ja vaata ma, et sama ees esitähega nimesid siis noh, lihtsalt stiili näiteks siin ühe ühe nimekirjale on ette ennetme lee muru, lee mätas lendi, leenurm, leebolu, leeperv, leebe Kivilee põld, Leerand Leesalu, et lihtsalt võeti selline väga palju loodus, loodusnimesid ja moodustati, tekitati nii et seda ei ole küll siiamaani analüüsid, palju neist 15000-st huvitatud nimedest kasutusele võeti, aga need ikkagi päris palju võeti. Perekonnanimi Kaljulaid on näiteks sealt nimekirjast pärit ja paljud teised teised tuntud tuntud nimed. Ja kõige levinum nime lõpp, mida siis võeti, oli noh või ühe hooga maa. Ja neid oli umbes 22000 inimest, kes võtsid endale endale siis maa-lõpulise nimega. Et sealt tulevad näiteks nimed, paar maailma, eesmaa, Ergma, karisma, Laikmaa, Lippmaa, Sõõrumaa, Tähismaa, Uusma, neid ennekõike ühtegi need nimed enne ei olnud. Ja nendest pooled olid enne vaid man lõpuga, kõik ei olnud maa lõpulisi võtiga teistest nimedest. Siis hästi levinud oli siis kohanimed eeskujul. Selline nime lõplangula kohanimede hulgas on seal päris levinud, aga perekonnanimede hulgas siis veel ei olnud. Et võeti nimed Aimla, Ehala, Eskola, Joala, Kunila, Merila, Pajula, neid siis umbes peaaegu 15000 inimest võtsid la lõpuga nimed. Mägija samuti tehti selle puhul tõlkeid, ehk siis, kui enne olid nad Bergid, siis siis aitad Mägiks. Läks Aasmäe, Kivimäe, Kullamäe, Salumäe, Uudmäe, 12000 inimest. Noh, neid mägesid ja ei, maid oli enne ka juba niukseid põliseid nimesid. Aga üks nimel lõpp, mida varem peaaegu üldse ei olo tulistee. Neid oli. Kohanimesid on ka SD lõpuga, aga perekonnanimesid oli ainult paarkümmend, aga nüüd lausa 11000 inimest võtsid endale SD lõpuga perekonnanimed Ariste ja Mägiste Ariste, aunaste Männiste, Ojaste Palmiste, Pärnast suvist taliste. Et need on, kui kui näete Esstee lõpuga perekonnanimed, siis on see suure tõenäosusega just kolmekümnendatel põetud. On mõningaid erandeid, Kaljuste oli ka varem olemas, näiteks see pandi Narva narva taga 21. aastal. Nii et kõik kõik teed ei ole eestistatud, aga väga valdav enamus on. Ja kõige rohkem võeti perekonnanimeks uueks nimeks endale nime Aas. Seda oli ka enne olemas, nii et taasaseid peaks päris palju olema, umbes 660 inimest võttis endale uueks nimeks aas. Ja väga palju maha ka Rohtla, Tamme ja kalda, kõik üle 200 uue nime kandja. Ja need varsti siis muutus jah, neid neid nimesid nii paljuks, et pandi nad keelatud nimed nimekirja, et neid on, see oli enne olemas, mida oli eesti keeles palju. Tammed ja saared ja, ja mäed aga, ja siis ka eestistamisel tuli osasid nimesid nii palju juurde. Kallaste oli näiteks üks, mida enne üldse ei olnud ja, ja mida hästi palju nimed Eestis on, mis seal võeti, nii et mingil hetkel siis pandi see sinna keelatud nimede nimekiri. Ja mõnikord oli probleeme, et näiteks perekonnaliikmed ei saanud endal sama nimega võtta, mis, mis mõni aasta varemeid teised perekonnaliikmed olid muutnud, sellepärast et see oli vahepeal keelatud nimekirja pandud. Et on selliseid kirjavahetused, et või, või siis oligi kaitseregistrisse seda nime pannud ehk siis maksnud. See maksis alguses vist 25 krooni, hiljem seda tõsteti. Ja neid oli. Oli siis 400 nime, kui ma õigesti mäletan, mis pandi kaitseregistris, et keegi ei tohi elada ja endale seda uueks nimeks võtta, sa võisid ise taotleda oma perekonnanime, kaitse registris panemist ja panid selle lukku. Ja Ta võis seda anda siis ainult sinu loal. Keegi tahtis seda nime siis ta pidi sinu poole pöörduma ja küsima, et kas mina võin selle nime endale võtta. Ja üks üks nimi oli näiteks Jürima oli August Jürima, oli siis poliitik tuntud ja, ja see oli ja siis nii-öelda kinni pandud nimi ja, ja siis oli üks, üks Jürisson Häädemeeste vallast, kes tahtis selle nime võtta, siis tal keelati see, aga ta ütles, et aga minu isa sai selle nime paar aastat tagasi, et ma tahan seda ikkagi ja siis talle anti eraldi luba, et tema võib selle nime saada. Aga, aga selliseid juhtumeid, kus perekonnaliikmete vahel oli, oli selliseid arvamusi on, on ikka päris päris palju. Ja nime ei tohtinud teist korda enam muuta. Et kui ühe korra oli, oli muudetud, siis oli kõik, kui see ei meeldinud, midagi enam teha ei ole. Näiteks kirjutasid perepojad siis siseministeeriumile üks sõne emotsionaalse ja et meie isa Eestis sedasama võõrapärase nime, ilma, et oleks uue nime asjus meiega läbi rääkinud võttes uueks nimeks nime, mis ei meeldi mitte sugugi meile, nüüd ei meeldi sa isegi temale. Tülitekitaja nimi on rünkaru, selle nimega ei ole iseäranis meie nimemuutja pojad rahul. Kuna teame, et teist korda ei tohi muuta, siis pöördun sisemeistri poole küsimusega, et kas ei ole mingit pääseteed vabaneda meil sellest nimest, kas me peame ootama, kuni saame täisealiseks või võime sellest ikkagi vabaneda kohe ja, ja nii edasi, et järeltulevatele põlvedele ikka tahavad edasi kanda parema nime ja siis vastus oli väga lakooniline, kui on üks kord muudetud, siis enam ei saa. Siis nad kirjutasid uuesti ka ikka äkki äkki saaks kuidagi, et seda ei saa kuidagi hääldada, kas rünk, karu, rüng aru või ei saa kunagi aru, üks nimede kirjutamisel peab alati tähthaaval seda ette ütlema ja kirjutaja seejuures muigab, et küll on alles nimi. Ja selline suur suur probleem oli neil sellega, aga vastus jäi samaks, ei saa muuta, seda enam. Et seda vastati päris paljudele. Iseäranis olid, olid vangid agarad kirjutama, noh, vangid on ikka agarad kirjutama alati igale poole sa muud teed ja just, ja, ja siis oli üks vang, kes oli endale Dali Patarei vanglas, miks on oluline siis sellepärast et tema võttis endale nimeks merivaade Patarei vanglast on tõesti selline ilus ilus vaade merele. Ja siis võib-olla oli ta siis kattunud teist korda vanglasse või niimoodi, aga ta tahtis uut ei või endale, nii et see on liiga pikk ja küsis, et kas saab uue uue nime, aga, aga loomulikult jälle vastas oli selline ühe korra olete muutunud, enam ei saa. Siis oli huvitav, mis ta siis oleks tahtnud selle kirjutanud jah, et lühemalt tahtis liiga pikk, noh, võib-olla siis ta tahtis jälle oma identiteeti muuta nagu, nagu ikka ikka mõnikord selline soov ette tuleb, siis oli üks Arkadi nool. Ja noh, siis endise nimega tema teda pole kodus, kui nime muudeti ja ta oli vangis. Et tema ei taha seda nime noolt, tema tahab hoopis ees- ja perekonnanimi ees istuda, et saada Avo, Ago, Avo eesnimeks Jaago perekonnanimeks. Ja kirjutas siis aprillis 39, sai vastuseks, et ei saa, oled nime muudetud, siis enam ei saa isa tagasi võtta ka eelmist nime, mis siis, et kodus ei olnud. Siis aga paari kuu pärast ta kirjutas uuesti mõeldes, et äkki nüüd on siis ära unustatud või midagi, on, on muutunud, kirjutas, et, et ma tahan oma nime muuta, et äkki ikka saab. Ajal siis oli avalduste kirjutamine tasuline, tuli tempelmaks, niukesed margid olid siis kus noh, nagu riigilõiv tänapäeva mõttes. Kuna tema sinna oma avaldusele või sellele pöördumisele ei pannud tempelmaksu, siis, siis oli, nõuti seda kahekordselt välja, seda siis ta ei maksnud ja siis anti asi kohtutäituri kätte, nii et ta sai oma oma pöördumistega pidi palju peale maksma, aga, aga aga jah, ei, ei jätnud jonni, ikka tahab oma nime muuta. Ja, ja seal oli siis selliseid inimesi, kes ei olnud üldse nimede eestistamise sellise korraldusliku poolega, et üks, üks härrasmees väga kritiseeris, et vot, et otsused vormistatakse, et mulle määrati uus nimi, et mis mõttes meil on vabariik ja, ja kõik on, on ise ju omal otsesel tehtud, et miks kasutatakse sõna määrama, et, et see ei sobi, et muutke sõnast ära. Aga, aga ei vastati teed, see on juba kogu aeg kasutuses olnud ja seda sõna kasutatakse ka edaspidi. Siis oli üks üks härra, kes miskipärast meesterahvad, kes, kes alati sellist asja, mis kritiseerivad või niuksed ega pisiasjades närivad, et minu nime muutmise kuulutuse ilmumiseni võttis kolm nädalat aega see nihukese rahvuslikult tähtsa küsimuse puhul lubamatu, et nii kaua läheb aega siis kas ei saa kiirendada? Punkthaaval seal kirjutas, et kuidas siis need need paberid liikusid, tahan täpselt aruannet, kes, millal, kuhu ja, ja siis, aga noh, küsitigi perekonnaseisuametniku käest järgi. Aga selgus, et see oli täiesti tema enda lohakus natukene olnud, et ta ei olnud ise kõiki dokumente korralikult esitanud, need perekonnaseisuametnik pidi neid juurde küsima kuskilt kirikuraamatutest andmeid, sinna läks, läks rohkem aega ja nii, et et sellepärast siis kui kolm nädalatele üldse kaua siis tegelikult oli. Päris paljudes valdades, näiteks Sürgavere vallas ja Kirbla vallas oli niimoodi, et perekonnaseisuametnik tegi oma tööd lohakalt ja ta võttis need avaldused vastu nime muutmiseks ja kõik asjad, mis nagu vormistada ja mõni isegi andis otsuse ärakirja ette, tee nimi on muudetud, parandas ühel juhul siis tuli välja, et oli lausa isikutunnistusel parandanud, inimesel passisime ära parandanud aga need dokumendid endale sahtlisse jätnud. Nii et kolm aastat hiljem tuli välja, et inimene on elanud, vastad nagu uue nimega, ei lasknud juba talu oma selle uue nimega kõik kinnistusraamatusse kanda. Aga nimi on tal ikka tegelikult vana, sest perekonnaseisuametnik jättis halduse sahtlisse ja neid oli seal Sürgavere vallas ikka ikka lausa kümnete kaupa. Nii et inimesed elasid oma teada uue nimega. Ametlikult neil veel nime muutmist ei olnud ja loodetavasti ei tulnud neid mingeid suuremaid majanduslikke probleeme. Sellest. Ärge tõesti jah, ei tea, aga, aga siis siis ka oli mõnel juhul niimoodi, et kui nad olid nime võtta tahtnud, et siis oli nimi. Aga kui selgus, et avaldusi, sest, et kuskil seisnud mitte nende süü tõttu, et selleks ajaks on kinni pandud, et mis siis teha, et kas nad saavad selle nime või, või mitteavalduse esitasid enne et selliseid selliseid üksikuid juhtumeid oli jah, kus, kus asi üldse ei sujunud ja oli ka tegelikult asja, sest niisugust väga palju ebaühtlust, et kui me vaatame, siseministeeriumile esitati perekonnaseisuametnikud esitasid ka küsimusi, et ka seda nime siis nüüd tohib võtta, kas on eestikeelne ka seda võib muuta lihtsustatud korras ehk siis tasuta või tasu eest. Kui septembris 39 küsiti siseministeeriumilt, kas nime sokk või muuta lihtsustatud või tasulises korras, siis vastati esialgu lihtsustatud sisse, sõna tõmmati maha parantide tasulises korras, et noh, ametlik mõttes vastates mõtles ümber sokk, kolm kuud hiljem küsiti nimassic kohta ka seda võib lugeda halva tähenduslike hulka ja otsustajad seda võimeteistestatud korra sokku ei võinud lihtsustatud korras, need kindlasti oli väga palju sellist ebaühtlast ja oli ka ametnike perekonna siis ametnikke, kes, kes järgisid väga täpselt seda soovitusnimestik. Et vot seda nime ei ole soovitusnimestikku, seda. Ta oli, oli üks nimi, mis on, küll eesnimi, oli, oli eeli kohta, seda isegi mitmel korral ühega Eevi, et nagu täiesti tavaline nimi, aga seda ei olnud selles eesnimede soovitusnimekirjas ja perekonna, siis ametnikud mitmel puhul keeldusid seda nime lapsele andmast. Kuigi tema laps oli juba ristitud selle nimega kirikus, et see lisaks tuli siis ametlikult perekonnaseisuametniku see see sünd registreerida. Aga siis pandi nimeks hoopis näiteks ebakuna, see oli nimekirjas olemas. Ja siis ühel ühel juhul oli Saaremaal ühes vallas ametnik keeldus selle, noh, ütleme näiteks siis nime eri lapsele registreerumast siis kodanik läks Kuressaare linna ja seal registreeriti see nimi Eevi. Et siis esitati kaebusi, siis ta hakkas nagu laimama ja perekonnaseisuametnik oli hädas, et mida nüüd siis teha, et ta arvab, et ma kiusanud teda, et ei andnud nimed, teine kodanik või teine ametnik, andis, nii, et selliseid, sellist ebaühtlasest asjaajamises oli päris palju ja ja kui juhtnööre anti, siis, siis ei olnud nad alati sellised ühtsed, et oli akadeemilisele emakeele seltsile tehti pidevalt järelepärimisi. Et, et kas see nimi on eestipärane või mitte. No ma loen ühe tüüpilise vastuse. Vastuseks siis teie kaartidel number, need need teatan emakeele seltsi nimel, et perekonnanimi, sardo on eestipärane juba olemas, perekonnanimi, non Tre ei ole soovitatav perekonnanimi, selge, äri on samuti olemas. Aga ei ole sisulistel põhjustel soovitatav. Juuso on ebamäärane, erapooletu, ilmeka nimi. Naise eesnimeks mahti, mis nähtavasti Magda meelituskuju kõlbmatu edu ei sobi mehe nimeks niisugusel kujul. Pealegi esineb samakõlalist naise nime, mis vigane Eduril, mida Julius Mägiste Raamat pakub. Ja niimoodi siukseid vahetati postkaarte siis emakeele seltsi ja siseministeeriumi vahel, et et siis nemad andsid ka ekspertarvamusi, mida, mida võib ja mida mitte. Ka üks lugu ja see lugu. Sellest, kuidas juhtnööre, missugust nime võib ikka panna ja kas võib seda nime panna, küsiti riigi pealt endalt. Selle loo tegelikult jutustanud Hillar Palametsaajaloolane on rääkinud sellest siis, et üks setomaa talumees tahtis endale oma venepärase nime, Stepanov asemel uut ja tahtis selle nime lihtsalt tagurpidi pöörata ehk anagrammiks ja siis ta sai sellest vana petsi. Aga see ei kõlanud ka kuidagi ilusti, eks ole, kõlaska võõralt siis ta kohendas selle vana pätsuks ainult et siis otsustati või keegi arvas, et see võib riivata riigivanemat. Siis siseminister olla läinud Konstantin Pätsi käest küsima, et mida selle mehega ja selle nimega teha ja mida ette võtta sellise taotlusega. Ja siis jutustab Hillar Palamets, et riigivanem olevat muianud, löönud käega ja lausunud. Kui kodanik Stepanov tahab Eesti vabariigis elada just vana Pätsina, las elab siis pealegi. Et igasuguseid lugusid juhtus ja neid lugusid juhtus ja neid soovitud nimesid oli, oli ka nendest ei olegi meil ülevaadet, et on olemas need andmed, mis otsustati muuta. Aga milliseid taheti muuta, neid ei ole siin praegu ees ka üks näide, et keegi tahtis omale võtta Ligurlane ligi uueks perekonnanimeks emakeele seltsi, ütles, et ei, see ei sobi. Nii et seda ei saa. Aga Ma ei tea, kas on ka mõni mõnigi üks huvitav koht Eestis nimelt Türi linn kus kõik inimesed, kellel oli saksapärane perekonnanimi, muutsid oma nime ära. Et see protsent noh, tegelikult kui need tehti statistikat 40. aasta jaanuaris üht JÜRI linna kohta leiti, et enne nimede eestistamist seal oli 1100 inimest, võõrapärase perekonnanimega 1100 eestlast. Nime muutiaid oli 1200, nii et saadi lausa 107 protsenti disaini, neid nime mõõteid, et keskmiselt muudes muudes linnades oli, oli ta kuskil poolmõisa külas oli, oli 91 protsenti veel nagu aktiivsuselt, järgmine. Aga oli ka neid neid linna, kus, kus oli 30 protsenti näiteks Rakveres ainult ainult 30 protsenti, aga noh, väike linn, Kallaste, seal oli 10 võõrapärase nimega eestlaste, nendest seitse muutsid nii, et 70 protsenti saame ilusti. Aga on ka veel vastupidist. Et Petseri Maal Kalda vallas oli võõrnimelisi eestlasi kaks 50 eestlast, kaks nendest võõrapärase nimega, aga nimede eestistajaid oli 25. Nii et venelased võtsid endale eestipäraseid perekonnanimed, siis järelikult siis oli palju probleeme, oli, oli palju peavalu, mõnel, võib-olla ka pisaraid tol ajal, aga tegelikult sellest kampaaniast tõusis palju tulu ka. Jah, noh, tulu on, on kindlasti keele keelelises mõttes selline nimi, varamu, rikastamine, kui palju ta andis kaasa rahvustundele, noh seda ei saa mõõta kuidagi, nii et küllap küllap ta ikka andis, andis, andis inimestele sellise võimaluse valida, see on ikka alati igaühele oluline olla, ta saab nüüd ise otsustada, et see ei ole temale pandud nimi, vaid, vaid ta saab seda vabalt muuta. Ja, ja võimalik, et seega ühelt poolt tekitas perekondades probleeme, kui igaüks võttis endale oma nime. Võib-olla sai sellega soovimatutest sugulastest lahti võetes endale teise nime, et enam nendega ei seostataks. Ja vastupidi, sai endale soovimatuid sugulasi juurde, kellel oli varem näiteks nimi juba olnud ja võeti juhuslikult sama nimi, sest ega ülevaadet tol ajal ei olnud. Praegu meil on andmebaas olemas. Et kust saab, kus saab vaadata seda, mis nime muudeti, aga tol ajal loomulikult ei olnud, noh, kirjutati ajalehtedes kõik, kes olid vähem tuntumad inimesed, kõik mingeid ettevõtjad, arstid, nemad, kõige avaldasid kuulutused, et nüüd ma olen teise nimega ja, ja palun siis seda arvestada. Aga ikkagi andmeid saab vaadata, need on kaks, kaks kohta, on rahvusarhiivi puhul, seal on siis sammastik andmebaas, kus on perekonnanimede paneku andmed, aga seal on ka siis perekonnanimede eestistumise andmed. Seal on tehniliste probleemide tõttu osad andmed natukene puudu. Et täielikud andmed on olemas. Eesti isikuloolises indeksis, mis on nimed, poee, et sealt saab vaadata siis, siis kõik on näiteks 42. aastal veel muudeti nimesid, neid rahvusarhiivileheküljel ei ole ja, ja paljud-paljud täiendatud andmed ja nimed ees olemas ja seal saab ka riigi teataja lisas kohe vaadata seda nimemuutmisotsust, et, et seda on, on samuti võimalik internetist juba juba vaadata, aga need nimemuutmise toimikud ise iga muutmise kohta on toimik. Need asuvad praegu siseministeeriumi, need on õhukesed toimikut, kolm, neli lehekülge tavaliselt, et ega seal väga palju infot ei ole. Peale selle avaldus riigi teataja, lisa siis kuulutus ja nime muutmise otsus, nii et sealt muidugi väga palju mingit perekonnalooliselt lased selle vastu huvi, tunnevad siis sealt väga-väga lisaandmeid ja aga, aga need toimikud iseenesest on ka kõik kõik olemas. Suur aitäh, Eesti isikuloo keskuse juhataja Fred buss, palun perekonnanimedest seekord niipidi. Üks kuum teema on veel käsitlemata, perekonnanimede käänamise võtame ka kindlasti keelesaates jutuks kõike head kuulmiseni.