Tere enne lõunat siit vikerraadio stuudios Tallinnas ja ühtlasi ka Eesti Raadio Tartu stuudiost. Peeter, oled sa kohal? Jah, tere hommikut. Niisiis, Peeter Ernits Tartust ja siin minu vastas üle laua istub Rein Veidemann, tervena päevast saatejuht Mart Ummelas ja alustuseks loomulikult kõigile meie kuulajatele geni ülestõusmispühi. Täna ju vaikne laupäev. Rein, kuidas sa suhtud ülestõusmispühade väga suure aupaklikkusega, kuna ma olen ristitud vene õigus, nii nagu see Pärnu Pärnus on tavaks olnud ja Pärnumaal ja Läänemaal ja Saare Saaremaal. Nii et see olid, need olid väga suured pühad ja kui ma lapsena olin, siis, Viidi mind, Me käisime vanematega kirikus ja ja muidugi see rituaal, mis sellega kaasneb, on, on ise juba väga värvikas. Nii et ja mulle meenus, meenub lapsepõlvest, et vanemad inimesed ütlesid, et noh, et nüüd südaöösel minna kirikusse, see tähendab, et siis saab palju musisid, sest et siis kui see on süda on toimunud, siis hakkab kõik Kristus on üles tõusnud. Christoph Vaskress? Jaa, jaa, mäletan ka lapsepõlvest seda, kuidas ema ütles, et homne päev, kui päike paistab, vaata, poiss hoolega päikest, päike tantsib. Nii et need on, need on väga kahetised, need on kannatuse nädalalõpp ja muidugi suur suur-suur. Rõõmu rõõmuaeg. Peeter Ernitsalt saab küsida loodusmehena, et kas rohi kasvab, tänavu ei kasva. Kas saab ikka, ega ta ei pääse kusagile? Aga ilm on küll selline, et ega vist erilist kevade edenemist ei ole loota ka seal Lõuna-Eestis. Praegu ei ole vahet, kas põhi või lõuna, aga aga linnud rändavad metsikult. Haneparvi on taevas täis ka siin Lõuna-Eestis ja kolm nakkud laulavad ja nii edasi ainult tuul. Nojah, ega siis ülestõusmispühad ei ole ju ainult kristlikud Nad olid ju ennegi kevadpüha täna olemas on ja see hetk jälle, kui, kui päev saab ööst võitu. Ja me ilmselt palju pikemalt enam nüüd meelde omadele ei räägi, sest vahepeal on toimunud suursündmus Eesti riigis, mis nõuavad analüüsi hinnanguid. Meie uus valitsus astus ju sel nädalal ametisse peaminister Andrus Ansipi juhtimisel. Kas see on siis nüüd järjekorras? Kolmas Ansipi valitsuses juba? On vist? Ma ei tea, Peeter, sina oled kokku lugenud. Ja kas ta nüüd kolmas on selles mõttes, et Ansip oli tõepoolest üle-eelmises valitsuses ka? Minister jah, aga ta ei ole pea minist peaministri teine valitsus, jah, ta oli võib-olla peaminister sisse Partsi valitsuses ja nüüd on vastupidi. Minister tema valitsuses. Kuidas te siis hindate sündinud koalitsiooni ja, ja ka valitsuse koosseisu, enne kui läheme valitsus lepingu juurde? Peeter, sina. Miks me nimetasime siin lehes teda lihavõttevalitsuseks ilus nime, ilus nimi muidugi. Aga mitte ülestõusmisvalitses. Jah? Jah, seda küll mitte. Aga tegelikult? Päeva on ikkagi, ma arvan, et mitte ainult opositsioon vaid noh, lihtne on kritiseerida, öelda, et see ja teine ja kolmas, aga kuna minu meelest võiks nagu lähtuda sellest, et võimule tõusnud seltskond on püüdnud oma parimat anda ja leida sellise kompromissi Erinevate jõudude soovide lubaduste vahel ja kuidas nad selle nüüd kokku on keevitanud ja ja kuidas seda täitma hakkavad, seda on raske praegu kohe mõni päev pärast võimule saamist hinnata, siin võib tirida välja kontekstist ühe või teise asja vaadata. Natukene liiga tugev spekulatsiooni maik on küljes kõik Neid asju, et ta on Reformierakonna nägu ja selles ei ole kahtlustki, et kui vaadata koalitsioonileppe neid punkte. Aga lõppude lõpuks, kui ülejäänud kaks on ka rõõmsad ja rahulikud. Nende probleem järelikult siiski midagi sobis ka neile, et nad selle mänguga kaasa läksid. Postimees, keda ma siin institutsionaalselt esindan, on oma juhtkirjas nimetanud seda küünevihavalitsuseks, vihjates siis sellele, kuidas see valitsus kujunes ja kuidas toimusid koalitsiooniläbirääkimised, et nad sellesse koondisse on jäänud niisugune viha sisse, mis mis võib igal hetkel mädanema minna. Aga sul on peetri õigus, tõepoolest praegu me saame ikka enam-vähem rääkida sellest valitsusest moodustunud koalitsioonileppe põhjal ja, ja sellest, kuidas see valitsus kokku saadi milleks see võimeline on, see on tõepoolest ka noh, 100 päeva ja teatud niisuguse tunnustuse küsimus, nii et ei saa tõepoolest ette ära, kuna ta siis valitsust, kes ei oleb sisulistel tööle hakanudki. Ja ka ajakirjandus ei ole küll seda valitsust sugugi veel rahule jätnud ega sadat päeva ootama. Et sellepärast, millele sa vihjasid räin, et see kokkupanek just nimelt ministrite koosseisu kokkupanek läks ümbertegemisele ühel hetkel kui selgus, et Mart Laar ei ei sobi välisministriks ja tegelikult juba hetk varem kui rohelised siiski suhteliselt argument koorimata kõrvale jäeti, vähemasti kui uskuda roheliste juhtida kiireid reaktsioone, mina küll ise ei olnud otse siin Eestimaal, aga lugedes internetist neid uudiseid jäi küll hinge selline tunne, et ega rohelistega just kõige kenamini käitutud, kuidas sulle tundub, Peter? Noh, jah, aga see on jälle, kuna ma ei ollu nendes ruum Nendes, aga küllap teatud motivatsioon on näiteks ma mäletan väga hästi ühe valitsuskoalitsiooni juhtiva poliitiku veel minema ei taha loomulikult öelda sellist kommentaari roheliste kõrval jätmise kohta ja eelkõige keskkonnaminister seerumi keskkonnaministeeriumist. Et selliseid juhitamatuid, avantüristlike kalduvustega tegelasi ei saa ju lubada nii olulisse kohta keda ei tea, mida nad võivad otsustada ja mida teha. Nii et see ei olnud mitte asjaliku mõjuka inimese selline arvamus ja ma arvan, ta iseloomustas ka paljusid teisi oma parteikaaslasi. Mulle jäi küll üsna selge mulje selle valitsuse kokkupanekul see, et peaminister Andrus Ansip tookord veel peaministrikandidaadina ja valitsuskoalitsioonikõneluste põhi läbi viiana juhindus sellest, et ta tõesti saaks niisuguse toimiva meeskonna kelle seas tema sõna maksab, et see ilmselt kogu aeg teda nii-öelda varjatud juhtis ja ja võib-olla ka põhjendab tema teatavat mõttes niisugust autoritaarsete käitumisnende nende läbirääkimiste juures nüüd eile, kes inimesed, kes nägid kahvli saadet, seal oli Marek Strandberg kõnelemas ja ta tõi esile huvitava momendi, nimelt teatud hetkel, kui see valitsuskoalitsiooniläbirääkimised olid juba peaaegu nagu ummikusse jooksmas seoses ministriportfellide ümbermängimisega ja ikkagi sisuliselt konflikti tekkimisega ministriportfellide jagamisel siis standard see tähendas seda, et huvitaval kombel nii-öelda koalitsiooni teised partnerid olid ju 35 kohaga Riigikogus 31 Reformierakonna vastu, et, et nad oleksid võinud ju käsitleda nii-öelda selle kolme peale omamoodi tingimused. Aga nemad pudenesid laiali ja iga Erakond hakkas ajama nii-öelda oma leiva, koorukest palukest või sest võimu. Kas seda segmenti, et rahuldada sellega, mis näitab seda, et et mitte ainult, et, et ikkagi Reformierakonnal ja Ansipil oli nii-öelda võtte sees ja tõenäoliselt seal võis ju õhus rippuda see võimalused. Hüva on, kui te kolmekesi hakata dikteerima Reformierakonnale ministrikohti, siis Reformierakond võib lihtsalt vahetada koalitsiooniläbirääkimiste partnerid. Ja, ja tõepoolest tõsta nii-öelda käigu pealt Keskerakonna valitsusse. No mina tõlgendasin, natukene teist, on tee seda roheliste kõrvalejätmist, kui tänasest Eesti päevalehest lugeda intervjuud Edgar savisaarega, siis võib sealt väga selgelt välja lugeda seda, et tegelikult oli ju selle valitsuskoalitsiooni moodustaja reformierakonna kõrval suuresti ka sotsiaaldemokraatlikke maakond, õieti tema taustal olev president. Et tegelikult sotsiaaldemokraatlik erakond oli see, keda ei olnud võimalik tegelikult valitsusest välja jätta ja kui oleks seal olnud lisaks rohelised, siis oleks see jõudude tasakaal nii palju muutunud, et sotsiaaldemokraatide roll oleks jäänud märksa marginaalsemateks, kui neil on praegu ärge unustage, et nad said siiski kolm ministrikohta pluss neli riigikogu komisjoni esimehe kohta, mis on üsna pretsedenditu. Suuruselt kolmanda fraktsiooni võiks urust kolmanda partneri jaoks. Nii et siin on selle taga tuleb näha, nagu öeldakse, suremat, kõrgemat matemaatikat. Ja ikkagi selge see, nagu sa, Mart ütlesid, et peab paika minu meelest kogu seda protsessi jälgides, et see oli ikkagi toimus kõik Reformierakonna diktaadi all. Jaa, jaa, keerimisel, nii et ja, ja Andrus Ansib vähemasti nähtavalt osas oli see peadirigent. Ja mis eriti iseloomulik on muidugi ka see, et, et siin ilmselt juhuse hooleks midagi. Ta ja praegu esimesed märgid ka Parlamendis näitavad seda, et jätkatakse seda vana sisse kulunud rada. Nimelt niisuguste võimalike teerullimeetodit, mida nimetataks teerullimeetodiks ehk liigne kontroll valitsuses, valitsuse taga olevate huvigruppide ja, ja kuni siis parlamendikomisjonid ja nii välja tegelikult on, on ikkagi valitsuskoalitsiooni kontrolli all ja omakorda sealt Reformierakonna kontrolli all. Peeter, ma tahaksin sinult kui väga healt analüütikut ja olukordade tundjalt küsida. Eelmisel nädalal ilmus Kärt Anvelti pilt selline küllalt pikk. Ma nimetaksin seda arvamusartiklis, sest ma ei tahaks uskuda kõike seda, mida ta seal kirjutab nendest sisevastuoludest, mis valitsevad Isamaa ja Res Publica liidus, et kas Mart Laari kõrvalejätmine välisministri kohalt võis olla, on niisugune teatav kompromiss Isamaa ja Res Publica Liidu ühes hoidmiseks või ühes püsimise tagamiseks. Jah, muidugi see, mis oli omal ajal Res Publica sees pikka aega käis armutu võitlus, kuigi väljastpoolt Öeldi, et tegelikult ei ole midagi ja hiljem selgus, et ikka on. Nii et sama asi on ka selles ühendparteis praegu ja kas või see tegelikult, kui vaadata neid neid positsioone, mida keegi sai nüüd kas siis valitsuses või riigikogu juhatuses on tegelikult ju selline kompromiss. Ja kas tähendab parem kompromiss on aga vähemalt kodurahu huvides sellel hetkel sest oleks võinud minna palju hullemini. Mõni mõjukas partei liige, kes tõi erakonnale palju hääli, oleks võinud nii-öelda parteipileti lauale panna. Taal tegi seda küll. Umbes samal ajal natuke hiljem ja Siiri Sisask, nagu ma tean, aga seal oleks võinud olla sootuks teisi väga mõjukaid tegelasi. Ja need positsioonid, mida siis saavutad, siin on tegelikult jah raske kompromissi tulemus on see, et Jaak Aaviksoo äkki kaitseminister sai. Noh, ma arvan, et see ei olnud kõige parem või kõige kõige sobivam positsioon endisele rektorile või Juhan Partsist Edgar man, Edgar Savisaare mantlipärija. Ja seda tuleb vaadata seda mosaiiki tervikuna, et kui, kui see niimoodi oleks läinud ja sellel taustal Mart Laari eemalejäämine on täiesti minule, on täiesti arusaadav Vastupidi, mina olen endise kaitseväe juhataja, aga palju vestelnud nii-öelda usalduslikult ka siis, kui ta oli kaitseväe juhataja ja ma mäletan ühel sellisel kohtumisel siis kuidagi veel võimul ütles ta teadet. Mind huvitab kõige rohkem rahul, et ma olen juba aastakümneid mundrit kandnud ja pidanud aru andma, kus ma täpselt olen, ma tahaks olla selline, noh, sõnastus on praegu minu oma tahaks olla selline väikene ja, ja ja lihtsalt lihtsalt olla. Ei taha mingit kaitseministri kohta ja riigikogu liikme kaht need väga, väga rahulik atensioni heades pidades silmas kaitseministri või või kusagil. No selge jah, ma võib-olla jah, kõutsi puhul liialdasin, aga Taavi Veskimäe puhul kindlasti mitte. Mis sa tahtsid öelda, see on lihtsalt öelda, et see analüüs, mida Peeter praegu esitas dubki selgelt välja selle, et et need traagelniidid, mis omakorda peegeldavad vastuolusid valitsemist erakondade sees on, on väga selgelt näha, noh, ma tahtsin lihtsalt ainult seda, et kuuldavasti üks noh, lahkumislubadustest või vähemasti sügavalt pettunud oleks, pettunuist oleks kindlasti Ene Ergma, kui ta poleks saanud riigikogu esimehe kohta ja tagasi ja nii ja ja, ja ilmselt see viiski meid selle manöövriled poolsest akadeemikust, rektorist, akadeemik peab nüüd noh, kaitseministeeriumi haldusalaga tegelema, mis ikka nõuab temalt. Et seal nagu karistas Aaviksoole selle eest, et ta järgmat rektoriks ja ma ei tea, karistus vast mitte, aga, aga lihtsalt võib-olla selles Mõttes, et need kaks tugevat isiksust, kes kes ühel või teisel põhjusel sarved kokku pidid panema ja samal ajal saatuslikud, kuuluvad ühte erakonda või, või kahe erakonna liitu õigupoolest ühte erakonda, kuna mõlemad on, tulevad Res Publicaga poolelt sisuliselt, et neid nagu öeldakse, hoida sisse, kus me igal juhul au ja tunnustus Ene Ergmale, kes rekordilise häälte arvuga valiti riigikogu esimeheks ja ma arvan, et kui presidendivalimised oleks toimunud nüüd siis võib-olla oleks ta ka riigikogus ära valida. Jah, aga, aga presidendivalimistel riigikogus said ühe hääle rohkem, meenutagem kui Toomas Hendrik Ilves. Mida ta ka ise, see on nüüd küll tegelikult mullu. Losu, meie suvine lumist, ütleme niimoodi. Nonii. Aga jah, eks neid jutte siin liigu teisigi on vihjatud igasugustele tehingutele ja diilidele ja mingil määral ka Edgar Savisaar selles mainitud intervjuus räägib sellest, ega Reformierakond ka sisemiselt nii ühtne ja üksmeelne tegelikult ei, ei ole, kui väljapoole paistab, sest ikkagi Urmas paeti saamine välisministriks. Ärge unustage, et ta on erakonna aseesimees, nii et siin on selgelt näha erakonna organisatsiooni survet ja ma usun ka nooremate reformierakondlaste ja Tallinna liikmeskonna survet, et see nii läks. Aga üldiselt, nagu öeldud, me ei hakka uut valitsust arvustama. Rõõmustav on see, et nüüd on valitsuses juba kolm naisministrit, see näitab, et me tasapisi liigume euroopalikus suunas. Küll jääb mulle esialgu üsna mõistatuslikuks. Härra Reima ministrikoha sisu, et kas sa oled Peter aru saanud, mida tähendab see? Ministrikoht kodanikuühiskonna. Noh, kodanikuühiskonnast on palju räägitud ja president on rääkinud muuhulgas sellest regionaalministri ülesanded jäävad siis tagaplaanile, noh sisuliselt on tegemist Sest ikkagi samasuguse ministriga ja ka ainult on nii-öelda poogitud sinna juurde see nii-öelda kodanikuühiskonna Aga kuidas see ID või e-valitsus, kodanikuühiskond, kuidas need haakuvad omavahel? Vaata seda, sa peaks küsima tema käest uuelt ministrit. Aga ma arvan, et ega temagi veel seda päris hästi ei tea. Ta, tal on kindlasti omaettekujutus olemas, aga natuke vara veel. Mul on ka sellega seoses oma ettekujutus olemas, ma arvan, et teatavad ühisjooned on võimalik täiesti tõmmata selle e-valitsuse ja kodanikuühiskonnaga vähemasti kas või sellelt pinnalt, et kodanikel Eesti kodanikel on võimalus suhelda riigiga nüüd palju operatiivsemalt kiiremini. Nendel osa elagu elanikkonnast, kes kes valdavad arvutit ja kes kellel on väljapääs internetti, nii et ma väga loodan, et et avaliku halduse siis minister aitab kaasa sellele, et, et see kandepind selle elanikkonna hulgas, kes siiamaani, kellel ei ole internetiväljapääsu, et nonii, nendele see, see rohkem tagatakse sedasama riigi riigi toel. Nii et need, mida lubati, õpetajatel, läptopid, tegelikult see internetivõrgustik üle Eesti Traadita, internet ja tõenäoliselt, kui nüüd ikka tõsiselt tahetakse võtta seda e-riiki siis peab iga igal juhul riik soodustama sellise võimaluse laienemist kodanikuühiskonna nii-öelda käsitlemist. Haldusalana on, on, vähemasti loodan, et nüüd väga paljud kodanikud, ühendused, kolmas sektor, talongikindel väljund nüüd teab kohe, missuguse ministriga otseselt tegelema peab ja oma nii-öelda ettepanekuid lootusi esitama, et selleks on siis avaliku halduse minister. Aga muidugi nagu Peeter ütles, põhiliselt ikka jääb ikka seesama küsimused ja, ja minu meelest see, mis, Siis eelmise ministri lõuna pool paljudel põhjustel ei õnnestunud just nimelt poliitilistel põhjustel haldusreformi nii-öelda sirgjooneline läbiviimine, et, et ma loodan, et see jätkub. Ma võin praegu internetist lahti valitsuse koosseisu ja mul on Valloreima CV-nina ees ja tema nime taga on regionaalminister. Ahah, nojah, see valitsus rohkemat ei midagi, see nõuab valitsejad. Mis, mis oli, kui ma õieti mäletan, vist koalitsioonileppega kaasnes. Ja kodanikuühiskonnast on väga palju räägitud, kuid kahjuks veel helistada minu jaoks jääb suhteliselt ähmaseks mõisteks. Ja me mäletame, otsustan mina portaali kurba saatust. Loodame, et asi muutub, väheneb ja siiski, kui me räägime valitsuskoosseisust, siis ühest isikust me ei saa nüüd ka päriselt mööda minna, kes oli ilmselt kõige kõmulisemale olulisem selles seltskonnas, on Jüri Pihl. Võiks öelda, et Eesti taasiseseisvunud Eesti sisejulgeoleku või õiguskorra kehastis lausa võiks öelda, sest tõepoolest Jüri Pihl on algusest peale olnud meie kõige usaldus väärsem või vähemasti kõige kompetentsem ja informeeritum minister ilmselt et selles mõttes muidugi sotsiaaldemokraatide ja ilmselt ka siis presidendi Dual. Pihli ministriks tõstmine oli üks kõvemaid käike selles uues valitsuses. Sa tunned, Peter, Jüri Pihl ka. Jah, ma ei saa kuidagi öelda enne teda, sest ja minu hinnangul on ta muidugi äärmiselt tugev, kui vaadata nende ministrite pinki, kindlasti ma arvan, kõige tugevam tegelane üldse. Kes veel võiks olla sellise koha peal kõige kompetentsem. Aga mulle meenus kohe temaga terve rea intervjuusid teinud ja kui mees, kes teab sõna kaalu ja hinda ja on väga vähe rääkinud, siis millegipärast on ta minuga nagu üsna palju rääkinud ja, ja see omal ajal, kui Ken-Marti Vaher nii-öelda mõõdikute skandaali tulemusena sai ametist siis andis ta Jüri Pihl Maalehele väga pika intervjuu, mis tekitas äärmiselt palju skandaali. Riigikogu nelja fraktsiooni juhid tegid ühisavalduse. Ja noh, see on see, kus ta ütles, et nad räägivad ju valet, ilget valet jutt oli eesti poliitilisest eliidist kes siis hirmutavad asjadega, mis tegelikult ei ole. Nii et tegelikult tegelikult sealt peale jäi mulle küll mulje. Ma rääkisin temaga intervjuu, kui ta oli peaprokurör. Et ta vaikselt on hakanud liikuma juba tol ajal sellesse et ka oma sõna öelda, avalikult välja osaleda nii-öelda avalikus elus mitte ainult sellise kõrge ja pädeva ametnikuna, nii et selle koha pealt mul ei olnud see nagu üllatus. Et võib-olla see, et ta nüüd sotsidega ühines, seevastu aga eks seal on omad tagamaad, kuidas temast sai sots. Lisaks sellele, et tegemist on kõrgprofessionaaliga muidugi Pihli Lülitamine valitsusse kujutab endast väga tõsist märgilist märgilist tähendust, ühesõnaga ta on väga tähendusrikas ja, ja väga-väga kahju, väga palju sümboleid kaasneb sellega seoses hoolsust. Nimelt. Usalduslik kontekst, mis, mis võib-olla kõigutab seda üldiselt stereotüüpset eelarvamusterida, et need inimesed, kes on nõukogude ajal ja olnud siis kriminaaljälituses, miilitsas või et need kõlbaks Eesti vabariigis oma professionaal professionaalseid oskusi ära kasutama. Nii et ma loodan, et et noh, mõned tulipäised nii-öelda meeleavaldajad nüüd ei võta jälle sõna Jüri Pihli vastu kaasatama tema tema nõukogude aegset teenistust. See on esiteks, teiseks. Kui ikkagi ma kujutan ette valitsusistungit laua taga istub siseminister Jüri Pihli Eestis üks kõige informeeritumaid isikuid, eks ole. Et ma loodan, et niisugused uisapäisa puhtpoliitilised jõuvõtted seda valitsus või, või lausa peaminister enam nii väga vaba käega dikteerima või improviseerima ei hakka. Ja mulle väga Jüri Pihl andis juba ühe väikese intervjuu, mis näitab seda, et Eesti raadiole muide kus, kus ta käest küsiti otsekohe, et mis, missugune on tema seisukoht nüüd siseministrina sellesse, kas see, mis meie ihus praegu ikkagi tänane päev, see on pronkssõduri küsimus, siis vastne siseminister teatas üsna selgelt, et nendel asjadel on väga õiguslike käike, me peame ära ootama ikkagi need, need ei maksa kiirustada, et me peame ära ootama, missugune on olnud see protest, mis riigikohtus praegu käsitlemisel on ja, ja, ja, ja samuti ka linnavõimu ja riigivõimuvahelised suhted. Nii et siin ta noh, täiesti Bofessiona professionaal reeglina tegi avalduse juba, nii et, ja see julgustab, et et niisugune poliitiline laperdamine vast mis meil viimasel ajal on olnud kahjuks näha, et ehk tänu Jüri Pihlile valitsuse liikmena ehk väheneb või üldse lakkab olemast. Jah, ma arvan, et see näiteks siseministeeriumi ja see, mis puudutab kõike seda julgeolekut ja nendes küsimustes, on minul küll nagu väga hea meel, et selles võib suhteliselt kindel olla teiste teiste valdkondadega on nagu ta on, aga aga tema isik annab igal juhul mulle küll lootust, et see on, see valdkond on väga kindlates kätes. Jah, see, mida Rein ütles tõepoolest Jüri Pihli erakordselt suur autoriteet on ju ka tõepoolest võetud võib-olla appi selleks, et seda pronkssõduri küsimust lahendada. Rahulikumalt. Noh, igatahes. Eesti seadusandluse rangelt Mul on tegelikult seadusandlust järgides ja ja siiski kõiki asjaolusid arvestades, sest et noh, meil on ikka väga palju ilmselt liikumas taustainformatsiooni, mida meie ja, ja ka Eesti kõige paremini informeeritud avalikkus ei pruugi teada, küll aga Eesti nii-öelda informeeritud ja asjaomased struktuurid seda teavad, nii et ma loodan väga, et nende nende informatsioon jõuab ka Eesti valitsusega kõrgematesse sfääridesse ja, ja, ja nii-öelda liimib siis distsiplineerima või, või siis pidurdava vähemasti pidurdama või distsiplineerima tegurina. Jah, teinekord on hea, kui kõik saladused ei ole väga avalikud. Kun kindlasti räägiks mõne sõnaga koalitsioonilepingust, mis on üsna pikk, põhjalik ja ja kirju, ütleksin ma nii. Kõigepealt ma küsiksin jälle Peetri käest, kes tuntud loodus, loodus, inimene, loodusteadlane, et et see keskkonnakaitse osa on siin küllaltki pikk ja põhjalik, et kas see on nagu siis rohelistega peetud läbirääkimiste jälg või või on või on siis tõesti uues valitsuses nüüd see keskkonnahoid nii oluliseks tõusnud, kuigi nagu me võime tänasest sky tänastest lehtedest lugeda, heidetakse ette, et Eesti valitsus ei ole mingit seisukohta võtnud kliimamuutuste osas, et me oleme siin ükskõiksed inimmõjude suhtes kliima, kliima soojenemisele ja ja nendele katastroofiliste tagajärgede, mis need võivad kaasa tuua. Noh, eks see roheline on, on jätkuvalt selline trendikas olla roheline ja vähemalt sõnades. Ja selles mõttes on muidugi huvitav, et see koalitsioonileppes on rohelist mõtted sees. Aga kuidas seda see seltskond, kes nüüd võimule otseselt sai, hakkab seda täitma, samas kui rohelised, kelle, kelle punktid on koalitsioonileppes sees, saavad. Nii-öelda kõrvalvaatajana hoida silma peal, kõigel sellel on üsna selline rafineeritud olukord tegelikult. Et nad nagu teatud määral seotakse valitsusega Jah, no aga sisuliselt see on ikka väga rafineeritud olukord, et kui sinu teesi ja olulised punktid on koalitsioonileppes sees, aga sa ise nende täitmisel osaleda ei saa siis on sul teatud eriõigused seal kommenteerida, õiendada öelda väga otse välja igal juhul selline kummaline olukord on igal juhul. Kõige esimesel kohal, nii valitsuse leppes kui ka Andrus Ansipi esinemistes on olnud viimasel ajal pere- ja rahvastikupoliitika ja see lihavõttevalitsus, siis on nagu üritanud luua mainet eesti rahva uuestisünnile Viiasti mis väga hästi sobib kokku ka ülestõusmispühade sõnumiga. Teisalt kui nüüd vaadata neid punkte, siis on siin väga palju juttu tõesti sündivuse lisa avamisele ja ütleme, laste kasvatamisele või laste juurde sünnitamisele, motiveerivaid punkte minu jaoks natuke rahaliselt enamikes rahalised, noh, ühesõnaga on seal seal maailmavaade, mida meile ju sinna esitatakse, et raha motiveerib sünnitama. Aga alles seitsmeteistkümnes punkt räägib ka midagi sellest, miks meil tegelikult sündivus on langenud, miks inimesed ei tunne ennast sellesse ühiskonnas piisavalt stabiilsed, see on, see on see, see, et aktiivset eluiga tuleb tõsta. Et tuleb vähendada HIV ja. Narko Taani alkoholismi, suitsetamise, liiklushuligaansuse kõige selle mõju, mis ju tegelikult on see põhiline, miks, miks meie rahvastiku arv ei, ei kasva piisavalt, miks meil terve noh, ütleme aastakäigu jagu, võib-olla noori mehi on lahkunud kas elust või, või jätkavad sellist eluviisi, mis kindlasti ei aita kaasasündivuse lisamisele vähemasti mitte stabiilsete perekondade loomisele, et minul on natuke kurb see nagu nagu käivitatakse selline aurumasinad või auruvedureid. Me viskama Ühest otsast juurde, aga samal ajal keegi ei jälgi rõhku selles katlas. Et kas, kas see ainult aitab kaasa pealegi tõlgendama seda vaatamata sõna sellepärast et me oleme sellises olukorras. Et meil praegu veel suured põlvkonnad, meil on veel laulva revolutsiooni aegsed põlvkonnad, kelle puhul on lootust, et see sündivus tõesti võiks kasvada, aga kohe-kohe on peale tulemas ju iseseisvuse algusaastate väiksed põlvkonnad ja seal ei päästa nüüd enam küll miski. Siis peaksid küljest 10 10 liikmelised peret tekkima või 10 last peresse, et seda seda sündivuse taset hoida. Et tegelikult demograafilised protsessid märksa keerulisemad ja komplitseeritumaks, et et kui nüüd neli, viis last hakkab järgmistel aastatel sündima peresse, siis arvestage selle, et see annab tulemusi alles järgmine 18 aastat. Et see ja ma ei tea, kui palju seal poiste ja tütarlaste vahekordadel on, et kui nendest naised sirguvad, et siis nemad hakkavad uuesti ja ka nemad peavad siis neli, viis last sünnitama, et kuidagiviisi seda ähvardavat demograafilist auku koomale tõmmata või koguni seda kõrvale jätta. Jah, ja see tähelepanek on õige, mõnes mõttes Eesti paratamatult sees ja ja mul kuidagi väga võõrastavalt mõjus siis peaministri kõne, kui ta volituste saamiseks parlamendis esines ja teatas, et Eesti ei ole mingil juhul kreenis. Meerides täiesti inimarengu aruannet ignoreerides lihtsalt ja noh, see oli kuidagi väga-väga-väga kummastav ja, ja siis meenutas mulle nagu Wolt ääri kandiidis Banglassi, et kõik, mis on tegelik, on mõistlik ja kõik, mis mõistlik, tähendab, mida tema ütleb, et tegelik aga see, see ei ole niimoodi. Ja, ja ma arvan, et just nendest usaldusväärsem oleks olnud see kõne oleks mõjud usaldusväärsemad ja usaldusväärsemad mõjuks ka valitsemisprogramm sel juhul, kui oleks lähtutud riskidest nendest küsimustest, mis sellest hinnast, mis tegelikult Eesti on oma edu eest maksnud, sa Mart viitasid õieti praegu toimub nagu mingisugune noh, on jalg on gaasipedaali peal, aga Kerge vasaku jalaga toimub kerge pidurdus tähendab tunnistamata seda, et, et nii-öelda ühiskond on väga kõrget hinda maksnud, selle edu eest ja mulle pidevalt meenutab või õigupoolest ühe kolleegiga rääkisin sel teemal ütles, et Eesti on ju kogu aeg sõda sõjas. See on Eesti peab sõda oma helge tuleviku nimel, no see, mis vahet seal Nõukogude Liiduga oli, kus kommunismi nimel oldi valmis ohverdama oma siis elanikkond, nii et vaat niisugust võltsoptimismi tuleb sellest välja, aga iseenesest muidugi selle nihutamine esiplaanile muidugi. Kummardus valitsusele vähemasti, et, et seda nüüd nii-öelda rõhuasetusena on tehtud. Või Peeter, ma ei tea, võib-olla ma sattusin äkki hoogu liiga. No mis puudutab sellest see initsiatiiv, see eesti rahval seal lihakeha nii öelda edasikestmise kestvuse koha pealt, siis see on, see ongi tegelikult kõige tähtsam ilma selleta kõik muu, Mõttetu, mul tuli meelde lihtsalt Aino järvesoo omaaegsed algatused, kuidas neil toomemäe nõlval suhteliselt vähese liikuvusega võttis enda juures vastu erinevaid mõjukaid ühiskonnategelasi ja ja püüdis neile nagu selgeks teha, mida tuleks teha ja noh, see 1000 krooni lapsele kuus oli Aino Järvesoo selline lähenemine. Ja need allkirjad, mida ta kogus, selle, see oli tegelikult märkimisväärne hulk allkirju minu mäletamist järgi midagi tugevalt üle 100000. Aga sellest on juba mingi viis aastat möödas. Nii et tegelikult see selle koha pealt. Ansipi praeguse valitsuse esimese prioriteedina on see demograafiline olukord ja see esile toodud, selle peale ei saa minu meelest keegi näpuga näidata, kuidas ja loomulikult kõik on ju pika vinnaga asjad. Jah, kuid minu meelest see kinnitab veel kord seda tõde, mida tundlikumad sotsiaalselt tundlikumad teadlased ja analüütikud juba üheksakümnendatel aastatel välja ütlesid, et kokkuhoid praegu nende protsesside pealt võib hiljem maksma minna märksa rohkem. Ja, ja nüüd me näeme seda praktikas. Kuivõrd kalliks võivad minna. Tänasel päeval juba sotsiaalse protsesside juhtimise kulud või sotsiaalsete protsesside toetamise kulud, mida ehk oleks üheksakümnendad aastate algupoolel saanud rohkem arvesse võtta ja, ja tänaseks päevaks need tendentsid ei oleks niisugused, pealegi ma veel kord ütlen, et siis kui olid 90.-te aastate algus ja kui rahvas oli suhteliselt noh, ütleme vähekindlustatud ja, ja leppis suhteliselt tagasihoidliku eluga siis me teame, et ka siis on lapsed, see perekonnaelu väga tähtis liite osa ja, ja väga paljud perekonnad, kellel ei ole võimalust elada niisugust rikkuri elu, nad pigem pühenduvad oma pereelule ja millal oleks olnud nii-öelda seda laste arvu suurendamise perspektiiv palju suurem kui praegu, kus rahvas on siiski jõukas. Me teame, et üheski jõukas riigis maailmas ei ole õnnestunud nii-öelda sündivuse lisamise Abinud kuigi efektiivselt. Tegelikult tegelikult see on natukene nisugune, jõuetu, jõuetu võitlus ja, ja need protsendid, mis siin välja tuuakse, ma arvan, need on suuresti ikkagi põhinevad sellele, et praeguse kõige Fertiilsem sugupõlv, kes on sündinud nende suurte suurte põlvkondade näol 80.-te aastate teises pooles laulva revolutsiooni ajal, kes, kes olid juba ise motiveeritud oma vanemate kaudu Eesti rahva edasikestmisele. Järgmine põlvkond kindlasti seda enam ei ole. Ja noh, mind huvitab ikkagi, tähendab, kui valitsusprogrammis ja valitsus kindlasti järgib mitte kindlasti vaid järgi seda see emapalga, kogu see sisse teadmise strateegia, sotsid Keskerakond ju hirmsasti võitlesid selle nii-öelda sisuliselt diskrimineeriv olemuse vastu. Mäletan hästi, kui see tekkis ja see idee ja seda ellu hakati viima Reformierakonna initsiatiivil, siis on seal sai selgeks kohe, et see toetab tegelikult või noh, et see suurendab ebavõrdsust, sellepärast on yks asi see, kas last ootama läheb ja, ja last sünnitama läheb kolme kuni 5000 kroonise kuupalgal oleva koristaja või sekretär või noh, lihtsalt tavaline konveierid töötöötaja või, või läheb Eller 15 20 tuhandese sissetulekuga noor naine, nii et see, see ebavõrdsuse nii-öelda seeme on sinna sisse külvatud ja ja see ei ole kuhugi kadunud. Kuigi noh, põhimõtteliselt põhimõte, et emapalk on olemas isenesest on, on kahtlemata väga oluline. Mul tuleb sellega meelde sellega seoses, et no nüüd see see aeg, kui lauldi, et maa tuleb täita lastega ja need põlvkonnad on nüüd kohe-kohe Hakkavad kooli lõpetama siis tegelikult, et lapsed on suuresti üles kasvatanud teatud väga väheste selliste riigipoolsete toetustega ja, ja need emad on tegelikult ma olen üsna paljudega rääkinud ja kes on üsna üsna ei oska öelda, mis emotsioon nii kaua on seda väljendatud, et tegelikult nemad on pidanud väga rasketes oludes hakkama saama ilma praktiliselt mingite et lastega ja, ja, ja mismoodi nemad vaatavad selle peale selle praeguse poputamise peale. Iseenesest kõrgelt ja kaugelt vaadates on, see on vajalik, aga, aga samas võiks tegelikult neid emasid noh, tõeliselt kangelasemadeks nimetada, millistes oludes on on seda põlvkonda üles kasvatatud. Ja nii, et need, see ebaõiglus on tegelikult ikka väga suur olnud ja on ka praegu Ja ja tänase päeva kontekstis ma tahaksin öelda või rõhutada seda, et lapsed sünnivad siia ilma armastusest ja sündimata nad ei jää. Juhul kui see keskkond, kuhu neid sülitatakse, siis maa, riik, rahvas, ka oma väike kogukond tunneb ennast turvalisena ja see see sünnitamine omab, omab mõtet selle tulevikku ja lapsed on ju ikkagi nii-öelda käesirutus tulevikku ja see tulevik peab olema sel juhul. Turvaline, nii et minu meelest võti Eesti demograafilises käitumises tulevikukäitumises seisneb selles, kuivõrd õnnestub kogu ühiskonda muuta turvalisemaks inimsõbralikumaks. Ehk kui noh, see on palju kordi kindlasti ma lähen saatuslikuks, aga et see, et, et me peame näitama iga päev oma lähedastele oma ühiskonnale erineva, sõltumata sellest, kus me parasjagu ennast teostame või mis ametit me peame, peame näitama, et lapsed on siia oodatud, on oodatud ja, ja nad on tegelikult Nemad ongi priviligeeritud klass mitte ainult selle esimese kolme eluaasta vältel, kus isad-emad saavad nüüd kodus olla, lasteaiakohti lubatakse juurde vaid ka koolis, põhikoolis, gümnaasiumis, sealt edasi, see on minu meelest üks olulisemaid momente selles demograafilises käitumise muutmises. Jah, kui nüüd edasi vaadata koalitsioonilepingut, siis majandus-maksu- ja eelarvepoliitika on need küll puhtalt ja läbilõhki, Reformierakonna. Loogikaga kokku kirjutatud sellised karmid-karmid, väited, et ei toeta käibemaksuerisusi, ei muuda käibemaksumäära, mis tähendab ohja, et ei kultuur ega toiduained ja kõik muugalaste, kas või needsamad laste tarbed ja nii edasi ei satu sinna alandatud käibemaksukategooria orjasse, mida ju kõikides Euroopa riikides praktiliselt rakendatakse, noh, see nii-öelda monetaristlik mõtteviis elab vapralt edasi ja siin nagu mingeid korrektiive main ja mis mind natukene kurvaks teeb, on see et nagu selles koalitsioonileppes taheti nagu anda nüüd vastulööke Keskerakonna valimiskampaaniale, kus lubati avaliku sektori töötajate palga märgatavat tõusu ja sellepärast on siiani sisse kirjutatud lausa, et valitsusliit suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris me teame, et erasektor on sõltuv maailma majandusest meil rohkem kui kui miski muu ja, ja seetõttu järgnevates punktides antud lubadused tajatele või kõrgharidusega kultuuritöötajatele ainult suurendavad nii-öelda vastuolusid ja vastasseisu selle avaliku sektori töötajate. Peaasi, et nagu kedagi nüüd eelistatakse, teistele ei lubata midagi rohkem, ma mõtlen näiteks siin tollitöötajatele või paljudele teistele riigiametnikele mitte nendele kõrgematele spetsialistidele, kes on pidevalt olnud ala palgatud, et noh, ma, ma olen nii, ei tahaks küll nii järsult öelda, nii nagu on öeldud, et noh, tegelikult ju uus valitsus külmutab avaliku sektori palgad. Mind tõepoolest huvitab nüüd kuidas siis noh, praegu küll on see lubatud ja tõepoolest see palgatõus ka tuli politseinikele ja päästeteenistus, aga mind tõepoolest huvitab, kuidas järgmistel eelarve aastatel siis minister Jüri Pihl Pihle nüüd oma siis valitsemisala mis moodustab väga olulise osa Eesti avaliku sektorist. Kuidas ta nende Nende inimeste kahtlemata väga vajaliku osa Eesti ühiskonnas Eesti riigi turvalisuse tagamisel, kuidas seda kompenseeritakse nii-öelda palgatasemega, et sealt ei, ei hakkaks uuesti inimesed ära jooksma ja nii edasi, see, see on tõesti-tõesti väga oluline vastuolu, mis selles. Ja on kahtlemata lihtsalt poliitiliselt mina panemise videole loogilist kantud, eks ole, saime keskerakonnale ära panna. Aga noh, me näeme tegelikult, et need avaliku sektori palga niikuinii peavad ikkagi ühel või teisel viisil, kui avalik sektor jookseb lihtsalt tühjaks. Nojah, see aga siis siis siis see peaks olema üheselt reformierakondlik ideoloogia selles mõttes, et et kriik tähendab, et ei ole üldse vaja avalikku sektorit, kõik kogu teenuse alates oma turvamisest lõpetades enda ravimisega, sa lihtsalt ostad, sulle antakse suur hunnik raha kätte ja ja siis jooksed terviseks, eks ole, et oma tervist hoida, kui jooksed, aga me ei jookse siis oma suuri rahasid, kulutad selleks. Meeldasin Se Kanamisti mõjukas. Ka ka viimasel ajal nii-öelda meie elusse ja tegemistesse siin sekkunud, õigemini tema tsitaate on kasutatud. Temal oli üks selline mõte intervjuus Päevalehele, kui ma ei eksi, et see avalikkusega sektoris on üldse natuke liiga palju inimesi ja nõukaaegne mentaliteet ja pole häda midagi. Tegelikult, et need on niigi palju. Jah, mis puudutab bürokraatiat, siis. Igav töö pealegi ja selline pole häda, kui, kui neil on vilets palk. Ma ainult selle peale tahaks kohe küsida, et äkki siis kriitik sealtpoolt ütleb kustkohalt siis vähendada samal ajal kui me teame, et meie eurovõimekuse tagamiseks meil pidevalt napib spetsialiste. Noh, ma ei räägi siin meditsiinitöötajate äravoolust. Ma ei räägi sellest, et meie õpetajaskond on ikkagi juba kaugelt üle optimaalse vanuse oma keskmiselt vanuselt ja nii edasi ja nii edasi ja tihtilugu seda avalikku sektorit ei nähta üldse nii laialt kui, kui kui seda tahetakse teda meile ja see on märksa suurem osa meie ühiskonna toimimisest, kui me samal ajal tahame ühiskonda arendada teadmusmahukuse suunas avaliku sektoris on ka näiteks kõik meie ülikoolid, meie teadlased, hakkame neid ka siis niimoodi kärpima, tasapisi vähendama ja suunama neid laotööle. No täpselt seda ma tahtsingi öelda, tähendab õpetajad nendel on ametiühingus, noh, need on ühinenud ametiühingu lihtsalt märksa tugevamalt ja näiteks õpetajad on suutnud siiski hoida nüüd seda, seda liikumisjoontelt nende palgad kasvavad, sest et kõige parim on see olukord, mis praegu on välja kujunenud, et inimesed ei tule. Ma olen Tallinna ülikoolis professori ja seal on põhiprobleemiks olnud viimastel paari aastatel, et inimesed ei tule õpi õpetajaks õppima ja kui ja kui ka formaalselt õpivad, selleks nad ei lähe õpetajateks. Sel lihtsal põhjusel, et nendel ei ole kasvõi siis majanduslikku motivatsiooni minna seda kohta täitma, kuid veel rumalamaks olukorras ja ma ütleksin veel, ütleksin, et lausa haletsusväärses olukorras on ikkagi Eesti teadlaskond siis kõrgkooli õppejõud lektorite palgad, kellel on kõige suurem koormus loengukoormus ülikoolides, no nendel nende palgad on kuskil ütleme 80000, kui hästi, kui on niimoodi, aga no professorid on 12000 kroonise 1000 krooni praegu keskmine palk, kes olid seejuures mõelda, mis nad peavad kõik tegema selleks, et üldse professoriks professorini jõuda. See, see on, see on häbi, see on häbi-häbi Eesti Vaba Eesti riigile. Nii hinnatakse siis seda nii-öelda kogu seda kõige kõrgemat hariduslikku eliiti, kes tegelikult peaks tootma Eesti mitte ainult siis siis tulevaste haritlaskonna, vaid vaid ka teadlaskonda ja üldse kaks protsenti, kaks protsenti majanduse kogutoodangus, mis muide läheb kogu aeg meie relvastusele, meie kaitsekuludeks, eks ole, selleni jõutakse alles 2011. aastal, kui samal ajal praegu Soomes on teadusel elada see sisemajanduse koguproduktist on 3,5, eks ole. Nii et noh, vaat need need lõigud selles valitsusprogrammis ma ei tea, kus siis olid need teadlaste sihtrühmad või, või lobitöötajad, et nad ikkagi Lasside sellisel valitsusprogrammil nii sündida on, mul on väga kahju selle koha pealt Jah, aga samal ajal kõik avaliku sektori töötajate palgad avalikustatakse, see on nüüd ka tore punkt, see mulle väga meeldib. Aga, ja veel sotsiaalpoliitikast paar sõna, tähendab üks väga huvitav koht on siin muudab riiklikus pensionikindlustuse inimese panusest sõltuva aasta koefitsiendi lammutust selliselt, et võetakse arvesse keskmise asemel sotsiaalmaksu laekumise mediaan esimest korda Eestis. Meie üliliberaalses Eestis räägitakse mediaanist, mis tegelikult on ju ainus objektiivne alus üldse siduda mingeid tasusid, sest et meie keskmise palga fenomen on ju selgelt üle ülepakutud see praegune üle 1000 ulatuv keskmine palk mediaaniga ju võttes ja kuskil 7000 ringis, et see näitab, et noh, mingisugune mõtteviisi nihe on siiski toimunud, sest mis oli tulemuseks tulemuseks on selles see ju, et juba ka peaaegu et keskmise palga saajad hakkasid saama alla ühe aastakoefitsiendi oma oma tööpanuse eest pensionikindlustuse esimeses sambas, nii et noh, et siin oli kahtlemata vaja midagi. Kardinaalset ette võtma Ma loodan, et siin on see sotsiaaldemokraatide jälg aimata, sest nemad palka just nimelt selle ümber oma nõudmisi ja, ja pakkumisi esitanud hakkame nüüd tasapisi kokku võtta, siin on palju muid punkte ja nagu öeldud millal nendest ükskord seadused või otsused või määrused saavad, kes seda teab ja kas neist kõigist ka saavad, seda näitab elu, aga. Aga Meil tuleb nüüd siis neli aastat ilmselt arvestada selle valitsusega või kuidas on teie seisukoht, kas koalitsioon püsib koos, mis arvate? Noh, loogiline on, et ei püsi koos arvestades praeguse selliseid neid sisepingeid ja, ja ja seda, mis seal tagapool on aimatav. Aga samas muidugi oleks ju kena, tahaks küll, et, et see nii oleks. Aga praegu on natuke vara veel öelda, aga ma arvan, et see tõenäosus ei ole küll liiga suur, et ta neli aastat püsib, kuigi püüda sinnapoole, võiks. No minu arvates peaminister ja Reformierakond peab ju pidevalt arvestama sellega, et iseenesest ka parlamendi praeguse koosseisu põhjal on võimalik kujundada nii-öelda vasak kui jõudude või, või ütleme siis inimkeskse, puhtalt inimkeskse Isinikesse koalitsioon, mida, mille tekkimist takistanud ikkagi juhtide omavaheline sobimatus millele vihjab täna näiteks ka Edgar Savisaar liidule Isamaa ja Keskerakonna vahel, et selline vasak konservatiivne koalitsioon on täiesti reaalselt Eestis võimalik, aga see sõltub ainult sellest, kuidas kuidas erakondade juhid suudavad ise kõrgemale tõusta omaenda ambitsioonidest, varasematest pettumusest ja solvumisest igal juhul minema. Ma olen kindel, et vähemasti järgmises põlvkonnas võiks selline valitsuses kenasti ka toimida, sellepärast et nende maailmavaatelised väärtused on, on märksa lähedasemad kui, kui ehk kui ehk tundubki. Praeguse seisuga kindlasti on ka ennustatud, nii nagu äripäeva arvamustoimetuse juhataja Aivar Hundimägi, et kõige suurema võidu sai lõppkokkuvõttes Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja ta nüüd kasvutrendis, nii et me ei pruugiks imestada, kui nelja aasta pärast on sotsiaaldemokraatlike erakondade testi suurim erakond. Aitäh teile, Peeter Ernits Ale ja Rein Veidemann, neile saatejuht oli Mart Tummelas, ühtlasi on täitunud rahvateenrite saatel üheksa aastat ja õnnitleme sind. Mart Ühe. Täna tähistame raadiohääle puhul looja koos Margus Saarega, aitäh.