Kajaloodisaade alustab stuudios on uus külaline, ettevõtja Priit Rohumaa. Tere. Te tulite ümber maailmareisilt, kus te käisite koos oma abikaasaga peaaegu terve aasta. Rääkige, kus te käisite ja mida te nägite ja mida te õppisite sellelt reisilt? Jah, oleks teadnud, oleks pidanud varem tegema, et see on suur ettevõtmine, aga igavesti emotsionaalselt vägev kogemus. Üle 10 aasta, siis mina sellist asja unistasin. Ja võib-olla lihtsam on seda teostada, kui sa juba rännakul oled, aga raskem on see kogu see ettevalmistamine pool, et sa oma kõik tegemised siin kodumaal sellisesse faasi saaksid ajad, et tõesti reisile minna. Ja oli õnn ja au, et siis sain naisega koos minna. Vanast töökohast Viru Keemia grupis pidulikult lõpetasin 15, aastal 2015 ära ja sain ilusti minna reisile. Valisime ise hoolega pikalt maid kontinenti ja siis tegime ka suuri muudatusi, nii et kokku tuli 18 riiki, kus olime pikeldamalt ja kaks riiki, kus siis vast mingi kolm kolm-neli päeva. Kolm kuud Aasias, kolm kuud Aafrikas, kolm kuud Lõuna-Ameerikas, siis läbi Uus-Meremaa ja sealt Mongooliasse ja siis koju. Sa kuidagi pooljuhuslikult, et tuli poolteist ringi teha peale, sest alguses Okeaania ja vaikset ookeanit ei olnud plaanis ületada aga lõpuks siis Lõuna-Ameerikas parasjagu korraga, siis nii tugev puhang seal, nii tenge kui Zika viirusel, et me otsustasime siis mitte minna sinna Brasiilia, Boliivia ja ütleme siis üles Venetsueela Kolumbia suunas, et liikusime ära. Mille lihavõttesaare prantsuse Polüneesia Uus-Meremaale ka toredad kohad. Kuidas te selle marsruudi endale tegite, kas olid mingid riigid ja maad, mida te väga tahtsite näha, millest te olite kaua unistanud, nagu te ütlesite, te mõtlesite sellest reisist juba 10 aastat või kuidas te otsustasite selle, kui kauaks te kuhugi riiki jääda? Ja see on tegelikult hea küsimus, et see töö oligi, ütleks päris mitu kuud, kus käis siis marsruudi selline valik, riikide valik, et mida võtta, mida jätta. Laias laastus on siis üle 220 riigi, neid kogu aeg tuleb juurde, ühinevad ja kaob ära, aga et selles saime kiiresti aru, et ligi kolmandik riik on ikka nii ohtlikud, kuhu minna ei julge. Ja nende nimekiri kogu aeg vaheldub, et vahepeal on lisandunud selliseid Tuneesiast ja ja Egiptus, et milles on võib-olla täna ei tahaks minna, et eile oli väga turvaline ja see pilt muutub ja siis alles jäänud riike on õnneks niipalju et valik on suur ja siis, kui sa pikalt reisid, on nagu tähtis selline mitmekesisus, et sa valid igalt poolt natukene, et sa ei ole liiga kaua ühe koha peal hakkab nagu ära tüütama. Ja siis sai hulka loetud pandud erinevaid marsruute. See töö on päris pikk, sa vaatad üle viisareziimi, sa vaatad üle erinevad kliimaolud, sa ei taha minna kohe, kui sa tead ette, et on kindel taifuuni või selline orkaanihooaeg, et paned siis need riigid, et kaardi peale ja mõtlen, mis piirkonda, kuidas liikuda. Ja sa pead olema hästi paindlik, et tegelikult pildid muutuvad. Oli riike, misse vril, reisi alguses nägid päris head välja. Reisi keskel näiteks Venetsueela on ikka praegu selline olukord, kus mitte keegi ei soovita sinna minna. Et on tänu siis naftaturu langusele niivõrd käest ära riigikord ja sa pead hästi olema selline paindlik muutma ja ka meie siis tegime ikkagi muudatusi. Et nii ta oli. Teil läks ohutult, ei pidanud kuskil seisma püssitoru ees või looduslike tegurite mõju all. Ja meil oli nagu valitud tegelikult sellised rahulikumad riigid, et alguseks Iraan eksmaailma kõige kõige rahulikum koht üldse nagu soovitaks kõik minna, et niivõrd rahumeelseid inimesi, et kui sa öösel jalutad tänaval ja, ja kõik teretavad ja küsivad, kas on abi vaja, polegi näinud, et inimestel on hästi palju eelarvamusi, mis on siis ütleme, selline Lääne meediast Iraani suhtes tehtud. Ja ta oli veel tol hetkel, kui meie oktoobris käisime esimese riigina, siis ta oli veel nende sanktsioone panin talle üsna suletud, turiste vähe, aga põnev nüüd on ta avatud, et kõik on teretulnud sinna minema. Aga ütleme, et Lõuna-Ameerika on see koht, kus on kogu aeg on tänavatel meeleavaldused, see käib nende nii Argentiina Tšiili kohta kohe igapäevane asi. Kõik kohalikud ütlevad, et ära mine sinna ligidale, seal alati midagi juhtub, et ikka mingid autod põletatakse ära, keegi on hommikuks surnud, aga sa pead niukest hoidma sellist nagu tagasihoidlikud joont, et me oleme ise väga tagasihoidlikud, nägime välja. Ja siis ei otsinud niux teravaid elamusi. Ja tervis pidas vastu, ei nikastanud jalga ära ega midagi. Eks väikseid asju juhtus, aga õnne oli meil palju, et meil vedas kõigega, nii tervisega kui marsruudi ja lennukitega ja kotid tulid alati kohale ja lennukid läksid õigel ajal välja maha jäänud eriti palju. Ma tean, te pidasite blogi ja osa artikleid ilmus ka põhjarannikul siin-seal mujal ka. Ühest artiklist jäi mul meelde lauset, vaat siia linna ma nüüd küll enam kauem ei taha jääda. Kui palju oli reisi jooksul neid kohti, mis ei vastanud teie ootusele? Ei olnud need, kuhu te arvasite, et te lähete. Ning kindlasti on, aga mul negatiivsed emotsioonid ei kipu nagu meelde jääma, et otsid nagu positiivset maailmas ja ja eks tõsi ta on, et erinevad riigid ikka üritavad endale ühte või teist kohta nagu üles reklaamida. See võib-olla muutub pikal reisil just tülikaks, et sa oled väga palju näinud, sa oled väga palju näinud juba kõrbed ja mägesid ja templeid, et kui sa oled kõigepealt käinud Aasias ära ankurvatis ja siis pagannis, kus on sadu või tuhandeid selliseid, selle maailma vägevaid templeid, siis järgmised sellised budismi templid või hindu templid sul enam sellist emotsiooni tekita, kuigi nendest võib-olla kohalik reisijuht kirjeldab ülivõrdes, on nad täitsa tagasihoidlikud ja mägedega on sama, et kui sa oled ikkagi läbi käinud teatud imeilusad mägised piirkonnad, siis järgmine kord jälle ei üllatajad. Oht on, et seal tekib väike küllastus aga õnneks on ikka igas riigis võimalik leida midagi täiesti sellist vau-efektiga asja, mis, nagu jääb tõesti meelde. See blogi pidamine tõenäoliselt aitab teil hilisematel aastatel kõiki detaile meenutada, missuguses linnas, missugune emotsioon valdas. Jah, ma, ma olen ennem hästi palju rännanud seljakotiga ja siis teistega palju meelde jää, neid emotsioone tuleb hästi palju. Ja seekord oli blogil lausa kaks eesmärki, et eks oma perest ja kodustest kaugel ära sa ei jõua seda kõike ümber jutustada ja tuttavaid on palju. See oli esimene põhjus. Teine oli see, et abikaasa soovis eesti keele praktikat, tahtis kangesti, et proovib kirjutada, mina aitasin seal jõudumööda natuke parandada alguses. Ja siis ka endal oli, et kirjutamine on selline oskus, mida peab päevast päeva harjutama ja see on doktoritöö tegemisel lausa soovitused. Proovi igal pool kommenteerida, proovi blogi kirjutada, sest sul on vaja lihvida seda kirjaliku, et seal ei ole seda kirjutamise krampi, et mis me tavaliselt tänapäeval paljuski inimene kirjutamine. Selle doktoritööni me veel jõuame, aga me peame rääkima sellest, et kuidas teil tekkis niisugune ajaauk, et 11 kuud Eestist ära olla. See on see lugu, nagu te ütlesite pärast 15 aastast teenistust VKG juhtivatel positsioonidel. D väga äkitselt panite selle ukse oma elus kinni. Te olite üles ehitanud terve kontserni. Te olite rakendanud töösse kolm täiesti uudsel tehnoloogial põhinevat õlitehast. Te olite niivõrd edukad, et VKG maksud riigikassasse olid suuremad kui tõenäoliselt ühelgi teisel ettevõttel Eestis VKG on maailma suuruselt teine põlevkiviõli töötlemise tehas. Te olite teinud oma elutöö ära 15 aastaga ja siis ühel hetkel te olite olukorras, kus te leidsite, et enam sellega üldse ei tegele. Kas te võite kirjeldada seda hingeseisundit, mis teil siis oli? Oh issand, kes seda täpselt seda hingeseisundit mäletab, aga iga asi saab üks kord otsa, et ma lähen Tallinna inimene, ma olen tõesti käinud kokku siis ligi 18 aastat Kohtla-Järvel tööl, ennem seda ka Kohtla-Järve Soojus, mis on täna VKG osa ja siis mis seal toimus, oli tõepoolest nihuke plahvatuslik, suur ning alates sellest erastamisjärgsest suhteliselt nõrgast finantsseisust. Tänu nendele tohutult headele inseneride spetsialistidele ja suhetele Sis pankadega sai, sai kontsern viidud uuele tasemele. Aga see noh, eriti seal tipus, et see on nagu ikkagi tippsport, et sa ei jaksa seda teha lõpmatuseni, sa pead ise tundma, millisel hetkel tuleks anda kellelegi teisele edasi taolist tööd, et sa ei jaksa teha, et see on, olen võib-olla inimesest, et mina olen nagu väga detailidesse süvenev ja ütleme, 110 protsenti sellega tegelev siis nädala sees ja nädalavahetustel, et see lihtsalt on liiga kurnav, et sa pead ise tundma, kui on nagu see hetk, kus astud maha ja laseb teistele edasi teha ja seal selgelt uued faasid tulemas, et selline õliturul agressiivne kasv oli läbi ja, ja siis on juba nagu stabiilne periood. Ei ole enam nii ägedaid suuri, võib-olla investeeringuid ees, aga on vaja väga palju teha tööd kontserni ees oma hindade, igasuguste kärpeplaanidega, seda lihtsalt uutel inimestel teha. Selline ettepanek sai ka tehtud ja ma arvan, et VKG läheb ainult hästi. Mulle tundub, et seal taga võis olla ikkagi ka see põhjus, et kus suunas te püüdsite arengut lükata, seal oli nagu uks oli ees, et kõigepealt hästi kehvasti võeti vastu VKG plaanid uurida fosforiidivarusid siis, kui oli näha, kui suur on tulumaks, mis VKG-s tuleb või, või see ettevõtlusmakset, et siis üritati mitmel rindel hakata tõstma igasuguseid muid maksekeskkonnatasusid. Põlevkivi tootmise plaanidele tõmmati pidurit ja, ja lisaks sellele, mis on Eesti riigi sees, oli ka Euroopa Liidu keskkonnatasud ja nõudmised ja tingimused muutusid väga rängaks. Kas te nägite ette? Te pidite nägema ette tehaste sulgemist VKG-s ja inimeste koondamist, et ei tahtnud seda võtta oma õlgadele ja ei vastusena esimesena. Minu meelest, kui ma hästi mäletan, et ma ise nad paningi kinni, et neid seal vahelduva eduga kokku-lahku ju paned, et ega omahind määrab kõik, mis puudutab ettenähtavust, et see, et naftaturul oleks nagu pikem seisak, seda ma arvan, et tunnetasid juba 2015. aastal paljud, et et seda kindlasti, see nõuab uut tüüpi siis lähenemist, et sa kindlasti isegi kui sul on suured unistused, need, sa paned korraks kõrvale, sul ei ole, sul ei ole võimalik teha, see on väga pingeline selline situatsioon ja mitte ainult Eestis, aga terves nafta või toorainesektoris. Fosforiit kõlas läbi ja see tõepoolest oli üks selline projekt, mille mina julgesin uuesti laua peale tõsta ja mul on sellesse usku igal juhul, et pikas perspektiivis ma ei ütleks, et see kuhugile ära kadunud on, ülikoolid siiamaani toetavad, et uurida võiks sellist valdkonda. Eks riigil on lihtsalt see vaja, see õigel ajal see projekt nagu välja võtta. Aga kõigepealt ma arvan, et häbeneda ei ole midagi, väga suure töö sai omal ajal ära tehtud ja, ja ükskord on nagu hea lõpetada. Mingit sellist solvumist ei ole. Riik ja poliitika käib selle äri juurde, see ongi diskussiooni koht, ressurss kuulub rahvale, igal juhul sa pead rahvaesindajatega rääkima, neil on omad huvid riigieelarvesse rohkem raha. Võib-olla jah, et riik võiks natuke rohkem sügavuti, teinekord analüüsida tervikuna sektoreid, enne kui siis need rasked hetked. Et kriisi ajal on muidugi lihtne rääkida, siis nad usuvad, aga, aga ma arvan, et ikkagi me saime üle keskmise hästi oma seisukohad ära põhjendatud ja oleme nagu ikkagi siiamaani, nagu välja tulnud kõikidest raskustest. VKG aktsionärid veensid teid jääma juhi kohale, aga te ei soostunud? Jah, eks. Kui juba niukseid asju välja ütled, siis on sul täpselt lõpuni mõeldud on ja mis sul plaanis on, et antud juhul ma usun, et meil oli hea koostööd ikkagi aktsionärid, on üldse sellised konkreetsed tööstusinvestorid nendega asju ajada, need on ligidal ja nendega on lihtne uusi asju võtta, et kaitsta vanu, et ma näen, kui palju probleeme on sellised, kui on hajus või, või hägus omanik või omanikud muutuvad. Meil oli hea koostöö, loomulikult nendel oleks olnud hea, kui ma oleks ühel või teisel moel edasi jätkanud. Niisiis, te lahkusite VKG-st eelmise aasta esimesel septembril ja oktoobril ja juba, kui mitu nädalat hiljem olite ümber maailmareisil. Ei, see oligi niimoodi, et minu viimane päev oli septembri viimane päev esimene oktoobrist lennukisse seal kohapeal vahet ei olnud. Paralleelselt oli selline, et esimesest septembrist oli ka uus juhatuse esimees majas Ahti Asmann ja siis oli selline paralleelne üleandmine, kuni siis viimase septembripäevani Ja see reis oli nagu puhver, mis aitas teil jäta eelmised 15 aastat selja taha ja pidada vahet enne, kui te alustate järgmist tööd järgmises ettevõttes kodumaal olles siin kohapeal olles oleks niisugune vahetegemine olnud ilmselt raskem. Ma usun, et eks ta on kindlasti rasket, eks tegemistele elan kaasa siiamaani ja, ja esimestel kuudel olin üsna tihedalt. Jälgisin, et kuidas neil läheb, sest protsessid, mis on pooleli, sa ei suuda neist kohe nagu välja tulla. See on tõsi, et kui läheb pool aastat või 809 kuud mööda, siis võib-olla side hakkabki vähenema, aga inimesed muutuvad kontsernis, sul on võib-olla vähem kaasa kaasa mõelda, sa ei tea enam neid protsesse nii detailselt. Aga see oli minu enda soov ette võtta natukene aeg maha ja mitte olla nagu liiga igaühe ettevõttega seotud. Ja siis pikem puhkus mõjub väga hästi, saad rahulikult mõelda, lugeda pole terve elu nii palju järjest lugenud, sest bussireisid on pikad. Vahel on kuni kuni 15 20 tundi vaja bussis olla või lennukites, et sul on palju aega vaba. Mis teie mõttemaailmas muutus selle reisiga selle 11 kuuga, kas te vaatate maailma ja siin elu Eestis nüüd teise pilguga kui enne? Ja võib olla? Ma ei ütleks, et minu mõttemaailm võib-olla on juba liiga välja kujunenud, et eks ta võib-olla liftis teatud toiminguid ja asju ja oma selliseid pikemaid plaane. Aga elul Eestis vaatan üldiselt üsna positiivselt, et kui maailmas ringi rännata, siis häid toimivaid ühiskondasid noh, lõpuni, millega nagu rahul oled, ega need liiga palju ei ole? Jah, siin Euroopas või kuskil, aga kui sa lähed sinna Aasiasse ja ja Aafrikast või eriti Lõuna-Ameerikas, need mured on üsna suured. Eestil ei ole midagi häbeneda, aga õpid, oleks muidugi ka paljud on kindlasti kohti, milles eriti jääb silma, kuidas haridus on paremini korraldatud isegi kasvõi Lõuna-Aafrikas, onju, ja siis Uus-Meremaal paremini. Seal on ikkagi kuidagi riik on suutnud algusest peale, eks ta on juba selline inglise koloonia ajast, et õpetaja on auses õpetaja, kohapeal on tohutud konkursid, õpetajate palgad on väga kõrged. 18 inimest kohale on keskmine õpetaja konkurss ja sinna satuvad ka parimad inimesed. Seal on väga tugev ülikooliharidus üleüldse, et ei ole nagu väga halb. Uus-Meremaal on kohe nagu täitsa teistmoodi haridus korraldatud, aga ka see paistab välja, kuidas haridusest ja õpetajate sellisest hindamisest õpetajate positsioonist ühiskonnas on kohe näha, kuidas siis ühiskond tervikuna toimib ja nad on selle üle isa hästi õnnelikud ja uhked. Eks igal pool on mingid väiksed probleemid, aga selliseid asju jääb nagu silma. Aga tervikuna Eestile vaatad ikkagi nagu päris päris hästi, et midagi pole öelda, noh on meil omad mured, ütleme seal üleval mäe otsas, aga, aga ikkagi me oleme omamoodi väike ime sellise pisikese riigina. Selliseid riike kui liiga palju ei ole, oli hea koju tagasi tulla. No ikka muidugi jah, jah, mina oleks muidugi pandud kaks aastat veel, aga abikaasa oli juba väsinud, et minu unistuste reis oli kolmeaastane. Tegelikult, kui maailmas rändad, siis sa näed hästi palju inimesi, kes on kolm või viis aastat rännakul, neid on kohe päris palju. Aastaseid on väga palju, see on osades kultuurides lausa sees või selline riikides, kus õpilased pärast siis ülikooli lähevad, teevad aastani tööd. Sellist puhkust ja neid on palju, aga on ka täitsa inimesi, kes on viis aastat ja kauem, mõni ainult rändab, et ei olegi kodu. See ongi kogu elu ja ja nad ei oska. Ei suuda olla ühes kohas, et meil on päris seda nagu ei unista, aga aga seda küll, et kui tahad nagu maailmas suure osariike ära vaadata, siis on kuskil optimaalne ikka selline kolmest ülespoole. Et riiki on palju ega saad alla kahe nädala ühe riigi peale ei eraldaja. Aga noh, see ei olnud eesmärk, et see on lihtsalt protsessina väga nauditav, kui sa saad rännata Hariduse juurde tagasi tulles te olete ise väga palju õppinud, õpite, võiks öelda veel praegu ja minu üllatuseks olles Viru Keemia grupijuht, ei ole üldse tehnikaülikoolis keemiat õppinud. Midagi õppisite. Ja ma olen energeetik, mis iseenesest ei tee ka halba selles ettevõtmised. Ma lõpetasin ära Tallinna tehnikaülikooli energiasüsteemide eriala, siis tol ajal küll diplom, aga praegu nagu magistritase. Ja siis sattusin Kohtla-Järve soojusele tööle, sain siis Kohtla-Järvele, mis on põhimõtteliselt VKG tolleaegne naaber ja täna Viru Keemia grupi üks osa. Ja siis sellest energiaharidusest on seal väga palju kasu, sest õli tootmine on ka üks suur energiasüsteem seal kõikide oma protsessidega ja võib-olla üks pisem osa on seal taga, siis keemiatööstus on ju, mis on siis selline peenkeemia? Aga tõepoolest, selles äris oli meil ikka kokku vahepeal kolm elektrijaama Narvas elektrivõrk, siis igasugused soojavõrgud, katlaid, turbiine mustmiljon, nii et selles mõttes on haridus läks väga hästi nagu korda seal. Ja sealt edasi tee haridustee jätkus. Ma olin aastaid üheksa aastat ligi finantsdirektor ja ka seal siis ütleme, tuleb sul väga kasuks, et sa oled tehnilise teadmisega, sest oli väga palju kapitaliinvesteeringuid kui me ei julge öelda, kas 600 800 miljoni euro me investeerisime kokku nende aastate jooksul ja loomulikult, et mida paremini sa suudad kaitsta ja aru saada nendest tehtavatest investeeringutest seda, seda parem, et noh, kui sa täitsa nullist hakkad kaevandust ehitama ja sul ei ole neid kompetentsi, siis igasugused tehnilised teadmised tulevad kasuks. Ja kuna ma olin hästi kaua finantsdirektori, siis ma läksin ikkagi nagu EBS-is oli siis Estonian Business kuuli magistrisse ja sain kõvasti sealt kogemusi ja tarkust ja ja sidemeid, mis igal juhul tasusid ära. Teil oli unistus teha doktoritöö Moskva ülikoolis. Jah, meil oli 2004.-st viiendast aastast väga intensiivne koostöö vene energiaga kompaniiga ja me tahtsime teha midagi sellist, mis on Viru Keemia Grupp siis Kohtla-Järvel uuesti Venemaale, Slance linna Slances on täpselt sama, põlevkiviväli läheb üle siis võid, ütleme Narva jõe alt Venemaale, seal on ajalooliselt olnud keemiatehas põlevkivitööstus, põlevkiviõlivabrikud kaevandus tol ajal veel töötas viimaseid päevi, aga õlivabrikud juba seisid energiakompleks k. Ja vene energiakompaniile oli huvi ja meil oli huvi siis teha seal, sest see on täpselt sama põlevkivitehnoloogiline risk on minimaalne. Ja olid suured plaanid, ütleme äripoole peale oli hästi loogiline, et minna siis Venemaale õppima. Ja minu enda suured siis juhid ja õpetajad ülikoolis olid vene, Moskva ja instituudi haridusega energiainstituudi. Ja siis ma astusin sisse, see oli suur pikk protsess. 2006. aasta lõpus sain siis piduliku sellise värvise logoga paberi ees on siis õppeviisa, sa ei tohi niisama minna. Ja ma jõudsin kahel kolmel korral siis ära käia Moskvas, siis paari nädala kaupa seal Moskovski energeetik siiski instituudis ja aga kõik suhted läksid meil kahjuks sassi, sest just viimane kord olin siis mõned päevad enne pronksiööd ja suhted tegelikult olid ka siis väga keerulised, et Moskva energeetika instituut on poolsõjaväeline asutus, mis tegeleb ka aatomienergia ja kõigi sellise poolsõjaliste tehnoloog valgetega. Nii et juba tol ajal, kui ma käisin, oli inimene Eestist pigem selline harukordne ja suhted läksid väga halvaks. Meie ühisfirmade loomised energiafirmaga põhimõtteliselt lihtsalt suhete tõttu jäeti pooleli ja ei olnud ka suurt sügavat mõtet siis sellel teemal Venemaal doktorit tol ajal teha. Üks doktorikraad Moskva energeetika instituudist oleks olnud kõvema taustaga, kui näiteks ma ei kujuta ette Saksamaal Rootsis saadud või kaitstud doktorikraad. Ma pikalt otsisin, et kuna mul oli tolleks ajaks oli magistritase nii majanduses kui energeetikas ja siis tahtsingi teha väga majanduse ja energeetika vahepealset tööd. Et siis rääkides oma õppejõududega ja erinevad noh, nagu kohtumistel. Ma sain aru, et üks parem, eks tugevama, sellise akadeemilise just taustaga on ikkagi see Moskva Ülikool. Tan küll tol ajal, ma ei tea, võib-olla praegu on parem, aga ta oli väga amortiseerunud, ei näinud kõige ilusam välja. Aga kui seal raamatukogus ikkagi loed neid ülikooli dissertatsioone ja teadustöid, siis nende tase oli ülikõva. Ülipõhjalik raske, raske. Selles mõttes, aga ma olin nagu valmis seda pingutust nagu proovima. Noh, aastaid ilmemm leksin professor Arvi Hamburgi palvel siis uuesti doktorisse just siis, kui tehti Eestisse energiapoliitika õppetool. Et see on midagi, millest Eestis tegelikult on nagu puudu, et väga palju on energiaspetsialiste, aga ressursiäri ja energeetika on nii või teisiti poliitiline, siin jagatakse turgu, üle, jagatakse raha ja ressurssi ja siis kõik sellise valdkonna doktorandid on iseenesest väga teretulnud, et keskas gaasiregulatsiooni põlevkivi maksustamise põlevkivi ressursi poole peal, siis suudaks riigis kaasa mõelda. Ma kujutan ette, et Venemaal on kogu see energeetika siiski kivisöe ja hüdroenergiapõhine. Venemaal on hästi palju aatomienergiat ja seal on kõik tänapäeval juba tuult ja päikest ja tuleb järjest juurde. Loomulikult jah, seal see süsi ei kao ära. Aga eks Venemaa on samamoodi, et areneb, võtab seda suunda, et võimalikult vähe ise oma ressursse kasutada, pigem neid müüa. Ega ka gaasi ja siit ja ja õli ikkagi maksimaalselt surutakse eksporti ja kohapeal proovitakse ka midagi muud kasutada. Aga hinnad vist ei ole väga kasumlikud. Mis seal salata, terves maailmas on praegu väga-väga suur energiaressursside ültse tooraine hindade langus ja kõik need riigid, kes siis sellest väga suurelt sõltuvad, neil on väga raske ja mitte ainult Venemaal, aga kui praegu maailmas parim aega rännata, sellepärast et euroopade ja euro isegi dollar on väga-väga tugevad valuutad ja igal pool, kus on see riigid, ressursist sõltuvad, on imeodav. Et on Lõuna-Aafrika rahad, Argentiina, Tšiili ja aasiamaade rahad on kõik nii nõrgad tänu sellele, et maailma ressursse ei taha praegu sellises mahus Venemaa samamoodi. Ja eks nad kõik oma sisetarbimise ja kuidagi võitlevad, et Venemaal ei ole praegu liiga lihtsad ajad. Kauaks te ennustate, et energiaressursid jäävad odavaks? Täitsa võimatu prognoosida, kui oskaks, siis ei peaks tööl käima nagu öeldakse, et lõpmatult nad jää, ma arvan, et see äri käib alati lainetena. Enamus need energiaressursside hoidmiseks on vaja kogu aeg kapitaliinvesteeringuid sisse panna, teha uusi puurauke ja avada kaevandusi, et ega see kaua ei ole, võib-olla paar aastat ja siis ma arvan, et ikkagi hinnad tõusevad üles sest selge on see, et nende hindade peale investeeringuid teha ei saa. Ja kui juurde investeerita, siis nõudlus ikkagi praegu kasvab. Aga tõsi, et maailma blogijad muutuvad nii kiiresti, kui sa käid Mongoolia steppides või siis kuskil Tšiili Atacama kõrbes, siis need on puupüsti täis päikesepaneele ja ja tuulikuid, et maailm ikkagi muudab seda kooslust, et ei ole välistatud, et fossiilsete kütuste osakaal ka mingil hetkel hakkab reaalselt lähenema. Praegu ta küll igapäevaselt tõuseb vaikselt tarbimine aga kui ikkagi väga suur revolutsioon selles päikese või taastuvenergia sektoris hakkab järsku sööma ühel hetkel ära seda turgu. Nii et OPECi kokkulepped enam ei määra, toornafta hind? Mida sa oled juba mitu aastat ei määra, eks loodetakse, et äkki hakkab natuke määrama seda ju kõik tootjad loodavad viimased paar aastat jah, on see seltskond täiesti võimetu, ütleme siis kaasa rääkima hinna hinnatõusus. Kahjuks. Kajaloogil on külas Priit Rohumaa. Me räägime nüüd sellest, mis teid elus ees ootab. See on uus juhtiv koht Eesti raudtees. Kuidas see pakkumine tuli ja miks te sellega nõus olite? Pakkumisi tuli tegelikult. Palju juba, kui mõtlesin kuskil mais mais-juunis, et Viru Keemia grupist lahkun, siis eks seda küsimusi oli palju, oli, oli palju äriettevõtete seast oli ka poliitikutest, sest et Viru Keemia grupis pidin ikkagi hästi palju suhtlema ka poliitikutega. Ja nii ta oli, et tegelikult ju siin väga suured muudatused on kogu aeg riigiettevõtete juhtimisstruktuurides. Palju huvitavat lugemist oli sel ajal, kui reisil oli. Ja eks mitmeid erinevaid pakkumisi ka tuli, sellepärast et ikka otsitakse inimesi, kellel oleks natuke vabadust, saaks tulla, oleks Eesti energiat ja arusaamist ka suurematest protsessidest. Ja eks see kuskil enne reisi lõppu oli, kui küsiti minu võimalust nagu kaasa lüüa tagasi tulles ja ma olin ise ka enne reisile minekut on öelnud, et nõukogude tasemel suudaks kaasa mõelda. Põhilise aja tahan pühendada sel kalendriaastal siis doktoritöö valmimisele, mis nõuab väga palju sellist pingutust. Ja siis Eesti raudtee kohta pakuti. Tegu on ju väga soliidse ajalooga firmaga 150 pluss aastat vana ja ja korralik suus struktuur ja näeb välja hulka parem, kui ütleme, selliste numbrite juures oskaks arvata. Kas on mingi vahe, kas juhtida suurt põlevkivitöötlemistehast või suurt transpordi ettevõttet? Oi, kindlasti täitsa teistsugune on see kõik, seal on väga suured vahed. Aga selge, et ma ei võta endale sellist isegi nägemust, et mina suudaks tuua tagasi selle transiidi transiiti ja tonn, mis raudteel liigub, on see, mis selles äris suure raha teeb. Ligi kolmveerand mahust on ära kadunud. Kui mina majja jõudsin, oli pidu juba läbi. Kui kunagi ei pea 45 miljonit tonni aasta maht, siis praegu on seal võib-olla veerandi kandis. Aga sellegipoolest, et ettevõte on tugev, tal on ikka üle 800 inimese ja head spetsialistid. Meie selline põhiline ju see eesmärk on hoida reisiliiklus täna töös, et oleks ohutu, turvaline ja, ja jätkata investeeringuid. Sest on väga suur selline väljakutse, sest raha on vähe. Tal riigifirma infrastruktuur see sa ära kaduda. Ja nüüd tuleb siis kõik koos välja mõelda seal juhtkonnaga, et millisel moel peab riik kaasa aitama, millisel moel tariifisüsteemid üle vaadata, et see suur transiidist alguse saanud pidu on läbi. Aga ma usun, et siin on väga palju positiivset ka selles vallas tehtud, et nii saada raudtee. Ja siis vedajad kõik üheskoos leiaks uusi kaubagruppe ja siin on nagu juhatus teeb hästi tubli tööd Eesti raudtees. Ma tuleksin selle eelmise küsimuse juurde veel tagasi, et meil on teada mitmeid väga edukaid inimesi, kes on juhtinud täiesti erineva profiiliga suuri asutusi. Üht edukat ärinaist ei suuda unustada, kes on juhtinud oma elus ühesuguse eduga piimatöötlemistehase Therese järel tervishoiuteenuseid pakkuvat asutust, et kas äriloogika ma siin nimetasin, et küll eraettevõtteid ja te olete praegu nüüd siirdunud riigiettevõttes, et kas niisugune juhtimisloogika ja, ja äriloogika on ettevõtete puhul sarnane või kust tuleb see niisugune sisemine valmisolek juhtida väga erinevaid ettevõtteid. Jagakski kaheksa, et kõik, mis puudutab tehnilist osa on erinev. Jah, VKG-l oli oma raudteeharud raudteede boot omava suur vagunipark, aga see, see ei ole see kompetents, millega sa seda ettevõtted saaks juhtida. Kõik, mis puudutab tehnilist poolt, et seal on vaja kiiresti ennast järgi aidata ja siin on head spetsialistid nii maja seest kui ka ülikoolis, kes juba aitavad mul siis saada põhimõtteid paremini selgeks, et ma ei ole kindlasti võimeline pikalt seal juhtima, kui ma ei saa detailselt aru kogu selle raudtee toimimise loogikast oma nüanssidest võtab üldjuhtimist inimeste ja siis süsteemide organisatsiooni ja siis ka suhteid, ütleme väljapoole sellist sotsiaalset vastutustundlikkust või või riigiga, see on ka jälle hästi kapitalimahukas ja riigi siis regulatsioonist sõltu väri siis selle poole peal ma arvan, et ega ta suurt vahet ei ole, milline on see ettevõte, täpselt samamoodi pead sa suhtlema, oled ennem käinud erinevates ministeeriumites Toompeal põhjendamas oma seisukohti ka selles ettevõttes on see paratamatu äri osa, et sa pead suhtlema erinevate ametkondadega. Ja meil on juhatusega praegu väga hea selline koostöö ja arusaam, et mida saan mina aidata kaasa, et mõelda on, seal on palju, nagu selles mõttes raskeid aegu ees on selge, et tänane eelarve nõuab päris olulist riigi toetust. Tuleb ise püksirihma pingutada, nii ebapopulaarne, kui see ei ole. Ja, ja samas ei ole see lõpmatuseni võimalik, sest ohutuse arvelt sa ei tohi seal järele anda. Häid spetsialiste tuleb hoida 10 küünega, neid ei tehta Eestis ei ole väga suur selline valik erinevate raudteespetsialistide järgi. Et tuleb teha väga tarku otsuseid, et raskel ajal ellu jääda. Ja transiidiäri on käinud alati tsükliliselt, et mina imestaks, kui kunagi teatud kaubagruppides või teatud sellistes kauba kogudes siis saavutatakse uus, siis selline nagu buumi periood. Jah, seda naftat me enam-vähem kõik usume, et need tagasi tule, sest seal on Venemaa väga suured ja võimsad terminalid ehitanud sadamad, ehitanud Primorskis ja, ja uss luugas. Ja veel veel mingisugused kaubagrupid, mida me võib-olla kunagi ei saa. Aga on kindlasti ka positiivseid võimalusi. Vaat sel nädalal tuli see teade. TransNeff lõpetab Läti sadamate kaudu oma oma kütuseveo kui oluliselt see puudutab Eestit. Siin on Raivo Varele mitmel teisel transiidieksperdil olnud vastakaid hinnanguid. Ma tahaksin isegi mingi detailidesse minna, sest see on see koht, kus ei olegi nagu õiget ja vale vastust on ju öelda, et üldse ei mõjuta, on ka vale. Jah, transiit on täna enam-vähem kõigi aegade madalseisus, aga alati saab hullemaks minna. Selge on see, et Venemaa sellega väga selgelt väljendas enda noh, nii majandus- kui lihtsalt poliitilist seisukohta, et ta tahab oma sadamate kaudu vedada, mis tundub väga mõistlik, on sinna tohutult raha investeerinud. Ja eks see väljendub ka sellist poliitilist seisukohta, et Baltikum ei ole praegu Venemaale kõige sõbralikuma väljaütlemistega riik. Eks siin on sellist koostöö võimalust, aga seda ei tohi ignoreerida. Jah, see on õigesti öeldud, et Lätil ja Leedul on pigem sellest väljaütlemisest rohkem hirmu tunda kui Eestil oma madalseisus, aga lihtsamaks meil see transiit ei lähe. Et see on selge, et konkurents kõigis teistes kaubagruppides ainult pingestub. Et Eesti Teet tubli tööd, et leida siis selle eelmiste naftavoogude asemel uusi kaupu. Aga need ei ole lihtsalt, kui kõikidel teistel naaberriikide sadamatele on sama raske. Te olete intervjuus mitu korda nimetanud, et tuleb leida uusi kaubagruppe transiidi jaoks ja et see täiesti välja ei sureks. Mida te silmas peate? Igasuguseid muid kaubagruppe, et siiamaani on vaadatud ainult, mida Venemaalt saab välja viia, on võimalik ka vaadata, mida Venemaale sisse viia on ka puitu võimalik Venemaalt tuua on erinevaid selliseid väiksemaid nishikaupu ja võimalik Kasahstanist ja me kõik teame, et need on väiksemad kogused, need ei ole kunagi sellised mida on omal ajal naftatransiit siin andnud mitmed kümned miljonid tonnid. Aga kui sa oled ikkagi madalseisus, siis on iga iga täiendav miljon tonn on Eesti riigi jaoks viis miljonit eurot, et kui saaks 10 miljonit tonni kaupa uuesti üles, siis kogu riigi see sektor võidab ikkagi 50 kuni 100 miljonit eurot kõikide sadamate ja, ja muude äridega kokku väga suured rahad, selles mõttes me ju näeme, kui raskelt tulevad riigieelarvet kokku, kui raskelt seda raha kogu aeg ümber jagada. Ma arvan, et siin on ka Eesti Eesti riigil võimalik kaasa aidata suhete siis parandamiseks, mitte ainult Venemaaga, kes on siis kasvõi transiidi osas oluline. Aga Kasahstani ja teiste siis ütleme Hiina riikidega, see peab olema niisugune pikem Märtson ja kindlasti ei ole see ainult raudtee, kes siin saab, midagi paneme, me oleme ikkagi nagu infrastruktuuriteenust pakkuv, küll aga olulist infrastruktuuriteenust pakku vahelüli. Siin on sadamad, siin on vedajad, et kõik kõik koos peavad nagu seda tegema. Kas Eesti raudteel on olemas mingi oma logistide grupp, kes sidemeid arendab, kes neid uusi transiidiotsi välja sõelub? Läbirääkimisi peab? See ei ole meie tegelikult üldse funktsioon, et kui vaadata omaniku ootus ja mis on Eesti raudtee, Eesti raudtee iseenesest on infrastruktuuriettevõtte, meile kuuluvad raudteed, relsid, liiprid, jaamahooned, aga jah, lihtsalt puht ajalooliselt. Raudtee on see, kes räägib teise raudteega ja Venemaa raudteega, et midagi liiguks, siis peab saama nii Venemaa raudteel kui meil need asjad liikuma. Ja siin on meile oluline kaasa rääkida, et põhiliselt ikkagi kauba enda omanikega räägivad siis vedajad ja, ja neid on Eestis päris mitmeid. Ja ka sadamad aitavad kaasa siis oma siis infrastruktuuriga, et keegi tuleks siitkaudu midagi vedama. Aga Eestis on täitsa eraldi assotsiatsioonid, on, kus on kõik kokku pandud, võitlevad ühe asja eest. Sõna lobist võib-olla, kõlab nagu halvasti, aga tegelikult on siin palju sellist selgitustööd just ministeeriumites ja ka valitsuses ja riigikogus. Suhteid ei saa ainult ettevõtete tasandil tihti paika, et on vaja ka teatud diskussioone ametkondade vahel on vaja valitsuse tasemel ministeeriumite. Välisteenistustest ei ole abi olnud. Ma olen liiga vähe olnud, et ei, kindlasti on olnud abi ja miks ei ole, et aga selge see, et asjad hakkavad liikuma suures äris alles siis, kui ülevalt alla kõik on paigas, on jah, et kui sa alla ainult tahad teha, siis need asjad ei liigu nii hästi või liiguvad hüplikud, et et ma usun, et siin on arenguruumi. Euroopas kuuldavasti raudteel sõidavad nüüd ainult reisijad, et kaupa veetakse oluliselt vähem. On see tõsi? No ütleme, kui visuaalselt, kui silma järgi Te olete, siis küll tõsi ei ole, et kindlasti reisijaid on palju, et Euroopa on ju rahvast pungil, et Eestis on praegu ka väga suur osakaal, on juba tekkinud reisijaveole ja, ja ma arvan, et siin on arenguruumi küll ja küll, sest Eesti raudteel lausa probleemid, et ilusad oranžid porgandid ei mahu ära tipptunnil Tallinna sinna balti jaama ja tulebki laiendada, tuleb leida sõiduteid ja, ja siis jaamas teha investeeringuid ja see on positiivne uudis ja neid erinevaid võimalusi, kuhu suunas reisirongiliiklust suurendada, on Eestis olemas. Need on küll jälle suured rahad ja investeeringud. Tuleb hästi läbi mõelda. Aga kaupiga, aga ka kuhugile, et tegelikult on Euroopas väga palju ikkagi raudteed mööda liikumist. Vähemalt mina olen küll näinud igal pool neid systerne, eriti konteinereid, ja nendel on on lühimaatranspordi pika maa, et reeglina kuni 1000 kilomeetrit on võib-olla autoga mugavam aga sealt edasi on ikkagi raudtee või laev palju-palju odavam. Kas Rail Balticu ehitamine jätab Eesti, Läti, Leedu, muud raudtee-ettevõtted Euroopa toetusrahadest, ilma et kõik see, mida Euroopa toetab, läheb Rail Balticu rajamiseks? Ma arvan, et kindlasti mitte, need on kaks eraldi projekti, jah, see oht on alati, et oleneb, kuidas sealtpoolt seda vaadata, näiteks Eesti poolt vaadatuna on ikkagi väga selge, et rahad, mida meil on võimalik Euroopa liidust saada pigem on see mure, et need ei ole kunagi 100 protsenti meie investeerimisvajadusest, et alati on vaja panna ka oma raha. Suurusjärgus 15 20 protsenti on alati vaja oma raha panna. Väga tahame neid rahasid investeerida, taristusse, tõsta rongiliikluskiirusi teatud liinidega 160 kilomeetri peale kohe nagu kõigil hea meel. Kui me ei suuda leida seda raha, et oma osa panustada, siis kahjuks meil jääb ka Euroopa raha saamata. Aga praegu nii vähe, kui neid diskussioone on olnud juhtkonnaga, siis ei ei tundu nii olevat, et Rail Baltica hammustaks sellest tükist. Mis seisus on Eesti raudtee pärast seda, kui teie olete seal 15 aastat olnud eesotsas. Kas te olete teinud niisuguseid pikka plaani kuhu tahate ettevõttena jõuda? Oh, see on hea küsimus, ega tegelikult ju, kas riigiettevõttes on üldse keegi nii pikalt nõukogus olnud, et mis tahaks teha koos juhatusega, on tõepoolest natuke pikemat plaani vaadata, neil on väga selge nägemus järgmiseks seitsmeks kaheksaks aastaks. Et eks me teeme tööd ka pikemalt stsenaariumi kallal ja selles äris kahjuks ei juhtu mitte midagi ilma suure rahata, see on väga kapitalimahukas ettevõtmine, nõuab ka nagu sellist julgust kaubagruppide ja siis ütleme, reisijateveo arendamisel miks me ei võiks unistada palju kiiremast linnadevahelisest liiklusest, kui need uued rongid ju Elron tõi? Ega me ju ei teadnud, et need nii populaarseks muutuvad, täna vaatad, et oleksin endale pikemad suuremad tihedama graafikuga ja, ja meie omalt poolt ütleme siis taristu nagu ettevõttena suudame kindlasti teha kõik selleks, et et siis vedajad saaksid õnnelikult paremini ja rohkem teenindada. Aga selleks on vaja raha. Raudtee ei ole siin meil vähemalt sellise taristuga ja siin tuleb päris arvestatavaid rahasid investeerida lähiaastatel. Ja kurb, kui ta ja siis praegune eelarve on ikkagi väga-väga õnnetuke, paistab välja, et oma rahadega me seda teha ei saa. Ja Euroopa liidus on see täitsa tavaline, et riik peab toetama siis sellist ettevõtet on oluline taristu. Ja kõik ei suuda mingil moel kanaliseerida seda transiidi ärakukkumist, sa ei suuda kanaliseerida täna rongipileti hinda, see on võimatu. Ei kujuta ette isegi, mis siis nagu see siserikk rongi hindan. Et see on siis lihtsalt see periood, kuni uuesti kaubagruppe ka sise sisemaal pannakse sinna, eks need mõtted on erinevaid, et mida ka Eesti sees saaks panna raudtee peale. Aga Eesti on ju nii tilluke maa, et kaks-kolmsada kilomeetrit seal igal juhul on autoga mugavam. Transiidi ärakukkumise mõjud Eesti Raudteele missugustest kuluartiklitest on plaan kukku hoida personalikulu. Kas siin ühtegi nagu asjadena välja öelda? Eks juhatus on teinud omad plaanid ja on ka eelmistel aastatel kärpeid pidevalt tehtud. Ei tahaks nagu üldse ette rutakalt tormata ja mina oma selliseid väljaütlemisi öelda, et see on sektor, kus on oluliselt rohkem ikkagi ohutus maksab kui, kui nii mõneski muus. Et siin on enam-vähem see, et kas sa suudad seda teenust osutada või mitte. Ja mis on see kurb asi, et kui me hakkame kärpima, et me saame noh, kõige lihtsam kärpida investeeringutes, et sa lihtsalt investeeri, sul on rahapuudus, võtad investeeringud maha, siis sa väga lühikese perioodiga juba mõne aasta pärast hakkad piirama, kiiruspiiranguid rong enam Tartusse ei lähe, kahe tunniga seda keegi ei taha ja ma arvan, et investeeringud tuleb jätkata. Kui võtta koosseisus kokku inimesi on ju siis see on midagi sellist, mis on väga püsiva jääda või iseloomuga, siis sa enam ei ole valmis ka uue transiiditulekuks. Sa pead ikkagi väga selgelt olema valmis, Eesti riik on muutunud vähemalt vene kauba osas selliseks nagu tipuyamaks, et sa pead oma infrastruktuuri korras hoidma, sa pead olema valmis, kui talvel vene suuna, ütleme siis idapoolsed, sadamad on jääs või ääreni täis, et siis nendel hetkedel peab olema seal täielik valmisolek võtta vastu siis erinevaid kaubaartikleid jälle ei ole nagu hea mõte ja siis igasugust ütleme siis ohutustehnikasse puutuvaid investeeringuid tuleb ülihoolikalt vaadata, on ju? Jah, kindlasti on võimalik investeerida, teha efektiivsemaks. Aga aga piirid tulevad ette. Mul on raske seda täna kommenteerida, sest oleme ju alles alles eile oli esimene tõsine nõukogu koosolek, olen küll kuu aega selleks ette valmistanud ja sisusse läinud, aga ma ütleks, et on lihtsamaid ettevõtet, kus kärpida. Et siin on nagu selles mõttes väga väga suured, sellised ohud sellega kaasnevad, et me ju keegi ei taha mingit suuremat sorti õnnetust raudteel näha. Taevas hoidku selle eest mis on teie isikliku eluplaanid nüüd järgmiseks, ma saan aru, et teil on palju aega, võtab teil doktoritöö kirjutamine, mis ajaks teil on kaitsmine planeeritud? Noh, eks ikka nüüd järgmiseks kooliaasta lõpuks või siis nagu kevadeks prooviks ära teha, kui lihtne see on, eks see sõltub, on ju, see on ikka ja teadustöö, seal tuleb teadusartiklit avaldada ja kirjutada ja et olen optimist, et järgmine kevad Teema ja juhendaja on. Arvi Hamburg, professor, siis energiapoliitikas on minu juhendaja, seal on palju teisi abilisi, siis aga tema on siis põhiline. Ja see on siis ikkagi põlevkivi väärtusahela lisandväärtuse loomine ja optimaalse maksusüsteemi leidmine. See on see, mis algas VKG-s, teil sõdima. Jah, seda on kahju kuidagi maha jätta, kuigi noh, iga päevaga olen küll kaugemal, aga mõte on sama. Riigil on väga palju võita. Kui jätkuvad investeeringud, põleng värts ahelasse, et seal on kohti, kus nii tööhõivet kui lisandväärtus teha. Kui üle maksustatakse, siis firmadel ei ole võimekus sinna raha suunata. Igasugused põnevad asjad jäävad tegemata ja ja selline on see rasketööstuse nagu mure on ju, et sa pead, sa pead riigile seda tõestama, näitama. Kas õppejõu töö tunduks ahvatlev? Ma pean seda nagunii tegema, see on lahutamatu osa doktoritöös, et sa magistritele ja bakalaureuste le teatud loenguid pead andma aga ütleme, et täna veel ei ole mõelnud, et see oleks minu nagu põhitööks. Aga reisimisega. Te ütlesite, et midagi jäi veel tagataskusse või plaanidesse. Jah, mul vähemalt kahe samasuguse reisiplaanid. Et sellepärast me hellitavalt ümber maailma reis number üks kutsusime teda. Ja see tuleb kunagi väga palju hiljem ja mul oli väga hea reisikaaslane abikaasa ja tahaks ikkagi minna temaga koos ja ma arvan, et see saab olema selline järgmistel kümnenditel. Mine tea, et me nägime hästi palju inimesi, kes oma lastega rändavad 11 12 13 15 aastased lapsed on kaasas emal-isal aastaks raamatud, õpikud kaasa, sile, Skype'i teevad ja tegelikult neid takistusi oma peades mõtlen ise välja, et võib-olla saab ka paremini. Aga praegu? Ma mõtlen, et lähimal ajal tulevad võib-olla sihukesed pisikesed-pisikesed riist. Ütlesite, et teil on suur usk tehnika arengusse me enne saate algust rääkisime sellest, kuidas inimese eluiga on pikenenud viimase 200 100 aasta jooksul. Te ütlesite, et teil on unistus kindlasti vanemaks kui 100 aastat elada. Ja ma arvan, see on paratamatus, kui me ise oma tervist liiga tuksi keera, ennem seda. Aga täna siin on jah, hästi aktuaalne see 70 aasta pensionid, teema, et terve maailm on tegelikult sellest igal pool aktiivselt arutab ja ma arvan, et petupoliitik, kes selle välja ütles, võib-olla arvanud alguses, et tuleb nii suur, negatiivne, selline laine. Tõepoolest tänased inimesed on võib-olla elanud teistmoodi elu teise elukvaliteediga ja, ja ei kujuta seda ette. Aga isegi meil on ju kuskil 10 aastane elatustase, on jaapani elu eaga ja, ja võib-olla Uus-Meremaa, sellistega et. Ma usun küll, et arstiteadus, meditsiin igasugune biomeditsiini ja biotehnoloogia ja üleüldse tehnoloogia areneb nii meeletu kiirusega järjest eksponentsiaalses võtmes, et kõiksuguhaiguste avastamine kuni rakkude noorendamine kõik on ju põhimõtteliselt võimalik ja miks mitte 50 aasta perspektiivis. Ja, ja kui ma olen siin natuke üle 40, siis 50 aasta pärast võib-olla käib korralikult printeri alt läbi, on kõik uued varuosad optimist, et ma arvan küll, et see on kindlasti täitsa tehtav. Nii et aastal 2066 50 aasta pärast te reisite, ma pakun. Jah, kui ma vaatan eakaid, jaapani turiste, pensionäre. Neile on täiesti välja, on küll, jah, ei reisimine, see on natuke selline nagu pisik või haigused heas mõttes. Et mulle see meeldib, ma olen nõus kogu aeg reisima, et praegu ma olen päris palju jäänud, et tänaseks kuskil 77 riiki, mida ma olen näinud. Ja ma arvan, et vähemalt teist samapalju neid ohutuid, mida peaks kindlasti nägema, et pisikesel vaata, mul on kuskil 120 150 seal vahemikus riike näha. Nagu üldse kiiret ei ole mingi selline lipukese, paneme seal nagu nauditav protsess. Ja, ja reisimine on järjest jõukohasem, et tihti arvatakse, et see on midagi sellist, mida inimesed ei jaksa teha. Aga noh, kui vaadata linnapildis, kas või milliste autodega inimesed sõidavad või mismoodi nad elavad, siis et meil neid inimesi oleks nagu suurem jagu tallinlasi, kes suudaks selliseid reisi endale lubada, et see ei ole. Tihti kujutate ette, kui odavalt reisitakse, Aasias on võimalik 10 ütleme 10 15 eurot päevas, on sul söök, jook, liikumine, lennukeid ja, ja siis majutus, kuni siis noh kõik kõik asjad on nähtud, et ongi selliseid inimesi, kes elavad, saavad Inglismaal pensionit ja raha jääb ülegi. Et rändavad, et kindlasti on see jõukohane ja, ja mina kindlasti tahaks veel näha, palju palju maid. Ma arvan, et me võime võtta tervet elu kui ühte reisi ja teie puhul näiteks ka Eesti raudtees etappi oma elus, et see on reis, millel on algus kindlasti ka lõpp. Mille jooksul te saate rohkem teada teistest ja ka iseendast. Need on Priit Rohumaa. Tänan teid pika intervjuu eest. Soovin teile edu uues ametis pikki reise lastega koos või ilma. Need etel kõik hästi läheks. Aitäh. Priit Rohumaa oli meil täna saates saatejuht Kaja Kärner ja võimalik, et tuleval laupäeval kajaloodi asemel kuulete tähtsaid poliitikasaateid, aga siis, esimesel oktoobril kohtume ja kuulaja teiega taas kuulmiseni.