Head rahvusvahelist muusikapäeva kõikidele kuulajatele ja tänasele saatekülalisele, kelleks on tenor Mati Turi. Tere tulemast saatesse. Tervist, mina olen saatejuht Kaja Kärner. Mati, kas sinul on kõik päevad aastas muusikapäevad, et ei ole ühtegi päeva, kus poleks kas prooviesinemist, kontserti, hääleharjutusi või vähemalt muusika kuulamist? Ma olen selles mõttes ikka täitsa normaalne inimene, et päris nii ma ei ei lase endaga nii-öelda toimetada, et On täiesti laulu vabapäevi, üks periood on hetkel täiesti käimas, ma olen piisavalt palju kevadest kuni siis suve keskpaigani olnud, kes ja, ja juuli keskelt alates kuni isegi augusti lõpuni võiks öelda, olin täitsa rahulikult nii-öelda jalad rohus. Kas see periood annab hingele ka mingit teistmoodi tuge, kui saab olla jalad rahus? Ta lihtsalt peab olema nii, sest teisiti teisiti jookseks kaasaegselt väljendudes juhe kokku kogu aeg anda endast kõike ja olla rakkes siis teiste jaoks see aeg, mis enda jaoks on ja oma pere jaoks sealt ju see kõik pihta hakkabki. See, kui me lähme laulma ja tegema asju, siis peab olema millestki rääkida. Ma arvan, et Eestimaa oma olemusega ja loodusega koos minu inimestega on ikka see, millest ma räägin. Siis kui on jälle tööaeg. Et aru saada, kuidas oled oma eluga sellesse punkti jõudnud, vaatame pisut tagasi. Kui see peaksid välja valima ühe inimese paljude hulgast, kellele sul on põhjust olla tänulik siis kes see oleks ja mille eest on põhjust tänulik olla. See on huvitav küsimus. Olen lõpuni ja väga tänulik oma kõrval seisvale inimesele, kellega ma olen ühisteet käinud viimased 10 aastat ja tänulik just selle eest, et ta võtab mind sellisena, nagu ma olen. Kui ma sulgen koduukse, siis ma ei pea olema teine inimene. Justkui see, kes meeldiks või, või mitte, ei meeldiks. Ma peaksin ikka päris hulluks minema siis, kui ma pean ennast muutma. Teatud hetkedel seda ma ei suuda. Ma olen paras parajal kange tükk selles mõttes, et ega ma ennast ikka ei muuda. Ja kui inimene võtab mind sellisena, nagu ma olen, siis ongi väga suur asi. Oled ühes intervjuus öelnud, et sinu elukreedo on see, et ole ise ole see, kes sa oled, täpselt see nii, nagu sa praegu sõnastasid. Ma ei ütleks praegu ka teistmoodi. Missugune on see iseolev, Mati Turi? Ta on, ta on niisugune parajalt paras, mitte väänikaga. Taan suhteliselt isepäine, avaralt mõtlev, kiirelt otsustama, oma otsuseid, mõnikord ka kiirelt muutev suhteliselt spontaanne ja omadele ja sõpradele avatud inimene. Ja ma arvan, et ega ma väga palju sellega mööda pole pannud, et peaks midagi ka tagantjärele kahetsema. Väga ei kahetse elusti. Ei, ma ei kahetse, jah, eriti mitte midagi, see, mis on tehtud, see on järelikult olnud vajalik ja eks kõik see, mis tuleb edaspidi selle pealt ta ju tuleb, mis on elus ära tehtud. Tartu poiss, kes su Elleri muusikakooli viis Elleri muusikakooli viis mind tegelikult täiesti vale mõtte. Nimelt ma tahtsin suure hurraaga minna õppima mööblitisleriks lähen kulmal inimesse kutsekeskkooli, mis ei olnud mitte väga kaugel sellest 10.-st keskkoolist, kus ma siis kogu aeg käisin. Ja kummaline Ma paberitega toimetanud seal ja ei hakanud neid juba kulmanisse sisse viima, siis minu lauluõpetaja Heli Tiiu On tuli minu juurde, ütles, et vati, et mul on tunne, et seda tisleriametit võid sa elus ka õppida, aga see, mis sulle antud on, seda sa peaksid nagu arendama. Et oleks niisugune kool olemas nagu Elleri muusikakool, et ole hea poiss, mine sinna ära, saab tulla alati ja tisleriamet ei kao kuhugi. Elu on näidanud, et kõik oligi täpselt nii, saab ka tehtud muid asju, aga see pool, mida õpeta, nägi minus, et on vaja arendada edasi. Nii ta siis läks. Aga sa ei läinud laulmist õppima. Ma läksin koorijuhtimist õppima mille üle mul on ülimalt hea meel. Koorijuhtimise stuudium oli üks suuri aluse panijaid selleks, et saaks aru muusikast. Et ma võtan, et kas koori partituuri või mingi laulu või, või ükskõik mida siis ja ma saan tast aru. Koorijuhtimise stuudium arendas väga harmooniat, Ansambli kuulmist, kõike seda, mida tänapäeval tihti laulvate inimestel vajaka jääb. Ma ei võta ette nootja eakoveerima, vaid ma võtan selle ette ja, ja loen seda täpselt nagu arusaadavas keeles kirjutatud teksti. Ja siis tuli keegi inimene, kes viis su lauluõpingute juurde. Jah jah, tuli küll, kuidas ta nüüd tuli, aga see elukene veeres kuidagi niimoodi, et see konservatoorium siis ka kuidagi pärast sõjaväge tuli silmapiirile ja sinnagi sai astutud koorijuhtimisse Ants Üleoja juurde. Ja see stuudium, mis siis edasi läks? Konservatooriumis koorijuhtimise erialal see veel kord täiendas kõike seda, mida oli nagu enne Elleris kergelt õpitud ja laulmise juurde ma jõudsin ikkagi Vila kammerkooris Eesti filharmoonia kammerkooris, Tõnu Kaljuste julgustusel, et ma peaksin ikka laulma. Ja siis tulid laulmisõpingud. Siis tulid kõik nagu teineteise peale tulid nagu solisti asjad ja laulmisalased nõuanded, justkui kooslaulmisõpinguid tulid ka paralleelselt koorijuhtimise stuudiumiga. Maga enamat. Laulmisõppimisest tuli siiski hiljem veidike hiljem. Kus sa hetkel oma lauljateel oled, selles mõttes, et kas sa veel tunned, et sa vajad mõne tuntud lauluõpetaja pilku peale või, või nõuandeküsimist või oled sa juba sealmaal, et tahaksid, et sul oleks endal lauluõpilased? Õpetamine on väga vastutusrikas tegevus ja eks elu näitab, kas seda saan kunagi õpetada ise? Praegu hetkel olen ise käin õpetaja juures aeg-ajalt ja seda tööd ei saagi teisiti teha. Peab olema lihtsalt üks võõras kõrv, kes ütleb sulle, mida tema kuuleb. Ja mida ta seal võib olla kuulda ei sooviks, aga seda kõrva ja inimene usaldama. Ehk siis mul peab olema usaldus selle inimese vastu, kelle juures ma õppimas käin. Kuidas laulja leiab inimesi, keda ta usaldab rohkem kui iseennast? Läbi kogemuse ainult see on, see on üks otsing, ainult satud ju erinevate inimeste juurde, elu viib kokku. Aga, aga siis, kui sa kellelegi ära tunned, kas või mingiks ajaks see inimene ei pea sul olema terveks eluks häda. Aga heade inimeste puhul juhtub tihtipeale nii, et nad jäävad kauemaks kui kaks või kolm korda. Kas see inimene, kellele see aeg-ajalt käid oma mõtete kinnituseks ette laulmas, on Eestist või väljastpoolt Eestit kroonika väljastpoolt Eestit? Ja see on Eesti lauljate puhul tavaline. See oli jah, vist on mis ei ole ka halb. Aga aga mujal kuidagi on ka võib-olla neutraalsem saada nõu sest teistel hästi pisike ja me tunneme ju kõiki muusika, inimesi omavahel. Ja see nõuandmine, ma arvan, võiks tulla ikkagi väljastpoolt. Siis on nagu leht puhas. Läheme sinu laule teile edasi, kas see tuli pisut rohkem kui kümneaastasest tööst filharmoonia kammerkooris, et sind hakati alguses võtma kui oratooriumides, tenori partii lauljat? Ja ma laulsin enam-vähem kõik kuratooriumi ära, mida ma tean. Ja ma olen selle alguse üle nagu hästi tänulik siis eelkõige Tõnule ikkagi. Sest see repertuaarimass, mis nagu käis suust läbi, see oli meeletult suur. Ja mul on hea meel selle üle, et see ei hakanud pihta ooperirepertuaariga vaid ta hakkas pihta just selle muusikalise meditsiiniga, mida pakuvad Bach, Haydni, Mozart, kõik need alustalad, mis tegelikult muusikas olemas on ka ooperimuusikas. Ja sellest muusikast alustada, oli väga suur võimalus ja, ja ma ütleksin isegi asendamatu kingitus. See, et ma ise seda võimalust ära kasutada ja see on juba teine, teine teema. Et võib-olla kui oleks väga halvasti läinud, siis poleks enam tahetud. Aga kuidagi see asi hakkas nagu minema sinna suunas, et jälle öeldi, et näed, see asi tuli jälle hästi välja ja. Oi, see oli ilus kontsert ja ja seal jälle olid õnnestumise ja siis tulid siis tulid nagu, nagu asjad läksid perspektiivis sinnamaale, et lõpuks ma sain aru, et ahah nüüd ma pean nagu ise enda vastutus läks nii suureks, et ma pean ennast hakkama väga kõvasti täiendama selles suhtes, et üldse laulda osata. Sest mida suuremaks lähevad võimalused, seda suuremaks lähevad nõudmised iseenda suhtes. Ja seda suurem on vastutus. Sa oled väga enesekriitiline. Ja seda, seda küll. Kui mul ikka midagi tuksi läheb, siis ma. Siis ma tahan teha niimoodi, et järgmine kord enam ei läheks. Kas see, et sa oled kõik klassikalised aratooriumid ja missad läbi laulnud, mitte kõik, aga hästi palju. Kas see on põhjus, et sind näeb nüüd rohkem ooperilaval? Prügi oleks asi niimoodi kuidagi nagu ka loomulikult. Sinna suunas mind inimene, kelle nimi on jaak koreale kes oli siin Eestis meie laulukateedris. Ja tema oli, tema oli tegelikult see mees, kes ütles, et mina peaksin laulma kindlasti ooperis ja minu võimalused oleksid lauldova kerit. Ehk siis Wagneri oopereid. Alguses ma nagu ei oskanud sellele isegi kuidagi reageerida, eks ma käisin Jaagoga tunnis ja tegime asja ja, ja see, see loomulik kulg nagu oligi, huvitav, et ühel hetkel tuligi selline võimalus ja selgus, et näe, saabki laulda maaklerit. Ja praegu on nagu selles mõttes kogutud töövahendeid laua peale palju rohkem, mida saab selles suunas kasutada. Et peab vastu ja tore olla. Esimene kord, kui ma sind Estonia teatri ooperilaval nägin, oligi Jack'i Eino Rossini ooperi Wilhelm Tell kontsertettekanne. Ja oli selline kord. Ja kui ma õigesti aru sain, sa pidid väga lühikese etteteatamisajaga asendama üht-teist tenorit ja kui ma õigesti mäletan, sa laulsid selle partii peast. Ei pea ostma ei laulnud seda, sest see oleks olnud võimatu, kuna ma olin just üle tee. Ma mäletan seda väga hästi, ma olin üle tee raamatupoes. Ja mulle tuli selline kõne ja öeldi, et oled sa ikka Tallinnas. Ma mõtlesin, et no Tallinnas Tallinnast. Et mis edasi saab, et ole hea, et saad sa tulla ooperimajja. Et täna on selline lugu, et peaks proovima siin ühte asja. Et lugu on küll bla, et vaatame, siis laulame läbi ja siis nii mina siis hakkasin uurima Tottetava, et kuidas. Et millal see siis nagu etendused on ja et kuidas selle asjaga siis läheb, eiei etendus on kell seitse, täna õhtul öeldi mulle. Kell oli seal kusagil pealt kolme natuke. Ja siis ei teagi kuidagi nagu jalad viisid sinna Estonia suunas ja läksin üle tee ja sain selle noodi kätte ja laulsime paabel läbi ja ja vahepeal käidi mulle smokingut toomas või tracki, mis ta siis oli. Ja siis oligi, ühel hetkel ma panin noodi kinni, otsustasin, et noh, jääb siis nii nagu on ja ja seitse oligi kontsert. Kas seda juhtunud elus tihti, et tuleb paaritunnise etteteatamisega või, või päevase etteteatamisega astuda ettekandesse kui on tegemist tavalise etendusega, kus on sissetulekud, väljaminekud partneriga et seda kõike tuleb väga lühikese aja jooksul äratada? Õnneks mitte mu elu on mind kuidagi selles mõttes hoidnud, et ma ei ole. Ma ei ole seda tsirkust pidanud väga palju tegema. Aga samas, kui, kui tuleb jälle selline hetk, siis tuleb teha midagi, pole parata, võib olla palju markantsem lugu oli eelmisel aastal, mul tuli praegu meelde üks naljakas lugu. Meil oli kontsert Britteni. Vot ma pean meelde tuletama täpselt need teosed, aga oli, oli selline situatsioon, kus ma olin ära õppinud Britteni ühe teose mis oli prantsuse keeles, oleksin kohale ja selgus, et ma olin mingi valemiga õppinud ära täiesti toonud kaasa täiesti vale teose. Tegelikult pidi laulma hoopis teist lugu. Ja üks päev oli selleks aega, eks siis järgmine päev oli ka hommikul proov ja siis võtsin siis kaenlasse selle teise teose mis oli üks ainsa Britteni teos, mida ma polnud varem üldse laulnud. Ja õhtul hotellis õppisin ära selle uue asja ja siis järgmine hommik laulsin juba õigetu. Õnneks ei ole minuga väga tihti siukest asja juhtunud. Lauljad õpivad lauluõpingute käigus itaalia keelt aga prantsuse keeles olevat pidanud ise omal käel omandama. Noh, ja ma lähen ikka, kui on, kui on mingisugune võõras keel, siis tuleb minna inimese juurde, kes seda oskab ja ja panna need asjad omale kirja, prantsuse keelama, isegi kirjutan täitsa sild haaval omale, kuidas seda täpselt hääldatakse, mida pole ikkagi õppinud, seda ju ei oska. Ja tuleb viia ennast nii kaugele, et sa saad vähemalt aru, mida sa suust välja ajad. Pole ju mõtet. Mulle tundub, et sa oled esinenud väljaspool Eestit märksa rohkem kui Eestis. Ma arvan, et need asjad on ikkagi mingisuguses tasakaalus, kuigi viimasel ajal on viimase nelja-viie aasta jooksul on kuidagi kummaliselt nii läinud. Et ma võin öelda, et äkki olengi vist laulnud väljaspool rohkem kui Eestis, aga õnneks on ikkagi ka Eestis saanud häält teha. Kammerkontserdid on Eestist läinud väga edukalt. Jaa, seda küll ja ja mul on, mul on nagu hästi hea meel selle üle, et saab laulda Eestimaal Eesti inimesena ja mõnikord ka eesti keeles. Räägime äsja lõppenud suvest väljas on oktoobrikuu, nüüd juba ja ilmad ka käest ära läinud. Aga suvi, nagu sa ka intervjuu alguses vihjasid, oli väga töökas ja see oli siis Inglismaal liid siis neljandat suve koos Nov ooperaga Bodroloovio just. Kuidas seda tööd seal iseloomustada? See on väga professionaalne töö. Ma ei oska muud midagi öelda. On väga suur au olla nii heade inimeste keskel kes teavad täpselt, mida nad teevad. Kes teavad täpselt, mida tahetakse sinu käest saada kes on muusikaliselt väga kõrgel tasemel alates orkestrist lõpetades dirigendiks. See on puhas rõõm teha muusikat ilma pressimata. Et keegi sul kaela peale ei istu ja keegi ei taha sust midagi enamat, kui sa tegelikult oled võimeline pakkuma. Ja kes ka ei saa tahta vähemat. Mulle tundub, et asi ei ole ainult professionaalselt, väga heades oskustes. Mulle tundub, et tegemist on muusikutega, kes on nii pühendunud, et nad ainult elavadki muusikas, elavad nendes teostes, mida parajasti esitatakse. Ma ei oska täpselt öelda, kust see alguse saab. Aga muusikat ei saa kunagi teha läbi. Läbi vaeva läbi karjerismi läbi nõudmiste ainult ja läbi selle, et esitaja siis või interpreet üldse tunneks ennast kuidagi nurka surutuna. Väga hea dirigent on see, kes annab piisavalt palju vabadust. Kontrollib asja täpselt nii palju, kui seda tarvis on siis lõpptulemus on väga kerge ja väga lihtne on seda materjali siis edasi anda publikule ja nendele samadele muusikutele ja sellele dirigendile, kes sinuga teeb koostööd. Hea tunne on ikkagi põhiline asi, mida, mis peab inimesel kaasas olema selleks, et ta saaks teha head muusikat. Hästi. Ja selle nelja suve vältel liid, siis te olete toonud ettekandele Wagneri vitroloogiast Nibelungide sõrmus. Kui mitu osa. Mina osalesin siig Fredis ja jumalate hukkus siis kaks viimast ooperit. Ja esimene aasta, kui ma sinna läksin, oligi siig, pritsis, tuli jumalate hukk. Kolmandal aastal pidi olema kogu kogu ring kuus korda esitatud järjest, aga selleks vist ei jätkunud neil finantse. Ja selle asemele võeti siis Lendav Hollandlane kus ma sain laulda Erikut ja seda oli ka kuut kuus etendust, nemad teevad alati stabiilselt. Ja neljas aasta oli siis kogu ring kuus korda läbi kus ma kahjuks ei saanud osaleda sic Friidis. Kuna mul oli leping Stuttgardi ooperiga, kus ma laulsin, mainisin, et siis ma sain, ma sain osaleda ainult jumalate huku etenduses. Neli ja pool tundi etendust. Isegi rohkem koos vaheajaga kuus ja pool kus kahe vaheajaga Kui koormav seon lauljale? See läheb märkamatult. Sellest ei saa üldse aru, seal see on puhas õnn ja rõõm. Kõlab totakalt, aga see on nii. See on see aeg, mis sa seal teatris oled, seal tekki, jah, see on pikk aeg. Aga aga kui sa hakkad seda otsast seda teed käima, siis ta ühel hetkel on nagu Lagoogi kohe läbi. Ma ei oska öelda, see, see ei ole minu jaoks midagi koormavad. Korraga kõige koormava osa sellest etendusest on kaks vaheaega. Kui palju see nõuab aega, et sellest kuuetunnisest etendusest välja tulla? Natuke läheb, samal õhtul ei saa, magama, lähed ikkagi suht hilja. Aga mul mul pigem võttis sellel aastal just sellel suvel see väljatulek päris palju aega, et et nüüd sa ei pea enam midagi tegema. Nüüd on puhkus ja kogu aeg on niisugune tunne, nagu sa peaksid kogu aeg midagi jälle tegema. Jälle nädala pärast kuhugi lendama. Jälle kogu aeg on mingisugune väike niisugune ora tagumikus. Et sellest sellest orast lahti saamine võtab ikkagi paar-kolm nädalat aega, minul vähemalt sellel aastal võttis küll. Nojaa, markeerime ära veel selle Stuttgardis tehtud töö. Sa oled ühes varasemas raadiosaates klassikaraadios öelnud, et ei olnud suurem asi lavastus. Kirjelda palun ühte lavastust, mis jätab laulja hinge. Niisuguse rahulolematuse tunne. Või teine variant, et missugune on lavastaja, kellega sa ilmtingimata tahad teha koostööd või kellega sa heal meelel teed koostööd? See lavastaja on selline inimene, kes tahab ise teha sinuga koostööd. See inimene, kes näeb, et see, mida sina temale pakud läheb paremaks siis, kui tema oma nõuanded kaasa annab. Ja see ongi niisugune nagu pidev ring või selline keskustelu millest lõpuks siis tekivad hetked, mis aitavad sinul olla laval lõpuks, sest mina olen ju tegelikult laual pärast nagu alasti ju ise proovid on läbi, kõik töö on tehtud nüüd see, mis sealt lavalt tuleb, eks ole ikka selle koostöö tulemus. Kui keegi Kuidas te suhtute sellesse klassikaliste ooperite tänapäevasesse konteksti, toomisesse? Täiesti sõltub sellest, kuidas ta tänapäeva konteksti tuuakse. See, kui pannakse lipsud ette ja ülikonnad selga, siis see võib toimida kahte pidi. See võib toimida nagu kontori kohvipaus või see võib toimida ka täiesti reaalselt niimoodi, et sa hakkadki nägema seal mingeid teisi asju ja need kostüümid sind enam niivõrd ei häirigi, vaid hoopis nagu võib-olla toetavad seda, mis laval toimub. Ja kogu see kaasajastamine lõpuni mulle ikkagi jätab selle tunde, et saame nagu lihtsamalt midagi teha või oh, paneme poistele ülikonnad selga, tüdrukutele vaikse kinga jalga ja ja teeme huuled punaseks ja ongi tore, tegelikult alati ei ole tore. Ja eriti kui minnakse liiale asjade segamisega. Juskui toome lavale katedraali ja maalime sinna peale McDonaldsi kollase Emmy. Et need asjad minu meelest ei tööta. Seal ei ole, see, ei ole see. Kas sa võid tuua mõne näite lavastusest, kus sa oled ise saanud osaleda ja kus see kaasajastamine on ennast õigustanud? Meie rahvusooperi tan, haiseb näiteks. Täitsa täitsa täitsa töötas. Minu meelest oli täitsa tore. Hetkel võib-olla rohkem ei mäleta. Terve ring terve, terve see ooper, noortering, mis oli tehtud nagu poollavastuse vool lavastuses. Ja see töötas palju paremini kui mõni halb täielikult lavastatud ooper. See tähendab siis, et solistid olid kostümeeritud, aga muidu oli nagu kontsertettekannet. Meil olid riided seljas täitsa niimoodi, nagu, et oleks võinud ka lavale nendes riietes minna aga kõik lauldi peast ja, ja kõik see tegevust toimis koos pildiga, siis mis oli suurtes kriinide peal taga. Ja me laulsime orkestri ees nagu saalipool. Väga hästi toimis, väga hea oli ja kõik olid väga rahul sellega. Ma mõtlen just publikult. Tänases saates on külas ooperisolist Mati Turi. Tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul oled sa andnud nõusoleku esineda Kalma saunas Tallinnas. Kui ma mõtlen kõikide kuulsate ooperilavade peale, kus sa oled esinenud ja kuhu selle tõenäoliselt veel pakutakse esinemisvõimalusi, siis miks sa selle ettepanekuga nõustusid? See on nii lihtne. Esiteks, kui kolmasauna vaadata juba väljastpoolt siis ta on väga imposantne ehitust saunaks ehitatud natukene lugenud, natuke nagu natuke nagu ilus. Ja ta on ka Tallinnas minu teada ainus puuküttega keris kust saab head mõnusat leili. Ja fuajee on seal selline tore ja päris avar, sinna isegi inimesi. Ja siis tekkiski, et see mõte tekkis juba aasta tagasi tegelikult, aga siis siis ma pidin minema kuhugi mujale ja siis mõte kahjuks ei toiminud, aga nüüd aasta hiljem siis ta sai teoks säravalt, seal. See on selline. Kas seitse või kaheksa laulu pool tundi 35 minutit, aga kindlasti ei ole see ooper. Seal on mõned lood vilemuusikast ja mõned eesti keeles mõned vene keeles. Räägime veel pisut sinu kammertegevusest. Kontserdid on alati hästi ettevalmistatud, sa oled valinud sinna väga mitmekesise kava. Ta on saksa liidi, on Veneromanssi, on eesti kammerlaulu alati paned ise kava kokku, mis põhimõtetel? Peab olema kõva kokku. Koos Martti raidega, temal on ka väga head kõrva-silma erinevate meeleolude ja heliloojate ja lugude peale. Ja me kuidagi koos alati teeme seda. Mina üksinda ei mõtle midagi välja. See kuidagi alati kujuneb meil kahe peale. Ja isegi võib-olla marti pakub rohkem mingisuguseid mälusopist, mingeid heliloojaid või mis, tulevad meelde. Ja meil on hästi mõnusalt sujunud see koosmusitseerimine asi. Me saame teineteisest aru ja meile meeldib väga koos laval olla. Ma arvan, et ma võin rääkida Martinist ka. Sa oled varem öelnud, et laulad hea meelega kammerkontsertidel vene muusikat, Tšaikovskit, Šostakovitši, veel mõningaid autoreid kes sind juhatas vene kammerloomingu juurde. Eks see olevast seotud keelega vene keele ma sain suu juba päris varakult. Ja sõjavägi kinnistas seda igati. Kaks aastat Vene sõjaväes ei möödu ilma selleta, et sa vene keelt suhu ei saa. Võib-olla pisut teistsugust lehelt saab sealt kaasa tuua, aga aga siiski, kuna mul on vene keelega nii hea suhe ja ma ei põlga vene keelt sellepärast et et on vene keel, nii nagu paljud teised näiteks läheb, ma ei tea, Lätis küsib midagi vene keeles, siis sulle vastatakse läti keeles ja mitte midagi ei saa kumbki aru. Mina arvan, et rääkida tuleb selles keeles, millest me aru saame. Ja vene keel hea, mahlakas ja mõnus väljendusrikas keel. Ja Mulle tõesti meeldib selles keeles laulda. See ei ole mingi mingisugune eriline pürgimust sinnapoole, et me peaksime kindlasti vene asju võtma igasse kontserdivabasse, seda me ei teegi. Aga vene keel on väga, väga tugeva väljendusrikkusega veel minu jaoks. Sellepärast meeldibki laulda vene keeles kindlasti ka. Paar aastat tagasi oli sinu ja marti raide kontserdi kavas esiettekandel Tõnu Kõrvitsa kolm laulu. Kas Ernst Enno sõnadele? Nüüd tuli küll küsimus selline, et ma mälusopist praegu võtan välja, et äkki oli? Ei mäleta, ausõna, ei mäleta. Teksti autorit ei mäleta. Kas see ettepanek tuli heliloojalt või sa tellisid? Me Marttiga, meil tuli niisugune mõte, et peaks ikkagi andma mõista esimestele, kes meile korda lähevad, et et äkki äkki tuleks sealt sulest midagi välja. Ja väga ilusas meloodiline, nii nagu Tõnu Kõrvits ikka. Tõnu kirjutas võrratu muusika. Tõnu Kõrvits on, on üks üks uskumatult tore inimene ja väga hea minu jaoks väga. Selles mõttes väljendusrikas helilooja Talle meeldib meloodia. Talle ei meeldi siukene kribimine. Talle meeldib meloodia, on neid tänapäeval neid heliloojaid, kellele meeldib ilus, et oleks ilus. Need ei ole väga palju. Ja Tõnu Kõrvitsale. Suur tänu ja palju jõudu. Edaspidi tuleks veel. Räägime sellest paar kuud kestnud puhkusest, mis sul on. Sa said uuesti hiljuti isaks. Jah, 22. augustil sündis meil tütar. Palju õnne. Kas nüüd on teistmoodi, kui sinu varasemate laste puhul, kas midagi on teistmoodi? Ma ei saa kellelegi mitte kellelegi öelda seda, et et nüüd on see kõige õigem, aga teistmoodi on küll, jah. Mis isa jaoks teistmoodi on? Ma ei oska seda raadios mikrofoni ees lahata seal on palju rohkem, kui ma öelda oskan. See on vahetu maailm mis kuidagi on mitte millestki sündinud. Ja äkki muutunud millekski väga ilusaks ja puhtaks. Ja see emotsioon, mis sellega seotud on, seda ei saagi kirjeldada. Mitte selles mõttes, et oh oi, nii suuri mitte selles mõttes ei saa kirjeldada, aga seda ei saagi kirjeldada. Seda peab enda sees tundma ja kandma. Ja see käib minu ja minu perega kaasas. Ega ma rohkem ei oskagi seda siia mikrisse puistata. Sa oled ka ühes varasemas intervjuus öelnud, et et mõtled tihti sellest, kuhu see maailm nüüd läheb. On sul mure sellepärast, et see maailm on nagu tõmbtuulte käes? Maailm on suurte muutuste käes, seda ju on näha igal pool meie ümber. Viimaseks farsiks võib pidada presidendivalimisi. Mitte midagi ei väärtustata, justkui inimesed unustavad ära, et selle tsirkuse taga on ka reaalne elu. Ja reaalne elu võiks olla palju parem ja ilusam, kui me tahaksime teineteisele head. See on ju nii lihtne. Ja sellist hoolimatut tsirkust rahvale pakkuda on minu meelest päris suur kuritegu. Ma ei taha kellelegi konkreetselt öelda, et tema peaks kinni minema. Aga lihtsalt see suhtumine on kuidagi nagu hapuvalus ja vastik vaadata. Mina arvan, et peaks väga palju asjad muutuma paremuse poole, mina seda vähemalt usun, sest halvemaks minna sellistes väärides, mis juhivad inimesi ja üritavad külvata mingisugust hirmupoliitikat need ei saa enam halvemaks minna. Eks me peame kandma igaüks enda sees seda mõtet või lootust, et asjad lihtsalt lähevad paremaks. Mina usun, et lähevad. Kui sa Euroopas ringi sõidad seoses oma oma esinemistega ja võib-olla ka muidu. Mida sa seal seda olukorda vaadates, mida sa mõtled? Tihtipeale seal on asi nagu veel värvikam, et me elame ikkagi suhteliselt heas kohas. Meid on paigutatud siia maailma sellisesse küll strateegilisse paika, aga Eestil on siiski inimesele väga palju rohkem pakkuda kui tihtipeale ära asustatud asfalteeritud. Suuremates riikides kus puunägemine on juba suurime ja mujal maailmas hakkavad ju rohkem silmaga, näed noh, kõik kõiksuguseid värvi inimesi, keda on tänavatel kohutavalt palju ja kes valimatult lagastavad kõike enda järel. Selline seene. Ma elan kohas, mis ei ole mitte kellelegi oma ja kus mina ei tunne, et miski oleks nagu minu oma. Eestis ma näen seda siiski positiivsemalt. Sellist räiget lavastamist on ikkagi vähem. Aga Saksamaal näiteks ma kohati isegi ei usu, et kuidas niimoodi saab. Lihtsalt valimatult inimeste lavastavad. Ja see ei, see ei sobi mulle mitte. Ma ei ole mingisugune puhtuse jõnger, aga teatud asjad on lihtsalt teatud hoolimatust ma enda ümber väga ei talu. Näiteks meie riigis hakkab väga tihti silma see, kui ma sõidan autoga mööda maanteed. Minu ees sõidab auto, mille juht on just lõpetanud sigareti, suitsetamise ja ta viskab põleva sigareti küljeaknast välja niimoodi, et see mulle sisuliselt näkku lendab. Ma olen lasknud alati täistuled peale tagant või teinud midagi selleks, et inimene saaks aru, et nii ei saa lagastada. Sul on kas autos tuhatoos või sa lähed teed seda suitsu kusagil, kuhu see koni pärast ära kustutada mitte sai, viska seda teisele autole näkku. Seal need on mingid pisikesed elementaarsed asjad, mida inimesed peaksid jälgima, palju rohkem. Ma ei ütle, et mina olen perfektne, ma oma isepäisuse Steel mõnikord selliseid asju, mille puhul teised inimesed arvavad, et oi, ta käitus nii või käitus naa. Aga tihtipeale on need siiski need mingisugused omadused, millest ma lihtsalt lahti ei ütle. Ma olen suhteliselt sirgjooneline inimene ja ja, ja räägin ikka alati seda, mida ma mõtlen. Aga selliseid labaseid lollusi. Ma üritan mitte teha. Nii on lihtsalt, kas Eestimaa suhteline rahu ja vaikus on põhjus, miks sa ei ole läinud Euroopa südamesse elama koos oma perega sealt oleks ju lihtsam esinemispaikadesse kiiresti sõita. Võtta vastu asendusetendusi, kõike muud. Ma ei saaks siit mitte kusagile minna. See oleks minu puhul täiesti võimatu, sest see maa on mulle armas. See maa on mulle kohutavalt armas koos nende kohtadega koos nende inimestega, kelle keskel ma olen isegi võib-olla nende inimestega, keda ma otseselt ei tunne. Aga ma tunnen ennast siin hästi. Ma olen paigutanud sellesse maailma kuidagi nagu sündinud siia riiki. Ja ma arvan, et inimene võiks jääda sinna, kus on tema juured. Eriti tänapäeval, me saame ju käia igal pool. Lennukid lendavad rongid, laevad sõidavad, kõik, kõik vahendid on selleks olemas. Et minna ükskõik kuhu. Aga siit ära minna päriselt, seda ma ei suudaks mitte iialgi teha. Kui ma läheksin Euroopa südamesse, siis. Siis ma läheks vist hulluks. Mitmed Eesti ooperisolistid on läinud läinud elama, mitte läinud hullu. Jah, sain ära ja nemad siis ei lähe hulluks. Aga minu puhul oleks see võimatu. Sest euro ei ole minu jaoks. Suvises klassikaraadios suvila saates sa rääkisid sellest, et sa armastad olla oma suvekodus, mis ei ole Tallinna linnast just eriti kaugel. Sa armastad vaadata loodust, Detri sookurgi, põtra Sid tähendab seda, et sul on kas oskust märgata või sa esindan õpetatud märkama loost. Aga loodust ei saa mitte märgata. See ongi see, miks ma sinna lähen. No see on see põhjus, miks ma tahan elamisväärset keskkonda, sest linn ei ole elamiseks, linnas ei ole inimeseks olemise võimalust. Siin saab ainult töötada, siin saab teha tööd, siin saab käia ühest kohast teise, siin saab käia poes. Siin saab. Saab töö pärast erinevates kohtades käia. Elada saab siin justkui ka. Sest ma olen Tallinnas väga palju elanud. Aga nüüd on saabunud see hetk, kus kus ma olen ikkagi lõplikult endale selle lause öelnud, et linn ei ole elamiseks. Linn on töö tegemiseks ja nii on. Ma pean siit ära minema ja õnneks minu elukaaslane soovib täpselt sedasama. Ja just nimelt, et ma ei, ma ei soovi, et see oleks edaspidi suvekodu. Ma soovin, et oleks minu kodu. Ja selle nimel praegu kõike saabki tehtud. Publik saab linnas käia, ooperis saab käia kontsertidel. Ja selles mõttes on linnal ka omad võlud. Võlud, aga publik saab käia ka linnast väljas kontsertidel ja mõtlesin saalis te mitte midagi ei muutu, sellega saab igal pool käia. Ja just nimelt selle elamise koha pealt. Ma mõtlesin enne seda, mis ma ütlesin, et et oma elu justkui ei, minu jaoks ei saa olla nende kiviseinte vahel asfaldi peal. Räägime lähema aja plaanidest. Eks neid kõike saab ju ainult linnas teostada küll siin, mitte Tallinna linnas, võib-olla iga kord, aga aga kontserdid viivad siin Norrasse ja kuhu kaugele veel? Viive ka Viini uue aasta jaanuaris viivad Eestimaal erinevatesse kohtadesse. Ja Õnneks ei ole nagu üle pingutanud nendega praegu, et saan olla rõõmus selle üle, et on pere perega koosolemise aega rohkem. Kas on teoseid, mida sa tahaksid laulda dirigente, kellega koos tahaksid töötada, ja lavastajaid, kes on sinu unistuste lavastajad dirigendid. Mina ei saa niimoodi öelda, ma ei, ma ostan alati samamoodi, kui minu käest küsitakse, et mis on su lemmikhelilooja või või mis on su lemmikteos või mida sa väga tahaksid laulda. Ka kõige imelik oma teosega, mis võib mulle esmapilgul tunduda imelik võib tekkida väga hea suhe, kui temasse natuke süveneda. Ja see on ka üks minu põhimõte, kui me paneme näiteks Marttiga kavu kokku, siis mõni lugu võib tunduda alguses nagu imelik või või ei ole päris nagu kohe see lugu mis oleks nagu justkui lemmiklugu. Ja mõni aeg sellega koosveedetud aeg viibki. Need, mitte kõige lemmikumad teosed äkitselt justkui väga lemmikuteks. Iga asja juurde tuleb panna oma poolt mingisugune maailmapilt või sõnum või oskus Öelda asju teistmoodi. Noodi peal on üks asi, teine asi on see, mis sealt noodi pealt siis välja tuleb. Ma arvan, et see interpretatsioon ongi muusikas üks kõige suurem võlu. Et seda saab teha mitut moodi ja mina saan teha omamoodi. No ma ei tohi sealjuures eriti valetada iseendale, loomulikult. Siis tulebki mõnikord kõige mitte lemmikumatest asjadest päris huvitavaid tulemusi. Mõni teos lihtsalt vajab suuremat panustamist ja vajab aega, et see saladus lahti muukida. Ja mõni teos võib olla pealtnäha väga lihtne. Mingisugune ta võib tunduda lihtsalt mingi laul. Mart Saar näiteks või? Ma olen sellest enne rääkinud sellest saare fenomenist ja, ja mõni teos tundub ka selline, et ta on justkui ära leierdatud. Aga tihtipeale on ta äraleierdatud ka muusika asutustes. Ja lõpptulemusena ma võiksin öelda, et seda ei tohiks üldse õppeasutuses andagi laulda, sest inimene ei oska sinna enda juurest mitte midagi panna ja edaspidised arvabki, et see on üks lihtne ja nõme laul, miks, miks ma peaksin seda esitama? Selle asemel, et, et hiljem kuulata mingisugust versiooni sellest kuhu on juba midagi juurde pandud ja millega on midagi lihtsalt nagu öeldud? Lihtne on tavaliselt keeruline ja see keerulisus muutub väga lihtsaks, kui seda CD ära käia. See vastandite võluv maailm millist muusikat sa kuulad siis, kui sa ei pea valmistama ette mingit kas järgmist kava või, või ooperiroll. Te ei kuula muusikat, aga kui ma kuulan, siis ei ole see klassikaline muusika nagu näiteks või ei saa nimetada erinevaid asju. Lihtsalt see peab olema mingi, kas mingid erinevad ansamblid, mingi. Ühesõnaga, see ei ole klassikaline muusika kuulata netiraadiot, ma võin kuulata ükskõik mida, lihtsalt et see oleks midagi muud, aga mõnikord on selline tunne parem, kui see ei oleks üldse mingi muusika kuulata näiteks mingit jutusaadet. Nii et, et sa oled muusikalises mõttes kõigesööja Mõningaid asju ma siiski ei söö, kantri pole minu jaoks ja ja ehk mingeid väga kaasaegsed teosed ja ja halvasti esitatud kerge muusika pole ka minu jaoks. Kui on asi hästi tehtud, siis ma söön päris palju. Kui teha rahvusvahelise muusikapäeva puhul kuulajatele kingitus sinu valikus siis mida me võiksime kuulata? Saate lõpuks. Ma saan vastata väga kulunud sõnadega. Kõige ülevam asi on ikkagi ju armastus. Ja ma kuulaksin ka ise veel kord ja veelkord Olav Ehala vaid see vaid, see on armastus. Ma arvan, et see sobiks hästi. See sobib alati kõigil 365-l päeval aastas. Mati Turi, palju tänu selle tunni eest. Kena lae isiksus tuli selles tunnis välja. Ja ma loodan, et tee raadiomajja ei, ei rohtu kunagi, nii nagu publiku tee kontserdisaalidesse ja, ja ooperimajadesse ei rohtu. Ja veel kord toredat muusikapäeva. Mina tulen alati ja iga ilmaga, sest halba ilma pole olemas. Aitäh. Kaja loodimisel oli täna ooperilaulja Mati Turi, küsitles Kaja Kärner.