Uue Eesti maja ongi peamine meie koondumised. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandas oma edasist saatust, mina olin Siberis sündinud, muud sünnimaa on seal. Aga Isamaa, võta mulle Eesti Muki eesti lugu. Tere ja ilusat jõuluaega. Jõuluaeg on laste aeg ja muusikaaeg geneed kaks tatud tänases Eesti loos eesti jõululaulud merede ja maade tagant ja Eesti lastelaulud merede ja maade tagant ja sõna saavad ka kaks suurt inimest. Ajaloolane Maarja Merivoo Varro ja muusik Vaiko Eplik. Saate toimetaja Piret Kriivan. Maarja ja Veiko, kui te esimest korda kuulsite laste lauluulgueestlaste laste laulu, mis oli siis esimene mõte või esimene tunne, et kas oli äratundmisrõõm, et ohoo, need on ka minu lapsepõlvelaulud või oli üllatusi rohkem? Minul oli isegi üllatusi rohkem. Jah, seal on tuttavaid lugusid, aga ka nende puhul sõnadena alati väga üllatavad. Neil on natukene omamoodi kõikesed öeldud, pluss see erakordne siirus, mis üldse väliseesti muusikat iseloomustab, on ka lastemuusikast eriti esiplaanil. Mis mulle lastemuusika puhul esimesena nagu kõrva hakkas, oli seesama, mis võib-olla üldiselt üldse väliseesti salvestiste juures mind on alati võlunud. Kuna nõukogude ajal ju omast vabast initsiatiivist ja entusiasmist ei saanud midagi plaadistada, siis minu jaoks võib-olla kõige esimene asi on 200 kõige paremas mõttes asja armastamine ja isetegemine, sest kasvõi lastelaulude plaadiseeria, mis koosneb siis erinevatest seitsme tollistest plaatidest, mis mulle selle juures kõige rohkem meeldis, oli see, et see oli laste jaoks tehtud just nimelt lastega koos nii-öelda seal on kohe kuulda, et, et ongi mingisugune teatud grupp lapsi, kes on harjunud koos esinema ja koos laulma ja nad oma juhendajaga selles nii-öelda väga turvalises keskkonnas on teinud need plaadistused ja see võib-olla eristab, sest et noh, kui me võrdleme näiteks umbes samal ajal ilmunud siis kodu, Eesti nii-öelda lasteplaatidega, siis need on väga professionaalsed, seal on alati, eks ole, Eesti Raadio mingisugune kas siis mingisugune instrumentaalansambel saadab ja kas on kus hiigelpuuseaded, eks ole, suurepärased ja nappide täpsed ja nii edasi. Aga just mulle meeldib just see soojus ja just see nii-öelda koduses, et seal on just palju seda nii-öelda. Ühesõnaga jah, nad on küll nagu amatöör, nii-öelda nagu plaadid, nagu selles mõttes, aga aga selles on ka eriline, nagu võlu, minu jaoks süda ja hing kostavad välja selgelt. Sa võid nagu, noh, teoreetiliselt kujutleda põhimõtteliselt seda ruumi, et nagu kus nad mängivad, sest ega neil ei olnud ka tehnilised võimalused, päris need neli olnud suurt paanikat või professionaalseid võib-olla niivõrd muusikuid, aga aga mis mulle just esmaselt kõige rohkem meeldib, ongi just see, et et see on plaaniline turvalises keskkonnas niimoodi väga pretensioonid mingis mõttes muusikaliselt, aga seda enam nagu soe. Aga kui sa juba jõudsid ühe konkreetse plaadini, siis hakkamegi sealt võib-olla muusikat mängima talve või jõululaulust. Ja ma panen ette, et kuuleks talvelaulu. See on siis lasteansambel, kus on Andrus Aruvald, Priit Aruvald, Enn Kuusk, Hillar Liit, Liina Purje, Katrin Rebane, Kersti Simon latserie, Ingrid Tein. Neid juhatab Heljo liite, Sven Merit Records Kanadast. Ja veel kord talvelaul Soome rahva ühisja. Siin on hästi kuulda, kuidas nad ikkagi suudavad dünaamikat tekitada ja salvestada. Üks tore näide sellest miks just selline asjaarmastajalik või amatöörsalvestus on minu jaoks südamelähedane, on üks tore näide. Plaadil laulab solistina päris mitu lugu Hillar liikleja kellel on väga omapärane tämber ja võib-olla isegi oma nagu häälekasutuse poolest teda ei olekski võib-olla kõige esimene valik nii-öelda solisti rolli. Aga kuna ansambli juhendaja on tema ema Heljo siis mulle tundub, et et juhendaja poeg on siis pandud nagu ka solistiks mitmesse loosse. Alati kui ma neid tema esitusi kuulen, siis ma mõtlen, et kas ta tegi seda hea meelega või kas tal oli emaga ka nii-öelda vaidlusi sellel teemal, kas ta julges või noh, mul tekib kohe siukseid mitmeid küsimusi ja ja näiteks kuulates väga professionaalseid Rex Entel-Denteli mingisuguseid asju võrdluseks nii-öelda kodu Eestist siis nagu selliseid küsimusi ei teki. Et see võib olla üks niisugune tore lisaaspekt, mis, nagu nende salvestiste juures kõrva hakkab, kõlab uisuteel Tuudur vetiku sulest Hillar Liitoja ja ansambli esituses. Kuulasime siis lugu uisuteel, mida esitasid Hillar Liitoja ja ansambel, see on pärit väikeselt seitsme tõeliselt plaadilt lasteks laulud üks sügis ja talvelaulud, aga tegelikult on olemas ka suuri plaate Elbeesid. Eks neist on minu käes Irylip rõõmsaid jõulupühi. Iri lipp on omaette põnev tegelane. Toas väliseesti rokimaastiku oma albumiga ja selle plaadi peal on talle seltsiks Toronto Eesti täienduskooli kolmanda klassi õpilased. Ja kui me ennist rääkisime siin onupojapoliitikast ja sugulastest, siis selles loos, mida me nüüd kohe kuulama hakkame kolmanda klassi õpilasi juhatab Lydia Aruvald, kelle pojad Andrus ja Priit laulsid, äsja kõlanud palas, ehk siis selle väikese plaadi peal olevad Liidja pojad aga nyyd plaadi peal. Liidia ise dirigeerib eliidi kohta veel nii palju, et ta sündis aastal 22. Ta kasvas üles Pärnus, õppis juba siin pärit hoolikalt ja 51. sel aastal, kui ta jõudis Torontosse siis ta just nimelt oma poegade, keda me just kuulsime laulmas Priit ja Andrus nende tõttu sattus täienduskooli lauluõpetajaks ja jäi sinna 15-ks aastaks ja juhatas suuri koorega nendel vaba maailma laulupidudel. Ja sattus ka jõekääru suvekodukasvatajaks ja oli üldsegi ka väga aktiivne just nimelt lasteaia muusika, selliseid ristumiskohas. Veel 60 aastaselt leidis ta endas sellist Kraasia jõudu hakata noore inimese elu elama veel kord, aga selle plaadi peal ta siis musitseerib koos noortega ja ka koos Jüri lipuga, keda võib nimetada väliseesti hoomeruseks. Talipime, laulik ja teda väga armastati. Kuulame klassikat, oh kuusepuu, Jüri Lipp, Avo kitask, Eero verret ja kolmanda A-klassi õpilased liidi Aruvald juhatusel Toronto Eesti täienduskoolist. Oh kuusepuu oh kuusepuu, kui haljad on su oksa, Zimmed, saastu haa do. Tulge lapsed ja laulame jõulupuule tervituseks. Laulu. Ringi. Ma. Härra Kaaba. Sa veel. Vaata. Kui armsasti sa. Kuusepuu siis seekord sedapidi ja sedamoodi, aga kes ja kui palju ja millal lastelaule salvestasid päris eestlaste hulgas? Vot siin on, mulle tundub selline huvitav nagu kuidas nüüd öelda, demograafiline loogika nendesse salvestamistes, ehk siis kõigepealt, 60.-te alguses olid siuksed, esimesed lastele mõeldud pääsukese tähendaks laste maailm Helmi Petlemalt kes oli ise pedagoog, kes suunasse esimesena nagu vähemalt meile teadaolevatest, nagu tegi plaadi konkreetselt lastele kuulamiseks või laste jaoks mis 60.-te 70.-te vahetusel ilmus lastelauludele sari, kus siis lapsed ise laulavad teistele lastele. Ja mulle tundub, et ei ole ka ei ole nagu juhused. Ma arvan, et selle seitsme kümnendi lõpuks või teises pooles siis on trend, et hakkab ilmuma skaudiplaate, kus siis needsamad lapsed, kes on siis alguses siis nendest väikelastele mõeldud plaatidest ja ja näiteks Helmi Petlemast siis teda kuulates nii-öelda sirgunud siis hiljem teismelisena ise nagu isetegevust lasteks saanud ja hakanud plaadistama siis skaudirühmades sellega seoses. Ja 80.-te alguses mulle tundub, et seesama põlvkond nagu jõuab siis nagu omaenda muusikalise väljenduse, nii et siis on 80.-test on palju, nagu siis juba noorte täiskasvanute enda kirjutatud muusikat. Mulle tundub, et see on ka üsna loogiline, selline selline nagu areng läbi 30, sest et ega nadi tegelesidki on mingis mõttes nagu leegihoidmisega ja väliseesti kool ja koorid ja skaudilaagrid ja, ja hiljem siis ka need esto, eks ole, kandsidki seda konkreetset nagu eesmärgi, et et hoiduda kultuurikildu siis mis iganes keskkonda, siis seeme oli parasjagu langenud. Aga noh, see on minu, minu nii-öelda nagu hüpotees või või, või üldistus. Aga, aga mulle tundub, et selline muster siit nagu jookseb, et see on nagu väga konkreetselt kultiveeritud selline traditsiooni hoidmine. Mul jääb üle ainult nõustuda ja, ja skautide puhul ongi vahva see, et on näha, et need vähesed salvestused, mis meil hetkel kaasas on, siis ka siit on näha tegelikult, et see on ikkagi globaalne tendents, et skaudid madise laule loomulikult ja kui mitte viis siis vähemalt sõnu. Ja ma teengi ettepaneku kuulata siia ehte skaudilaulu muidu väga jõulusesse talvisesse repertuaari suskaks sisse Hiiemäe laagrilaulu, mis ongi rootsiviisile tehtud Paberi polka, nagu siin on kirjas ja sõnad Stockholmi Kalevi Lippkonnas skautide kirjutatud aastal 48, aga see salvestis muidugi on uuem ja see on aastast 72 ja sinna olevat vale vastutaja mati kopamees. Pikaks nai ulatvalt valminud Rubina ja koori alluvus turvaks täiendid on viimne ja laagriaegki ja tänav on külmalaager, kii tamme jonka haaranonüüle val juurde. Laager. Samm point linnas pea oli sissisõda ja talvel tuleb õppida ja suvel taodelda e-riiki ja tänavu on rühmalaager Pill Tammega ka rajooni üle valla juurde. Ja tänavu on rühmalaager tamme oksalt ala radooni üle vald juurde. Nendes laagreesee tolm on jalaabielu maitsta vennas, mõtleva laadiburri vaeva ta ei tee. Aga tänavu on laager ei tammevald. Kus eesti lapsed laulmist ja laule õppisid ja kes neid õpetasid? Selles osas oli tegelikult väliseesti lastel mõnes mõttes isegi eeliseid kohalike laste ees sõltuvalt sellest, kuhu nad sattusid. Sest ma olen kuulnud isegi arvamusi, et Kanada nii-öelda professionaalne nagu muusikaõpetuse koolkond taas koodi seoses eestlaste sisseveoga, nagu pärast pärast sõda, see on muidugi tõenäoliselt liialdatud niukene. Legendi mõõtu aga sobib kuulata, aga on teada, et Euroopas koolitatud näiteks klaveri ja lauluõpetajatest oli suur puudus Kanadas. Sel ajal, kui eestlased sinna läksid, jääb paljuski ka täitsid need kohad. Ja arvestades ka, et sõja eest ju põgenes valdavalt intelligents siis väga palju oli muusikuid ja jaga muusikapedagooge nende hulgas. Ja nendest võib-olla kõige Tähelepanuväärsem meie tänase saate kontekstis on Helmi Betlem, kes oli ka juba Eestis andis kontserte. May. Ma ei tea küll päris täpselt sellest rääkida, aga ma tean, et mul on isegi üks plakat minu plakatikogus, kus Helmi Betlem siis enne teist maailmasõda üks tema kontserdi ja fish, mul on kirikukontsert, kus ta siis esitas klassikalist repertuaar paarilise sopranile. Hiljem temast sai siis hinnatud laulupedagoog, naan põld siis, eks ole üks tema tuntud õpilastest ja neid on veelgi. Aga tähelepanu väärne tema puhul veel see, et ta pani kokku kui väga toreda plaadi laste maailm ja andis selle ise välja. Ja see on tõenäosuse 60.-te alguse väljalase. Teda saadab sellel plaadil klaveril Stella Gerson. Plaadi repertuaar on väga eklektiline, Synen Pramsist. Rahvaviiside ja Riho Pätsini. Aga vaatan eriti tore, sest, et Helmi on seadnud selle plaadi kokku nagu katkematuks selliseks tõesti laulu ja luule põimikuks. Mida laps saab siis jälgida nagu kogu albumi vältel, et mõlemad pooled on nagu kontseptuaalselt nii-öelda tervikut, aga mõeldud just nimelt lastele, et midagi sellist tegelikult meil kodu Eestis mulle ausalt öeldes väga ei meenugi, et oleks ilmunud sellist plaati, kus siis muusika ja luule nagu ühendatud. Küll on meil palju luuleplaate, hakkas juba lastele ilmuma juba 50.-te lõpust erinevaid salvestusi, jaga plaadistati ja muinasjutuplaate ja nii edasi, aga selliste, et just ongi üks solist, naer ja sopran siis ise ka veel suudab siduda, nagu need jutud kuidagi teatraalselt ühte, midagi sellist mulle kodu Eestis tegelikult ei meenugi. Tegelikult pianist Stella Gerson, kes siin plaadil figureerib, tema on ka omaette põnev tegelane, võib-olla pärast võiks temast rääkida. Aga ma lisan Helmi teemale juurde, et ta sündis juba jah, enne esimest maailmasõda 1910, mis selgitab seda, kuidas ta sai enne põgenemist siin ilma teha. Ja 45. aastal ta rajas Stockholmis oma laulustuudio 49, kui ta oli Kanadasse ümber asunud, siis ta avas selle Kanadas ja, ja oli ka Peetri kirikusolist ja tõesti tema stuudio seal Torontos. Seal käis väga-väga-väga palju väliseesti noori läbi ja, ja mõned päris kuulsad popartistid, näiteks Linda õed, kes olid suuremast perekonnast tegelikult neil oli vist seitse õde-venda kokku. Kõik nemad olid, Helmi õpilased samuti ja nende plaate on ka ilmunud ja suure eduga mängitakse endiselt raadiojaamades ka siinsamas Eestis. Nii, aga missuguse loome selle plaadi pealt laste maailm. Valime. Tundub, et oleks kohane mängida karjasti hällilaulu Petlemas Helmi Petlemi esituses. Kui jõuluööl Jeesus sündis, tulid Betlema väljadelt karjased ja laulsid Jeesuse sõime ees. Stella Kersoni juurde jäi jutt Ja Stella on see naine, kelle klaverimängude just kuulsite jääda, oli tõesti andekas pianist ja mitte ainult seda, vaid ka ta oli hästi aktiivne ühiskondlikult juba põgenikelaagris Saksamaal theri noor naisterahvas aga asutas tantsuorkestri, esines sellega nädalalõppudel tantsuõhtutel kohalikus inglise ohvitseride klubis, kasutades selleks powerit muidugi sellistes oludes väid akordionit. Selline hakkaja naine ja aitas rajada ka balti tudengite ühiskodu ja üldehitustöö alal ja ühesõnaga selline käed külge inimene ja kuulu järgi ka väga särav naine ühiskondlikus elus ja Kanadasse. Ta jõudis aastal 51 ja kohe alustas ka klaveriõpetajana just sellesama Helmi Petlemiga, kelle me just kuulsime laulmas. Väga hästi sujus omavaheline koostöö ja kõnnid Stella tolleaegse nimega Kersna, Stella Kersoni ülesandeks anti ESTO 72 muusikalise poole eest vastutamine ja selle kokkupanek kava kokkupanek siis just Helmi Betlem oli see, kellele ta tegi ülesandeks ka esinejana sealt ignoreerida ja Helmi tegi seda muidugi väga väärikalt. Aga Stella ise on sellepärast ka põnev, et talle on Eestimaal lausa mälestusmärk, monument püstitatud mittegi Stella Kersonile vaid Stella Pahapillile sarnaselt liidi Aruwaldiga, kellest oli juttu, kes eakana võiksime teada või teises nooruses, avastas nooruslikkuse Allikeniga. Stella leidis omale teise elu armastuse eile õhtul sai omale tema järgi nimeks pahapill, nii et Stella Pahapilli nimel on Lõuna-Eestis täiesti olemas tänu kivi Rõngu mõisa maa-alal kuna ta annetas 14 hektari suuruse lossimäe pargi Rõngu valla rahvale. Selline lugu Stella Kerseniga seoses. Mõlemad väga olulised inimesed meie kultuuriloos. Kas me võiksime veel nende esituses midagi kuulata? Kuuleks süstemaatiliselt laulu nimega Kivikasukas. Ja kui siis kõik külalapsed kokku tulevad kõik Jürid, mardid, Peetreid, Juhanid ja antsud siis alles algab tõeline laulja mäng. Ja siit olekski ehk hea kuulata just laulnud Helmi Petleni ühte kuulsamat õpilast. Naan, põld. Ja võib-olla ka armastatumaid õpilast, nii palju, kui ma olen väliseesti kodudes käinud siis ja muusikast juttu teinud, siis alati naan, põld on see, keda uhkusega välja tuuakse. Ja tema, Läti, ma olen ka mitmes kodus kuulanud kenasti, sellepärast et tõesti nad on õigusega uhked. See härra elab oma laule, mitte ainult ei laula neid. Ja tegelikult sellega seoses võiks ka mainida, et sellised sõbralikud suhted ja koostööprojektid erinevate väliseesti muusikute, nii professionaalsete kui amatöörmuusikate vahel on väga iseloomulikud sellele skeenele üldisemalt ja täpselt nii nagu Helmi Betlem Kanadas tegutses ja pidas oma stuudiot haris noori. Nii oli selliseid andekaid vokaliste ja laulupedagooge mujalgi, näiteks sealsamas piiri all Minneapolises oli Maret Pank sopran Maret Pank, kes lisaks sellele, et Eesti lapsi õpetas tegutseski õppejõuna Minnesota Ülikoolis aastakümneid, nii et see annab tunnistust tema miks selle erakordsetest võimetest ja andeka, sest põld on see, keda meie hakkame kuulama. Võib-olla ongi huvitav veel selle plaadi juures see, et kui ta ise oli tunnustatud nii-öelda rahvusvaheline kontserdi- ja oratooriumilaulja siis sellel nendel nii-öelda väliseesti plaadifirmale plaadistada plaatidele plaadistas ka Euroopas nii-öelda klassikalise solistina on ka repertuaar küll valdavalt klassikaline, aga väga nagu noh, ja seal on eraldi nagu repertuaar nii-öelda just nimelt välis-Eesti nii-öelda kuulajaskonna jaoks muidugi eesti keeles kõlagu siis järgnevalt jõuluöö Enn Võrgu sulest ja antud plaadi meeleolulist jõulumuusikat on naan põldplaadile salvestanud akustiliselt. Ma. Ma. Nõo põldu kuulasime, aga kas on olemas ka küll, tavaliselt püüame just vastupidi, et me ei tee vahet, et mis on väliseesti ja mis on kodu Eesti, aga kas, kas on ka mõni selline laul, mis on väliseesti algupära? See on üsna keeruline ülesanne, sest et suur osa kogu valis Eesti repertuaarist, on mingit pidi töötlus. Sest et kohati jääbki selline mulje, et see, mis omal ajal sai, võtke või laeva peale nagu kaasa võetud, sellest üritati pigistada välja nii palju kui võimalik või, või jääda sellele kuidagi mingis mõttes truuks. Originaallaule. Tegelikult ongi üsna piiratud seltskond vähemalt enne kaheksakümnendaid aastaid, kui uus põlvkond ehk siis juba paguluses sirgunud noored kirjutama hakkasid. On üsna väike seltskond, kes kirjutasid ja esimesena võib-olla Meie temaatiliselt meenuks Olav kopiljoni jõulud. Kõht on rikk. Pea valutab. Suus veel praegugi maitse. Iial meelest kallid rahu Mul nutune. Naise kasukanööbi kirikusaali see kadusid rahvamurrus. Kuigi tahtsin, polnud võimalik laulda koraali. Rinnakorvi võõras küünarnukk surus ma litsutud nurka, kui karbis Ardiin mu ümber vahel sardunud massi. Ent kuigi riikus välja trügis rahvalaviin, mul kadusid jalast kalossi. Kui autosse istusin, kingad täis lund, mootor, turtsus, siis lõplikult suri. Mattoodraki, ootasin terve tund, lapsed nutsid ja naine oli kuri. Kodus sülti süües ma tõstsin mässu, naine b unustanud poodi. Vorstid kõrbenud toad külmad keldris, ahi läks nässu. Nõnda jõulud meil mall. Ja kuus, mille eest maksin ränka raha. Selle ostis mu naine, nii tark. Jõuluõhtuks OK, kaadel langesid maha, seisis nurgas, kui kitkutud bar. Lastel, otsides kinke, nägin muret ja laeva nagu kingid, lihtsalt lükkasin nurka. Õhtule pappkastis nad mängisid laeva. Seda nähes tõusis pesa Kui siis lapsed lõpuks voodis naine köögist pakkis, kohvri mõttearveid ajasid kokku. Aastuses lauale armsa Smirnovi õige pea olin täieliku kohatu. Teisel päeval pea lõhkus soolari tolmas naiselt arvusenserva passi. Möödus esimene püha, möödus Einer, kolmas kogu aeg maata, siin kassi. Möödus, esimene püha möödus, teine möödus kolme aasta kogu aeg vaata selgkasse. Läbiv teema on, sõidab taanik. Üle kingu mööda männiku. Kodus pannil jõuluvorstid särisevad kodus ootvad kingitused ootab jõulupuu, kodus ootavad kingitused, ootab jõulupuu. Titaanid toitmile mööda pikka talveteed helisesid aisakellad, jõulukellad. Ta ootas ja ootas maal, otsid kaua akna all, aga jõulude ajal ei tule külon hale küll, on hale. Küll on ootamine pikk. Õues sõitsid mööda pikka talveteed, helisesid aisakellad, aisad jõulukellad, hella äki õues sõitsid reed mööda pikka talveteed, helisesid aisakellad, aisakellad. Nüüd me oleme tänases saates rohkesti kuulanud jutti suuri inimesi, aga küllap need lapsed seal laias maailmas kuulasid. Kae kasvasid ka üles oma suurte inimeste lauludega. Aga Jüri lipp, keda me nüüd kuulasime, kui vana tema oli, kui ta need laulud sisse laulis? Tema oli ikkagi noormees, ta oli kyll juba mitmes ülikoolis käinud, sest et kuna ta silmanägemine halvenes diabeedi teete, siis järjest vahetas eriala sellise poole, mis võimaldaks tal olla edukas ka ilma nägemiseta, nii ta alustas arheoloogiaga, siis läks üleraalidele ja lõpuks hoopiski Muusikaakadeemia oli see koht, kus ta leidis oma tõelise kutsumuse ja väljendi ja selleks ajaks, kui see plaat ilmus aastal 69, tal oli juba üks plaat tehtud aasta varem tõeline rokiplaat tegusid. Praegu ta ise on ka selline särtsakas artist, talle meeldivad vahelehüüded ja talle meeldib selline kirglik esituslaad ka klassikalise jõulurepertuaari juures. Jah, paraku tema lahkus ja enne oma õiget aega. Muide, tema siis eelnev album tema debüütplaat on suure tõenäosusega kõige esimene siis rokkmuusika kauamängiv eesti keeles üldse. Selline huvitav fakt veel tema kohta. Nii et kui rääkida noortest lastest, siis ilmselgelt Jüri lipp, see mees, keda me just kuulsime laulmas, tema oli kõige uuenduslikum artist üldse väliseesti muusikas. Aga mulle tundub, et neid laulude pealkirju vaadates juba, et tema plaadi pealt võib küll kuulaja üllatusi saada. Seda küll, sest et tal on huvitav meetod, et ta on väga palju ise eestistanud ehk siis teinud selliseid kohati üsna meelevaldseid, aga seda jälle meeleoluka maid otsetõlkeid inglisekeelsetest tekstidest või näiteks minu minu lemmik sellelt plaadilt on hirvepoju Rudolf Rudolf tervjueed nõueyndy tuntud Ameerika jõululaul, millele ta on, teil on väga sihukese üllatava eestikeelse otsetõlked on omaette jälle huvitav teema, kuidas meie ju teame nii-öelda neid tõlkeid, mis levisid kodu Eestis ja mille eest suures osas vastutav, eks ole, ainuisikuliselt Heldur Karmo või, või või keegi keegi veel. Aga väliseestlastel nagu see eestikeelse teksti tegemine käis nagu mulle tundub, väga käbedalt, et noh, et lihtsalt siukene otsetõlge ja kui vahepeal riimuks, siis on veel see nagu boonus ja ja kuidagi väga mõnusalt vabalt on suhteliselt selles, et peaasi, et oleks eesti keeles, et olgu see tõlge milline tahes, jälgi, kuidas siis enam-vähem originaali mõtet ja ja läheb, peaasi, et silbid jagunevad nii-öelda. Ja hirvepoju sobib ka jõuludesse tõepoolest ju väga hästi. Elatva kirvepoju. Rudolf oli nimeks Tal ei selliski nina leidnud terve taeva all. Kõik teised hirved jooksid naerdes emas kaugele. Vaeru Tolsüks laas ainult endale. Kui siis jõulupudruga, siis ma ju vana diileduses kõik ta sõiduteed ära. Rudolf, nüdulenn, näita valgusest virudel. Kuule. Et võitsin sinke viija. Valas jooks. Kui siis ühel jõulupuud huugatis ma jõuluvanal Tiive seoses kõik taas sõiduteed Jara Rudolf nüdulenn näit. Roda. Uhkelt tüdruk jooke, ninavalgus, näite, terved pered ja ka jõuluvanaga nii. Uhkelt tüdrudolfioote tunnil haavalgus näitaare. Maarja ja Vaiko muusikat, muusikat, muusikat, teil on mõlemil, võiks võimalus üks laul sisse juhatada. Maarja. Kuulame pala nimega mina väike poisiklutt rahva viis, solistiks Enn kuuskne ja esitab lasteansambel Helja liidu juhatusel. Hiina näge poeediks Nii-naa väike poisina kui Tillu Noel Ning lõpetuseks õhtupalve Helmi Petlemi ja Stella Kersoni esituses. Laulame need koos selle väikese õhtupalve. Te kuulsite Eesti jõulu ja lastelaule eesti laste ja muusikute esituses laiast maailmast, lauludest ja laululoojatest ja lauluõpetajatest, rääkisid ulgueesti laulude uurijad. Ajaloolane Maarja Merivoo-Parro ja muusik Vaiko Eplik. Saate toimetaja Piret Kriivan. Kõige kaunimat jõuluaega.