Tervist jää raadiokuulaja, MINA, OLEN, Jaanelgula ja on kätte jõudnud taas aeg, et hakata kuulama saadet originaal ja koopia. Kuna see on juba 15-st saade, siis siitpoolt ka üks väikene äramärkimine neile kuulajatele, kes on kõiki eelnevaid saateid kuulda. Tore nüüd siis alustama, saata originaal ja koopia 15 10. osaga. Lühidalt neile, kes saadet esmakordselt juhtuvad kuulama. Originaal ja koopia on muusikaküllane raadiosaade, kus ma mängin tuttavaid eestikeelseid muusikapalasid lähiminevikust ning sinna kõrvale Nende lugude originaale ehtis moodsamas keeles originaale ja kavereid. Kõik eelnevad saated on järelkuulatavad vikerraadio koduleheküljel. Tänud juba, et internetikeskkonna Orkuti eesti muusika kommuunile. Nad teavad küll ise, mille eest. Niisiis saate juurde. Eelmisest 14 10.-st saates kuulasime laulu, lõppenud on päevad Helgi Sallo esitatuna ja ma kurtsin, et pole suutnud leida loo originaali ja mängisin tremeloosi laulu, sademe lammi, mis on tegelikult selle loo algversiooni kaver. Tänu raadiokuulaja Andresele on võimalik nüüd mulle ära mängida ka selle loo all versioon mis on hoopistükkis itaaliakeelne. Selle on kirjutanud itaallased, Danielle patchi ja maarjaPansseeri lugu on pärit aastast 1968. See on lugu nimega Uno Trankillu ja selle esitav Riccardo del turg. Võlg on võõra oma, nii on vanarahvas kunagi öelnud. Ja nüüd on siis võlg likvideeritud. Nüüd siis loo juurde, mis on kirjutatud aastal 1969 tegelikult laulul loola originaalsõnumis, eestikeelse loola sõnade autor Juhan sütt oma Fixile kirjutatud tekstis kasutada kuna Kingsi loola jutustab sellest, kuidas üks mees, Kingsi tollane mänedžer Robert võis, veetis terve öö ühes Soho klubis tantsides mustanahalise trantslastiidiga. 80.-te algul Nõukogude Eestis polnud lihtsalt kombeks sellistel teemadel laulda. Nagu juba aru saite, hakkamegi nüüd kohe kuulama laulu loola kaht versiooni. Esiteks koopia ansambel Fix ja siis originaalansamblilt. King's Lola on kirjutanud Roy teegis. Üks mõte juba tõustes pähe, lõi veel mu hommikul köögis jahtuda või? Ola kes õuel. Oota. Arma hanged on maas mille vastu ei saa. Saates originaal ja koopia on üle hulga aja jälle külaline ja mul on väga mõnus tervitada Anne Veskit, tere. Tere. Meil on saates sellised huvitavad öelda lähiminevikulood, mis on Eestis populaarsed olnud ja ja ega eriti inimesed ei tea, kust kohast nad pärit on, tollel ajal lihtsalt kuulati kuskilt raadiojaamast või lindijupi pealt mingisugune lugu või vaadata, et oh, väga vahva, tehti eestikeelsed sõnad peale ja nii ta saigi meil kuumaks. Ja sinu ühe looga on just täpselt seesama asi, et ega ta seal väljamaal keegi seda lugu ei tea, aga sina laulsid oma roosiaia kuninganna siin totaalseks hitiks ja näiteks väljamaal on see lugu täiesti x kategooria lugu. Selle loo nimi on nagu ilma Eikid Raidsamdei. Mis kuidagi kuningannana nagu välja ei tule, ei tule üldvalgustatud. Tegelikult see oli vitamine aegsetest, esimestest hittidest, mis mul nagu välja kujunenud, ma arvan, et seal mängisid rolli mitmed asjad, kõigepealt ütlen, kes mulle mulle tõi Jüri isiklikult selle laulu ja võib-olla rahvas ei teagi, et seda laulu lõpus kogunev meesterahvas peeker, keda keegi ei tulnud selle peale lihtsalt mulle paljud meeste helistikus lood väga hästi sobivat, ma ei ole nii väga kõrge äragma, rohkemgi aldilaulja. No eks muidugi, vitamiin vaatas ka, et lugu oleks selline Tansulisem mida saab nagu pidudel kasutada ja spiiker tehtud. Hästi, paljud on hästi populaarne, aga seda lugu mina küll ise ei olegi. Seepärast, et nad on aastast 74, nii et 74. aastal lugu ja täiesti mingi x Ütleme niimoodi, et ta ei olnud mingit sellel ajal, läänes mitte, aga ju siis oli vaja just minu Smanti selles loos ei tuleks ja need sõnad võib-olla rose kuninganna ja siis kui ikkagi Jüri Mitt väga mõttes. Suur tänu talle loomulikult sellest, et kuidas ikka veskile esimest korda nagu välja tulla. Ta mõtles selle suure laia kübara ja tegelikult kübarad mulle ikka õudselt hästi lähevad. Ja siis, kui seda sai seal Saaremaa kadakate vahel filmida sellest, ma ei saa siiamaani aru, miks me seal kadakate vahel seal pidime ringi käima. Aga on võib-olla see luu, selles oli ka väike jälle iva või smann, et äkki mul suvekodu sinna saada. Nüüd ta elabki Saaremaal, Evelin, selline märk, võib-olla ta tunnetas ette. Aga noor kena neiu, suure laia kübaraga, ilus meri, päike, tuul, unistav. Võib-olla kõik see kokku tekitas sellise, nüüd öeldakse imidži või mida vist antud mängijal oli vaja rahvale romantika, romantika ja eks iga neiu ootab seda oma kuningat, kes talle seal roosiaias tooksid ja tee Monima jääb igavesti muinasjutu kuldteema, nii et printsess tornis ja ootab oma valged valgel hobusel tulevad printima, oleks olnud seal veel selle hobuse pealetanud kadakate vahel võib-olla ei olegi veel üheks ööks äkki viimne reliikvia. Aga võib-olla sellel ajal ka oli sellel seos väike, ma ei tea, kas liikmeli sellel ajal juba väljas. No võib-olla küll jah või reliikvia oli küll 69 tehti, aga no see romantika sobis hästi ja Eesti rahvale on see laul väga meele järgi olnud ja sa laulad ja seda siiamaani siiamaani. Mitte ühtegi pidu ei lähe mööda ilma rose kuningannat võin veel öelda, nüüd ongi siis kõige õigem aeg kuulata, kõigepealt tuletan meelde, kuidas annekena laulis seda laulu siis kuulame laulu originaali, mille on siis linti 74. aastal laulnud George päiker ja ulmeikid, raid samm tõi, me teeme kunagi mõnel päeval seda õigesti, on selle loo originaalpealkiri. Teine hitt, mille ta saab, vist ei saa ka ühtegi kontserti ja piduõhtut veeta, on võtmete lugu. Jätke võtmed väljapoole, just, et seda omal ajal oli väikene, selline nali liikus ringi, et et see on Eesti vangide lemmiklaul. Võib-olla kunagi hallil ajal võiski inimesed jätta üldse ei pandudki võtmeid, võib-olla ette jäeti lihtsalt nunny luuavars jah, et siis on selge, et peremeest pole kodus härra uksest sisse minek. Aga tahaks öelda, suured sõna. Ei aitäh kõigepealt jaakveskile, kes need eestikeelsed teil mõlemad siis üheksa filmi ja Rose kuningannale tegi tema ja, ja jätke võtmed väljapoole, sest tegelikult, kus sa seda teksti kuulata, siis on seal samamoodi väga palju muinasjuttude tegelasi pandud nagu ühte patta. Ja kui sa kuulad selle laulu ära, hästi palju tuttavaid sõnu ja laulul ongi alati vaja, et midagi tuttavat oleks kohe ette, mis meelde jääks. Ja selle laulu originaalesitaja on Rafael agara, kes on itaalia lauljanna Taali tegelikult nagu tant, see ei anna, kes laulis ka väga hästi. Ja ma mäletan, kui Jüri Makarov oli sellel ajal veel hästi tuntud Jokey diskor ja diskor ja praegu tuntud lambakasvataja Otto inimesed arenevad. Aga sellel ajal oli tema see, kellel oli nagu seda välismaa muusikat ja ma läksin spetsiaalselt mitu korda tema juurde. Ma võin nüüd öelda ka, et laulu veel need kaks laulu saime täpselt tema käest kodus kuulasime, läksin tema juurde koju talasel Lasnamäel, kuulasime neid makilinte ja tema ise näed, pane, pane tähele seda lugu, kuula seda lugu ja nende kahe looga ma sealt tulin koju, see oli täielik viljasaak, ma ütleksin. Ja kui need eesti keeles kõlama hakkasid, siis mõlemad olid teist aastat. Eelmise looga oli Tõnu Jüri mütile nüüd on. Ja järelikult Jürid mängivad suurt rolli minu elus, aga alati see on nii, et on vaja kellelegi väikest nagu näpunäidet või tõuget või kui juba kaks inimest leiavad, et see on hea lugu ja veel kolmandat. Järelikult on väike lootus, et sellest loost saavad aru või et ta saab kunagi või on võimalus saada. Ütleme, puudutab paljude jaanuarist No samal ajal, kui sina jätsid võtmed väljapoole, samal ajal oli Tartus selline kollektiiv nagu ansambel Fix. Umbes samal ajal, nemad tegid kuninganna laulu seal täpselt samamoodi hästi palju neid muinasjututegelasi sees, et kuidagi nagu üks periood on olnud, jaga muinasjutt. Tulin käega mõnes, et minu arust jäävad meiega elama kuni kuni viimsepäevani. Kõik me usume ikkagi sellesse kõige helgemasse, kõige paremasse ja ja muinasväike muinasjutt elab Me köögis. Nii et kuulame siis kõigepealt Anne Veskit ja siis kuulame rahvaile kärati, aitäh, Anne. Ja loodame teist 30 aastat veel areenil meid rõõmustamas. Mis arvad? No eesmärk on püsti pandud, nii et me oleme sinnapoole teel, aitäh. Kõlas laul nimega haigele sur internetti tõlge hispaania-inglise-eesti Ningem lõunasse ja sellel võtmete lool on ka olemas veel itaaliakeelne pealkiri, tan Tjaaguuri ehk siis inglise keeles pest Uišis ehk siis eesti keeli parimad soovid, nii palju siis eelnenud loost. Nüüd jääme aga kahe järgmise loo ajaks maarjamaale. 1968. aastal salvestati Eesti raadio stuudios ansambel virmalised, kaks laulu üksinda ja ainult sulle. Seda viimast me nüüd kuulama hakkamegi. Selle laulu kirjutas 1967. aastal Toivo Kurmet ja sellel laulul on meie Eesti Raadio fonoteegis kaks peakirja ainult sulle ja ainult sulle. 1969. aasta lõpul oleks pidanud kaks ja veel kaks uut lugu singlina ilmuma firma meloodia Riia stuudio poolt välja antuna, kuid see projekt jäigi teostamata, kuna EKP Keskkomitee kultuuriosakond keelas selle lihtsalt ära. Virmaliste tolleaegne asjaajaja Jüri lina oli sellest sammust väga nördinud. Kurmeti heliloomingust on hakatud tänapäeval rohkem rääkima ja noored muusikud on leidnud tema laulud ka ülesse. Kuulame nüüd virmalisi ning lugu ainult sull ja seepeale sama loo Vaiko Epliku poolset versiooni. Et, et parem on all Kin kõigest ma-ai nüüd sul on külg. Müüt. Tain untsu. Järgmise loo kaks eri versiooni on mu peas olnud juba aastaid, aga pole tänaseni. No ütleme, et see kokkusaamine toimus umbes kuu aega tagasi. Nimelt seda saadeti 24 tundi ööpäevas, kogu aeg on kõrv kikkis ja mõte töötab. Olen saanud palju abi tuttavatelt ja sõpradelt ning mõnikord isegi võhivõõrastelt, keda tunnen ainult internetinimede kaudu. Siinkohal tänud Andresele, rohkem ma temast ei tea midagi. Ja tänud ka Vello Salumetsale, kes samasisulist saadet Elmari raadios aastaid vedas. Ühesõnaga nende kahe loo juurde minu lapsepõlves Tartus sai vaadata vaid kahte telekanalit Eesti televisiooni ja kesktelevisiooni. Hiljem tuli ka detsimeeter TV. Siis saigi ju kõiki, ETV-s tulevad muusikasaated ja filmid mitmeid kordi üle ja läbi vaadatud. Meenub 70.-te keskel üks telefilm, kus ansambel Laine laulis laevalael. Selline oli ka filmi pealkiri. Sellest telefilmist meenub vaid üks lugu, kus laine naised kargasid mingi purjeka tekil ja laulsid vene keeles ühte toredat laulu. See laul küll ei tundunud tol ajal ei eesti ega slaavi pärit lihtsalt olu olema, seal olid tegelasteks surman, pootsman ja kapita. Lugu kummitas mind pidevalt. Samas hiljem olen ma ka seda laulu ka inglisekeelsena kuulnud. Hiljuti tuli selgus minu mõtetesse, et seda inglisekeelset versiooni peaks laulma väga erilise naise häälega kollektiiv Miduvate Rõud. Hakkasin asja uurima, nii oligi siinkohal siis selle pika uurimistöö tulemus. Kõigepealt koopia ansambel Laine ja kes seal on lugu Eesti telefilmi 1009 174. aastal tehtud 16 minutilisest telefilmist. Laine laulab laevalael ning siis originaal šoti pundilt Midulev Rõud ja lugu Botonsap laul aastast 1972. Selle koha peal saab ka 15. originaal ja koopia läbi. Kohtume kunagi tulevikus saategi Jaanelgula.