Kuule, sul on saanud 11 ja viis minutit ning rahvateenrite saade täna alustab ning tänased rahva teenrid on Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar siis vikerraadiost, samuti siis rahvusringhääling ja enne saate algust tekitas meil siin stuudios juba väikest vastukaja. Eks intervjuu tänasest Eesti päevalehest, see intervjuu on tehtud siis nüüd nüüd juba meediamagnaat paadiks kujuneva Oliver Kruudaga, kes siis räägib oma plaanidest ja kavadest seoses seoses oma suure kavandatava meediakontserni ka, aga sellest räägime pisut. Pärast poole mainiks vaid nii palju siin ära, et Oliver Kruuda lon siis kava või plaan hakata välja andma kultuurilehte või, või mis veelgi parem suudaks näiteks ka kultuurilehe sirp kindlasti kasumit teenima panna. Vähemalt nii väidab oma oma intervjuus. Vähemalt väidab ta vähemalt, et see on ajakirjanduslikult tulus projekt. Sellest kõigest pärastpoole. Alustame sellel nädalal tõsisemate teemadega ja ja üks teema, mis ei jätnud kedagi ei Soome lahe põhjakaldal ega ka lõunakaldal ükskõikseks, oli sisse sel nädalal aset leidnud sündmused Helsingi lähedases jogela linnakeses, millest ei olnud tõenäoliselt keegi varem kuulnud. Nüüd teab sellest linnakesest kogu maailm ja ja see linn on nüüd läinud siis nii USA massi tulite tulistamiste kui ka saksa koolide koolides toimunud samasuguste sündmuste kõrvale. Kõigepealt tahakski võib-olla teie käest küsida, et mis, mis tundega te üldse selle selle sõnumi vastu võtsite, siis oled sina. Tõenäoliselt olid sellel sellel päeval uudiste tüüri juures, kui, kui see uudis Soomest tuli ja ja oli ka teada, et ta on päris suur hulk hukkunuid kokku, siis koos tulistaja endaga sai surma selles sündmuses üheksa inimest. Ma tean, et üheksa inimest surma sai, see selgub tegelikult alles järgmisel päeval, kui tulistaja ise suri. Mina olin sel päeval tegelikult pool esimest päeva Paides ja Türil, kus siis toimus Kesk-Eesti korrespondendipunkti aastapäeva tähistamine ja kui ma siia Tallinnasse tagasi jõudsin ja uudiseid kuulsin, siis oli neid hukkunuid juba juba kolm pikka aega oli üks ja ja siis tegi aktuaalne kaamera kohe, otsused tuleb saata oma inimene Soome kohale. Mis tundega muidugi oli selline selline väga kurb ja, ja maagiline tunne, sellepärast et kui iga. Kui, kui sarnane asi või kui ka ohvreid on rohkem juhtub ookeani taga, kus me oleme harjunud selliseid uudised harjunud jutumärkides kuulma, siis siis ei lõika nii valusalt või puuduta nii valusalt, aga aga kui, kui see toimub üle Soome lahekalda napp 60 kilomeetrit Helsingist teemal siis see oleks justkui nagu meie oma koduõuel või, või, või, või noh, sama kaugel, kui Tartus või, või mis iganes sõidetud kindlasti puudutas ja, ja kuna, kuna ma olin, ma olen näinud filmi Klass selle esilinastusel, siis kahtlemata juba toona mul mul tekkisid mõtted, paralleelid, et kas Eestis võiks tekkida juhtuda ka midagi sarnast, siis, siis otseloomulikult sa seda uudist Soome inimeste ja nende perede tragöödia kaasa elades paratamatult hakkasid kohe tõmbama paralleele Eestiga, et kas, kas siin ka võiks midagi sellist juhtuda ja annaks jumal, et ei juhtuks midagi. Kõneringudesse Päevaleht reageeris sellele uudisele Ma ise ka hetk, kui see esmakordselt nagu jõudis Eesti ajakirjanduses tänu ei olnud ka toimetuses olin ühel pressikonverentsil. Ja siis tagasi tulles jah, oli see oli see kurb uudis juba mõnda aega täiesti üleval olnud ja ja nonii, nii nagu tegelikult ka Eesti ajakirjanduses on öeldud, siis väga üllatav oli tõesti see, et juhtus Soomes sealset koolisüsteem tegelikult tervele maailmale väga tihti eeskujuks toodud. Et kuidas seal kõikide probleemsete lastega väga kiiresti psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid tegelevad ja püütakse tasandada siis võimalikult nendest õpilaste kodudest tulenevaid erinevusi. Et see süsteem on väga palju kiita saanud ja siis nüüd ühtäkki selline selline sündmus. Kindlasti selline asi on, on midagi sellist, et seda ei saa tegelikult kunagi nagu lõpuni ära hoida, et siin Eestis on ka räägitud ja arutatud, ega siis parandaks see, kui oleksid ustel mingit metali kontrollid või siis turvamehed, aga tegelikult sellist asja ei saa turvameetmetega vääristada ja ajas ikkagi, mis aitab, on inimesed tõesti nende probleemidega laste märkamine ja võimalikult hea hea koolikeskkond kõlab ebamääraselt, aga aga nii see on. USA-s on mindudki selles osas radikaalsemat teed, aga aga kõige sellega seoses on on tekkinud väga palju küsimusi. Ühelt poolt on hakatud süüdistama internetti ja internetikeskkondasid, kus noored ringi kolavad ja, ja kus nad siis kõikvõimalikke ideid ammutavad, teiselt poolt räägitakse koolivägivallast. Psühholoogid on üles tõstnud tema, kas sellel noormehel, kelle nimeks oli speka Ameerik au vin, enne ei olnud nartsitsistliku isiksusehäiret, mille puhul siis inimene väiksema kriitika puhul võtab seda väga sügava solvanguna ja on valmis selle nimel lausa tapma. Et, et siin on nagu väga palju erinevaid erinevaid küsimusi nüüd üles kerkinud mida, mida siis ka Eesti meedias ju tegelikult tegelikult lahatakse, kuid kuid kõige kõige olulisem minu arvates on, on praegu, on ka siinkohal nagu nagu nagu Eestis see küsimus, et, et millega siiski noored nagu tegelevad, kuidas, kuidas nad oma aega sisustavad ja, ja millest nad mõtlevad. Et, et kas, kas teie hinnangul hinnangul nüüd selle sündmuse taustal võiks, võiksin, võiksin mingisugune, võiksin mingisugune nagu nii-öelda teemaarendus toimuda mida arvata? Ma nüüd ei oska öelda, millest noored tänapäeval mõtlevad, sest ma ise ei ole enam nii noor ei käi koolis ega, aga ma arvan, et me ei saa ka üldistada, et kõik noored on ühesugused ja kõik noored on hukas, et nii on arvatud aegade hämarusest saadik, et iga põlvkond räägib järgmise kohta, et need on hukas. Et selles mõttes ma ideeks kindlasti üldistust, et tänapäeva noored oleksid hukas ja nende seas olekski ainult kõik siuksed, Vägivaldse vallatsejad ja nõnda edasi. Et see probleem äärmiselt nagu lai ja mitmetahuline, et kindlasti on oma roll meedial. Kindlasti on oma roll sellel selle sealhulgas internetis ja kättesaadavuse kõikvõimalikele asjadele. Kindlasti on oma roll koolil. Rääkisin õigesti, et Soome haridusmudel on selline väga väga kiita saanud mujal maailmas tan egalitaarne süsteem, et, et kus aidatakse just nõrgemaid järele. Ta on selles Spiegel avaldas ja selle maailma riikide haridussüsteemide võrdleva uurimuse, kus Soome haridussüsteem oli esikohal. Et selles mõttes kindlasti kooli roll oluline, samamoodi on oluline roll kodul. Juba on Soome psühholoogid rääkinud sellest, et selle noormehe vanemad olid sellised eeldused. Kindlasti väga hea kodu oli, tal olid mõlemad džässmuusikud, kui ma ei eksi, aga see kasvatus oli selline boheemlaslik ja vabakasvatuslik noh, neid põhjuseid relvaseadus, mis lubab põhimõtteliselt küll mitte kõiki Relvega kolme tüüpi relvi hankida või saada noortel juba 15 aastaselt, Vahur Lauril oli eile aktuaalses kaameras selle kohta päris päris huvitav lugu, sealsamas selle, mis oli tehtud selle jogela relvapoe omaniku ja müüjaga noh, neid põhjusi on väga palju, ühiskond, minu soome tuttavad räägivad sellest, et, et Soome ühiskonda on vägivaldne. Et võib-olla kui koolisüsteem on tõesti Saarnega ühiskond tervikuna on vägivaldne, inimesed on kurjad. Noh, mul on üks tuttav, kes on Soome, Soome koolis ütleb, et lapsed on vägivaldsed ka vähemalt nagu Soome ühiskonna tõttu, mis on ka vägivaldseks muutunud, et siis on seal niivõrd palju nagu probleeme, et, et see seda tõesti nagu ei lahenda ei mingi turvamehega ega mingite karmide keeldudega käskudega, seda tuleb nagu kompleksselt tegeleda. Ja ega siin tulemusi ei saavuta ka kindlasti üle päeva, et ja, ja, ja ma arvan, pigem ikkagi, et et kui see juhtum juhtum nagu vaibub ja ma loodan, et ta võimalikult ruttu nagu selles mõttes nagu vajub, sest sest juba eile kuulsime, kuidas see soome tulistaja olid hindu saanud, kaks Rootsi noormeest, kes, kes tahtsid oma kooliõpetajat ära tappa, see on esialgne politsei hinnang, et nad tahtsid seda teha täpsemalt ei tea, et noh, ma tõesti nagu loodan, et see on pigem nagu üksikjuhtum. Et, et see ei ole anna põhjust nagu väga suureks õnnistuseks, see väga-väga suurteks mingiks radikaalsetest muudatusteks. Vootele Hansen, kes 90.-te alguses töötas välja Eesti relvaseaduse ütles eile, et Eesti relvaseadus on oluliselt karmim kui, kui Soome relvaseadus. Aga, aga samas jällegi on Eestis võimalik relva erinevalt Soomest soetada täiskasvanutel ka enesekaitseks. Et noh ja, ja võib-olla siin on nagu mingit mõtlemisainet, aga aga üldiselt ma arvan, vigased muudatasime sellest johtuvalt teha ei tohiks, see on ikkagi üksikjuhtum. No meie puhul jah, relvaseadus on oluliselt karmim, kui Soomes Soomes on näiteks 1,5 või relv on siis ühe koma viiel miljonil inimesel ehk siis üle pooltel peredel ja peredes on, on see relv olemas ja Soome on vist selle näitaja poolest maailmas lausa kolmandal kohal. Seda arvestada seda, et soomlase naiste suur jahikultuur, et need relvad ei ole sellised laskerelvad, et millega nagu noh, mis, mis nagu Eestis on põhiliselt relvad inimeste käest, need on põhimõtteliselt ikkagi jai relvad ja ja sportrelvad, mis inimestel on. Teevad pauku ja nendega võib palju kurja teha. Jah, et tegelikult, kui vaadata seda statistikat maailma, siis tõesti võib näha ju tegelikult seosti korrelatsiooni üksikute riikide olevate relvade kättesaadavuse siis sealse kuritegevuse taseme vahel, et käigud Soome paistab ka Euroopas silma tõesti üsna paljude kõrge isikuvastaste kuritegude tasemega. Aga ma olen selles mõttes Urmetiga nõus, et siin seda juhtumit ei saa tegelikult taandatud mitte ühelegi üksikule üksikule tegurile üksikule faktorile, et sa enne rääkisid siin isiksusehäirest isiksusehäiretega inimesi on tegelikult ühiskonnas päris palju ja, ja samamoodi võib siin rääkida ka meedia rollist interneti rollist ehk siis, et tänapäevase internetti ja ja kommunikatsioonitehnoloogia areng tähendab paratamatult ka seda, et, et, et ikka kõige suurem äärmuslane ja veidrik leiab endale tegelikult nende võrkude kaudu kuskilt kaugelt võib leida mõttekaaslase. Aga siin on räägitud ka sellest, et kas meediat ei pea ja ütleme, interneti ei peaks kuidagi paremini monitoorime ja seda jälgima, et kui kui selle tapmise kohta informatsioon olemas juba päev enne üleval, siis internetiportaalis Youtube, siis siis tekib see tekib sellega seoses nagu küsimus, et kas, kas üleüldse mingisugust võimalust seda monitoorida jälgida või mitte, siis sa kujutad Kes seda peaks tegema, kujutad sa ette, kui Youtube'i hakata igapäevaselt monitoorivad, mõtlen, noh ja, ja seda peaks nagu siis tegema, kas mingi ülemaailmne politsei või kes, kes teeb, siis kujutad ette, millised ressursid ja milline nagu jälitus. Ma olin sellest nagu üldse välja kasvaks, et et see oleks nagu teie selles mõttes nagu te ka teise äärmusesse minek, et huvitava näoga rääkida ka meediaga, meediareaktsioonidest ja siis see, kuidas maailma meediakanalid seda sündmust kajastasid, olid ka mõnes mõttes natukene kummaline, et et kas briti juhtivad telekanal ainult, et BBC näiteks näiteks rääkis sellest, et see noormees oli Hitleri kummardaja? Ta oli nagu natsi saksa, sellise ideoloogiast nagu nagu tema tegutsemine nagu ajendatuna, et mis on nagu osaliselt Õiga poolduda tegelikult ju ta ta oli ju nii. Nii Hitleri kui ka Stalini fänn ja kuupäev, mille ta valis, oli oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Et, et selles mõttes noh, see näitab ka sellest, nagu meedia reaktsioon Moemaailma ilmselt lähenemist. Ka selle läbi selle prisma, mis, mis nagu on harjumuspärane, et, et noh, see muidugi annab meile nagu mõtlemisainet üldse, nagu, kui me, kui me räägime ka siin kas meie oma, selle ajaloo ja, ja sellest, et ikkagi nii välja kujunenud, on need stambid läbi mille, nagu siin asju kajastus Aga tulles veel tagasi selle internetiportaali Youtube juurde, siis ma lõin täna hommikul sealsesse otsingumootorisse sõnapeks peksmine, kaklus ja nii edasi ja ainuüksi eestikeelseid vastajaid oli selle kohta paarkümmend. Filmitud oli siis koolilaste omavahelist nägelemist, võib-olla ka väiksemaid kaklusi ja nii edasi. Ma mäletan esimest korda, kui see Youtube'i üles riputatud kakluste teema tõsiselt Eesti meedias üles kerkis, siis oli neid neid üsna üsna karme seene sealt oluliselt rohkem, aga ka neid hakatiselt pärast seda vaikselt ära korjama ja nüüd on, nüüd on see olukord seal seal natukene rahunenud, aga jätkuvalt on on näha, et, et kogu see asi toimub ju tegelikult avalikkuse silme all ja seda on võimalik sealt sealt vaadata. No siin, kes seda teha saab, on siiski võib-olla needsamad selle, selle YouTube'i keskkonna igapäevased kasutajad. Et nüüd, kui on teada, et toome juhtumi puhul oli ähvardades juba juba mõnda aega seal varem üleval ja nii edasi, et ehk siis edaspidi inimested teavad või mõtlevad sellele rohkem, kuna seal midagi kahtlast näevad, et siis teada anda. Aga loota teda kuidagi institutsionaalselt ametkondade poolt kontrolli tuleks, on küll väga, väga naiivne. Rääkides oma tuttavatega Soomest, siis nad olid kõik üsna üheselt sellel seisukohal. Saurmata pisut avasid ka seda teemat, et kunagi pidi see niikuinii juhtunud kuna ühiskond justkui olevat selle poole teel olnud ja üks, üks mu tuttav tõi näiteid, et seal, Soomes on, on viimasel ajal väga palju satanistlikult käituvad ja riietuvad noori. Et kui nüüd seda paralleeli tuua nüüd Eestisse, et kas te näete ka meie puhul mingisugust probleemi, et meil võiks ka kunagi midagi sarnast Sarnaste juhtuda või et meie ühiskond on nagu, nagu nagu selle poole teel, et ühel hetkel keegi haarab relva ja niidab klassima. Üle vasaku õla, need ei tahaks sellist juhtuks aga aga nagu psühholoog Helle Niit Aktuaalse kaamera intervjuus tunnistas üleeile õhtul, siis välistada ei saa seda kunagi 100 protsenti, et selline asi võiks juhtuda. Et kui, kui vaadata neid märke Eesti ühiskond, kas siis siis paraku tuleb tunnistada, et mida aasta edasi, seda rohkem on ju neid märke sellest, et selline asi võib juhtuda, et et ma käisin septembri algusel Itaalias, Itaalias oli väga Itaalia kohta, on räägitud, on seal, mis Lääne-Euroopa riikides kõige kohutavam liikluskultuuriga ma tõepoolest Itaalia metsik teedeehitus ka muidugi selle juures meeletult palju autosid ja inimesed sõidavad, keegi ei sõida selle kiirusega, mis on ette nähtud, vaid ikka 100 680-ga enam edasi sõidetakse kahe rea vahel suunda ei näidata kunagi. Aga, aga erinevalt Eesti liiklusest oli keegi seal midagi valesti või, või, või sõitis kogemata valesse kohta, siis nagu inimesed nagu naeratada, lehitavad käe kirjatud. No sorry, läks nii, on ju. Et sellist meie liikluses oleks mingi selline asi, et keegi mingi väikese asja teeb, et ta läks, sammun, näpp püsti, rusikas väljas ja ja kulm lõhki löödud või mis iganes, et see et see kurjust sellises noh, inimeste alateadvuses on Eestis ikka päris palju, et ma ei oska öelda, millest see tuleneb, et ma ei, ma ei ütleks, et Eesti inimesed oma olemuselt kurjemad, aga aga ilmselt kui palju laiematest sügavamatest asjadest, et Eesti inimesed on võtnud väga palju laenu, nad töötavad võimete piiril. Et neid laene, suuri laene, korterilaene, mis iganes tagasi maksta, nendele on suur stress ja see kõik on niisugune, tuleb siukest laiemast sellisest taustast. Et et, et ma arvan, et, et, et see võib olla üheks põhjuseks on kindlasti neid märke, kui sa küsida, et kas, kas me oleme ühiskonnas on märke, mis, mis võiks tuua kaasa selle, et meil ei ole sellist juhtub, jah, kindlasti on ja neid märkan üha rohkem. Ilmselt oma osa on ka tõesti sellel, nende sellel meeldi küll noh, rahvusliku ütlesid üldistused või stereotüüpidega samas tule tunnistatud põhjamaalased on intro, värdsemadja endasse sulgunud omad ja võib-olla nendest probleemidest ei räägita nii. Nii vabalt ja lahtiselt, lähedastele ollakse rohkem üksi nendega, mis võib koosis viia selleni, et, et mingil hetkel see inimene, kes on kõike endasse uinunud, lihtsalt plahvatab. Aga mida Eestis peaks ette võtma selleks, et me meil ei toimuks midagi sarnast, mis on toimunud USA-s, Saksamaal, nüüd ka Soomes. Noh kas nüüd raske on öelda, mida nüüd konkreetseks konkreetselt peaks ette võtma, et noh, põhimõtteliselt piisab, et esialgu ka see, et, et nagu teadvustama selle probleemi või selle võimalikkuse olemasolu. Aga aga noh, ma ütlengi, et õudselt raske on siin midagi nagu ette võtta, et et et ju tegelikult need probleemid algavad paljuski kodust ja, ja, ja sellest, et vanematel on võib-olla nagu ma eelnevalt rääkisin, et on oma tööde ja tegemistega niivõrd seotud laenud, tahavad tagasimaksmist, tuleb palli või et et ei ole aega oma lastega tegeleda ja ja noh, kui võib-olla sellist noh, ma arvan, et probleemide lahendamine oleks kõige parem, kui saaks alguses siukseid rohujuure tasandil inimlikul tasandil, et et sealt see parim võtjaid, ma ei usu sellistesse suurtesse kampaaniates, et teeme nüüd ütleme, koolivägivalla vastase kampaania koolikoolidest räägime nagu, et kui jube see on, et ma nagu ei usu hästi sellesse, et ma arvan, et et kõik saab ikka rohkem alguse nagu kõigi meie kõigi nende kodudest, et kui Eesti vanematel on aega oma lastega rohkem tegeleda, kas nendega rääkida maailma asjadest, küsida, tunda nende vastu huvi sest see, kuidas neil läheb, et tutvustati ju eile seda koolivägivallauuringut, mis sellest välja tuli, et koolivägivalla uuringust tuli välja see, et koolivägivalla puhul ei ole füüsiline vägivald kõiges esmane on kõige suurem, on mainevägi, oli selles vaimset vägi vas toodi kõige sellise ohtlikuma trendina välja see, et mitte nagu kedagi mõnitatakse, vaid mida tunnistavad need kes peavad ennast vaimse vägivalla ohvriks, ohvriks on need, et neid kaasata tõrjutud nendega keegi klassikaaslased ei suhtle, nad on eemale jäetud ja, ja, ja kindlasti selline laps muutub kui keegi temaga ei suhtle, ta hakkab otsima endale muid alternatiivne, see suhtlusvõrgustike ja ja et kust ta saab välja paista, tugevam kui ta, kui ma klassikaaslaste seas on ja ja vot selliseid kohad ongi see, et ja, ja võib-olla ka õpetajad peaksid nagu rohkem nagu märkama neid asju, et et noh, ma, mina usun sellesse, et kool ja kodu on need kaks kohta, kus nagu muutus toimub Noh, pisut sellele, et lastega räägita ja ei teata nega lapsed teevad, viitab ka vahejuhtum, mis leidis aset täpselt nädal aega tagasi, mitte kaugel siit Tallinnast kus siis. Välja üüritud sauna ja nii nii Vistan Õiga välja üüritud saunapeol pussitas siis juba korduvalt inimese tapnud meesterahvas kolme noorukite, kellest, kellest üks siis suus siis suri ja, ja see tekitab ju tegelikult küsimuse noorte pidude kohta ja kuidas, kuidas need need ikkagi toimuvad, kuidas need kohad leitakse, kui kuidas kontroll kontrollmehhanism noorte pidude osas on ja ma uurisin natukene ka seda tausta, et, et kuidas, kuidas neid kuidas, kuidas seda kontrolli on üldse võimalik natukenegi paremaks paremaks muuta ja näiteks sellesama soome näite puhul võib võib öelda, et Soomes on üks, üks selline selline skeem siiski olemas. Kuidas, kuidas natukenegi jälgida, mis nagu sellistel noh, mitte just kõrtsides, aga välja, üritavatel pindadel või, või suurtel kodupidudel võiks toimuda või, või toimub sellepärast et Soomes on näiteks kohustus anda suurematest pidudest, mis ei toimu kõrtsis teada selleks, et päästeteenistused ja ka politsei oskaksid oma valmisolekut planeerida, juhul kui piirkonnas on väga palju suuri pidusid, siis, siis on nende valmisolek ka suurem ja selline kohustus on nagu olemas. Selliste selliste Lauri kohustuse võib alata. Panna ka iseküsimus on, kui palju seda täidetakse, et mis sa arvad, et kui Soomes oleks toimunud samasugune saunapidu, et et kus, kus tuleb ikk kohal mingi retsitiivne mees ja pussitab, et kas, kas selles, sest sauna pärast oleks siis võimudele teada antud eelnevates selline pidu toimub, ma küll ei usu. Ja teine asi on see, et. Seda enam kui sellel peol oli palju alaealisi Noortepidusid nagu nagu, nagu see, mis praegult küll kahetsusväärselt traagiliselt lõppes Eestis selliseid noortepidusid peeti minu hääl peti enne mind, et noh, see on noh, mõnes mõttes loomulik osa inimeste täiskasvanuks saamisel, et et sellised asjad toimuvad, et, et noh. Ma ei usu seda, et kui Eestis teha mingi kordad, nendest piludest peaks teatama, et see kuidagi nagu olukorda nagu kuidagi paremaks muudaks, et ma ei usu, et nendest teatatakse ja, ja kui ka teatatakse, siis noh Noh, siis nad peavad lõpeks ilmselt nagu suhteliselt ruttu ära ka need peod, onju. Aga, aga ma nüüd ei usu, et siin nagu mingit lahendust on, et, et kui, kui, kui, kui see tahetakse kellelegi kodus nagu pidu pidada ja see nagu näiteks maja, mis ei ole korterelamu, et siis siis pidu peetakse ja keegi ei kuulega, mis seal toimub kuni selle hetkeni, kui tõesti sealt midagi õnnetuste juhtuda. Küll aga on selle juhtumiga seoses tekkinud ka küsimus, et mida võtta ette retsidivistidega ehk siis inimestega, kes on korduvalt pannud toime raske kuriteo. No mis mõttes mida ette võtta, kuid anname karistusega. Siin on mõned, on räägitud ka sellest, et seda koristuspraktikat võib-olla tuleks muuta ja, aga mis korduva kurisi kuriteo puhul peaksid siis. Ja tõesti korduvate kuritegude puhul peaks peaks need karistused olema veel karmimad. Aga nad ongi ju tegelikult korda kuritegude puhul niigi karmimad. Kui ta on karistuse ära kandnud ja vabadusse saanud, et mismoodi, siis sa mõtled, et peaks sisse ja. Kuigi siinkohal on juba kaks inimest tapnud inimene, tappis veel kolmanda, eks ole, nii et kaks jäänud kolmandat. Kohus arvestab ikkagi seda karistuse määramise Igal juhul on, see on, see on see küsimus ka ju sellel nädalal õhku visatud ja tõenäoliselt, ega, ega väga kaugele. Seda see arutelu ei jõua küll, siin oli juttu sellest, et et lastevanematel on palju tööd, nad peavad palju rabama selleks, et maksta tagasi laenu, teenida elatist ja nii edasi. Selle nädala sõnumid aga selles vallas ei ole just kõige kõige rõõmsamad. Kuidas teisiti hinnata uudist selle kohta, et tarbijahinnad kallinesid jälle kümnendiku võrra viimases kuus ja ja ma tahaks kohe küsida, et kas, kas teie Urmet, küllerina olete oma tarbimisharjumusi ümber vaatama hakanud? Noh, tarbijahinnad ilmselt tõusid, siis ütleme toiduainekaupade hindade tõusu tõttu. Aga aga kõikide kaupade, kes on siis see tõus olnud kaheksa ja pool protsenti, nii nagu ütleb statistikaamet. Ma ütlen seda, et ma olen nagu poes olen mõnuga otseselt oma tarbimisarris muutunud ei ole, et aga poes näiteks olema väga selgelt nagu tähele pannud, et et piima või leivahinnad on ikkagi Eestis viimase mingi paari kuu jooksul ikka päris kõvasti tõusnud. Et seda, seda sa võidki täheldanud ja, ja see nagu alateadvuses sul see töötab. Aga, aga otseselt seda, et ma nüüd ostaks nagu leiba või võid või piima vähem, et seda pole nagu juhtunud. Et, et ilmselt see ei ole ka nagu noh, nagu nagu võimalik. Et positiivne uudis oli ka tegelikult sel nädalal tegelikult, et. Euroopa keskpank ei tõstnud seda Aga sellest on räägitud päris palju, et euribor euribor jääb või võib jääda isegi mõneks ajaks sellele sellele kohale püsima, sellepärast et vahepeal on, on maailma majanduses nii mõndagi juhtunud. Sealhulgas siis kinnisvarakriis USA-s. Noh, kui niivõrd-kuivõrd seda võib üldse nagu positiivse poole poole pealt hinnata, inimeste inimeste laenumaksed jäävad samale tasemele, aga, aga kas ei ole juba need laenumaksed praegu liiga kõrgel tasemel, kui euribor on vist 4,75 protsenti, kui ma ei eksi? Laenumaksed kõrgest sõltub sellest, kui, kui kalli korteri, millal sa oled ostnud, kui palju sa laenud võtnud, et laenumaksed laenamine on läinud raskemaks? Praegusel hetkel ma ei usu veel, et, et seda, et, et selle Euribori tõusust ja intresside tõusust johtuvalt oleks nüüd Eestis veel tekkinud selline olukord, kus inimestel on massiliselt oleks tekkinud mingit tagasimaksmisega probleeme. Et need summad ja need tõusud ei ole veel nii suured olnud. Aga jaa, eks pangad ole ka huvitatud sellest, et ega pangad ei ole huvitatud sellest, et inimesed, kes on laenu võtnud, et et nende puhul siis see, et võtta nagu mingil hetkel korter käest ära ja hakata neid kortereid Labongad ise müüma ja nii oma laenu tagasi saada, pigem nagu pangad. Senikaua kui need ei ole väga palju neid inimesi, kellel on probleeme, on huvitatud sellest, et see raha tuleks tagasi, aga tuleks siis kasvõi tehakse paindlikum graafik, inimestele antakse laenupuhkusi või vahetatakse laene pikemale ajale. Praegu nagu pankade taktika on pigem see nende inimestega tegelemisel. Et selles mõttes nagu on nagu sellise pehme maandumisega tegeletud, aga kuna ma Külli-Riin küsisin sedasama asja, aitame nagu toimetada seda järgmise aasta ette võtvat, et ennustada, mis järgmisel aastal maailmas toimuvat ennustavad kaamesti eestikeelset aasta väljaannet ja minul oli seal, ma lugesin just seda juhtkirja, mis, mis puudutab, mis maailma majanduses toimuvad siis seal oli nagu väga, väga tugevalt, tugev nagu selline sõnum selle kohta, et, et maailma ja eriti Ameerika kinnisvaraturul toimub järgmisel aastal väga-väga suured tagasilöögid mis toovad omakorda kaasa selle, et ameeriklased, kelle, Lisaks juba olemasoleva Ja mis nagu otseselt nagu kinnisvara turgu, inimesed maksavad oma laevnike tagasi, sest kodu on selline, inimese kindlus on nõus kõiki muid kulutusi kokku võtma, nagu peasid, kodudel alles jääks. Aga mis see kaasa toob, Ameerika majanduse mootor on sisetarbimine. Economist ennustatav, seda, et Ameerika majanduses selline, siis nagu see põhimudel ehk sisetarbimine järgmisel aastal nagu oluliselt nagu kahaneb. Ja, ja see toob kaasa omakorda selle, et, et teatud Ameerika äridel hakkab minema halvasti ja selle tõttu võib-olla mingid investeeringud ja muu maailma asju vaadatakse nagu ümber ja see toob kaasa sellise globaalse Kas see tähendab ka seda, et raha sissevool Ameerikasse väheneb oluliselt? Ja see mõjutab ka neid maitses, kes müüvad enda enda tooteid. Ameerika Ühendriikide tuttasid nagu Kanada, Mehhiko, Saksamaa ja nii edasi. Aga see võib omakorda jällegi tähendada, et siis on ka Euroopast, kas väiksem ja euribor jääb võib-olla tõstmata oluliselt. Jah, kuigi on räägitud ka veel sellest, et ega Aasias ei pruugi enam nii hästi minna kui, kui seni ja ja mõned börsianalüütikud näevad järgmise aasta teises pooles võib-olla ka tõsisemat probleemi, näiteks Aasia turgudel, kus kus see mulje on juba päris suureks aetud ja, ja tasahilju hoiatatakse, et see aasia mull hakkab, hakkab vaikselt lõhkema. Noh, tegelikult aasia mulli lõhkemisest juba aasta tagasi vähemalt, et eks seda, millal ta täpselt lõhkeb, seda me ei tea kunagi. Ma tegelikult tõenäoliselt aasia mull lõhkeb pärast olümpiamänge. Mina julgeks siinkohal ennustada nii, et, et kõik, kes tahavad Aasiasse investeerida, siis võib-olla praegu on veel viimane aeg viimane aasta enne olümpiamänge see see investeering ära teha, aga kindlasti konsulteerige ka investeerimisspetsialistidega selles küsimuses. Mis puudutab veel Eesti kinnisvarasektorit, siis siin on ju tegelikult üsna huvitavat informatsiooni välja tulnud, et praegusel hetkel on arvestades nüüd viimase kuu-paari müügimahte müügis nelja aasta jagu uusi kortereid, ehk siis Eesti kinnisvaraturg on nii märkimisväärselt jahenenud ja, ja tõenäoliselt et siin peab toimuma, aga mingisugune hinna korrelatsioon hinnates nende, mis toimub ka internetis pakutavate korterite ütleme jah, lihtsalt korterihindadega, siis siis on arendajad, kes püüavad nagu nagu jätkuvalt ühe hinnaga ikkagi müüa ja need korterid on juba olnud seal ja majad on olnud juba väga pikalt väga pikalt, poolaasta võib-olla isegi juba aasta müügis ja mingil hetkel see hinnakorrelatsioon peab toimuma, et, et see võib uuesti elavdada nagu kinnisvara turgu, aga tõenäoliselt langus ka Eesti kinnisvara sektoris tuleb ja, ja ma ei oska küll öelda siin siin 100 protsenti, aga, aga see langus võib-olla isegi päris märkimisväärne Jah, et mul üks ühes arhitektuuribüroos töötav tuttav arvudes välja hetkel on Tallinnas müügil koguni umbes nelja miljardi krooni eest uusi kortereid lõi kõik need arendusprojektid kokku ja vaatas, et. Planeeringute protsent on ikka väga madalad, võrreldes siin veel poole aasta, kui selle aasta taguse ajaga, kus siis kõik projektid läksid ikka väga kiiresti müüki ja broneeriti ära. Aga mulle tundub ka, et kui me nüüd räägime siin sellest langusest, et see tõesti esimesena see mõjutabki, tegelikult neid lihtsalt neid arendajaid. Neid, kes on praegu tulnud välja oma oma projektiga nendega nagu kuidagi hiljaks jäänud. Et praegu ikkagi, kui me räägime nendest halbadest laenude, siis tundub, et sa ikkagi rääkida niivõrd niivõrd nagu eluasemelaanides kui veel teised inimesed, kes on jäänud jänni oma tarbimislaenude või SMS-laenudega sattunud mingisse spiraali. Aga küll, aga kui, kui järgmisel aastal peaks siis vähenema ka Eestis sisetarbimine ja, ja nii edasi, mis omakorda siis mõjutab siinsete ettevõtete käekäiku ja võib suurendada tööpuudust, et siis, siis võib alles oodata, et, et mõned inimesed võivad oma eluasemelaenudega raskustesse jääda. No piisk meres sellest tarbimise puu, mis on ka nii riigiametnike palgatõus ja, ja selles vallas on ka ju päris huvitav diskussioon käimas, kui Isamaa ja Res Publica Liit eesotsas Mart Laar mariga tahaks justkui vähendada riigiametnike ja teenistujate palgatõusu 140 miljoni krooni võrra, koalitsioonipartnerid on sellele aga vastu ja tegu on üsna pretsedenditu olukorraga Eesti poliitikas, sellepärast et varem ei ole niimoodi riigieelarve puhul toimitud, kus siis enne teist lugemist hakatakse nüüd asju nagunii kardinaalselt ümber hindama? No siin on nagu tegelikult tuleks natuke täpsustada, et mis riigiametnike palgatõus on, et see ei ole kindlasti see, et kõigil olemasolevatel riigiametnikel palk tõuseb meeletult. See ei ole nii, et pigem on selle suure tõusu tagamine, mida, mida plaanitakse, on siis see, et tahetakse luua juurde hulga kõrgepalgalisi uusi ametikohti. Ja siin ongi küsimus selles, et kas neid kõiki ametikoht ikkagi on hädavajalikud, on vaja ja meie sellist avaliku sektori veelgi nagu suurendada. Et kindlasti tähendab see nüüd seda, et, et need inimesed, kes juba riigiametites töötavad, saaksid järgmisel aastal mingi kullasaju osaliseks, et kindlasti mitte nende palgad tõusevad ikka sama palju kui, kui nad on alati tõusnud, et mitte väga palju. Et selles mõttes ei maksaks nagu siin üldistada ja kujundada ühiskonnas arusaama, et riigiametnikud on mingid por, suid, kes, kes elavad nagu ainult maksumaksjate kukil, et et see päris nii ei ole. Et, et see tõus on tingitud ikkagi mingite uute kallite ametikohtade loomisest ja selle puhul on tõesti küsitav, et peaks nagu kriitiliselt vaatama, kas neid kõiki on vaja. Samas Isamaa ja Res Publica Liit läheb lähemate õpetajat. Et lasteaiakasvatajate, kes kaude lähevad ka nagu riigilt palka saavate inimeste alla nende palgatõusu vastu ilmselt ei ole kellelegi midagi Aga kuidas te prognoosite, mis nüüd hakkab riigikogus toimuma koalitsioonis, on väga selge vastuolu selles küsimuses, kuidas siis nüüd ikkagi nagu riigieelarve üldnumbrites selle 140 miljoni krooniga toimida ja see on päris suur summa, mille puhul võib oodata teravat vaidlust, opositsioon istub nagu nagu ütleme niimoodi ühe kannikaga ühe tooli peal ja teise pääl te teised oli veel ühelt poolt nad nõuavad, nõuavad siiski palgatõusu ja teiselt poolt nad ütlevad, et riigieelarve on ülepaisutatud ja nad ise ka tõenäoliselt ei tea täpselt, mida nad siis selles küsimuses arvavad. Õudselt raske on üldse öelda, mis seal toimuma hakkab, et tegelikult on ju näiteks Reformierakond seda öelnud, et et kui koalitsiooni sees arutati järgmise aasta riigieelarves neid võimalikke palgatõusu, siis oli Reformierakond see, kes ütles, et et nii suur palgatõus, tõusuprotsent on nagu halb ja peaks nagu selle vastu, aga toona hakkaks ülejäänud koalitsioonipartnerid ütlesid, et ei, ei, et kõik on väga hea ja nõnda edasi. Ja ootamatult siis üks nendest koalitsioonipartneritest Isamaa ja Res Publica liidu näol kes muutis oma meelt ja hakkas ise taguma sõjatrumme, et, et seal võib-olla tekib selline see, selline, mingeid mingeid muul tasandil pin pingeid, kus nagu nagu pigem nagu minnakse nagu way vaidluse põhjuseks pole mitte niivõrd see, et kas need palgad on kõrged või mitte, et väidet, et on tekkinud siis kahe parempartei vahel nagu rivaalitsemine, et kes saab mingi sõnumiga välja tuua, nagu seda ikka Reformierakonna Isamaa vahel on alati olnud. Ja, ja millega see lõpeb ja noh, ei tea, et nagu samas ma ei usu, et see vaidlus saab olema nüüd midagi väga sellist, mis nagu seda võimuliitu kuidagi kõigutaks või, või selle püsimise nagu ohtu paneks, et, et see, see ei ole nii, nii. Pigem lepitakse kokku, et see 140 miljonit sinna riigieelarvesse Seda lahendatakse mõnevõrra aga mitte väga olulisel määral. Et oleks küll ja kummaline, kui see 140 miljonit selle selles koalitsioonis nagu ülemääraseid pinget tekitaks, et kui me vaatame seda, et, et asetame selle nagu konteksti ja vaatame näiteks, et käesoleval aastal jääb ainuüksi toimetulekutoetuste raha üle 200 miljonit krooni ja nii edasi ja kui me vaatame ka seda, kuivõrd Helletel alati kõver heldelt on näiteks raha leitakse selleks, et, et rahastada nii-öelda tulumaksureformi või vanemahüvitise skeemi muutmist ja siis on see tegelikult ju üsna väike summa. Minu jaoks on siiski ka viimase nädala uudiste taustal tekkinud ikkagi küsimus, et mulle tundub, et järgmise aasta riigieelarvesse tuleb raha juurde leida ja ühesõnaga selges valdkonnas. See puudutab regionaalselt bussiliiklust. Bussijuhid kavandavad 11.-ks detsembriks üldstreiki ja, ja nad on ka teatanud, et et tõenäoliselt tuleb siis lahendus leida bussifirmade ja riigi koostöös ning rääkisin siis transpordi ametiühingu esimehe Peep Petersoni sellel nädalal, siis ta ütles mulle üsna otse välja, et tõenäoliselt see raha tuleb leida mitte bussifirmal, vaid riigil. Ja ja ei olegi nagu midagi öelda, ühelt poolt bussijuhid vaat see avada väga selgelt surve allariigid. Mind hämmastab selle juures veel üks asjaolu, et see uudis on juba mitu, mitu päeva vana, ei ole majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi suust kuulnud mitte ühtegi selgitust, kuidas nad antud olukorrast välja tulla. No eks hinnalt nagu ka parts kirjutas Postimehes suurema loo, kus, kust, kust ta ütles välja seda, et praegu nagu analüüsitakse võimalikke variante, on ju et võib-olla siis analüüsi Aga aga selles mõttes? On sellel arutluskäigule, et see võib panna riigieelarve alla surve oma tõetera all, et võtame need kaks asja, et esiteks on ju, et et ega neid kohalikke bussiliine, millest jutt käib, et ega need liinid praeguseks hetkeks ikkagi väga-väga koomale tõmmatud. Et väga raske on sul mingist kohalikust piirkonnast, sisuliselt on sul nii, et hommikul saad oma külast ära sõita heal juhul ja õhtul hilja tagasi, mõnikord on nii, et õhtul ära sõita ja öösel olema maakonnakeskustes hommikul sat tabas. Et need liinid on juba praegu nagu tegelikult ikkagi üpriski üpriski kokku tõmmatud. Teiseks nende piletihinnad on läinud ikka väga-väga kõrgele. Tegelikult kohalike liinide piletihinnad on ikka ikka uskumatul tasemel praegult. Meile, noh ma olen mul Üx hõimlane sõidab Pärnumaal tihemetsast Pärnusse peab käima ja minu meelest see pileti hind selle 40 kilomeetri eest on vist üle 50 krooni, et mis on, nagu on ikkagi jabur, et ta on ikka nii suureks läinud. See tähendab siis sisuliselt kroon kilomeeter, kui ökonoomse autoga sõita, sõita sama vahemaa, siis tuleb ka enam-vähem ju nii-öelda bensiinikulu kroon kilomeeter, ma ei räägi siin auto ja muud kulud. Kokku tõmmatud piletihinnad on kõrgel. Et noh, enam ei ole võimalik liine käigust ära võtta, seda on nii vähe, piletihind on juba saavutanud täiesti selle ülemise kriitilise piiri. Et mis siis on, et kas siis bussifirmad ise noh samas inimesed tahavad ju tegelikult ju sõita ka järjest mugavamad bussidega, mis oli Gopassi nagu eelis maakondades, kus nad võitis, need konkursid oli see, et Gobas lubas maakonnaliinidele paremaid bussi tõi ka tegelikult aasta-kaks vanad bussid. Nendega oli mugavam sõita, suvel oli seal vähemalt konditsioneer ja talvel olid bussid soojad. Ja samas ütleme nende busside ülalpidamine on ka odavam kui, kui vanade romude ülal pidama. Et selles mõttes on, on nagu ka bussifirmad on iseenesest üpriski nagu keeruline neid lisarahasid leida, selles mõttes saamegi, et kui kõik, et seda, seda kohalikku transpordi tulebki vaadata nagu osana regionaalpoliitikast. Ja selles mõttes riik ilmselt ei pääse. Lisarahade nagu eraldamisest, et see ongi paratamatu. Aga Külli-Riin, kas sulle ei tundu, et et ametiühingud, kes lubavad nüüd streigi välja kuulutada, mängivad bussifirmadega kokku, et riigilt raha välja pressida? No ma ei tea, kas me saame seda siin päriselt kokkumänguks nimetada, aga tõesti tundub, et nad selles mõttes on jah, nagu nagu nagu mõistis omavahel, et selles mõttes, et et bussifirmad, kes sõltuvandust riigidetatsioonidest ei saa tõsta lihtsalt bussijuhtide palku Nende poolt nõuetele tasemele, juhul kui riik ei, ei ei suurenda dotatsioone. Aga noh, samas võib ka tegelikult bussijuhtide soovidest aru saada, et, et kui siin keskmine palk on Eestis ikka väga kiiresti tõusnud, pluss veel see, et näiteks Soomes makstakse bussijuhi töö eest ikka väga palju rohkem kui siin, siis nad soovivad rohkem teenida. See küsimus jääb ülesse tõenäoliselt pikaks ajaks, 26. novembril selgub, kas streik tuleb või ei tule ja tõenäoliselt selleks ajaks peab siis ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kujundama oma seisukoha ja leidma siis Need, eelarvelised vahendid, millega seda bussiliiklust korraldada. Ma ei välistaks üldse, et ka selle või järgmise aasta riigieelarve eelnõud tuleb hakata ümber tegema, sellepärast et et seda, seda raha praegu seal ette nähtud ei ole, mis on bussi bussiliikluse korraldamiseks tarvis? Ja mul oleks hea meel, kui siin selle arutelu juures pole, mõeldes ka sellele, et, et kas mõningates suuremates kohalikes omavalitsustes oli üleüldse selle linna transpordi erakätesse andmine omal ajal hea mõte. Et ma saan aru, et mõningates väiksemates piirkondades on see õigustatud, et seal, kus postide graafik on hõre ja, ja ütleme, see erafirma saab siis seda üürida ja vajadusel ka teistele asutustele, organisatsioonidele enda puiste välja ja nii edasi, aga samal ajal nagu suurtes linnades tekib küll see küsimus, et kas see oli põhjendatud, et see ongi tegelikult tekitanud sellise olukorra, kus mingis mõttes kus juhtubki selliseid nagu prognoosimatud asjad, et tehakse konkurss operaatori leidmiseks võidab loomulikult see, kes ajab võimalikult madalaks selle pakkumise hinna ja siis avalik võim hakkab planeerima eelarveid vastavalt sellele pakkumisele. Aga samal ajal tuleb see pakkuja korraga välja teatega, et, et palganõudmised on suuremad bussijuhtidel ja nii edasi. Seda näidet on Eestis olnud korduvalt ja korduvalt on siin Eestis üks tuntud tuntud ärimees ja kes kes? Issand, ta on vist ka praegu riigikogu liige Arvo Sarapuu, kelle firmad muudkui võidavad neid konkursse ja just läbi selle, et nad esitavad teistest olulisemalt madalamaid pakkumisi, aga siis ühel hetkel leitakse, et selle hinnaga ei ole võimalik enam vedada. Pisut on seda teemat avanenud Oliver Kruuda oma tänases intervjuus Päevalehele, kuidas siis näidik konkursse ikkagi korraldatakse, kuidas konkursse võidetakse. Ja loen ma siit intervjuust, mis on väga huvitav intervjuu, ma soovitan kõigil kindlasti lugeda seda. Loen siis välja ka kõikvõimalike konkursside kohta, mis on siis korraldada. Ma loodan, et universum. Aga sellest, kuidas Kaleviruumid Pärnu maanteel anti politsei salatile Jah, selle kohta ütleb Oliver Kruuda väga selgelt. Kui riigi kinnisvara pakkus politsei alla 2003. aastal pinda 202 krooni ruutmeetri eest, siis meie sõlmisime lepingu 152 krooni ruutmeetri eest. Et see ongi ja nüüd ta ütleb inglisekeelsena issi ehk teema. Aga samas ta toob ka välja selle, et peab olema sidemeid, peab olema, peab teadma, kuidas asjad asjad käivad ja siis on, siis on võimalik ka konkursse võita ja kui mingi asja hind võiks olla näiteks 27 miljonit, siis tuleb sinna veel näiteks 11000 krooni otsa panna. Ja nii võidetaksegi konkurss. Kust selline informatsioon konkursside kohta ja konkurssidel laekunud pakkumiste kohta kellelegi kätte jõuab? See on muidugi hea küsimus, seda võiks kunagi Oliver Kruuda käest tegelikult küsida, aga pisut ta selles intervjuus ka avab. Avab seda külge küll aga on Oliver Kruuda rääkinud väga pikalt laialikult sele laialt sellest siis, kuidas hakata korraldama ajakirjandusturgu, kuhu ta on siis need suure aplombiga sisenenud ja see on küll märklamp suur või. Vähemalt. Mõnda Kruuda väljaannet, mina lugesin uuenenud sporditähte, mille kohta oli Tallinn täis reklaame, et see on uus lahe. Alles hilja, alles hilja, iga aidata, alles hiljem, kui varem. Nädala teemade üle korrutamine ei mingit vanas vanas sporditähes olid otsitud mingid uued teemakäsitlused, põnevad intervjuud, uued persoonid. Alles hiljaaegu, Me nägime tänavatel just Klaami, kuidas räägiti Justi tõsisemaks muutumisest? Just ongi siis see kultuurileht, mida ta tegema tahab hakata. Jah tänases intervjuus ta räägib ka sellest, kuidas Eesti riik maksab täna sirbile peale, aga Eesti riik ei peaks enam maksumaksja raha sellele kulutama ja arvab siis Oliver Kruuda, et ta suudaks sirpi ise mingi kokkuleppega kolm kuni viis aastat teha. Ja, ja ta ütleb, et see oleks osa investeerinud. Oliver Kruuda. Ta on mul meenub see, kuidas tuli ETV meediakonverentsile siin kuu aega tagasi esinema, keegi oli kirjutanud endiselt ettekande valmis ta luges seal powerpoint ettekande, panin mängima siin ette ja siis tuli tema Arbet. Eesti ajakirjandus peaks muutuma rahvusvahelisemaks, oli slaidi võtta veidraks, muutuma rahvusvaheliseks, noh ilmselt see, kes oli selle slaidi kirjutanud mõttes seda, et tuleks nagu rahvusvahelist mõõdet anda juurde. Oliver Kruuda mõttes, mida ta nüüd selle kohta peaks ütlema, et mis, mida see tähendab, et ajakirjas rahvusvahelises siis ta ütles, see, ma arvan, et selle mõte on see, et Eesti ajakirjanduses võiksid aeg-ajalt töötada Läti ajakirjanikud. Tule taevas appi. Ma toon muidugi ühe teise näite ka ja, ja siin selles intervjuus on tegelikult toodud välja ka suurepäraselt see põhjus, miks Oliver Kruuda siis siseneb Eesti meediaturule ja, ja ka reklaamiturule oma kõikvõimalike väljaannetega. Varsti hakkab ju ka meediakontsern telepilti tootma kõikvõimalikelt spordivõistlustelt. Aga vastus, miks ta siis otsustas šokolaadi ja suhkrukondiitrituru välja vahetada, on see, et et seal liigub aastas 600 kuni 650 miljonit krooni. Aga meedia praamiturul liigub aastas 1,4 miljardit krooni. Et see on nüüd väga selge põhjus, miks siis Oliver Kruuda on otsustanud siseneda meediareklaami? Turundame kavatseb kõik need 1,4 miljardit. No me ei tea, kuidas selle asjaga on, igal juhul on väga suured ootused kindlasti sellega Postimehe kontsern ja, ja eks me, kontsern pannakse kinni, kuigi mul on väga tõsine, väga tõsine küsimus ja etteheide ja võib-olla ka soovitus, kui Oliver Kruuda tõesti seda saadet praegu kuulab, et kui ta, kui ta räägib oma online-väljaandest mille, mille puhul ta ütleb, et online'is meie uudist ise ei tooda, siis ma kahtlustan küll, et kui uudist ise mitte toota, siis selline uudis portaal on üsna kiiresti läbikukkumisele määratud, isegi Eesti kõige edukam online-uudisteportaal. Delfi on läinud seda teed, et ta püüab vähemalt, püüab vähemalt ise mingisuguse mingisuguse hulga oma uudiseid toota. Oliver Kruuda, ta on lihtne ja mõnus peksta, tegelikult on selles mõttes, et ta oma väljaütlemisi on olnud pehmelt öeldes kurioossed ja tema plaanid on sellised, mis iganes. Aga mõnes mõttes on muidugi tore, et ta tuleb, tuli siia Eesti meediaturule, ta nagu elavdab seda meediaturgu ja, ja niisugust noh, selles mõttes, kas see arutelu selle üle, aga, aga selles mõttes muidugi jah, on nagu õiged, kui, kui nagu jäädvuse kriitika nagu konstruktiivseks realiseerida, ainult et siis siis esiteks näiteks ei ole mina kuulnud, kui palju, kui suudan näiteks selle Kalev Meedia portaali külastatavus. See ei sisaldu nendes monitooringutes, mida, mida kõikide teiste võrguväljaannete kohta nagu tehakse. Ja me ei tea seda, kas seda üldse külades külastaks või mitte, on ja ta võib rääkida mida tahes, on ju, et, et kuivõrd hästi see töötab, niikaua kui numbreid näha ei ole, ei tea. Aga võib-olla see ongi sellise kitsa ringi värke, teeme mingit oma asja ja kõigele on õudselt vahva ja kõik. 1000 rahu, mina, mina arvan, nagu, et Oliver Kruuda nagu meediaäride tulevik on see, et ühel ühel päeval siin emb-kumb eesti suurtest erameediakontsern, siis otsustab, et lõpetame ära selle turu soikimise ja ostab selle lihtsalt üle ja panen mingid välja, annad sa lihtsalt kinni, sellepärast ma arvan, et see on kõige reaalsem nagu asjade käitumisEestis, nagu noh, ma ütlen, lähema paari aastaga, ma arvan, üks nelja-viie aasta pärast Aga Külli-Riin, kas, kas teil ka Päevalehes räägitakse sellest, et Kruuda on tulnud turgu solkima või kuivõrd-kuivõrd tõsiselt eilse ültse Kruudata oma konkurendiks peate. Ma ütlen ausalt öeldes, meil on mõni üksik töötaja isegi siirde sinna tema juurde tööle. Aga. On nad läinud nagu sära silmis. Noh ütleme niimoodi, et ma jäin, ma vist viimastel päevadel ei, ei, ei, ei rääkinud eriti pikalt nendega, et nad teiste toimetuste inimesed, aga et et Ma ütlen ausalt, et et ega me väga palju sellest Kruuda kontsernis küll küll Päevalehes päevalehes juttu ei ole, mõni mõni tema mõtteavaldus, näiteks nagu sellel samal meediakonverentsil, millest Urmet rääkis, tekitab furoori, aga, aga see on ka kõik. Kuna kuna nad ka ise onlines ise oma uudist ei tooda ja nii edasi, pole ka põhjust eriti seda nende lehte vaadata, et sealt midagi huvitavat leida. Selge siinkohal tõmbame siis teemale joone alla ja loodame siis näha peatselt avatavat spordikanalit ja jälgime ka kindlasti Eesti meediamaastikul toimuvat edastada. Minu meelest see spordikanali avamine on iseenesest kõige positiivsem asi, mida Kruuda oma meederidega teen, et et selge on see, et mingid noh, mingit sporti nagu on Eesti ajakirjanduses natuke liiga palju, et, et noh ja omandatakse, nagu need ülekanded koondatakse, nagu need just need kohaliku tasandi võistlused mingisse konkreetsesse spordikanalisse noh, jumala eest, las siis need spordifriigid vaatavad seda, et selles mõttes on spetsialiseerunud spordikanali loomine. Noh väga tore, et Inglismaal on jalgpallikanal, mis näitab tugevuselt teise liiga vänge pidevalt, et noh kui Eestis on niivõrd palju rikkust, et seda kanalit ülal pidada, noh, kes siis keelab seda tegemast. Kuid minu kogemus ütleb, et selliseid aktiivseid spordivaatajaid Eestis kogu auditooriumist võib-olla viis protsenti. Aga see on tore, et kruusal on nagu ambitsiooni põhiliselt nagu kahe valdkonna aastaid sporti, siis teiselt poolt kultuur, nagu me täna sellest intervjuust lugeda ja siis täpselt Kultuuriministeeriumi all on ka sport ja kultuur. Väga eluterve igal juhul kell on saanud 11 ja 58 minutit ja rahvateenrite saade on tänaseks läbi ning tänased rahva teenrid olid siis Külli-Riin Tigasson Päevalehest. Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht Lauri Hussar vikerraadiost soovime teile ilusa laupäeva jätku.