On erakordselt meeldiv saada kuulajate tagasisidet. Suur tänu kõigile, kes pole pidanud paljuks võtta ühendust ning jagada omi mõtteid ja kogemusi seoses heategevusega. Muidugi pole kõik lood vaid positiivsed. Üks tuttav rääkis, kuidas tundis end ebamugavalt, jäädes kord ühe lasteorganisatsiooni annetuste koguja vabatahtliku kätte. Parimate müügimeeste võtetega esitati talle küsimusi, nagu, et kas ta hoolib abi vajavatest lastest, kas usub, et rohkem abi on püsivast toetusest kui ühekordsest, kingitusest ja nii edasi? Kuni mu tuttav tundis, et tast oleks erakordselt närune, keelduda alla kirjutamast pakutud püsitoetuslepingule. Ent rõõmu asemel selle kahtlemata ju olulise valdkonna toetajaks hakkamisest tundis ta end pigem ärakasutatuna. Annetamise olulisem tunnus on, et erinevalt näiteks maksude maksmisest on see vabatahtlik. Emotsioonide mõju all ei pruugi meie tahe olla kõige vabam. Sellest soovitus, et kui tunded kipuvad pea lööma, tuleks enne tegudele tormamist 10 korda rahulikult sisse-välja hingata ja nii edasi. Samamoodi on tark emotsioonide mõju all olemist teadvustada näiteks südamliku heategevussaate lõpus või sarnaselt mu tuttavale kusagil avalikus kohas annetuse kogujat kuulates. Mitte selleks, et hea tegemise võimalus mööda lasta vaid selleks, et rahulikumana teha targem läbi kaalutud otsus. Ja niimoodi rohkem head. Aga ärme üle vabaühenduste ja annetuste kogujate suhtes ka ülekohtused. Kindlasti oleme kõik teinud ostuotsuseid, eriti kerged on need tulema sooduskampaaniate ajal, mille kohta hiljem mõtleme, et meil tegelikult polnud seda asja vaja. Või siis avastame, et ostetud pole nii hea kui meile algul tundus. Ent isegi kui oleme tagantjärele pettunud, ei, ütleme ju, et ma ei lähe enam kunagi poodi. Pigem ikka püüame saadud õppetundi analüüsida ja osta edaspidi targemalt. Rakendame sama lähenemist siis ka heategevuses. Kindlasti ei tee meid halvemaks inimeseks, kui me ei anneta igale küsijale. Teate 80 20 reeglit, et 20 protsenti tublimaid teeb ära 80 protsenti tööst ja nii edasi. Kui näiteks inimeste pikkus jaotuks samamoodi nagu rikkus. See peaks maailmas ringi tohutu hulk mikroskoopilisi naisi-mehi. Nende vahel liiguks aga pilvelõhkujat Tastki kõrgemaid kolgesid. Just sellistele oma töö tulemuste ja mõju poolest teiste kohal kõrguvatele tegijatele tasubki meil annetajatena keskenduda. Võtame näiteks valdkonna, kus vabaühendused maailmas väga olulist rolli täidavad. Rahvusvaheline arenguabi, muuhulgas tegelemine probleemidega nagu vaesus ja tervis. Igaüks, kes sellest teemast huvitatud, teab näiteid raiskamisest. Kas siis on raha kasutatud mittetoimivaks, eks lahendusteks või suisa pahatahtlikult kõrvale pandud. Samas on terve rida programme, mis on väga edukad, mõned lausa meeletult edukad. Näiteks see, et 40 aasta eest saadi arengukoostöö pingutuste tulemusel maailmast lahti rõugetest on säästnud rohkem inimelusid, kui oleks säästnud utoopiline olukord samal hetkel alanud maailma rahust, kus pole enam sõdu ega terrorismi. Isegi kui see oleks arengukoostöö ainus saavutus, aga ei ole, võiks ikkagi kogu sellele valdkonnale kulunud raha lugeda keskmiselt hästi kasutatuks. Aga nagu öeldud, ei pea meie oma annetusele kohta otsides vaatama keskpäraseid, rääkimata kehvadest tegijatest. Kas ja mida ütleb tubliduse kohta see, kui pop on organisatsioon annetajate seas? Olete ehk kuulnud kedagi ütlemas, et ma sellele organisatsioonile ei taha anda, tema saab niigi, annetan hoopis teisele, keda muidu ei toetata. On see tark lähenemine ja ka vabakonnas kehtib kahaneva piirkasulikkuse reegel. See on näiteks see, kui oleme päikeselisel päeval matkal, meil on joogivesi otsas ja suur janu ning siis jõuame kaevuni. Esimesed toobid vett on meile väga väärtuslikud, lausa kullahinnas. Sealt järgmised, aga juba vähem, ehkki sisult täpselt samasugused. Ühel hetkel, kui janu ja joogipudelit täis oleks järgmine v toob meile juba täiesti väärtusetu või lausa tülikas, sest koorem läheb liiga raskeks. Nii võib olla annetajate seas väga populaarsete organisatsioonide ja sündmustega. Muidugi on üliharv, et keegi teatakse, et rohkem tal enam raha vaja pole. Kuid võib juhtuda, et järgmiste annetustega tehakse juba vähem vajalikke ja vähem tõhusaid asju. Ning kusagil mujal leiaks meie toetus paremat rakendust. Seega peaksime uurima, mis kasu täpselt meie annetus toob ja hankima ka võrdlusmaterjali teistelt organisatsioonidelt. Ent võimalik on seegi, et kui me oleme kas ainus või üks väga vähestest annetajatest, ei pruugi meie panus samuti olulist kasu tuua. Võib-olla ei ole selle annetusaegses lihtsalt veel tulnud ning võib-olla peaks meie annetust probleemi otsese lahenduse asemel kasutama selleks, et laiemat avalikkust selle teema vajalikkusest veenda. Homses meie lühisarja viimases osas võtamegi vaatluse alla, miks ja kuidas oma annetusest avalikult rääkida?