Ja tere on taas rahvateenrite aeg. Kell on kohe 11 ja viis minutit ja nagu kombeks, tulevad kolm rahva teenrid teie kõrvadesse pakkuma mitmesugusel aktuaalsel teemal mõtteainet. Täna on siin siis Päevalehe arvamustoimetaja Külli-Riin Tigasson, Urmet Kook, Eesti televisioonist ja samast kohast minagi, saatejuht Aarne Rannamäe. Kui lehti lugedes maa Mõtlesin, et, et, et millest võiks alustada ja, ja mulle päevalehest ma leidsin selle rosina, mis, mis nagu ehk siis Killerini, sinu lehest leidsin ma selle rosina, millega, millega täna alustada ja nimelt see raadio, kus me praegu istume võib saada andmekaitseseaduse väga jämeda rikkumise eest karistuseks trahvi. Te vaatate nihukeste nägudega otsa, nagu ei teaks, mina nagu ei oleks elu sees ja mina olen kursis mitte Päevalehelooga, vaid ma olen kuulnud seda vihjet. Tegelikult vist ühest väikesest vallalehest on asi alguse saanud. Kollalehest valla leht vist, kes. Ma kuulsin, et Pärnumaal kuskil olevat avaldanud siis inimeste õnnitlusi ja siis olevat vist ühes lehenumbris olnud vist mingi, et enam ei avalda, kuna kuna nende õnnitluste ja inimeste Sünnipäevade avaldamine läheb vastuollu andmekaitse seadusega ja tähendab andmekaitse inspektsioon ütleb eakaid sünnipäevalapsi eetri kaudu eetri kaudu, kuigi see puudutab ka lehte, eks lehesabades samamoodi. Õnnitleb vikerraadio rikub iga päev umbes 40 korda seadus sest edastab eetris delikaatseid isikuandmeid. Vaat niisugune niisugune mõnus uudis. Aru, kas, kas jaburamaks veel saab kätte minna. Nad heidavad ette seda, et nagu ütleb andmekaitse inspektsiooni töötajad, me arvasime, et raadio on seaduskuulekas, küsib igalt õnnitletavalt enne järele, kas seda tohib avaliku eetri kaudu õnnitleda. Mis õnnitlus see siis on, kui tahavad, näiteks ütleme lapselt või lapselapsed, tahavad oma vanaema õnnitleda, vanaema saab 70 või 80 ja siis panevad teatavad vikerraadiosse Nad õnnitlevad. Ja siis vikerraadio loeb selle ette õnnitluse. Ja kui ma ütlen, kui siis peaks vikerraadiot olete, ma ei teagi siit Tõnis Tyrell või keegi nagu helistama siis sellele sünnipäevalapsele ütlema, kas te olete nõus, et teie lapselapsed, teid õnnitlevad jaburdus tipp, esiteks, ega mis asjad on siis see antud juhul delikaatsed isikuandmed, kas inimese vanus, tema nimi või need kokku? Jõujooned kokku, aga samal ajal siis noh, nagu minu arust on see eriti kummaline, sellepärast et et kui Eestis võeti kasutusele ID-kaart, siis kõikide nende kaardiomanike isikukoodid olid internetis ligipääsetavad tipi nime sisse saad isikukoodi ja isikukood sisaldab ka muuhulgas inimese sünnipäeva. Mida avaldatakse muide ju igasuguseid pakse raamatuid, entsüklopeediaid, teatmeteoseid, kus on nii-öelda tuntud inimesed erinevatelt elualadelt, seal on ju nende nii-öelda sünnikuupäevad sünniaastat sees, eks ole, ma, me teame näiteks. Tal on sündinud 10. mail ja kui ma teda sel puhul õnnitlen, siis ma olen rikkunud andmekaitseseadus, sellepärast et ma avaldan Arnold Rüütli delikaatseid isikukoodi. Head ajalehed ei tohi ka siis enam justkui kirjutada päeva sünnipäeva lastest, et see on tõesti kõik väga kummaline, minu arust nagu kõige kummalisem on just see, mille pärast siis nagu selles osas on silm kinni pigistatud, kui need ID-kaardi omanike isikukoodid inimeste sünnipäeva sees ja ja muuseas, isikukoodidega saab palju rohkem paha teha ühe sünnipäeva teadmisega. Anna avalda muide lehtede vastu resoluutselt protesti selle, selle selle uudise valguses, et, et mispärast seal surmakuulutused ilmuvad tähendab kunagi kadunud, kus sa käest ei saa püsida, eks ole, et kas ta on nõus sellega, et tema surmast teatatakse ja tuleb natukene Peetrusele ja küsida tema käest, see võib väga kalliks minna. Seda küll. Et lugupeetud ametnikud, lõpetage jaburdustega tegelemine, tähendab, kuskil on ikka mingisugune mõistlikuse mõistuse piir, mille, mille te olete nüüd praegu ilmselgelt ületanud ja see on, aga pole neid nii. Ja ta on nagu selles mõttes ka kuidagi kummaline, natuke silmakirjalik, et, et meenutame, kui keegi on kunagi teinud ettepaneku, et Eestis võiks olla jälle inimestel kohustus elukohast teada anda ehk siis ennast sisse kirjutada ja siis alati mõned poliitikud on öelnud, et, et see on ka totalitaarne lähenemine põhjendamatu, olgugi et kohalikud omavalitsused tõesti vajavad neid andmeid. Ja samas, teisest küljest, kui meil on praegu tegemisel E-tervisesuuterviseandmebaas, siis seal on praegu asi on ära otsustatud, aga samal ajal paljud väga tõsised probleemid näib, on läbi, rääkimata ka arstide endiga. Ja me saame kõik aru, mis on delikaatsed isikuandmed, loomulikult ei ole vaja neid avaldada, ei ole vaja neid liputada, ei ole vaja passide esikülgi kuskil ajakirjanduses näidata, aga aga kui jätkatakse niisugusel niisugusel teel, siis see, see on täitsa selge ummikteed. Ja selle puhul ma tahan rikkuda veel kord jämedalt seadust ja, ja oma head ülikoolikaaslast arheoloog Valter Langi praegu õnnitleda tema 50. sünnipäeva puhul. Ja sõltumata sellest, et ma olen astunud üle igasuguste nõuete ja seaduste, ma tegin seda mitte meelega, vaid lausa hea meelega, kui ma ei eksi, siis no postimehest vaadata sünnipäev ka Peeter Saulile. Jah, tema sai 76 aastaseks ja mis on ka väga räige isikuandmete avalikustamine. Aga lähme nüüd, tõsiselt oleks, sest et rohkem kui huumorinurka seda nagu võtta ei saa. Saaga Oll ministri ümber jõudis nagu praegu mingisugusesse vahefaasi või, või, või sellise resto postini, kus, kus uus minister siis on, on ametis Siim-Valmar Kiisler, kui kui ma õigesti maha loen, mees, kelle kohta väga palju me ju ei tea, sest et ta on üsna vait olnud ja kogu see saaga oli jällegi niisugune niisugune väga-väga umbne, sellepärast et ega, ega lõpuni päris hästi nüüd aru avalikkus ei saanudki, miks vana maha võeti ja ja, ja uus nagu ametisse pandi. Või, või teie saite? No ütleme, avalikkuse jaoks jäid need põhjendused, miks Vallo Reimaa tuli, tuli lahti saada selliseks umbmääraseks ta ei tegelenud e-riigiga, ta ei tegelenud kodanikuühiskonna teemaga, tegeles ainult haldusterritoriaalse reformiga ja sealgi mitte niivõrd Isamaaliidu, kuivõrd reformile konna nagu ideedega, noh, need olid sellised avalikult väiteid, aga, aga nendel on sellised suhteliselt nagu üldsõnaliselt, et et tavaline noh, nagu alati, nagu tekib sellisel puhul küsimus, et kas oli vaja nüüd kedagi edutada või või, või mis iganes, et või, või mis või mis nüüd oleks huvitav vaadata keski sellega abiministri koha, majandusministeeriumis saab, et võib-olla sain veel tähenduslikum, kui see, kes regionaalministriks sai. Aga üldiselt need põhjendused jäid küll nagu ebaläinud. Väga võimalik, et me ei tea tegelikult näiteks seda, et kuidas, kuidas Vallo Reiman oma erakonnaga käitunud, et siin poliitikud nagu vihjavad, et ta vilistades oma erakonna soovidele ja, ja oli selline soolomängija, noh ei tea, ei ole juures olnud ühelgi tema kohtumisel Isamaa Liidu juhatuse või eesseisus, aga ei tea öelda. Aga avalikkuses küll need põhjendused nagu natukene liiga nagu üldsõnaliseks. Kuigi kohati need olid ka jällegi läksid väga üdini detailidest, räägiks teda, süüdistati, et ta ei ole suutnud elanikkonna varustamise eest kellel ei ole wet midagi muud ära teha, kui ainult ühe väikese pilootprojekti teha. Ja eelmine nädal täpselt nädal aega tagasi rahva teenrid pühendasid Vallo Reimaale ja ja sellele probleemile sellele ministri kohale peaaegu poolsaadetele. Ärme täna teeme seda asja tee, aga üks asi jäi mul nagu kõrva, mida räägitud. Ja see oli see, et et kui et tegu on tegelikult meie nagu poliitikataevas suhteliselt sihukse erakorralisi asjaga, et kui koalitsioonikaaslased, kui opositsioon ja kui peaminister ministrit ei kritiseeri, vähemalt avalikkuses ei ole seda kuulnud siis omad võtavad maha, et, et see, see erakond, kes nagu omasid ei hoia, see, see erakond on, on niisugune huvitav märg. Tegelikult see päris nii ei ole, et ei kritiseerinud opositsioon, et väidetavalt Isamaa ja Res Publica Liidu siis eesseisus, kes ta otsustas nagu maha võtta, kogunes esmaspäeval, kui, kui ka Reimo isa algul lubas tagasi astuda ja teisipäeval teatas, et ei astu tagasi. Et siis teisipäeval. Ma mäletan, oli Riigikogus jube andmine regionaalministri pihta. Rahvaliit ja Keskerakond on tantsinud nagu, nagu sellise kogupaugu. Et ilmselt see oli kuskilt võib-olla ka välja nagu loksunud, et ta on nagu minemas mees ja siis opositsioon, tants ja seda kuulsaima pealt seda ei pidanud tegelikult silmas, ma rohkem mõtlesin ikka seda, et valimistest või sellest hetkest, kui ta selle ametissepallis. Kui sa meenutad Aarne, millise regionaalministri tegevusse üldse nagu mäletad, mina mäletan, et kunagi oli koonderakonnal siin regionaalminister nagu Tiit Kubri, kes läks ajalukku sellega, et tal vist polnd Eesti kodakondsust. Lõpuks tuli välja, et ühtegi teist regionaalministri ja nende suurimaid saavutusi paljud ei, ma tunnistan ausalt, et isegi sellist nime ma ei mäleta praegu, vot võib-olla see tuleneb. Augustuvast Alzheimerit aga aga, aga tõepoolest, kuigi ma olen Eesti poliitikat jälginud, nüüd mõned aastad ikka kindlasti, aga aga ma ei mäleta sellist. Tähendab tähendab, tegu on mõttetu, mõttetu ametikohaga, mis tuleks likvideerida täpselt asekantsler või, või, või mis iganes sellise asjaga tegeleda. Ja mina saan ikkagi nii aru, et et Reimo läks nagu ikka ülbeks kätte selles mõttes, et ta ei arvestanud seda, et suuremad erakonnad nii opositsioonist kui koalitsioonist lihtsalt ei, ei taha haldusreformi teha ja kui tema hakkas seal oma oma jonni ajama, siis siis erakond ütles kutsuda korrale ja ütles, et poiss ära enam nii tee. Aga, aga nagu põhjendused, tuli mees kuskilt Kirde-Eestist ja vähene poliitika kogemus ja nii edasi, noh mis selle uuel siis nüüd nagu oluliselt rohkem on või millega uus nagu rohkem siis avalikkuse jaoks vähemalt silmapais, võib-olla ta on parteis kõva tegijaga vähemalt võitlema võitlusi, Villu võitlusi seal Tallinna volikogus, tänane Lehtki avaldab Elmar Sepa ühe ühe ilusat kompleti tema kohtumist ette kandis siis volikogus, aga, aga noh, see, see, seda kõike on liiga vähe, et olla olla tänases Eesti vabariigis minister. Mina ei ütleks, Siim-Valmar Kiisleri kohta ei oleks nii kriitiline seda ühte, seda miljonipeldikulugu ja sellevastast võitlust nagu välja tooks, et et noh, vähemalt minul on ta jätnud. Enamik Eesti poliitikuid on selliseid arrogantsena tihti nagu püüavad seal arrogantse taha taga tegelikult juhmust näita siis Siim-Valmar Kiisler on nagu vähemalt meediaga suheldes selline selline korrektne ja sõbralik. Vähemalt selles mõttes, ta on sümpaatne poliitik. Noh, see, et kas ta selles ametis midagi nagu revolutsioonilist saavutada suudab, noh selles ma kahtlen ka, et see amet on lihtsalt selline, et kui sa vaatad valitsuse ministrite hierarhiat, siis, siis, siis regionaalministril on seal ikka suhteliselt väikene veni. Kuigi samas ajakirjanikuna ma pean ütlema, et, et mulle viste tuleb postkasti ühegi teise ministri tegevuse kohta nii palju pressiteateid, kui tuleb sealt regionaalministri tegevuse kohta, siis mul on meeles, et ka umbes tund aega enne seda, kui tuli uudis senise ministri lahkumisest tuli, tuli veel pressiteadete saatis veel kooskõlastamiseks kaks uut seaduseelnõu. Nad pingutavad aga. Vaid ta väga tegusa, tegusa mehega. Aga see, ma loodan, et ajalehed korjavad selle Urmeti lause üles, et enamus poliitikud on arrogantselt selja taha, nad peidavad oma oma, juhtus nii, et see see läheb ka meie saate kullafondi, aga, aga teine asi hanesid lehti, nüüd võtame tasakaaluks, et ei oleks ainult nii-öelda päevalehte tsiteerinud. Siis Postimehes on pannud oma esikaanele niukse niukse meelitava lõigu, et Meelis Atonen pani elutööle punkti. See on ka üks huvitav pealkiri, et kuidas 41 aastane mees oma elutööle punkti paneb, et, et kas ta kavatseb kohe ära surra või pärast sa tema tänaste on väga pika üle kahe lehe intervjuu lugedes, mille, mille Tuuli Koch on teinud väga hea intervjuu ja väga-väga huvitavat seisund, kohad ja väga palju on niisugust noh, uudset ka ütleme, Reformierakonna telgitaguste kohta ja soovitan kõigil lugeda, aga lugupeetud pealkirjade panijad, see on jälle üks ämber, mida te, mida te kolistab 41 aastane tipp-poliitik ei, ei pane oma eluteele punkti. Kindlasti mitte. Aga aga igal juhul kahju on muidugi, et Atonen niisugune mees nii-öelda vähemalt ajakirjanike vaateväljast peaaegu ära ära kaob, sest et tegu oli niisuguse väga emotsionaalse ütleja esinejaga, kellega kunagi igav ei hakanud, isegi tema vihapursked olid siiralt, mitte mitte teeseldud ja neid oli nendele alati huvitav kuulata ja kõva vaidleja oli ja vaidlejad inimesed mulle kangesti meeldivad. No see ongi selles mõttes noh, ajakirjanduse seisukohalt loomulikult, et sa ju ise oled ju paljusid nagu saateid juhtinud, tead, et kui eestlane tuleb kas telepurki või raadiomikrofoni taha, siis enne seda ta võib enne mikrofoni sisselülitamist võib ta olla niivõrd särav, vaidleja ja kildude pilduja kui tahes, aga nii kui nagu eetrisse läheb, siis on kõik poliitiliselt korrektsed ja muda igavad ja asi jookseb lõrreline. Ma olen palju sel teemal sõna muide võtnud ja, ja öelda, et see on nagu rahvuse omapära, ma ei tea, kas see on nii. Dadamen oli selles mõttes väheseid väheseid Eesti poliitik, kuid kes, kes, kes, kes ka otse-eetris alati ja kaamerate ja mikrofonide all nagu alati, nagu vaidlus, et see, mida ta muidugi rääkisi pruukinud sellega nõus olla, aga vähemalt igav temaga ei olnud, et minu jaoks siiamaani meelde, et kas see oli vistiks näiteks foorumi saade või oli üks valimiste eelvalimisstuudio televisioonis, kus ta, kus ta, kus ta läks? Indrek Raudse ka ikka täitsa võimsalt, tüll oli õnn ja au seda saadet juhtida, see oli, see oli, ma arvan, selle, selle kui sina ütlesid seda, see saade läheb Eesti väitluskultuuri kullafondi, kus, kus, kus Atonen, kes ma saan aru, hakkab oma elu lehetööle ja elule lõbus olevat, ongi juba kriipsu siin enam midagi raudselt sina poisile vaka ja mõlemad olid tol hetkel alla neljakümneaastased. Inimestel on huvitav arusaam, et kui, kui sa kuskil vastutaval riigipostil või riigikogus Ta siis siis on, on sinuga jokk, et siis ei olegi sinust enam midagi tolku ühiskonnale? No ma ei taha öelda, et nüüd Atoneni senine roll ja ütleme, tema uus amet investeerimiskulda müües nagu, nagu päris võrdsed oleks, aga aga küllap siis. Ma arvan, Adonenistel veel kuulamisest rahutu loomus kindlasti, jah. Nonii roosa majandusleht hakkab külvama krooni devalveerimispaanikat, mille järel inimesed hakkavad jälle kuldastma ja ja raha vahetama ja Davidil läheb siis alati hästi ja siis on ikka, kelle poole pöörduda. Äsja just tuli uudis, et kuld on rekordkallis, kulla hind on, on, on rekordkõrgel ja ja see on siis ka vesi nendele veskitele, mida, mida siis Meelis Atonen edaspidi jahvatab. Aga, aga räägime edasi eesti elust. Kevad hakkab tulema, kevad on siis see aeg, kui, kui õiguskantsleri ja riigikontrolöri ja teised mõned veel ametikoht peab nagu täidetud saama. Et lõppenud nädal tõi siis selles suhtes presidendilt uue kandidaadi, kelleks on siis vandeadvokaat Indrek Teder õiguskantsleri kohale, noh, seda on juba hinnatud mitut ja sättut moodi. On öeldud, et kui nüüd Tederi kandidatuur läbi kukub ja riigikogus läbi ei lähe, siis, siis on president nagu päris näoli mudas, et tema maine kõvasti kannatab. Noh, mina isiklikult ei arva. Aga igal juhul on tegu väga prominentse, suhteliselt tuntud niivõrd-kuivõrd, advokaat üldse võib, võib tunda isikuga ja, ja Seourvatist. Tead, Indrek Tederit rohkem paremini. Ei noh, mina ei ole kunagi, muide elus olen kohtus käinud, aga Indrek föderile kunagi mind kaitsnud, nii et ma ei olegi süüdistatav Indrek Teder on selles mõttes kindlasti Eesti üks tuntumaid advokaate, kuna tal on olnud au, mitmed sellised meediale magusaid kohtuprotsessides osaleda. Noh, alustame kasvõi Heiki Kranichi-ist edasi. Enno Tammer versus vilja Savisaar seoses rongaema protsessiga, kus ta, kus ta kaitses Enno Tammer, et üks üks üks võidetud ja üks kaotatud protsess, jah, ja siis Siim Kallas. Võidetud protsess kaks, üks kaks, üks, praegu kui ma ei eksi, siis ta vist praegu on viimane 100. nimattalist kaksasin pooleli, kas ta ei ole mitte annuste esinda seal maadevahetuse asjas ja kas ta mitte selles samas vaidluses, kus need seltsimees panov õigeks mõisteti, ei esindanud seda Tikerpet, kes oli see teine pool süüdistada see lugu läheb edasi. See lugu läheb edasi, et noh, et ta on nagu selles mõttes kindlasti nagu Eestis nagu üsnagi nii nagu tuntud advokaat ja kui sa sellistes protsessides juba osaled, siis järelikult sa pead olema ka nagu suhteliselt kõva tegija, et siin nagu sinna valitakse. Ja või kõva tegija juuras jah, jah. Aga õiguskantslerile teatavasti veel mitu nägu ja mis ei ole juristi näod. No õiguskantsleri puhul ongi nagu, tegelikult ma ei mäleta, mis aastasse, kas, kas seal mingi 2003 ja 2004, kui õiguskantsler lisati seadusega see ombudsmani funktsioone? Kuulsin vist, Keit Pentus andis aktuaalsele kaamerale intervjuu, kus ta ütles, et nemad tahavad ennekõike uuelt õiguskantsleri kandidaadilt teada seda, et kas ta on siis ennekõike siis põhiseaduse järelevalvaja või või on ta siis ombudsman, siis tegelikult päris selliselt ju tegelikult küsimuste püstitada ei saa, et, et kui, kui õiguskantsleri seadust nagu kirjutab talle ette põlema vähemalt siis ei saa talt välja pressida seda, et ta oleks üks, noh erakonnad loomulikult ootaks, et, et uus õiguskantsler oleks põhiseaduse järelevaataja ja selliste ühiskondlikel teravate küsimustega nagu ei tegeleks, et aga kui seadus paneb selle kohustuse ombudsman olema, noh siis tulebki selgitada, tegeleda. Ja noh, Allar Jõks sellega tegeles, võib olla tegelikult natuke liigagi palju teise poole, aga aga see talle saatuslikuks sai. Lõpuks Sa mõtled, unustas ära põhiseaduse? Seda nagu ette heitsid, Need on asjad, kus ta nagu rääkis et sealt nagu konkreetsed, nagu nagu samme järgnenud, et ta nagu rääkis küll, et siin on nagu probleemid aga midagi nagu otseselt ette võetud, noh see on ka muidugi selline selline jutt, mis, millele võib alati nagu vastuväiteid tuua. Aga Indrek Tederi puhul noh, tema, tema tugevus on ilmselt see, et ega ta ega otseselt keegi temale midagi väga vastu ei saa olla, onju, et ta on selline nagu noh, suhteliselt nagu selline kompromisskandidaat, et et et ta ju tegelikult peaksime väga hästi sobima praegusele valitsusliidule mitte nüüd niivõrd sellepärast, et ta on tublisid reforme, rabanduse kohtus, kaitsnud väidet. Meenutame, et omal ajal loodi selline ühendus nagu Res Publica, mõtle erand erakonda, Res Publica vaid ühendus Res Publica, mis loodi, kui ma ei eksi, 89. aastal, asutajaid oli 32 inimest, Res Publica vabariigi eest. Ei ühendus Res Publica vabariigi eest oli. Et siis selle 32 minust neli 32 asutaja seas oli, olid näiteks Jüri Luik, Toomas Hendrik Ilves, Hans Luik, Rein Kilk Ja oli ka näiteks Indrek Teder et, et selles mõttes väga, väga erinevate vaadetega ja kindlasti praeguses koalitsioonis kas otseselt või kaude mõjutavad inimesed. Et selles mõttes tal on kindlasti selline poliitiline toetus põi suhteliselt tugev. Ja, ja üldiselt ma arvan, et ega erakonnad ei taha koalitsioonierakonnad enam teist korda. Presidendile vastanduda. Arvelt, sa, ma arvan, et nii ilmselt läheb jah, et võib-olla opositsioonierakondadest küll, aga, aga ma arvan, et koalitsioon läheb presidendiga nagu kaasa. Nojah, aga kokkuvõttes ikkagi võib öelda, et, et erakonnad, siis võtmeerakonnad, suuremad erakonnad otsivad endale nii-öelda mugavamat õiguskantslerit kes neid ei kritiseeri, Eriks, kes ei astuks nende konnasilmadele. Ja kogu see jutt nii-öelda põhiseaduse järelevalvest või, või ombudsman, unist või, või nagu Kadri Must on siin öelnud, et et ei, tuleks uuesti selline õiguskantsler, kes tegeleb ainult teemadega kampaania korras ja tegeleb selliste teemadega, millega on võimalik saada rohkem populaarsust. Ja miks ta ei tegele selliste probleemidega, mis võib-olla ei ole nii seksikad, noh, me teame, millega, mille pärast ei, üks ei meeldinud erakondi reformile ega, ega ka keskerakonnale, eks ole. Samasuguse küsimuse võiks esitada ausalt öeldes ka erakondadele endile videos need tegelevad selliste lühiajalist populaarsust. Ei noh, loomulikult jah, ainult et see oleks nende stiilis, et sina oled loll, ei, sa ise on muljet, et aga, aga sellel asjal ongi niisugune niisugune mekk küljes, et et kui tuleb kestahes seda seda ametiposti nüüd täitma, siis uueks õiguskantsleriks olgu ta, olgu ta siis Indrek Teder või keegi kolmas siis Nende probleemidega nüüd üldse nagu ei tegelenud, mis, mis nagu Jõksi jaoks tähtsad olid, eks ole, siis siis tekib kohe niisugune tunne, et ahah nüüd on ta saanud mingisugust maiust, eks ole, et püüab olla meele järele erakondadele. Kuigi mingit mingisugust põhjust ütleme sellisel sellise taustaga inimesel ei ole, aga, aga ikkagi jääb, jääb niisugune avalikkuse ees on niisugune tunne, et oh nüüd erakonnad leidsid lõpuks kompromissi ja leidsid kandidaadi, kes, kes sobib kõigile ja ja see ei tule, ei tule neid neid nii-öelda nokkima väga valusate teemadega. Samas need teemad on iseenesest üliolulised meie ühiskonna jaoks. Ei noh, mis seal ikka lisada, et täpselt nii see on, et et ega, ja ma olen paar korda mõelnud, et, et kuidas oleks käitunud Lennart Meri sellises situatsioonis. Et jumal oli, ju see oli, juhtus nii, et tema tema kõiki esimeses kandidaate heaks kiidetud, et, et ükskord jah enne üksi vist oli praegune justiitsministeeriumi vanglate asekantsler. Kama oli vist see kõik, kes läbi ei läinud. Heideti ette, et Isamaa liige Ma arvan, et Lennart Meri Pärb, kui ma vaatan nagu noh, nagu et president Ilves praegult astus esitas Indrek Tederit ikkagi, noh, ütleme sammu tagasi tuli ikkagi ta ei, ta ei läinud selles mõttes sellisele. Reformierakonnas on taažile ei allunud, et oleks Ülle Madise välja näinud, kes on iseenesest väga hea kandidaat, aga, aga ja kes oleks ka väga hästi, minu hinnangul, see on alati kohale sobivad, aga see viis, kuidas reformierakond püüdis Ülle Madise nagu teha, et seal oli nagu ikkagi täiesti vastuvõetamatu suruda, niimoodi läbi. Sisenes muutunud president ühe erakonna puudlik põhimõtteliselt. Ja Ülle Madise kindlasti oleks olnud väga hea kandidaat ja Ülle madise õiguskantsleriks ei saa, võib aitäh öelda. Ma arvan, Reformierakonna, Ülle madise oleks olnud võib-olla ka aga praegu mainitud kandidaatidest kõige lähedasem, võib-olla Jõksi profiilile. Aga aga esitades Indrek Tederit, ma arvan, et president astus ühe sammu tulitegi erakondadele vastu. Mõtlesin, et kuidas see situatsioonideks Lennart Meri käitunud, ma arvan, et Lennart Meri oleks esitanud läbi kukutatud kandidaadist kraad veelgi. Jutumärkides Raidima kandidaadi, noh iseenesest, kas need kuskilt võtta, jah, ainult me ei saa kunagi seda esiteks teada ja teiseks Lennart Meri kui ta oleks olnud president aastal 2008 kas muutunud absoluutselt muutunud oludes, eks ole, kus Eesti on muutunud märksa bürokraatlikumaks ja ja inimestevahelised niuksed suhted ja kõik on läinud palju formaalsemaks ja ja mineku aeg on, noh, ma ei tea, nüüd maitse asi, kas öelda, et ta on lõppemas või lõppenud, aga aga ütleme, teataval määral lõppenud pärast Euroopa Liitu astumist. Et ei olnud meri ka nii igapäine ju lõpus isegi mitte enam ja, ja seda, seda on väga-väga raske võrrelda ja Merile heideti väga tihti ette seda. Meil oli siis muidugi täiesti ükskõik, sest et oli jah niivõrd tugeva selgrooga inimene, aga aga heideti vette ta ta no ajab alati oma joont ja ületab oma oma volitusi ja oma võimupiire ja nii edasi, et noh, see, need on, niisugused oleksid, mis, mis ei maksa, eks ole, vaatame nagu nagu rohkem tänast päeva. Aga Ma üldiselt ei, vaadake, kui kui poliitikud lükkasid tagasi esimest korda uuesti Jõksi Jõksi kandidatuuri, siis siis oli levinud nii-öelda allhoovustest, ma kuulsin pidevalt, et ilves esitab uuesti Jõksi ja teist korda ja nii edasi. Ühesõnaga ajab selle asja tõesti moodi kõvaks. Et lähebki nii-öelda konfrontatsiooni ja riigikogu aga ei juhtunud seda. Mis on siis üks märk sellest, missugune, missugune siis presidendina on. Aga vaatame, mis edasi saab, sest et et Indrek Teder ei ole kaugeltki veel uus õiguskantsler algab alles nii-öelda kompimine. Jaa, jaa. Erakonnad hakkavad teda nii-öelda üle kuulama, küsitlema ja siis siis selguvad, millised nii-öelda uued argumendid tulevad tema poolt teost. Võib-olla väikeste eelreklaami, et ma ei tea, kas tohib teha rahvusringhäälingu kohta laid teha või ikka tuhandetes võitlike Indrek Teder peaks minu teada olema homme õhtul rääkima, saates aeg luubis oma mõtetest, õiguskantsleri, institutsioonist ja mida ta teha tahaks ja ja ehk siis võib-olla sealt saab natukene targemaks, mis, mis neist on nagu on. Ja. Charles rääkis Aktuaalse kaamera juht, sa võid oma oma saateid reklaamida nii palju, kui kulub, niikaua, kuni saatejuht sind katkestab. Selge. Läheme edasi. Ma tean, Külli, sa tahtsid rääkida ka sellest, et Euroopa Komisjon ehk siis Euroopa liit on vastu võtnud uue kava mis on siis, mis peab tõkestama siis kliimamuutusi, kliima üldist soojenemist ja mis peab suurendama taastuvenergia kasutamist. Sa ütlesid mulle enne saadet, et see on ülioluline teema. Palun, mispärast see on nii oluline prillid, keskkonnaminutit. No kõigepealt ma täpsustaksin, et ju tegelikult ju kava ei ole veel ikkagi päris vastu võeti, et Euroopa komisjon on selle alles. Indrek Teder on nüüd läheb arutamisele parlamenti ja räägitakse 2000 kolmteistkümne, 2020. Ja, ja, ja tegelikult juba eelmise aasta kevadel ja lepiti kokku, et Euroopa liidus peab aastaks 2020 vähenema CO2 emissioon viiendiku võrra ja siis kava näitabki, et kuidas siis reaalselt tegema hakatakse. Aga miks on, miks see on ülioluline, on lisaks sellele, mis puudutab keskkonda ka kahtlemata see, mida see tähendab igale Eesti inimestele, kes, kes tarbib elektrit meie majandusele, meie firmadele, kuna sisuliselt see tähendab seda, et neid, et ükski firma ei saa enam erinevalt praegusest tasuta paisata õhku süsihappegaasi kõik ettevõtted peavad need selleks ostma, load loa siis turult. Eks saastekvoote. Ei mida seni jagati suhteliselt lõdvalt vanade ja nii-öelda mallide järgi. Ja ilmselt need hinnad tõusevad päris palju, et praegu on see CO2 tonni, emissiooniluba on 20 25 eurot, aga siis ennustatakse, et hakkab olema 45 kuni, lausa koguni 60 eurot. Mis tähendab seda, et, et Eestis võib siis elektri hind aastal 2013 lausa kahekordistada. Aga noh, Ma arvan, et see lugu on ka selles mõttes väga õpetlik, et et, et kui seniste laste sai Eesti Energia päris palju tulu ise nende CO2 kvootide müügist vist kokku umbes 2,7 miljardit krooni, kui ma ei eksi, siis seda raha tegelikult oleks tulnud juba siis hakata investeerima taastuvenergia arendamise eest, aga selle asemel lihtsalt valitsused lihtsalt kühveldasid seda raha külmalt välja Eesti energiast, mis oli äärmiselt vastutustundetu tegu. Ja see on niisugune mõnus filosoofiline vastuolu, nagu, nagu meie elus ikka ette tuleb, et hakkame säästma. Et vähem saastada ja samas maksame rohkem, maksame rohkem selle eest, eks ole, ja, ja mitte vähe. Aga tegelikult on see täiesti loogiline skeem, kuna kui Euroopa liit tõesti tahab vähendada CO2 emissioone, siis kuidas seda ikka muud moodi vähendada Isay firmadele mingeid ettekirjutusi teha ei saa sekkuda, nende tegevusse käsitletakse lihtsalt õigust õhku reostada nagu kaubana, mida ettevõtted peavad ostma ja see läheb vaba, läheb sisuliselt vabaks. Aga küll, need mis nagu ka nagu kahest asjast nagu mehhanismi seal nagu kriitikaks võib öelda, mida näiteks Günter Verheugen ütles välja ka, et ühelt poolt nagu Euroopa kaotab oma konkurentsi viimase Euroopa ettevõtetesse muudatused, ennekõike energiat ja siis nafta naftat töötlevad ettevõtjad, kes siis selle 2013 20 nagu peavad hakkama vabaturult nii-öelda ookeani korras nagu neid ostma vaata et kuidas see nagu nende konkurentsivõimet mõjutab ja teine asi on see, et praegu ju tegelikult räägitakse seda, et üha enam sellisest saastamisest või tööstusest on, on, on kolinud Aasiasse, et, et kui seal nagu mingeid muutusi ei ole, et noh, millest me siis räägime, et siin, meie siin Euroopas võime küll nagu kõvasti nagu keskkonnateadlikumaks muutuda ka hakkas seal selle võrra kasvama, nii et mis see summa summa summarum ei liialdatud järjekorra muutus nagu, ei muud. Jah, aga samas olgem ausad, ühe keskmise eurooplase ökoloogiline jalajälg väga-väga palju suurem kui ühe aasia inimese või, või kas aafriklased. Aga tegelikult tõesti Euroopa Komisjon tahaks ka aastaks 2020 anda mõningaid erandeid sellisele energiamahukale tööstusele nagu tsemenditööstus ja kui ma ei eksi, siis ka metallitööstus, et nemad saaksid mingis vormis seda tasuta tasuta kvooti või peaks nii palju maksma. Aga, aga ma leian seda, et, et see teema on nagu see on niivõrd oluline, et kui me hakkame, räägime nagu ainult lühiajalistest mingitest majanduslikest huvidest, siis noh, see on, see on, see on väga-väga lühinägelik. Kui nüüd arvutatakse kas või ainult Eestis, käesoleval sajandil võib õhutemperatuur aasta keskmine tõusta kolm kraadi ja mis see kõik globaalselt kaasa toob? See on väga tervitatav see varsti Palmikas Berliinis. Kuhu sa varsti suundud pikemaks ajaks? See ei ole tervitatav, see meil ei, alles eelmise nädala Päevalehes oli lugu Eesti geoloogiakeskuse, kes on välja arvutanud, et et, et kui nüüd midagi ei juhtu, siis Pärnust jääb aastast 2107 ruutkilomeetrit vee alla ja Tallinnast kaks ruutkilomeetrit. Jah, aga ei, ma panin sama, Harrison aga aga küttearved on väiksemad, mis on väga tore, eksole tütar kütu, küte lähenemisega seoses ja loomulikult, sest et kütte ju hind tõuseb ja joonud on täiesti üle pea löömas. Isegi soojadel talvekuudel, kui kui Lasnamäe korteris peate, peavad maksma peaaegu kaks pool 1000 krooni nii-öelda kommunaalarveid, siis siis on see ikka üle mõistuse. Aga ma ei kujuta ette, kui me siin kolmekümnekraadine, pakane kogu aeg oleks. Näiteks nagu siin üks aasta oli, kus seitsmendal oktoobril tuli, tuli lumi maha ja, ja mai keskpaiku oli veel Tallinna laht jääs. Et kui meil praegu oleks tolle aasta nii-öelda küttearved, siis. Ma läheksin küll ülemuse juurde, lööksid ukse jalaga lahti, pisikseid palka juurde, eks ole, aga, aga praegu on noh, enam-vähem püsib see asi balansis. Okei, ja ma ütlen veelkord, ma üritan teid selle teemaga seoses siis mulle meenus üks teine väga tore uudis sellest nädalast, kus Tallinna linnaametnikud teatasid, et Tallinnas tuleks hakata oluliselt piirama ahikütet, kuna see saastavat Tallinna õhku kõvasti ja, ja inimeste eluiga selle pärast nagu, nagu no vot ja nõnda edasi, et siis nagu noh, võib-olla tõesti on see ahiküte nagu mingil määral nagu saastab seda õhku, aga aga mu meelest nagu probleemi lahendamine oleks nagu nagu tõhusam ühel teisel viisil, et kui vaadata seda, et kui täis meie kesklinn autosid ja, ja, ja kui palju sealt tuleb sellist asja, mis meie õhku nagu reostavad. Et noh, ma ei kujuta ette, kas need nende haigete vastu võitlema hakkamine on, mulle tundub see nagu sellise selles mõttes nagu kahuriga sääse tapma minek, et ei no seal on kindel, kindel mõte sees, ma arvan ta üldse, et Nõmme linnaosa tuleks buldooserit anda kõigepealt nad kannatavad maamaksu tõstmise pärast, kõige rohkem saastavad meie õhku oma ahjude ja kaminate kütmisega üleüldse rahulik linnaosa. Et kõige kõige lihtsam oleks ta eraldada Tallinnast või siis tõesti näidata buldooserit, teatage Nõmgi. Peatage Lasnamäe ja ongi probleem lahendatud, nii et linnavalitsus tegeleb ka väga vahvate probleemidega. Muide, tundub tõesti kui siis Urmet tegi märkuse, et, et Euroopa, eks ole, et kuidas sa ütlesid küll, et Euroopa ei ole jalajälg selles mõttes on, on suur muidugi on suur, ainult et tõeline nüander, tallane on, on üle ookeani, eks ole. Ja, ja jalg on nii suur ja kes kui see ühine kõigi nende protsessidega, siis me võime ju siin oma katla nurgas natuke paksemat suppi keeta, aga, aga kokkuvõttes on ta ikkagi lurri. Sest et me moodustame tühise vähemuse kogu maakera saastamise, sellest osast. Jah, aga keegi peab ikkagi olema ja eestvedaja või. No keegi peab see loll muidugi olema, jah, sest et meie hakkame rohkem maksma selle eest, et miljardite hiinlased ja hindud ja ameeriklased, eks ole. Saaksid natukene puhtamat õhku hingata, Sa vaata, vaata kas Hiinalt praegu küll ei näe, et jõukuse kasv Hiinas ma mõtlen, mis see kõik kaasa toob, et et mida sa maailma autotööstusele tähendab, mida see tähendab, justkui hiinlased muutud jõukimusega autosid ostma? Jah, aga mulle endale nautomics ühele inimesele või siis olla et Urveteid on üks, aga terve miljard, enamgi veel. Aga me, me, me näiteks võime näha ka teda. Kuidas tegelikult Põhja-Ameerikas, kui me räägime Kanadat Kanadas, on küll, võib täheldada, et seal on ka selline selline mõtteviis, on, on, on muutunud palju rohelisemaks, et ma ikkagi tahaks loota, et midagi sellist juhtub, kui Ameerika Ühendriikides. See, kuidas meie siin oma prügi sorteerib, viide riideämbrisse, eks ole, aga, aga Naapoli upub kahemeetrise prügikihi sisse ja mitte keegi mitte kunagi ei hakka seda sorteerima kogu kogu Lõuna-Euroopa ei hakka seda niimoodi sorteerima, sest et neil lihtsalt nad ei viitsi. Ma vanainimesed ei hakka niisuguse rumala asjaga üldse tegelema. See Euroopa liit, eks ole, sama koht, kus me tahame seda paksemat suppi keeta omaenda rõõmuks. Ega ma ikkagi oleksin selles mõttes timistlik, et ehk ikkagi leitakse ka mingi globaalne kokkulepet praegu ja otsitakse lahendust selle või, või järge sellele Kyoto leppele, mis 2012 kaotab kehtivuse. Et ootame võib-olla need Ameerika Ühendriikide presidendivalimised ära ja vaatama, et mis siis juhtuma. Ja ootame, kuigi need nimed on veel teada. Ameerika Ühendriikide president valitakse nüüd, põhimõtteliselt on ju selge, et noh, ütleme superteisipäev viiendal, veebruari veebruaril teeb selle lõpliku valiku aga või ütleme, peaaegu lõpliku valiku, kui aga aga põhimõtteliselt me teame, et president valitakse kolme hulgast, nii et me võime hakata vaikselt nende nii-öelda tosseesid juba juba tegema, et, et teada saada, mida nad mõtlevad keskkonna asjadest, kuidas nad suhtuvad Venemaasse ja nii edasi ja nii edasi. Aga ma usun, et see teema nagu läheb ikkagi järjest järjest tõsisemalt, tõstatavad me juba praegu ikkagi. Praegu ikkagi räägitakse sellest, et kui kliimamuutused on sellised, nagu nad on ja toovad kaasa üleujutusi ja mis eriti puudutavaid üks maailma vaesemaid riike, kuidas see siis toob kaasa suurema immigratsioonisurve ja nii edasi, et et ma usun, et, et tehke ikkagi ka ameeriklased muutuvad või, või see teema tõstatub seal sellisesse. Jaa, ei, muidugi me loodame, me loodame, et meie lastel ja lastelaste lastelastel oleks oleks siinsamas maamuna peal. Väga hea ja tore ja ja igas mõttes hea elu, aga. Ikka tulevikust Pärnus randa minna? Jah, või Gröönimaale palmide alla, noh, põhimõtteliselt ei ole vahet, eks ole, aga aga ma arvan, et see on tõsiselt öeldud, et inimene, inimkond tegeleb enese hävitusliku tööga sedavõrd kiiresti, et praktiliselt enam lootust ei olegi. Et, et kõik need pingutused, need on niisugused kosmeetilised võrreldes sellega, mida, mida tegelikult peaks ette võtma, ainult et ainult et see mentaliteet, et pärast meid tulgu või veeuputus, see kehtib vääramatult ja, ja ma ei usu eriti sellesse Aga mida siis minu arvates tuleks ette võtta tegelikult? Ei, no tuleks kehtestada üle maa, keraline diktatuur, tuleks üks valgustatud monarh tuua ja ta valitseks nii Venemaad kui Ameerika Ühendriike, Eestist rääkimata ja, ja siis sätiks asjad korda, aga noh, see on, see on ju tegelikult paljude unistus mitte maakera mastaabis, vaid, vaid ütleme teatud riikide puhul, et seal oleks vaja ühte kõva kätt, kes oleks valgustatud, edumeelne ja, ja teeks nii need asjad asjad korda. Aga seal unistus, see on sa mõtetes nonsens, eks ole, seda ei ole ja ei tule, nii et niikaua, kuni tarbimisühiskond määrab selle maakera tuleviku nii kaua on, on kõik pöördumatult ühes suunas minemas. Veendumus on minust täitsa olemas ja, ja ega sinna kas see, kas see lõpp tuleb 200 500 või 1000 aasta pärast või 10000 aasta pärast? Ega seal polegi väga suurt tähtsust ära? Jah, sest meie silmad seda enam ei näe. Pärast meid tulgu või mis iganes, räägime nagu otse osaliselt välispoliitika peale läksime räägime siis veel natuke välispoliitikast, et natukene niukestest mõtletumatest asjadest, kui me äsja-äsja lõpetasime, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee sai uue juhi. Ja, ja teine, teine asi. Sellist Postimehes, jah, eile Afganistani artikkel, kes muu kui Priit Pullerits ikka ja Priit Pullerits ei saagi, ainult ainult korüfeed kirjutavad selliseid artikleid ja võtame kaks, kaks sellist teemat pakuksin ma teile välja, et saate lõpuni jäänud 13 minuti jooksul neist rääkida. Lootsime paremat, aga välja tuli nagu alati, võiks öelda Louis marjade puitšiko, ehk siis kes varastavad, sotsialistide sotsialist jääb alati sotsialistlik, siis NATO muidugi said oma väitele kinnitust, aga aga ütleme, võib-olla see kõige hullem, et Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee etteotsa ei asunud vene rahvuslased kal, Margeelov on esialgu nagu ära hoitud, minu meelest oleks isegi Margeelovolud selles osas siis võib-olla isegi parem valik sest siis oleks kõik teadnud, on Venemaalt, tal on oma agenda ja see oleks olnud alati nagu vaadata, noh, läbi tema nende isikutega, Venemaa huvide spektri ja ega Margeelov on ja ei ole ju ka otseselt nüüd ütleme kuigi noh, et aprillisündmuste aegu ta oli küll käitus nagu kremli puulina aga ta on ikkagi suhteliselt iseteadlik nagu poliitikuna Venemaal, mille väidetavalt siis taga on see, et tema isa oli kunagi väga kõva mingi KGB, kindral, mis iganes olnud, mis on, mis on taganud gabaiakesele, eks see annab talle mingi sõnaõiguse sõna. See, et teda ei ole alati laulnud seda laulu, mida kreml laulab ja minu meelest nagu, kui sinna oli nagu suurt paanikat Margeelov võib saada selle koha seal Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees käivad, nii et see rotatsiooni korras lähevad erinevatele saadikugruppidele rühmadele need presidendikohad, et noh, algselt oli juttu, et sa saadad Euroopa demokraadid, mis sisuliselt moodustavadki siis ütleme, Venemaa Venemaa ja venelastest ja kus Margeelov on siis selline liider, siis nagu vist seda revolutsiooni korda muudeti, see kohtaks sotsidele. Et minu meelest oleks markeelu saanud, oleks meil noh, oleks olnud teada, et hunt on hunt ja ja, ja kõik, mida ta ütleb, oleksin tahate vaadata väga selgelt läbi noh, selle selle konteksti. Aga nüüd, kus sai sinna etteotsa see sotsialist, kes oma esimese avaldusena tegi sellest, et Euroopa peaks hakkama Venemaaga veelgi sõbralikumalt rääkida? Sotsialism vaid hispaanlane ja mitte ainult hispaanlane, vaid lausa katalaani, eks ole, mis annab sellele niuksed tausta, et, et seda annab tõlgendad tuhandet eri eri moodi. Et selles mõttes kindlasti jah, nõustun sinuga, et margilovi puhul oleks asi olnud selge, Euroopa silmad oleks olnud kogu aeg pärani lahti väga selgelt aru saanud, kust, kust jutt tuleb. Et sellised vander, Lindenid ja Andres tuulid ja, ja, ja siis ka marjade poisid ja kõik. Ühesõnaga see see seltskond on niisugune natuke natuke hämaram jah. Et nende juttu võidakse hakata isegi tõsiselt võtma, sõltumata maailmavaatest. Linden oli konservatiiv, ei, absoluutselt uut asja, isegi rahvus ei puutu asjasse, kuigi me oleme naernud, et kõik hädad tulevad meil Hollandist, aga Hollandi seal väga palju head. Loomulikult need kaks marginaalset tegelast Hollandist on, on lihtsalt sellised mõnusad erandid pigem kui, kui reeglid. Aga igal juhul Euroopa nõukogu selle uue valiku puhul õnnitleda muidugi ei saa. Kuigi noh, tema tähtsus on, on nagu ta on siin. Riikidele, kes sinna ei kuulu või kellel on probleeme olnud sealt nagu väljaviskamise või nende liikmelisuse peatamisega on, on ta muidugi märksa tähtsam, aga ütleme niikaua, kuni otseselt vähemalt poisi puhul võib, võib seda öelda, et otseselt nagu meie kallal äkki ei tule, et ütleme, tema esimesed avaldused, sellised suhtume Venemaa nüüd rahulikumalt paremini liberaalsemalt ja, ja et Venemaa ei ole kõigi hädade algus ja lõpptase minu interpretatsioon, aga põhimõtteliselt ta pikalt sellest tekkis siis siis vähemalt sellist ohtu, et ta tuleb nüüd ja hakkab Eestit, Lätit ja Leedut siin otsesõnu materdama, et seda võib-olla nagu ei ole ka mander, Linden oli ju ka alguses täna nagu mõistlik mees tegelikult ja tema ju algatas Euroopas selle. Kui ma ei eksi, siis oli stama, kes algatas selle kommunismi hukkamõistu ja ja lihtsalt mingil hetkel mingitel põhjustel, mille kohta Marko Mihkelson on andnud siin vihjeid, mida on teil hindan, ise ümber lükanud, muutis oma meelt 180 kraadi, et noh et me ei tea kunagi, kuidas keegi käituma hakkavad. Noh, tekivad mingid huvid, majanduslikud võib-olla ei tea. Ja teine asi siis afganistani asi, ehk siis mille Pullerits nagu käivitas, aga, aga tõi nagu ühe ühe momendi sisse, mis minu arust ei olnud nüüd maailma kõige targem artikkel, mille ta Postimehes kirjutas, aga aga mille üle võib arutleda igal juhul, sest et tegelikult analoogilisi näiteid võib ju tuua miljoneid, kümneid jah, sest et see on see, on see meie meie iseseisvaks riigiks olemise võlu ja vaev. Mis tegelikult selle selle asja nimi on, kui alatis Hiinaga Puna-Hiina nii-öelda või milleks iganes, jah, ei, no loeme neid markantsemaid ette mis iganes, eks ole. Mis punaHiinast alustame Ameerika ühendriikidest, seal on surmanuhtlus. Miks me sellise riigiga üldse peame suhtlema? Niisugune väike värdjas saadab kümneid inimesi aasta elektritoolile, meie oleme siin Euroopas nelja teie ette näidanud, et surmanuhtlus on. Ei ole eriti humaanne ja nemad nemad ikka seda teevad, eks ole, sisend ehk Puna-Hiina küsimus siis on kosta ivani küsimusega, eks ole, siis on tiibeti küsimus siis on miks paganama päralt, meie välisminister panebki tar Alijevi memoriaalil monumendi härja, eks ole, tõeline KGB türann kõigepealt ironiseeris kogu nõukogude liitu ja idabloki ja pärast seda realiseerima oma rahvast noh, ja nii edasi ja nii edasi, eks ole, ja nüüd siis see artikkel, et Afganistanis mõisteti surma üks noor ajakirjanik islami. No ma ei tea mõnitamise eest või, või islami. Ta oli vist levitanud mingit Internetist päritolu oli võtnud välja mingeid asju ja printinud välja näidanud ja sellest üks Põhja-Afganistani mingisugune kohus mõistis noormehe surma ja nüüd otsustasime, et neid ei olnud otseselt ei ole veel täide viidud ja asi on seal nii-öelda pooleli. Aga siis meie abistame sellist riiki kõigepealt meie sõdurid hukkuvad seal ja teiseks me panustame küllalt palju igasuguste abivahenditega, kaasa arvatud ka rahaga läbi Euroopa Liidu vist käib seal ja läbi NATO NATO ja kuna Afganistanis NATO operatsioon, siis, siis me noh ühesõnaga ma ei saanudki aru, kas, kas Priit Pullerits tahtis, et me nüüd Afganistanist koos teiega välja tuleksime ja lõpetaksime ja ülbelt selja keerasime, ütleksime, et toast välja. Ja tagatipuks muidugi, sest et NATO jääb sinna sisse. Ega nato meie ära sealt välja ei tule, nii et noh, see on niisugune. Aga, aga muidugi on, on ju probleem õhus, et et see, kui, kui meie mehed on seal ja me tõesti soovime parimad sellele riigile ja, ja toetame tema nii-öelda demokraatia püüdlusi, mis on sutsu nagu ülepaisutatud termin vist Afganistani puhul, aga aga noh, põhimõtteliselt ikkagi. Et siis siis me muidugi peaksime nii-öelda ka sõrme viibutama sinna sinna suunas, ainult et ma ei ole sugugi kindel, et see, see kohus ka ütleme, president ka said või, või siis üldse keskvõimu kuulda võtab, et et ta oma otsustagu muutma hakkab. Et see on ülimalt kahtlane, sest et tuleb aru saada, millise riigiga on tegu, on see, et et täna võib-olla Hamid Karzai kontrollib, ma ei tea kümnendikku seda riigi territooriumist siis homme võib-olla see protsent kaheksa võib-olla 18. Nii et et noh, see tuleb ikka tunda olusid enne, enne kui hakata hakata tavaliselt sel teemal, ma arvan, minu jaoks on see küsimus, et noh, et kui Eesti ja ütleme noh, ma saan aru, kõik lääneriigid sealt nüüd välja tuleksid, et mis siis, kas olukord sellest läheks siis seal nagu Paremaks Afganistanis, et või tähendaks, see sõna on sama, mis sa räägid, et Karzai see 10 protsenti muutuks siis üheks protsendiks ja Taliban võtaks seal täielikult võimule ja ja mida sa tahad näiteks nagu maailmale nii-öelda julgeolekumõistes mina, see tähendaks narkoturu mõistes, et et väga lihtne on öelda, et üks ajakirjanik sai surma, tõesti, Viivi võivad mõistetud surma, tahan elu seal seal väga halb, et sa siin otsus on tehtud. Aga noh, kas, kas siis selle põhjal hakata niimoodi tõmblema tulla ära kõik, noh, ma ei tea, ma arvan, sellega kaasnevad kahjud on veelgi suurem. Aga kui ma ei eksi, siis igavest Pullerits oma loos ei teinud otseselt ettepanekuid sealt välja tulla kellelgi, ta lihtsalt ilmselt tahtis lihtsalt kirjutada sellest. Et need artiklid Tegelikult. Ta aitas ikkagi, võib-olla ma usun, et nii mõnedki eestlased on võib-olla. Priit Pullerits Külli Riinu õppejõude ülikoolis ja mina minul ka, et siis me ütleme, et ta nagu ma artikli põhieesmärgid on ta täitnud, mis tal on niimoodi, et tõmmata tähelepanu. Et, et. Aga aga ma ei saadeta ka kritiseerida, sellepärast et selle probleemi tõstatas meie jaoks. Muidu see on nagu see oli väga hea. Ta just sellest juhtumist ikkagi kirjutasin, ma arvan, et kui tema poleks seda teinud, siis meie siin Eestis ei pruugiks üldse teada, et selline juhtum on aset leidnud. Ei, ta juhtum oli ju teada, küsimus oli just selle asja sidumisest sellega, et meie abistame Afganistani, meie oleme seal sõjaliselt ja ka muude projektidega sees see, see otseselt jah, üleskutset, et ei peaks välja tulema, aga see link oli ka täitsa selgelt seal olemas, et poisi Postimehes ka pealkiri umbes niimoodi. Miks Eesti abistab umbes riiki, kes mõistab ajakirjaniku surnu või selline täpselt niisugune pealkiri seal oligi? Et kahjuks jah, me väga enesekriitiliselt ka iseenda suhtes meie, kogu meie ajakirjandus suhtes peab ütlema, et väga sageli meil ongi eesmärk see, et tähelepanu pälvida, et, et ennast upitada. Põhimõtteliselt põhimõtteliselt on selle asja nimi mitte siis juhtida tähelepanu probleemile, vaid, et upitada ennast et ennast müüa ja kahjuks suna ajakirja ajalehed on meil eraomanduses siis. Ja ma saan sellest vabalt rääkida. Seal teevad töötajad, me oleme siin enamuses, teevad ainult ajalehed. Ei tea lehed loomulikult mitte ei, ei, aga meil jutt oli praegu ajalehe artiklist ei loomulikult ei tee. Kahjuks teeb seda ka mõnikord avalik-õiguslik ringhääling, mis on, mis on äärmiselt taunitav mitte sellepärast, et ta, et ta on nii-öelda maksumaksja raha peal ülalpeetav, vaid sellepärast, et ma usun, et see ringhääling võiks ühendada endast lihtsalt tõsisemat ajakirjandust ja tõsisemaid ajakirjanikke ehk süvenemis võimelisemaid ja tahtelisemad ajakirjanikke. Mitte millegi muu pärast. Aga Külli Riinu häält me kuuleme praegu siis mitmeks kuuks viimast korda. Mis sul enda õigustuseks öelda on, miks sa lahkud rahvateenrite klubist ja Eestist? Ma lahkun küll ainult ajutiselt, et ma olen juba juulikuus juuli lõpus tagasi, et lähen mõneks ajaks taas õppima. Lähen Berliini. Sa oled juba suur tüdruk, millekski. Jah, meil on elukestev kõva võisud, õpetasin tõbiseid, enam õppida, on, meil on elukestev õpe, millest räägid. Ka räägib ka uut teadust esitlenud sotsiaalministeerium. Selge ühesõnaga hinda koondatud ja nüüd läheb ümberõppele Berliini. No päris nii see ei ole, et ma olen tegelikult mõne doktorantuuris siiamaani Tartu Ülikoolis ema. Päevalehe arvamustoimetust hakkab vedama. No mina tulen ikkagi tagasi sealt Berliinist ja. Ja omanikud on nii lahked, hoiavad selle kohas olla, olles. Selline kokkulepe on küll, jah. Sa oled väga detailidesse. Selge, rohkem ma sel teemal ei päri, sinu häält me kuuleme, siis jälle alates südasuvest, nagu ma aru saan jah, juulikuust, ehk siis Külli-Riin Tigasson, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe olid täna siin rahvateenrite stuudios. Tallinnas paistab päike ja tuleb tõeliselt ilus kliima soojenenud ilm, aitäh kuulamast ja järgmise korrani. Viljar raadio.