Ma ei ole kohanud ühtegi õnnetut annetajat. Need sõnad ütles Reinold Liiway ning võid kindel olla, et annetajaid on see mees oma elus kohanud üksjagu. Ta juhtis 12 vastat Manhattanil asuvat Lincolni keskust Metropolitan Opera ja teiste maailmakuulsate kultuuri mekade kodu. Ning muuhulgas tähendas see töö rohkem kui miljardi dollari kogumist annetajatelt. Nii oli ta ilmselt parim võimalik kogemuste jagaja meile maailma suurima muuseumikeskuses, mis sõunjani töötajatele, kes me olime just alustanud veel ambitsioonikamad kampaaniat koguda oma muuseumite tööks poolteist miljardit dollarit. Igaühel, kellelt annetuste ei küsi, jätkas Liivi. On täielik õigus olla teie peale pahane, sest te jätate nad ilma ühest kindlast võimalusest olla õnnelikum, tervem ja edukam. Teame kõik, et heategevus, sealhulgas raha annetamine on võimalus aidata neid, kes kas mõne õnnetuse kehva saatuse või valede valikute tõttu abi vajavad. Olukord, mille eest halbade asjaolude kokkulangemisel pole keegi kaitstud. Vast vähem oleme teadvustanud, et heategevus võib olla tõhus vahend niisuguste murede lahendamiseks ka ühiskonnas tervikuna. Et selliseid õnnetusi kehvis, ootuseid või valesid valikuid oleks vähem. Mullu annetati Eestis rohkem kui 31 miljonit eurot, mis kindlasti ei ole väike summa. Teise valgusse paneb selle numbri maailma riike võrdlev võld, kiving indeks mille järgi on meil igav annetaja kohta neli täisealist, mitte annetajat. Teisisõnu, Eestis on sadu tuhandeid heategevuses mitteosalevaid inimesi, kes tegelikult saaksid endale lubada iga kuu vähemalt mõne euro andmist heaks otstarbeks ja kümneid tuhandeid kellele poleks probleemiks sellest oluliselt suurem regulaarne õnnetus. Kui palju paraneksid meie võimalused leida lahendusi olulistele valukohtadele ühiskonnas kui ka nemad annetajate sekka lisanduksid? Et on veel üks ja sootuks vähem räägitud põhjus, miks heategevuse napi kandepinda probleemiks pidada. Ja see toob meid tagasi Reinold liiva sõnadeni, õnnelikest annetajatest. Pole nimelt sugugi juhus, et Wolt häpinasse indeksi järgi maailma õnnelikumad riigid Taani, Šveits, Island, Kanada, Holland, Uus-Meremaa ja teised on ka need, kus inimesed innukamalt annetavad. Ei pea muidugi olema geenius oletamaks, et õnnelikud inimesed on tõenäolisemad annetajad kui õnnetud. Ent tänaseks on kogunenud juba soliidne hulk teadustöid, mis näitavad, et see suhe toimib ka teistpidi. Annetamine teeb inimesi õnnelikumaks ja mitte ainult ka tervemaks ja jõukamaks. Näiteks USA-s, kus seda teemat enim uuritud on tõestatud, et muude näitajate poolest sarnaste väikese sissetulekuga inimeste seas on suurem tõenäosus oma majanduslikku olukorda parandada neil, kes annetavad, kui neil, kes seda ei tee. Sama käib ka jõukamate kohta. Iga heategevuseks antud dollar suurendab järgmisel aastal inimese sissetulekuid keskmiselt nelja dollari võrra millest osa läheb omakorda annetusteks. Tekib justkui positiivne nõiaring. Mis loogikat saab olla väites, et raha ära andmine muudab kedagi jõukamaks. Teadlased pakuvad siin kaht sorti seletusi. Annetamine teistele kasulik olemine muudab inimese enesekindlamaks. Enesekindlad inimesed on tõhusamad, olgu koolis või tööl suurendab usaldust. Usaldus vähendab stressi, mis on sama suur terviserisk kui suitsetamine, vähene liikumine või kehvad toitumisvalikud. Teine seletuste ring keskendub suhetele. Annetamine kui teadagi positiivse märgiga tegevus paneb teise sinusse paremini suhtuma. Annetajad on tavaliselt ka aktiivsemad oma kogukonnas ja organisatsioonis, mida toetavad ning see toob nende teele uusi võimalusi mis endasse tõmbunud ja kitsama inimeseni kunagi ei jõua. Seega kui öeldakse, et raha eest õnne ei saa, siis tuleb välja, et saab küll. Kui raha kasutada heategevuseks. Kes on otsustanud oma tervisekäitumist muuta, teab, et ühest trennis käigust, tervislikumalt einest või suitsuvabast päevast üksi pole just suurt tolku. Iga muutus peab muidugi kusagilt algama, kuid tulemusteks on vaja järjekindlust ja teadlikkust. Nii ka heategevuses. Mõtteainest pakkudes püüab siin abiks olla meie heategevuskool. Kuni aasta lõpuni võtame vikerraadios igal tööpäeval ette ja seame kahtluse alla ühe heategevuse osas levinud arvamuse. Homme alustame küsimusest, kas heategevuses on olulisim suur süda või äkki hoopis mõni muu organ.