Täna on Kaja loodimisel üks põlva tüdruk, kes õppis Tartu ülikoolis juurat ja üsna varsti pärast lõpetamist justkui vahetas eriala ja on enamasti kogu ülejäänud elu tegelenud rahaasjadega. See tähendab mitmeid pöördeid elus. Ja tänane saatekülaline on varasemas intervjuus tunnistanud, et pakkumised, mida tal on elus tehtud ei ole tulnud iseenesestmõistetavalt. Mõneski osas on tulnud üsna pikalt kaaluda ja kahtlused omaenesehakkamasaamises ei ole saatekülalisele võõrad. Kuigi see, kuidas ta endast räägib, on enesekindel ja hästi-hästi sihitud fookusega. Tere tulemast saatesse Kaidi Ruusalet. Tere, mina olen Kaja Kärner ja tuletan siis kuulajale meelde, et Kaidi on oma elus juhtinud väärtpaberikeskust varasematel aegadel Tallinna börsiteenusmajanduskoda. Pärast õigusteaduskonna lõpetamist riigikantseleis, seadustada digiallkirjasüsteemi ja kuigivõrd oled sa seotud ka kogumispensionisüsteemi väljatöötamisega. Ja nüüd oled sa loonud täiesti uue idufirma, mille kirjeldamiseks hulk võõrkeelseid termineid ja inglisekeelseid nimetusi. Aga me proovime algavas saates, et kes meil õnnestub, see kuidagi ka eesti kuulajale lihtsas keeles ära seletada. Alustame algusest. Kui Sa olid koolis, siis sa tegelesid orienteerumisega ja sa oled Eesti meister orienteerumises, mida see spordiala on sulle õpetanud lisaks sellele, et maastikul leida õige sihtpunkt ja kõige lühem tee Aitäh kõigepealt Niiluse algusest. Jaan olla, stuudios on väga soe. Ja orienteerumine on mu üks elu armastustest juba väga varasest noorusest peale. Ja ta on üks selline spordiala, kus on vaja mõistust ja mulle meeldib olla või noh, kuidagi on tõmme selliste väga-väga tarkade inimeste seltskonda minu meelest orienteerumine oleks väga, väga tark ka spordiala. Näiteks et sul on kiired jalad, see ei aita sind orienteerumisest palju edasi, et seal on vaja teha väga kiiresti ja väga palju otsuseid selleks, et leida punkt maastikult, kuidas ja mis on veel olulisem, minu meelest orienteerumise juures on see, et kui sa oled teinud vea, siis sa ei tohi alla alla anda, vaid sa pead kiiresti oma otsuseid korrigeerima, selle punkti üles leidma, sellepärast et võistlusõppe finišis. Nii et selline hästi kiiresti julgus otsustada, julgus oma vigu parandada on, on orienteerumise juures hästi-hästi oluline. Minu puhul ma arvan, orienteerumine andis mulle sellise ka ühte seltskonda hästi kindla kuuluvustunde, see oli minu teine perekond, ma kuulusin sinna perekonda, ma käisin igal poolvõistlustel, ma pääsesin Eestist välja tänu orienteerumisele. Ja kuna tulemas olid väga hea, et siis ma arvan, et see on olnud üks põhjustest, mis on ladunud mulle teatava enesekindluse edaspidiseks eluks, et et ikkagi sihuke edutunne, kuid kui sa astud pjedestaalil, see on võistlustel, on läinud väga hästi, seal pjedestaalil sulle pannakse medal kaelas, on ikka noh, ikka on hea tunne ja kui seda juhtub rohkem, kui paar korda aastas, siis siis hooaja kokkuvõtet teha on ikka olnud väga hea. Ja see tähendab ka seda, et sa oled õppinud, et kui sa eksid, siis sai lange masendusse. Kiiresti valida. Kuna ei tohi, ei tohi tohi ja siis on ka ärimaastikul aidanud sind ja see on hädavajalik, see on hädavajalik sellepärast et ega ärimaastikul ei ole siis niimoodi, et edu tuleb edu järel, seal on ikkagi ebaõnn, tuleb ebaõnne järel, et edu on selline, noh täpselt ühel päeval vaid hästi ja sa oled väga hea uudis ja allkirjastatud ühe kliendiga väga suureleping ja, ja järgmine päev on niisugused probleemid hoopis teisel tasandil, et, et see eelmise päeva edu, see on kõik läinud. Orienteerumine on siiski niisugune individuaalala, sa ei näe oma vastast nagu tennises või males ja sul ei ole toetavat võistkonda nagu võrkpallis või, või jalgpallis, et mida see sulle õpetanud, et sa saad loota ainult isendit. Ma ei tea, ma ma iseenda kontekstis ma ei ole nagu sellele väga mõelnud, et orienteerumine on individuaalne ala, kuigi ma tean, et ükskord ma rääkisin ühe oma tuttava äripartneriga ja, ja me arutasime. Ma küsisin tema käest tagasisidet ühele potentsiaalsele töötajale, keda tahtsin palgata ja siis ta ütles mulle nii toredasti ütles Catania orienteeruja. Ta ei ole mingi meeskonnatöötaja. Et noh, mina, mina varem ei mõelnud niimoodi. Aga jah, võibolla võibolla jah, seda, et, et kui palju tegelikult sõltub sinust endast. Ja see, kui sa kui sa julged üksinda nagu võtta selle raja ette ja minna väljakutsetele vastu. Meeskond on sulle väga tähtis, kas iga kord, kui sa lähed uuele kohale võtad sa kaasa oma tuttava väga usaldusväärse meeskonna? Vist ei ole niimoodi olnud, et minu esimene töökoht oli ju riigikantseleis, ma läksin täiesti, ma olin noor, 20 aastane, kui nad mind riigikantseleisse tööle võtsid. Ma sain sealt omale oma meeskonna, kellega me hiljem oleme olnud väga head sõbrad, aga ma ei ole nendega tööalaselt niimoodi otseselt selles mõttes kokku puutunud, et keegi neist ei ole olnud, minu meeskonnas. Räägiti mind ära, väärtpaberikeskus seab börsile kust mul on tulnud küll jällegi väga head sõbrad, võib-olla sellised kõige lähemad sõbrad on just sellest ajaperioodist pärit. Ja nüüd, kui on Fandarbiimi, siis seal on mul pigem mitte otseselt inimesed, kes on töötanud börsil minuga koos vaid need, kellega me oleme teinud koostööd, keda ma teadsin, aga ma ei ole nendega varem koos töötanud, välja arvatud üks inimene, kes nüüd vanderbimi siidi õue ehk nii-öelda tehnoloogiapealik. Temaga me ehitasime koos kogumispensionit ja tema puhul ma teadsin, et saab koos paksust ja vedelast läbi minna, teda ta ikkagi toob kastanid tulest välja. Oled sa pidanud inimestes pettuma? Ei, üldiselt mitte. Üldiselt mitte, et, et võib-olla on, mida elus tuleb ikkagi ette, on see, et Töökoht sobitub vale inimesega ja mitte sellepärast, et inimeses on probleem, vaid inimesed on väga erinevad ja mõnele sobib mingi töö ja mõnele ei sobi mingi töö ja kui see sobitad töökoha inimesega, kellel lihtsalt oma olemuslikud see ei sobi siis ma ei saa nimetada seda inimest istumiseks. Võib-olla lihtsalt on olnud noh, meie enda minu enda viga, see, et ma ei ole näinud seda mittesobivust Mille järgi sa valid inimesi oma meeskond kas väga täpsete ja väga heade ametialaste oskuste järgi või selle järgi, et kas ta on olemas, see, nagu öeldakse, x-faktor, et see, ta on tal särav ta on ka mitme isikuomaduse poolest sellel alal. Panin no see, kuidas me börsile inimesi valisime, kuidas me nüüd handerdamist, töötajaid valimisi on üldiselt üsna sarnane ja, ja see on töötanud läbi aegade. Kõigepealt me vaatame, kas inimesele on olemas selle töö jaoks vajalikud professionaalsed oskused. Eriti nüüd sellises väikeses startup ettevõttes, meil ei ole lihtsalt ressurssi kedagi välja õpetada null ressurssi, et kui keegi, siis ta peab kohe-kohe, hakkame tulemusi tooma. Aga põhivalik lähtub sellest, missugused on inimese väärtused. Kas ta sobib oma väärtuste poolest meie meeskonda või ei sobi. Ja selle valiku teeb alati meeskond koos. Meil ei ole niimoodi, et üks inimene valib ühte inimest vaid näiteks praegu me andsime endale finantsjuhti ja meie valik on olnud niimoodi, et mina teen selle esimese selektsiooni ära, vaatangi professionaalselt võiks sobida, kohtun inimestega, vaatan, kellel on enam-vähem meie sarnased väärtused ja, ja kes võiks ühte startup ettevõtet aidata oma oskuste poolest ja siis teise ringi teeb meeskond. Ja valivad välja siis paar kandidaati, kes lõppvooru siis pääsevad, nii et me alati valima koos valime, lähtudes sellest, kas see inimene sobib meie meeskonda, kas meil temaga on koos hea töötada või mitte. Läheme järgmise kahe märksõna juurde sinu tööelus, need on siis digiallkirjasüsteemi seaduseks kirjutamine ja teiseks kogumispensionisüsteemi loomisel sa lõid kaasa, kuidas oma kahe lapsukese käekäiguga nüüd rahul oled. Nii alustame siis digitaalallkirjast, see oli varem, see oli mulla jah, selline esimene väljakutse, et nagu ma olin 20 aastane, kui meil sinna riigikantseleisse tööle võeti, kohe põmm. Esimene asi oli digitaalallkirja seadus, et ma olen üks sellistest nii-öelda kaasautoritest, ega siis üksinda mingit teadust ei, ei kirjutanud, et meil olid seal ikkagi tehnoloogiaeksperdid ja arhiivivaldkonna eksperdid ja ikka väga professionaalsed juristid, kellega see seadus lõpuks kokku kirjutati. Aga digitaal allkirja seadus ja kogu selle muudatusega, mille tõi Eestile kaasa digitaalallkirja ladustamine, seal olnud väga võimas, see on, see on muutnud väga palju seda, millele kulub meie, meie aeg, meie fookus, kas see kulub asjaajamisele või see kulub nagu sisulise töö tegemisele, eriti ettevõtluses ma näen nüüd ja, ja kaelaga Mart sinna juurde, et meil on elektrooniline, selline identifitseerimistunnistus või meil inglise keeles öeldakse iija identity eesti keeles ei olegi head sõna selle kohta. Ja, ja ma sain ettevõte asutada nii et ma ei käinud mitte kuskil. Ma tegin arvuti lahti, ma sain ettevõtte ära, seda me registreerime ennast maksuametis, ilma et me peaks kohal käima. Ma olin üks hetk väga üllatunud, kui ma sain teada, et maksuamet füüsiliselt on kolinud, sest ma noh, mul ei olnud mingit põhjust sinna minna, äriregistrit, kõik, igasugused inimeste sotsiaalkindlustused, noh kõik kõik tehakse elektrooniliselt ära. Ettevõtjal on nüüd nii palju rohkem aega tegeleda oma põhiäriga. Et selles mõttes digitaalallkirja mäng ja, ja kõik see, kuidas Eestimaailmas praegu silma paistab, ma olen sellega väga-väga rahul, et see on ikkagi siukse võimsa aluspinna loonud, mille peale siis siis teenuseid ja, ja meie elu ehitada. Oled sa jälginud? Kuidas sellel digiallkirja levikul maailmas läheb, et kas on ostetud litsents? Digitaal allkirja kui sellise levikuga otseselt ma nii väga seotud ei ole. Ütleme nii, et Eesti kasutab natukene teistsugust infrastruktuuri kui teised, meil on digitaalallkirja väga seotud meie ID-kaardiga ja mobiil-IDga ja mobiil-ID, sa saad ainult siis, kui sul on Eesti mobiilioperaatori telefoninumber, nii et, et meil ei ole ta maailmas väga levitatav. Aga mis nüüd on üks suur projekt, on e-residentsuse projekt ehk et kui sa saad Eesti eresidendiks, sulle antakse Eesti isikutunnistus elektroonilisse maailma, millega on võimalik digitaalallkiri anda. Projektiga ma olin seotud, ma olen selle projekti tulihingeline toetaja ja minu meelest on see järgmine samm, ütleme sellise piirida avanemisele igas mõttes ega ka Eesti suureks muutmisel, et meil on võimalik luua tehnoloogiline infrastruktuur maailmale. See ei tähenda seda, et need inimesed kõik peavad põmm, füüsilised siia tulema ja meil on tohutud järjekorrad piiri taga, et nüüd seda e teenust siin Eestis tarbima hakata. E-residentsus ei tähenda ju seda, et, et me muudame nad füüsiliselt Eesti presidendiks avame oma teenuseid ja oma infrastruktuuri teistele riikidele ja, ja sellest on teistel maailma riikidel palju eeskuju võtta ja mina ütleks küll, et nagu Eesti riigi teenuste mõttes ja avalike teenuste mõttes. No me oleme ikka viis aastat teistest ees, võib-olla 10 aastat teistest ees. Et siin just eelmine nädal oli võimalik New Yorgis sellel teemal rääkida suurema audit tooriumees koos Eesti presidendi ja, ja ka e-residentsuse projekti vedaja Kaspar Korjus, ega, ja siis siis oli just nimelt nagu küsimus see, et noh, et, aga miks keegi peaks valima Eesti e-residentsuse, selle asemel, et võtta näiteks Prantsusmaa e-residentsust. Me lähemegi 10 aastat teistest Eestist, pealegi veel e-residentsust ei olegi valikuid. Et meil on lihtsalt nii suur konkurentsieelis ja mulle väga meeldib see, et meie riik on olnud nii julge, et ta hakkab seda konkurentsieelist on võimsalt hakanud müüma ja ära kasutama. Räägime veel sellest kogumispensionist ka, et siin ma ei tea, kas sa oled jõudnud jälgida, viimasel ajal on väga palju nurinat nende pensionifondide tootlikkuse üle, et öeldakse, et halduskulud on nii kõrged ja need söövad ära kõik selle tulu, mis inimene oma rahapaigutusest saab, et kas siin oleks sinu hinnangul vaja midagi muud. See on jah teema uue pensionifondi tuleva inimesed ka kutsusid, et äkki sa tuled äkkist ület, mõtlesin, ma ei jõua elus kahte kogumispensionit üles ehitada. Siin on kaks tasandit. Ma põhimõtteliselt olen sellega nõus, et Eesti pensionisüsteem ajas reformimist, sinna ei ole mingit küsimustki. Sellepärast et vaadata, kuidas üldse kogu maailmas inimesed elavad kauem riigi sotsiaalkulutused tõusevad, tõusevad, tõusevad selleks, et kõiki neid sotsiaalkulusid katta tuleb tõsta makse või, või mingisugusel muul kujul selliselt tootlikult generatsioonid võtta nii palju kui võtta annab ja, ja see minu meelest ei ole jätkusuutlik, nii et et ka inimene peab panustama iseenda elu jooksul selleks, et, et ta saaks elamisväärselt pensioni saada. Nüüd see, et pensionifondid ei ole suutnud tuua sellist tootlust, nagu turg on oodanud ja nende halduskulud selle juures on kõrged. See on teine teema ja seal kindlasti pensionifondide valitsejad peavad vaatama sügavamalt iseenda sisse, iseenda tegemiste sisse, et et ma noh, tulevad ulatut näiteks väga tervitan, tuleb uus värske jõud, tekib konkurents ja minu enda pensioniraha on algusest peale olnud LHV-s. Mina pean ütlema, et mina ei saa kurta, et ma olen rahul sellega, kuidas minu pensionifond on tootnud ja kuidas seda raha paigutatakse ja kolmas millele peab peale vaatama, pensionifondide puhul on see, et ütleme siis niimoodi, et kapitaliturud ja, ja investeerimisvõimalused on muutunud. Siis kui see kogumispension loodi, siis öeldi, et maailmas ei ole turvalisemat investeerimisinstrumenti kui riigivõlakiri. Nüüd me siin viimaste aastatega oleme näinud, mida tähendab riigi võlakiri? Meie seadus on kirjutatud niimoodi, et ta on piiranud väga seda instrumentide ringi ja ütleme siis kas väärtpaberite või alusvara ringi, kuhu seda pensionivara võimalik investeerida ja see seab ka teatud piirangud tootlusele. Me oleme olnud ülikonservatiivsed oma nendesse piirangutesse investeerimisvõimaluste osas pensionifondidele ikka väga-väga konservatiivsed. Mäletan, kui 2002 kogumispensionireform käima läks, siis aktsiafont tähendas seda, et ainult 50 protsenti tohtis investeerida aktsiatesse. Et mujal maailmas peetakse seda ikka rohkem konservatiivseks fondiks ja nüüd on tulnud selliseid agressiivseid fonde juurde, aga, aga see kõik mõjutab meie pensionirahataotlust ja see kõik mõjutab seda, et kui elamisväärset me siis saame oma pensioni. Tähendab, kui midagi muuta, siis võta piirangud maha ja anda veel laiemaid võimalusi. Jaamarutamiseks kõlbaks küll nagu julgemalt pensionifondidel investeerida, et nad ikkagi muidugi peavad tegema kaalutletud riske, aga et noh, ma vaatan näiteks seda, kuidas viimasel ajal börsid muutunud milleks ettevõtted lähevad õitsema suured maailma börside milleks ettevõttelt ähvad sinna, kas nad lähvad kaasama kasvukapitali selleks, et täie täiendavat kapitali saada uute turgude vallutamiseks või uute toodete välja töötamiseks või nad lähevad sinna selleks, et, et oma, kas nii-öelda ära vormistada exit teha, nagu öeldakse erialasest siis terminoloogias ja järjest rohkem minnakse kasvu vormistama mitte kasujaks kapitali saama, ehk see tähendab seda, et turud ei tooda enam nii palju, kui nad varem tootsid ja on tekkinud hästi palju alternatiivseid investeerimisvõimalusi ja, ja seda peaks julgemalt ära kasutama. No igal juhul on minister Margus Tsahkna öelnud, et tuleb väga hoolikalt kaaluda, et kas riigil üldse on mõtet panna veel kahte protsenti sinna teise pensionisambasse, et raha põleb ja tootlust ei ole ja et, et see on väga tugevalt negatiivne hinnang. Noh, nagu ma ütlen, et seal 12 aspekti üks on see, et kuidas pensionifondi ise toimetab, kui palju ta võtab, halduskulusid, kui palju on sisenemise väljumiskulud, aga teine on ka see, et kas riik lubab pensionifondidelt ootavaid lubadusi Ja see on nii. Nüüd kuidas sa vaatad Tööandjate liidu juhi hiljutisele avaldusele, et see niisugune arvamusavaldus tsiteerin mälu järgi, et tulevikuks on kaks võimalust. Kas meil on veel madalamad pensionid ja pikemad ravijärjekorrad kui praegu või me peame harjuma sellega, et meie kõrvalkorteris elavad ukrainlased, aafriklased, kes teevad ära selle töö, mille jaoks meil endil töökäsi ei Jätku, ma lugesin seda ja Toomas on nii radikaalne. Tammsaarest on just et kolmas valik on veel kolmas valik on, võiks öelda siis võib-olla majanduskeeles on siis majandusstruktuuri muutmine oma sellise majanduse üles kasvatame, mille lisandväärtus on kõrgem, toob siia kõrgepalgalisi töökohti, emis sunnib kasvõi meie enda töötajaid ümber õppima ja saama oluliselt rohkem palka. Ma arvan, et see nii-öelda noh, ukrainlaste sissetoomine tähendab seda, et näeme sellise madala tootlikkusega majandusmudeli juurde, see ei vii meid edasi, me oleme nii väike riik, meie pea praegu ainukene ressurss siin on ikkagi meie aju ja me peame suutma seda aju kasutada, et meil ei ole maad ja meil ei ole maavarasid ja meil ei ole sellist miljoneid kümneid miljoneid tööjõudu siis paigutada siia või sinna, et, et ka tehaseid ja allhanget. Et me ikka peame vaatama, et kust me saame rohkem lisandväärtust toota ja, ja kust me saame siia tuua, kas siis kõrgepalgalist tööjõudu, kes maksab rohkem makse või siis meie enda inimesi koolitada nii palju, et, et see, see palgatase oleks teine, see tootlikkuse tase oleks teine. Ma tunnistan ausalt üles, et samal teemal saateid olen ma teinud juba 20 aastat tagasi, kohe kui peaministri kantselei juurde loodi teadus-arendusnõukogu ja hakati rääkima targast tööst ja kõigest sellest. Aga mulle tundub, et tööandjad ikkagi vajavad ja igatsevad kätepaare juurde, see jookseb nagu kinni, kuidas sellest ummikust välja saada? Ma ei oska öelda, ma ilmselt olen, olengi selles nii-öelda teistsuguses teistsuguseid ringkonnas, et, et nii palju kui startup maailmas ja IT-maailmas jaa jaa, tegelikult ka finantsmaailmas, giidi, oota, kätepaare kõik ootavad ainult ajusid ja mõelda välja uusi tooteid ja müüa neid tooteid, turundada toodet. Ta ei tea, programmeerida uusi infosüsteeme, mida siis maha müüa ja, ja kus marginaal ei oleks selline noh, 10 protsendini 20 protsendini, vaid oleks kõrgem, kõrgem, kõrgem ja inimeste palgad kõrgemad, et aru, et selline struktuurimuudatus ei tule niimoodi, et, et täna on üks Homan, teine, et see tulebki pikalt ja võib-olla tulebki põlvkonnavahetusega, aga kindlasti, mida riigijuhid omalt poolt teha saavad, on see, et mida nad soodustavad. Ja Kasnad näiteks soodustavad selliste kõrgepalgaliste töökohtade loomist siia ja ja mis eeskuju näitavad läbi selle, et mis teemad on üleval, missuguseid ettevõtteid nad külastavad ja ja, ja missuguseid välisvisiite teevad, et noh, palju on olnud küsimus ka selleks, et kui palju president näiteks või peaminister loomulikult saab, aga et president majanduse jaoks saab teha, et aga just nimelt läbi selle, et keda ta tunnustab ja ja kellel ta külas käib ja missugustele teemadele ta tähelepanu pöörab. Jah. Aga midagi ei ole teha, mulle tundub, et just praegu tööandjate surve valitsusele, et välistööjõu sissetoomine muutuks lihtsamaks, et see surve suureneb. Kui iga päevaga heinud muidugi suureneb ja ega valitsus on teinud väga palju samme selleks, et ilmselgelt meie näiteks startup ettevõtjatega või nii-öelda iduettevõtjatega, mis eesti keeles ei ole võib-olla kõige korrektsem termin käima korra kvartalis peaministri juures, peaminister küsib, mis on teie probleem, mis selleks, et tuua siia Eestisse tõesti väga selliseid kõrgepalgalisi, maailmatasemel töökohti ja noh, meil on nagu väga konkreetset, meil on see, et esiteks tööjõud on raske tuua nende protseduuriliste reeglite tõttu, kuidas välismaalasi sisse tuua ja siseministeerium on teinud väga head tööd selles osas ka palju lihtsamaks on läinud, järgmine on see, et hea küll, me toome selle kõrgepalgalised tööjõu sisse, kes omakorda siin Eestis hakkab täiendavaid töökohti looma, aga kui ta tuleb perega, kuhu tema lapsed õppima lähevad, mis on see haridust, mida lapsed saavad, nad ei lähe eestikeelsesse kooli, nad saavad minna rahvusvahelisse kooli, seal on kuutasud nii kõrged, et me ei jõua jälle palgata selliseid inimesi, kuna, kuna tema peab lapsed sinna kooli panema, nii et väga meeldib see, et, et peaminister peab dialoogi ja mitte ainult dialoogi niimoodi, et, et me oleme aasta pärast samas kohas vaid asjade reaalset, muutuvad ka. Saates Kajalood on külas visionäär, rahvusvahelise haardega ettevõtja kaid Jeruusalemma pea jutuajamise teine pool ongi need pühendatud sinu kõige viimasele lapsukesel, keda kirjeldatakse uue eestikeelse sõnaga idudroom. Septembris 2013 kirjutas Eesti ekspress sinust pikka versiooni ja pane pealkirjaks Kaidi Ruusalep loob üleilmset uute äriideede idudroomi. Fannarbiim. Ma tunnistan, et ma sain sellest pealkirjast aru ainult kolmest sõnast, et gaidi Jeruusalemma loob. Mida sa oled loonud, alates septembrist 2013? Ja ja ma mäletan jah, seda ideodroomi lugu, see on Toivo Tänavsuu, mõtles välja selle nime, mõtlesin, et hea küll. Kõige lihtsamalt öeldes on see startup, ettevõtete börs, kõige lihtsamalt öeldes globaalne startup, ettevõtete börs. Kui me lähme nüüd sügavalt juriidilistes nüanssides, siis börsile on omad reeglid, millele muidugi ei vasta, aga et see tähendab seda, et varajase faasi ettevõtetel on võimalik meie kaudu kapitali kaasata. Ja kui investorid investeerivad, siis nad saavad hiljem nende investeeringutega turul kauplema hakata. Ja meil on ka andmeanalüütika keskkond, mis peaks võimaldama investoritel teha informeeritud otsuseid, enne, kui nad mõnda investeeringutest sisenevad. Neil on võimalik hiljem oma portfelli analüütikat saada, vaadata, kuidas nende investeeringutel läheb. Ja kui ettevõtted tõstavad Sandervimi kauda endale kapitali, siis meie see andmeanalüütika platvorm võimaldab neil osa infot investoritele edastada juba automaatselt. Mäletan börsiajast, missugune valu ja vaev oli börsiettevõtetele esitada kvartaalseid aruandeid ja siiamaani see on pikk, see on raske, see on, see on ressursse nõudev ja, ja noh, nii väikesel turul nagu meil kolm neli analüütikut loetusele üheselt sajaleheküljelise raporti läbi, et et seda valu kuidagi ettevõtetel vähendada, et jätkuvalt nad saaks tegeleda oma põhitegevusega, mis oma ettevõtte kasvatamisega. Et tehnoloogia tänapäeval on juba nii võimas, et ta suudab mingi valu ise ärad lahendada nende ettevõtjate jaoks, nii et noh, startup ettevõtete börse ja me pakume teenust üle maailma, nii et et meil praegu me avasime kauplemise juuli keskel ja meil on investoreid rohkem kui 50-st riigist. See tähendab, et te olete loonud keskkonna, kus start ja alustavad ettevõtted saavad taotleda kapitali ja kuhu riskikapitalistid riskiinvestorid toovad oma raha. Ma arvan, et neid keskkondi on varem ka olnud, aga toome välja veel kord selle, mille poolest varasematest sarnastest keskkondadest erineb. Nii ta erineb kõigepealt sellepärast, et väga paljud arvavad, Sander piim on järgmine, selline ühisrahastuskeskkond ei, me ei ole, me oleme ikkagi kauplemiskeskkond, see on kõige suurem erisus neist kõikidest teistest keskkondadest. Et ühisrahastusplatvorme on nii Eestis palju, kui on rahvusvaheliselt palju, aga mitte keegi neist ei võimalda hiljem oma investeeringutega turul kaubelda. Kui mul näiteks aasta pärast on vaja kapitali, minge muu investeeringu tegemise jaoks või ükskõik, on vaja aeda kuuri ehitada, et siis mul on võimalik see kapital kätte saada, et et selliseid ühisrahastusplatvormid tavaliselt on ikkagi niimoodi, et sa lähed sisse investorina ja see istud seal oma investeeringust, niikaua kui ettevõte siis teeb mingi eksi, Ta kas ostetakse ära või ta läheb börsile või siis lõpetab üldse oma tegevuse ära. Ja teine suur erisus meil kõikide nende, ütleme, kui me võtame siis selliste väiksemate kauplemisplatvormidega on see, et meie teenus on ülemaailmne. Me oleme struktureerinud juriidilised niimoodi, et, et ütleme siis siin puriinvestoril on võimalik meie platvormi kaudu, mis seal registreeritud Eestis investeerida Tšiilis tapi ja hiljem siis selle platvormi kaudu kaubelda. Nii et, et me oleme üle piiride. Ja kolmas erisus ja see on nüüd külmkapid reaalselt unikaalne terves maailmas. Me ehitasime selle bloktseni tehnoloogia peale, see on nüüd uus tehnoloogia. Ja, ja me oleme, me oleme esimesed, kes seda on rakendanud. Ja see on kõik eesti intellekt, kes selle välja on vajanud. Jah, uskumatu, kuidas seda maailmas on vastu võetud, aga hästi, ma tean, et seda firmat hakati looma sügisel 2013 ja niisugune avalikkuse ette tulek oli ju alles tänavu. Milleks vahepealne aeg kulus? Ei, tegelikult me tulime varem ka avalikkuse ette, et meile nagu ma ütlesin, et meil on sellised äris on kolm komponente, üks on andmeanalüütikat üldse, investorid saaksid aru, mis turul toimub. Kes on need ettevõtted, kes on nende konkurendid kuhu investorid, raha investeerivad, teised investorid siis teine komponent on siis raha kaasamine nii-öelda ühisrahastus ja kolmas on siis kauplemise komponent ja 2013 me alustasime andmeanalüütika ka sealt nagu kõige lihtsam alustada, et siis tekib klientide portfell, meile, tekib ettevõtete analüütik, tekib arusaamine, et mis sellel turul toimub. Ja siis, kui 2015 me saime aru, et, et blokseni tehnoloogia on nüüd nii kiiresti arenenud ja sellisesse faasi jõudnud, et me julgeme teda kasutada oma alustehnoloogiana siis me saime, et kas nüüd või mitte kunagi ja me ehitasime valmis ka kauplemisvõi, investeerimis- ja kauplemiskeskkonna, kuigi meil oli see plaan alles, ütleme aastal 2018 19 oli nagu kõige varem, lootus, aga läks paremini. Ja, ja meid tõesti maailmas hästi vastu võetud, et eelmine nädal me leidsimegi New Yorgist terve nädala tehnoloogiadirektoriga ja me käisime läbi kõik blokseni, tehnoloogia arendajad, maailma kõige suuremat loksjoni, tehnoloogia arendajad aru, et kas meil on valitud õige tehnoloogia, kas me peaksime mõned järgmised nii-öelda noh, me nimetame neid instrumentide, eks, et praegu me kaupleme sündikeeritud investeeringutega. Me tahame näiteks fonde looma hakata, võib-olla töötaja atraktsiooni skeeme ka tuua kaubeldavaks kas selleks on mingeid teisi tehnoloogiaid võimalik alla võtta ja, ja kõik teadsid neid, kõik teadsid meid ja kui teised arendavad tehnoloogiat ja piloteerivad mõnede partneritega, siis nad ütlesid tõesti, olete maailmas ainsad, kes midagi sellist on ära teinud ja kellel ka reaalselt toimub kauplemine nii-öelda blokseni peale, et vastuvõtja on ja millistes suurustes seda kauplemise mahtu võiks praegu kirjeldada. Tagasihoidlik, kes tagasihoidlik, et selles mõttes, et me alustasime nelja ettevõttega, kes kapitali kaasasid, kes kauplesid me ei võrdle ennast näiteks täna Tallinna börsil, ka meie mahud ei ole üldse mitte sellised. Aga teistpidi mitte tagasihoidlikud, sest ma ei arvanud, et järelturg saab olema kohe alguses, nii aktiivne me üldse ei arvanud, me arvasime, et tehakse arvetest tehingud, aga meil on ikkagi tehtud üle 200 tehingu ja järelturu maht on olnud 25000 eurot, mis nii nii alguses ja nii väikeste selliste kaasatud kapitali juures on, on üllatavalt üllatavalt positiivne. Ma kuulen sind rääkimas sellest Andrew Viinist ja andmeanalüütikast ja, ja mulle tuleb meelde üks sinu lause, kas kuskilt varasemast intervjuust startup oli mulle alguses täpselt niisama võõras, kui oli kunagi väärtpaberikeskus ja Tallinna börs. Miks sa tegid niisuguse täispöörde, miks sa ei jäänud vanade ja tuttavate valdkondade juurde? No ega ma väga. Kuulge, Joey kükita varasematest puudest, et IT-juriidika, mis riigikantseleis tegin ja siis väärpaberite arveldamine väärtpaberikeskusest ja kauplemine börsil, et noh, see ongi kõik see, mida me praegu teeme, lihtsalt me teeme hoopis teistsuguse tehnoloogia peal ja, ja ma nägin seal äris, kui palju seal on nagu sellist hästi palju vahendajaid, keda praegu tehnoloog loogia ajastul, noh, tegelikult ei peaks vaja olema, nii et noh, miks mitte. Et startup, indus on lihtsalt tänna, ma ütleks seda, et ta on teistsugune mõtteviisteistsugune ettevõtlusvorm, ta on ettevõtja ja ta on ette võtta. Aga seal on, mulle meeldib värskus ja mulle meeldib see väärtus, et see energia, mis on startup ettevõtetesse, see, kui kiiresti tehakse asja ära, kui ei kardeta eksida ja, ja kuidas meeskonnad koos töötavad, et siin see on lihtsalt nii värske ja kui ma käin startupi üritustel, ükskõik, on nad siin, Eestis või maailmas või kui ma suhtlen, nende ette võtma, et ega siis mulle meeldib see, et arutatakse seda, mis on tulevikus, mida toob, missugused on uued trendid, mille peale oma äri ja järgmisi tooteid üles ehitada, et, et see ei vaata tagasi mingis mõttes minuga eelmine elu oli selline, seal vaadati väga palju tagasi, aga, aga see, see tööstus, nii-öelda tööstus vaatab kogu aeg edasi, räägib uutest huvitavatest asjadest ja eks me selles mõttes, mis ma nüüd olen, kolm aastat ettevõtja olnud, aga jätkuvalt, et ma ikka tunnen, et ma olin ikka rumal selles selles sektoris, nii et kõik need uued tehnoloogiad, mis peale tulevad ja, ja see on sinna väga põnev kogu aeg sunnib ennast edasi liikuma. Kas sa oled mõnikord mõelnud, et kõik see, mida sa oled varem elus teinud, kogenud, õppinud, et see oli nagu ettevalmistus selleks, mida sa praegu teed? No on jah, ikka päris päris tihti tekib, tekib see tunne ka, kõik need inimesed, keda on teekonnal kohatud ja kes nüüd see Fanderbiimi põhimeeskond on need kuidagi, ega nad juhuslikult varasemas elus Teele ei tulnud ja, ja kuidagi praegu need on jah, selline põhimeeskond, et mu teine perekond ikkagi rahvusvaheline väga ja on küll rahvusvaheline. Mul on kahju, et me ei jõua väga pikalt rääkida ja sinu arvamusartiklitest, mida sa oled kirjutanud enamasti Eesti Ekspressis ja mis alati on mind köitnud sellega, et nad pakuvad mingit täiesti uut lahendust mõnele Eestis olnud probleemile. Mis on Eestis viga, et head ideed ei jõua arvamusartiklist ellu. Kuhu nad jäävad, need head ideed? See on, ma nüüd pean tulema väga suure üldistuse tasemel. Et küsimusele vastata noh, seal nagu kes arvab, see ikka peab ellu viima. Minu meelest ei ole niimoodi, et mina arvan, et keegi teine peab ellu viima, et ikka noh, meie enda saatis, meie enda elu on meie enda kätes, kui on probleem, siis tuleb võtta, kätte ära lahendada, see on üks asi, aga, aga mis mulle võib-olla selle Eesti ühiskonna juures natukene häirib on. On see vähene avatus, vähene avatus või, või selline vastuvõtlikkus uutele asjadele, on need siis uued majandusmudelid, on nad siis uued inimesed meie linnapildis ja meie töökeskkonnas ükskõik konnad siis näiteks nahavärvilt teistsugused või on nad keelalt või kultuurilt teistsugused. Ja, ja siis jah, mingisugused uued reformid ja kõike. Me jää ellu, kui me ei muutu. Ja, ja see muutumine ei tähenda nagu radikaalselt teise suunavad meest igas igas mõttes on ta siis, ma ei tea, et me hakkame kõika viie aasta pärast rääkima inglise keelt või, või et meil tuleb hoopis teistsugune kultuur siia, vaid vaidlejaid. Me saame aru, kuhu on maailm liikumas ja kohandame ennast. Me peame olema võimelised kohanduma ja kohandumine saab toimuda ainult läbi avatuse. See mõtteviisi muutmine, aga mõtteviis mõnes mõttes ka õnneks ei muutu väga kiiresti, et kui me mõtleme näiteks seda viiekümneaastast okupatsiooniaega, siis mulle väga imponeerivad kõik need, kes säilitasid oma noh, juunipöörde eelse mõtteviisi, et mõnes mõttes on ka hea, et mõtteviis väga kiiresti iga tuule suunamuutusega ei, ei teiseneda. Ei, ma, ma võib-olla lahutaks mõtteviise identiteedi, et ega me oma identiteeti, kust me pärit, mis meie juured, et, et me ei, meie juured on siin ja ja see on igas mõttes nagu mingis mõttes meie inimeste sool on, on see, see eestlus ja see, see eestimaa siin aga see ei tähenda seda, et me ei peaks. Me ei peaks olema rohkem rohkem avatud ja aktsepteerima seda, et kõik meie ümber muutub ja uus põlvkond tuleb peale teistsugune ja ja maailm ongi rohkem rahvusvaheline, selles mõttes, et see on, see on uus normaal reaalsus, et inimesed töötavad üle piiride töötavadki teistes riikides, nad tulevad tagasi, need käivad ära, on mujal õppivad mujal. Võib-olla tuleb siia teistsugust teistsuguse kultuuritaustaga inimene, kes tuleb siia siia tööle või tuleb siia õppima, et ma arvan, et see ainult rikastab meid. Aga ma ei ole veel näinud, et see kuidagi kahjustaks meie juuri. Ma arvan, et meil see hirm selle juure kahjustamise osas on nii paaniline, et meil need ladvad on kuidagi, ma ei oska öelda. Raagus või. Ja jälle ma ei mäleta missugusest keskkonnast, sinu kirjeldust lasteaiast seal ilmselt aastatagune, et lapsed õppisid lasteaias parajasti tähte ja minu viieaastane poeg teadis kahte-tähega sõna, üks oli ängry vöötse, teine oli ja noh. See haakub hästi selle eelmise jutuga Küll jah. Ja, ja vaatan jah oma, mul on kaks poega, üks on kuueneks, on üheksane, et Nad kasutavad terminit mine panka teadmisega, et pank on arvuti. Kui ma peaksin selgeks neile tegema, pangal on tegelikult ka maja, siis nende jaoks on see arusaamatu. Ja suurem poisse räägib keeles, mida vahend mina. Mina imestan, et kust ta küll seda õpib, ta leiutab oma peas igasuguseid asju. Ükspäev ütles, et ma sportimise masina siin nii sellepärast, et nii tüütu on vanaema vanaisa juurde sõita kolm tundi. Ma teen sellise masina, sõidame autoga sinna Teleportimise masinasse. Me oleme kohe vanaema vanaisa juures. Nüüd kaks päeva tagasi, te teadsite, aga ma seda ikkagi vist ei tee, sest Elaportimise masinas on dimensioonid. Ja kui dimensioon läheb katki, siis võib juhtuda, et see auto jäädki sinna orbiidile. Parem ehitan mingi torude süsteemi. Kus ta teab, seda ma ei tea, aga, aga selliseid vestlesime temaga kodus pean. Väga huvitav. Ühest artiklist jällegi kusagil, sa oled varem öelnud, et sa tegid oma ettevõtte puhtalt selleks, et sa saaksid ise oma aega paremini planeerida ja ja nüüd on meilis see lause, et ma olen Eestist nii palju ära vist vist ikka ei õnnestu väga oma aega planeerida. Ei, ma päris sellepärast ettevõtete ei teinud, aga, aga noh, küsimus on see, et kas ettevõtja kuidagi on vabam logistiline vabadus on mul selles mõttes olemas, et kui ma olen ikkagi Eestis, siis mul on võimalik lastele järgi minna, mul on võimalik neid viia, kui on vaja neid arsti juurde vedada või nad on haiged või et ma saan olla nende juures ja ma saan olemas olla ja ma saan kalendrisse panna selle, et noh, ma viin või toon või olen ja ja selles mõttes noh, ma vaatan ka ettevõttes, et, et see on, see on nagunii aktsepteeritud, et ole, kus sa oled, peaasi, et töö on tehtud ja perekond on 150 aasta pärast kes sul siis on või kes tuleb sulle külla või, või kui on jõuludeks, et mis seal siis tehnikaperet ei ole? Perekonda ikka peab hoidma ja, ja see on nagu see selline see on nagu see toit, mille pinnalt kõike muud jaksab teha. Aga raha tuleb palju olla. Jah, ja aga sellega peab arvestama ja me oleme abikaasaga arutanud ja, ja me oleme nagu tema lõpetas oma ettevõtjaks oleku täpselt sellel kuupäeval, kui mina ettevõtjaks hakkasin, kuidagi täiesti juhuslikult juhtus niimoodi. Ta teab väga hästi, mis on ettevõtja olla, ta teab, mis on reisida ringi, nii et et ega ma ei perekonna mõttes, ma ei saaks niisugust rahvusvahelist äri ajada, kui mul ei oleks sellist tuge kodus ja kui sellist abikaasat ei oleks. Aga miks žanriviimi peab isiklikult käima Singapuris, New Yorgis ja Londonis tutvustamas? Mis selle mõte on? Ühel hetkel see füüsiline kontakt ja inimese käesurumine, see tugevdab sidet ja seal on mitu tasandit, et miks käia, et üks on see, et tuleb hästi palju esinemas käia, meid kutsutakse palju esinema ja esimene, mis tuleb füüsiliselt kohal käia, jah, saab üle Skype'i kahe esineda, aga siis ei teki neid kontakte, mis tekib siis, kui sa astud lavalt maha. Ja me käime Fanderbimist, mitte ainult mina, vaid ka Fanderbimi üks tugevamaid partnereid, Urmas päikel, me käime hästi palju üritustel, me reisi mõlemad hästi palju ja just, et kui tuled lavalt maha, siis tullakse meiega jutule rääkima ja, ja me kuulume sellisesse nii-öelda klubisse, kuhu mitte esinedes ei saa ja, ja me saame jälle järgmise tasandi kontaktidele ligi. Ja kui me näiteks Skype'i teel oleme kellegagi midagi kokku leppinud, on ta siis kas andmevahetuspartner või on ta siis platvormi kasutaja või siis üks hetk ikkagi on hea nende inimesega tekib selline füüsiline kontakt ja, ja jah, sest see hetk, kui inimesed kätt surud, näiteks, et tõesti nagu füüsiline füüsiline aga muidu on võimalik Eestist väga edukalt rahvusvahelist äri ajada, et Skype on meil olemas, see, et me istume öösiti Skype is eile meil tehnoloog, kuulge, direktoriga lõpes Skype ära kuskil kolmveerand 12 ja, ja Urmasele algas järgmine Skype kell 12 öösel. Et see on nagu selles mõttes tavapärane, et, et nii nii lihtsalt on. Vestluspartner on teises ajas, on teises täiesti teises ajavööndis. Meie rääkisime sortleid tsikliga, kes oli siis üheksa tundi maas, aga et temale ei sobinud hommikupoolik ja, ja, ja nii ta läks. Et Skype'i teel saab väga palju asju ära ajada ja, ja kui poleks Skype'i ja kui poleks selliseid elektroonilisi suhtlusvahendeid, siis peaks palju rohkem reisima. Ja sõnaga suurema osa oma tööelust oled sa tegelenud rahaga. Kui tähtis raha? Sinu enda jaoks isiklikult? Ma ei, ilmselt mitte eriti, ma ei tea, kas see on õige vastus. Tuleks anda ja meil on nii palju, on küsitud minu käest seda, et ma mõtlen, kas raha tõstab õnnetasand minu meelest ei tõsta. Ma mäletan ülikooli ajal, kui ma tulin oma esimesse ülikooli siia Tallinnasse majandusõigust õppima, mõnin, puruvaene tudeng, ma pidin olemise eest maksma ja mul tõesti ei andnud raha isegi mitte selleks, et minna kursusekaaslastega õue või nii-öelda õhtul pubisse, et ma sain võibolla endale lubada ühe teeõhtu jooksul. Aga siis me käisime siis meil oli aega, siis ma lugesin raamatuid, sime, kolasime vanalinnas, käisime mingeid vanalinna õuesid vaatamas ja ja avastasime Tallinnat ja ma ei ütleks, et ma õnnetase oli kuidagi madalam tänu sellele, et mul ei olnud üldse raha. See, et me mingeid asju nüüd saame majanduslikult endale rohkem lubada ja reisida. Noh, ilmselt avaldab ka jälle noh, maailmapilti, et lapsed on käinud vähemalt pool ookeanini Aasias, kui, kui seal Ameerika pool suunal. Ta on näinud maailma, nad on näinud erinevaid riike, nad on näinud erineva raha, värvikeelega inimesi, nad võtavad seda väga loomulik, näete, et ilmselt see on see, mida nii-öelda raha võimaldab. Aga ma arvan, et õnnetaset raha ei tõsta. Õnnetase on ikkagi meie enda südamise peas. Sa käid loenguid pidamas ühesuguse eduga nii Räpinas väikeses koolis kui Londonis ja, ja seal Räpinas oli loengu teemaks, et kuidas olla õnnelik ja edukas. Palun nüüd üheminutiline, lühike kokkuvõte sellest, kuidas olla õnnelik. Keerukas ei Räpinast ma käisin lastele rääkimas seda, et julgustada neid ettevõtjaks hakkama, sest mina käisin koolis, siis mina mõtlesin, kui meil oleks päris ettevõtja ees olnud, et oleks palju julgem olnud, et sa näed kedagi, kes kes oma edust räägib, aga tuleb uskuda iseendasse rohkem ja, ja võib-olla enda võimalustesse rohkem ja nagu ma kuskil siin keskel ütlesin, nii palju sõltub imest iseendast, sõltub sellest, kuidas me maailma vaatame, kas kõik on halvasti või vaatan siit aknast välja pilvelanna kikk, päike paistab küll, see Tallinn on ilus, et, et mis siis, et on, on hall taevas, aga kontrastid on ju väga ilus, et külme, elame ilusal maal, nii et olgem rohkem positiivsed ja avatud. Ongi saateaeg otsakorral, mul on väga hea meel, et Kaidis oled varem käinud vikerraadio saadetes esinemas ja rääkimas ja loodan, et tulevikus ikka veel on põhjust sind kutsuda, et sa teed üha uusi ja uusi asju, mis on maailmas edukad. Palju edu sulle, aitäh. Kaid iroosalep oli meil täna saates külas, mina olen Kaja Kärner ja järgmine kajalood on jälle tuleval laupäeval samal kellaajal kuulmiseni. Kojalood.