Täna ütleme tere tulemast saatesse moeloojale Eesti moesaatkonna suursaadikule Tallinna moenädala ellukutsuja-le ja elushoidjale moekunstnikule Aldo järvsoole. Mina olen saanud Reus, Kaja Kärner. No eelmisel nädalal järjekorras juba kümnendat korda toimunud Tallinn Fashion Week on kindlasti oma kulminatsiooni neid üle elanud, te olete saanud pisut välja puhata. Missuguse hinde ise annate eelmisele nädalale? 1000 asja kunagi, aga võib-olla jõulupuhkuse ajal kaks saaks, aga, aga seegi on aeglane. Moekunstnike jaoks. Aga hinda kindlasti, need, mis me viimased aasta taeva saanud Wanda ja mis publikuna andnud insenerid on andnud, on ikkagi, et hinne hakkab juba liikuma sinna viis plussi poole. On olnud igasuguseid aastaid, aga see hea näitaja on see, et tõesti publik ju tuleb kohale ja, ja aplausiga väljendab siis oma oma kas poola ridu ettepoolehoidu üritusele jaga disaineritele, siis teine on kindlasti väga tähtis see, et kui hiljem sadat osalejat disainereid, kes on juba ka maailmas osad väga-väga tugevasti läbi löönud ja nad saadavad sellise ime Ilusa tänu, et see oli tõeliselt lahe üritus oli hästi korraldatud ja et teinekordki oleme, oleme tulemas see kõige suurem tänu tegelikult üldse. Ja loomulikult näite disainereid, kes on nii viisakad ja ja väljendavad ennast just nimelt niimoodi, et siis neid on loomulikult vähe, aga aasta-aastalt läinud aina paremaks ja noh, kuna ma võtan osa väga tihti seekord oligi ainus maja tal, kus ma showga ei võtnud osa, vaid vaid näitusega nagu kõrval liinina, siis Ma ise ju näen, et mina ei ole ainus korraldaja, et meil on ikkagi väga-väga toredat korraldajad ja Anu Kikas on selle kõige eestvedaja ja elukutse koos. Minuga. Ja eelnevatel aastatel on meile andnud veel väga imelisi inimesi, kes tänu kellele see üldse teoks saanud, see 10 aastat ei ole kerge, aga elu ei peagi olema. Tõenäoliselt niivõrd enese kokku võtmist nõudev, et sellele eelneb väga mitu kuud tööd, et kas te kirjeldate, palun, kuidas käib ühe niisuguse moenädala ettevalmistada? No seal neli päeva, mis siis laval, et kuna ta on väga intensiivne neli päeva, et seal on kokku 30 disainerit, ütleme, modelle on vast 250, publikut käib meil tavaliselt viis, 6000 läbi. Et siis loomulikult see kõik ei võta üks kuu või kaks kuud, vaid võtab täpselt aasta. Ja nii kui nädal läbi saab, siis järjekordselt täna tuli siis arm kihkaselt mulle kirjat. Nii, nüüd me hakkame siis kevadet korraldama, et vaatame, kas me saame hakkama kevadega. Aga Ma olen ise käib, et ühest nagu mood on ühest hooajast järgmisse hooaega nagu põhimõtteliselt sügisest lähme talve talvest kevadesse, et sain aastaring, mis on moenädalal moekunstnikule nagu täiesti tavaline igapäevane leib. Nii et kui te varem korraldasite ühe korra aastas, siis nüüd on see tohutu töökoormus nii meeldima hakanud teile Jaano, Kikasele, te teete seda nii kevadeti. Absoluutselt, et see, see plaan on, et kuigi loomulikult Eesti väiksus seab ikkagi ka väga-väga suured piirid nagu kõikide üritustele ja üritus on ju tegelikult rahvale mõeldud ja disainerid peavad ikkagi riideid mitte lihtsalt näitamiseks, vaid inimestele selga panemiseks, seljas kandmiseks, et siis siis ja ta on olnud kogu aeg tundnud, et see on väga vajalik ja nüüd eelmine kevad juba korraldasime, lähed siis, siis me proovime ka sajastaseda korraldada, aga vot see on väga selline lahtine teema alata, kes sellepärast, et eks me nagu kaks-kolm kuud enne nagu saame selle kindla jah-sõna öelda, et jah, nüüd tuleb moenädal, on ikkagi toetajate taga seal Eesti väiksed, aga see kõik on seatud, see on paljude üritustega täpselt nii. Aga läheb paremini, aine. Kui ma mõtlen selle peale, kuidas Tiina Lokuma PÖFFi ette valmistab, et ta sõidab mööda maailma ringi, uuri, peilib välja head filmid, mille esilinastumise võimaluse ta saaks siia Tallinna või kuidas, Anne Erm oma jäts kaart ette valmistab, et ta käib aasta läbi väga paljudel jätsi festivalidel ta vaatab, mis on uued trendid, kes on uue andekad, esinevad, kuidas saaks manu ka häid jazzmuusikuid siia Tallinnasse. Kuidas teie ette valmistate, selles mõttes, kas käite ka mööda maailma? Ehk ta üldjoontes on täpselt sama süsteem, aga kuna meie see vahe siis ongi see, et kui nii, Beff kui jaskar toovad eestlastele kätte, siis põhiliselt, et välismaa artistid, siis meie puhul on vastupidised eestlastelt eestlastele ja see on loomulikult hoopis teistsugune. Ma pean kogu aeg jälgima, et kes disaineritele võiks olla meie moenädal, kelle teha ettepanek? Kui tuleb jälle taotluste voor, et siis me peame vaatama, et kes neist tegelikult nagu lavale pääseks, see on ka viimastel aastal tekkinud, ma ei tea, kas tore nagu probleem, et kõik ei pääse lavale. Ja loomulikult see tõstab väga kvaliteeti, aga tänu sellele peame nendesse piiridesse mahtuma, mis kunagi ja tegelikult tore, et me tahaksime ju rohkem näidata moodia, aga ilmi sai rahvast ära väsitada. Ega me ei saa modelle ära väsitada. Ja siis proovime välja valida parimad ja nii see käib, et selline pidev uurimustele loomulikult, kes on see, kes võiks olla järgmine noor disainer, kes võiks meil laval üles astuda ja iga aasta tekib neid juurde, mis on jällegi väga-väga tore. Siis te peate silma peal hoidma kõikidel, kes õpivad kuskil välismaal moe kõrgkoolides, eestlastel ja, ja püüdma leida oma väikese kollektsiooniga siia moenädalale saada. Püüda meelitada ja, ja ainuke meelitamise meetod on see, et kui teha siin Eestis midagi nii hästi, et nad tulevadki siia tagasi nimetame viimasel moenädal, siis Roberta Einer oli, millel on väga-väga õnnelikud, et Roberta maa siis loomingulise graafiku kõrvalt, mis on katastroof, ütleme nii, suutis siia tulla ja tegi imelise šõu ära. Ja Kriss Soonik-Käärmann, kes siis tegi veel täiesti eraldi kollektsiooni eraldi show ja see oligi tegelikult mõelda, juubeli puhul oli tähtis meil saada ka maailmas juba Need löönud disainereid ja see ei tähenda üldse seda, et meie jaoks oleks see väga tähtis, et ainult nii, et kes on välismaal käinud, see nüüd tulge, tulge, tulge, tulge, see ei käi üldse nii õnnelikud olema, nii kohalike kui ka kui ka siis välismaalt juba õppivate elavate ja töötavate disaineritele ja ka väga-väga tore on, et nad on siia tagasi tulnud. Vähestel erialadel juhtub nii, et kui ikka ütleme, kui arstiga läheb Londonisse ära see segadus ja Eestisse enam ei tule siis peab olema siin need vastavad võimalused, laududete tuleks siia tagasi ja moe puhul siis järelikult me oleme võimalused loonud. Kui te hakkasite seda Tallinna moenädalat kavandama ja mõtlema, kas teil oli eeskujusid või mingeid inspiratsiooniallikaid, et vot seal on nii ja sellest võiks seda Schmidti võtta kasutusele, oli nii. Sest me ei saa kuskilt, mitte kusagilt ei saa, meie võtaks neid sellepärast, et Eesti rahvast on nii vähe ja Eesti disaini on nii palju, et sellist maalt nagu maailmas ei leidu, kus oleks nii väike rahvaarv, aga samal ajal nii palju ilusaid naisi, kes seal modellid omal ajal nii palju andekaid inimesi, kes on mittedisain ainult moodi, vaid ka ehtekunsti, maalikunsti, kõike, kõike, ja see ongi see Eesti Eesti omapära, et me oleme nagu küll pisikese tagasi, siis et rahvas on ikkagi väga-väga tubli ilma selleta. Või oleks kee, mis nagu selline rahvus, kes me saaksime midagigi võtta, ei ole kunagi üritanud teha Londoni moenädalatega ega Pariisi moenädalat, sellepärast et need mahud on väga tõsised ja tegelikult nende, sest moenädalalt eesmärk on ka midagi väga teist, kui näidata siis kohalikule kohalikku disaini, see on põhiliselt ikkagi müük ja turundus on nende eesmärk ja meie eesmärk on hoida Moody elus moedisain elus. Kolmapäevane Eesti Ekspress kirjutab äsja lõppenud moenädala kohta seda, et nüüd, kui moenädal on maandunud kultuurikatlas, on see selles mõttes hea. Muutused on palju rohkem ruumi, ta on palju publikusõbralikum, Se, toolide paigutus. Muusik ka jõuab paremini kohale, ekraanid on suuremad. See on niisugune vormiline muutus, aga kas moenädala sisu on jäänud algusest peale suhteliselt samaks? Sisu on ikkagi suhteliselt sama, et me oleme ju nagu kõik Eestis toimuvad üritused, me oleme need lükata-tõmmata, et kus aga leiduks ruum, et saaks ära mahutada inimesed sinna sisse kuhu saaks panna tooliread. Oleme alal toimunud üle Tallinna kõikides kohtades sõdurid keskuses ja sõpruse kinos ja, ja, ja oleme ka luteri parklas Taimud auto parkimismajja, kas siis Estonia teatri kõige ülemisel korrusel neid kohti võid täiesti loetleda täpselt 10, ma arvan. Aga nüüd me oleme kultuurikatla küll väga-väga rahul ja me tahaksime seal edasi toimuda, aga nüüd seoses sellega, et Eesti on eesistujamaa, siis kultuurikatlas On tähtsamad tegevused, et see on ka täiesti loogiline, et kui riik ennekõike ja alles siis disain ja mood, nii et me antud hetkel otsime ka uut ja sellise auraga kohta, mis suudaks kogu sedamoodi nagu ja inimesi mahutada sinna. Ja tundub, et me oleme selle leidnud, aga me ei tohi sellest rääkida. Ja nii kui eesistuja Eesti eesistumine saab läbi, et siis me saame vast tagasi kolida uuesti enda siis juba väga koduseks saanud kohta, mille nimigi on kultuurikatel. See on sümboolne, kuidas publik, moenädala publik on 10 aastaga. Kindlasti disaini teadlikumaks kindlasti anda, see on kogu Eesti disaini nagu selline, väga, väga tore Soonud keegi ei oleks uskunud, et me jõuame millalgi järgi tegelikult nendele kuulsatele disainimaadele nagu Rootsi ja Soome Holland ja Belgia, et rahvas eelistabki siis järsku Eesti disaini selleks on väga paljud disainerid teinud tööd ja väga paljud alaliidud ja loomulikult selle taga on ka see, et enne puudus võib-olla disainerite võimekus mõelda, üldse inimestele mõelda, et mida inimesed siis tegelikult kanda tahaks, et mis oleks see, mis meie kliimas ka sobib, et siin ei saa ju bikiine tahta. Ja ja kogu see asi on arenenud sinna suunas, et kui esimesed aastad ikkagi väga paljud inimesed, kes tulid vaatama, nad vaatasid seda kui etendust, kui teatrit ja need tänu disainerite, kas on järgi jõudnud sellele, et ahaa, et nad vähemalt kantavaid riideid tegema, siis tullakse vaatama, et, et mis võiks olla järgmisel hooajal see, mida tõesti tahaks endale ühte eset näiteks vahetada. Milline disainer on see, keda tasuks jälgida, kes pakub inspiratsiooni igapäevasel riietumisel, näiteks et seal on väga muutunud ja kui moepublikut vaadata, siis, siis seal on ülekaalus on juba Eesti disainerite looming mis seljas on. Seda on hea tunda ja mees ja toetus on moenädalale kahjust kui tõusvas joones ja ta näeb. See tähendas, et positiivne on, aga noh, ongi, et kui me tegime kunagi väga väiksed üritusi ja proovisime kõigile selgeks teha igapäevaselt, et see on väga tähtis, et Eesti moekunst elab ja et me näitame seda ja ta on olemas, siis enam ei pea seda tõestama, et on aru saadud, et ta on olemas nüüd pigem nagu saame rääkida hoopis sellest sisestad miks ta on olemas, tänu kellele ta on olemas ja kes on need disainerid seal taga, kes teevad seda igapäevaselt seda tööd, mis tundub selline lihtne ja sa ei saa öelda Ta oli ikka väga looming ja väga käsitöö selles mõttes, et, et ta ei ole niisugune liini peale valminud vabrikud. Just need on ühed oskused veel, mis Eestis on säilinud väga hästi, et see käsitööoskusi ja kvaliteet mis on meil jäänud sellest nõukaajast, mida mina absoluutselt taga, ainult agana ma sel ajal olin, olin täiesti Rahva seas, aga et ma mäletan kõike. Aga aga see üks hea asi, mis sealt alles jäi, on tõesti see, et eestlased on tublid töötegijad ja imelised käsitööoskajad ja see kõik on viidud juba moelavale suudetud nagu edasi kanda. Aga noh, enne vene aeg meelele jälle teised ajad, et sealt abist tuleb eestlase hakkamasaamise saaja hing, seda ei, ei murra eriti miskit. Olgu mistahes reisiga. Minu meelest võiks põnev küsimus on see, et kui palju peab moelooja iseennast maailma trendidega kursis hoidma, et ise mitte moest välja minna või maha jää? Ahjaa, kindlasti on disainereid, kes tõesti vaatavadki maja, aga minul on endal isiklikult täiesti teistsugune lähenemine, et kuna ma sedamoodi te ei tee ta endidega ega siis maailmas valitsevate moetrendide järgi, vaid oma elu järgi näiteks, et või oma emotsioonide järgi, siis. Ma ei, ei, ma ei loe ühtegi ajakirja, ma ei tea, mis asjad on tõendid, täiesti tõsiselt, mulle helistatakse võib-olla kaks korda nädalas palutakse kuskil, et ma räägiksin trendidest, mis on tuleval hooajal moes. Mis moest see ongi, see, mis sul seljas on seal moes. See, mida sa tunned, et sa tahad selga panna, see ongi moes. Ei ole sellist asja, et need kõik peavad rohelist kandma, see on jällegi selline väike nagu kaval mäng siis moetööstuse poolt, et ostetakse rase roheline kangas. Jah, eks ta muidugi kohati tööstuseks kisub küll, aga ma just mõtlesin oma küsimusega seda, et kui kui moelooja pidevalt nagu vaatab tulevikku ja püüab seda, mis on uut siis, kui mina, ta moeajakirja või, või vaatan poes, et mis on vaateaknale välja pandud siis ma tajun, et see laelõige, need peale pandud tasku see vöö, see varruka pikkus, püksisääre laius, see kõik on mu elus olnud ei midagi. Täpselt nii, et mood, sammud tegelikult väga pikka aega juba ühe koha peal ja selle kindlasti nagu üheks põhjuseks on see, et väga palju sellel eelmisel sajandil saigi väga palju asju leiutatud eelmisel sajandil ka teised tegelikult leiutised, mis tehti, et ikka korratakse ja korratakse kogu aeg ainult hommikust õhtuni, ta muutub, ainult see välimus aga sisu ei muutu ja moe puhul on ikkagi väga-väga sarnane sarnane trend, et ka minul on see, et ma vaatan, et nii tean, et konkreetselt iga kolme aasta tagant 1000, seitsmekümnendatel, õige, ma tean absoluutselt, sellepärast ma ei vaataks mu ajakirjad, ma löön selle lahti. Vaata kas kolm aastat on möödunud või on see kolme aasta tagune ajakiri. Ongi see spiraal, mis nagu käib ja käib ja käib ringi ja kuni siis lõpuks tegelikult tekib mõni mõni uuem ideega. Aga kahjuks nende uuemate ideede taga on alati see, et ühiskond on väga-väga muutunud, midagi toimub ühiskonnas väga, väga drastilist. Kõik muutuks. Kui peale teist maailmasõda tegelikult kogu moepilt muutus, äärmiselt siis see oli. See oli kasinusest salli tänu sõjale. Seda ei tahaks nagu ei tahaks kunagi, et niimoodi läheks, et miskit siin maailmas nii drastilist ei juhtuks, et, et peaks muutuma see lihtsalt see on läbi ajaloo niimoodi kahjuks olnud. Nii et stabiilsus on väärtus oma Aitäh on absoluutselt stabiilsust kõiges. Stabiilsus, inimsuhete stabiilsus armastuses, kama, stabiilsus, tegelikult väärtus kas või võtame selle toreda näite, et kui muud ei muutuks üldse, et siis võiks kanda seda sedasama pintsakut ja siis mul on seljas, ma võiks kanda seda lõputut, kui tahan heast kangast ja kui ta on hästi tehtud, istub mina nii tugevasti, enam ei muutu inimkehalt, et peaksin kohe gruusia riideid ostma. Aga tänu, ma arvan, et muutuvatele trendidele mingi hetk ma ikkagi ostan endale uue pintsaku. Eks inimene tüdineb ka ühest asjast. Vot ma jään, võib-olla see inimene, kes ei tüdine, et ma ei ole tüdinenud siin oma sõpradest ega oma lemmiktoidust ega mitte millestki, et mulle see stabiilsus väga-väga meeldidest Kõndisin üks päev Tallinna kaubamajast mööda ja akna peal oli niisugune sentents kirjutatud, et mood on kollektiivne hullus. Jäin mõtlema, et, et millal ma seda hullust viimati tajusin ja tundub, et kord aastas siis kui inimesed vaatavad televiisorist iseseisvuspäeva vastuvõtu, et vaat pärast seda on mingi täielik hullus kritiseerida, kui tulevad välja kõik moepolitseid ja, ja moegeisid, et siis seda nagu ei jõuagi ära lugeda. Aldo Järvsoo, mis tunne see on, mida inimesed niimoodi välja elavad, kas seal kadedus või see on oma stiilitunde demonstreerinud, mis asi see on? Ah, issand, see on jah, selline iga aasta kindel toimuv trall, ütleme siis kohta nii. Tegelikult on ju kõigi, iga inimese enda asi, mida ta selga endale paneb ja see peaks mitte kellelegi teise asja alama. Mina olen seda alati võtnud niimoodi, et kui siis tänaval näeksin mina kedagi mingitesse riietust, mis mulle ei meeldi, siis ma hakkaks rääkima. Seda peetakse hullumeelsuseks. Et ma varjuksin ühele võõrale inimesele, ei sobi sulle, see teeb sind paksuks, lasemastilist lahti. Kohutav soeng. Kui ma reisib selliseid asju tänaval, siis mulle kutsutakse hullumaja auto. Aga kui seda teed terve rahvas tähele presidendi vastuvõttu, siis tervele rahvale hullu maja autot kahjuks kutsuda ei saa. Aga, aga see on, ma arvan, et jah, et seda emotsioonide väljendamine loomulikult alati hea. Võib-olla tasuks nagu proovida seda kõike teha, nii nagu ma ise olen oma elus proovinud teha, et väljendada vaid positiivseid emotsioone, negatiivsed emotsioonid lihtsalt peast välja pühkida ja rentslisse seal, kus nende kohtan. Negatiivsust on liiga palju ja ma ei kiida seda kunagi heaks, et keegi kritiseeris teise riietust ilma teadmata tausta. Mikser on inimesel on just värv seljas, ilma teadmata, miks ta täpselt sel päeval tundis, et ta vajab seda kõike. Ja kindlasti ei tasu inimesi hakata kritiseerima selle järgi, et mis on nende sissetulek. Erakordselt selline asi, et see kleit on liiga kallis. Aga inimestel on erinevad sissetulekud, teine kleiti alla, mis on tehtud tõesti väga-väga odavalt ostetud hoopis taaskasutusest. Siis see jääb tähelepanuta. Tegelikult lähete osa, tore, et see oli nüüd väga ilus ja odav kleit ja kõik on hästi. Tasuks vaadata ja positiivsemaid asju kui see, mis, mis toimub enamasti. No ma tean vähemalt ühte inimest, kes on loobunud käimast presidendi vastuvõtul 24. veebruaril lihtsalt selles hirmus, et mitte sattuda pilkeobjektiks või kriitika alla, kuidas teie ise, Aldo Järvsoo talud kriitikat oma loomingu Harris, madalam tegelikult äärmiselt hästi, see oli üks asi, mis on siin eluga tekkinud täiesti. Kunagi ammu ma tegin esimesi kollektsioone, olin üks, 17 kaheksateistaastane ja läks küll väga hästi, aga siis lõpuks lõpuks ilmus välja üks, üks koriano nimega taas Walkman, kes tol ajal kuulus fotograaf ütles, et sa võid ju ise rahul olla ja rahvas võib rahul olla, aga ma tean asju hoopis paremini, suudaksid see kollektsioon oli kohuta, sael rohkemaks võimeline ja neid inimesi on mul elus tegelikult palju anud, kes mulle isegi ütlevad otse välja, mida nad täpsemalt sellest arvavad. Mind on terve elu nagu saatnudki, säält saad paremaks võime, saad paremaks, sõime, emagi proovinud parem olla. Loominguga on ongi nii, et inimene tahab kõiges olla kogu aeg parem ja looming on kunstnikuga nii tugevasti seoses, et väljendama sellega enda emotsioone ja enda tundeid oma hetkemeeleolusid. Ja kui keegi kritiseerib seda, siis algul loomulikult kaitsereaktsioon ka, et miks ta niimoodi kritiseeris, võib minna näiteks aasta mööda ja siis taipan, et aga hõlid jalg oleks saanud, aga tõesti oligi väga tore, et ma suutsin kõike ära petta, aga ma ei suutnud paari inimest ära petta ja vot see on väga lõbus teema, aga see aasta-aastalt paranenud. Et inimene ju kasvab nagu eaga, nagu aina inimesena ka, et siis siis kriitikataluvus on selline asi, mis õnneks mul nagu tekkinud, oluliselt tugevam, kui vanasti. Ma ikka olen vihastanud vastlikus, keegi ütleb mõlema kleidi osta näiteks presidendi vastuvõtul maatriks siis kõvel kommenteerib, mina oli see põhiteema ikka siis majanduse naus, inimmagasin mingid kommentaarid läbi, vaatasin, sõimatakse ühte pidukleiti, mis mina väga rahul, rahvuslik kleit, imeilus rahvuslik kleit, rahvariidekangast rahvarõiva kangast ja läheb kandjaga kokku ja kõik ja ma tean, et ta oli väga õnnelik see kleidile. Ta tundis ennast sel õhtul imeliselt. Ja mingites kolm inimest oli seal sõimanud ja siis ma kirjutasin seda kommentaarides. Elu vist ainus kommentaar, mida ma olen kirjutanud, kui midagi on öelda, siis palun siin on minu meiliaadress, siin on minu telefoninumber. Helistage või kirjutage mulle meelde ja öelge konkreetselt, mis need siis on argumendid, miks see kleit ei meeldi? Tšehhi vastavad, nii et võib öelda, et siis läks õigesse kohta, et siis taibata, et ei olegi anonüümne krit ei olegi anonüümne siis lõpetati see ära ja rohkem ma peale sõda tegelikult ei lugenud, isegi, mis seal mis seal inimesed kritiseerinud Halid, aga neid leidub alati. See on tõsi, kritiseerijaid leidub alati, aga see on teisest küljest tore, et kui on niisuguseid innustajaid ja see sunnib ka omaenese piire katsetama ja nihutama kaugemale kui seni. On kindlasti öelda, et ma olen nagu ma olen elus jah, seda nii palju, et neid ennustajaid on mu enda loomingus nagu nii tohutu palju anda, et ma olen, ütleme siis nii, et jah, et ma olen sõpradega hästi läinud, et ma vaatan neile alt üles, et kuidas nemad oma oma tööga ja eluga hakkama saavad niivõrd hästi, et nad on seal tippu jõudnud kõiges ja siis vaatan enda õdesid-vendasid, kes on sedasama teinud ja ja siis vaatad enda elukaaslast, kes on täpselt sama teinud, et, et siis mul neid neid inimesi käe alt üles vaatan, on väga palju jäänud innustavadki mind üks asi, mida ma kindlasti ei tunne, nagu on tantsud, kadedus, et kellelgi läheb paremini ja nüüd miks mul siis nüüd nüüd halvasti läheb ja miks ma siin ühtegi kleiti see nädal järevad ei mõtle, aga miks ma ö. Vaat miks laimi, tissid tulevad, järelikult endas midagi muuta? Kaja loodimisel on täna moelooja Aldo Järvsoo. Öelge palun, kuidas teist sai moekunstnik. See oli, ütleme siis, väga vaevaline see teekond ei olnud aga väga imelik, aga kindlasti, et ega moekunstnikuks ei tahtnud saada, aga kogemata kahtlaselt sai kunstnikuks. See on pikem lugu, aga, aga see üldjoontes siis juhtus nii et ma olin lapsepõlves Victoria õppinud ja siis ma olin väga palju kunsti teinud, aga mitte kunagi mõeldud, et ma võiksin eriala valida sellise, mis oleks kunstiga üldse seotud. Ja siis läks, niiet et ma juhuslikult täiesti sattusin ühte kooli, kus ma kus ma tundsin järsku, et see on minu kool, ma ei pidanud kooli vahetama seal enne keskkooli astumist, siis mind lihtsalt klassijuhataja saatis ühele teisele kaasõpilasele kaasa kätt hoidma, teistega läbisaajad, siis pandi mind kätt hoida ja kui ma seal olin, siis ma ka nägin sest elukaaslast ja siis ma otsustasin nii massis, vahetan kooli, läksin koju tantsima vanematele, et ma tahan teise kooli minna ja sinna ma siis läksin Pelgulinna kunstiklassi ja sain sisse ilusti, et kuna ma olin eelnevalt ikkagi kunstiga natuke tegelenud ja sealt edasi oli juba juba moe kunstiline, oli mul ei olnudki muid valikuid valikuid, et ma kuulsin, et kurss õpetaja palus, et miks mitte sai, võiks osaleda seal siis, kui ma olin selle esimese moekonkurssi juba ära võitnud, siis tuli järgmine moekonkurss, kus ma jälle jälle läks hästi ja siis kui asi Kunstiakadeemiasse sisseastumine, siis. Ma ütlesin, et ma ei tea, mida ma nüüd edasi teen, mida ma õppima lähen. Sõbrad olid nimetatud, mis saatuse ikka ei tea, ikka ei tea, et seal piisk oleks saali teinud ja sina ei tea, mida sa õppima lähed, moodi õppima. Ja sealt enam tagasiteed ei olnud. Mis viga? Inimesele meeldib, et see meeldib ja ja mul läks juhuste kokkulangemisel läks nii hästi, et ma leidsin selle eriala, mis mulle väga meeldiks, pole kahetsenud siiamaani. Teil on elus vedanud väga. Kui ma mõtlen ühe eelmise teie vastuse peale, te ütlesite, et olite umbes 17 18, kui tuli need esimesed kollektsioonid, see oli 90.-te aastate alguses. Inimesed kandsid kivipesu, teksasid dress ja seda, mis humanitaarabiga välismaalt tuli. Kas see innustas vaatama kaugemale ja, ja täpsema fookusega? See innustas, tegelikult mäletan, see periood väga innustas mind kõige rohkem nagu katsetama asjadega, mida ma enam ei julgeks, absoluutselt. Kuna Eesti oli just siis muutunud vabariigiks ja kõik see oli nii uudne, siis innustus ka mind nagu tekitama muudkui uut ja uut, midagi huvitavat. Fantaasiaküllast. Ja nende esimesed kollektsioonid olid ikkagi seisud. Seal rippusid värsked räimed, rippusid traatide küljes ja ma kasutasin tähele kübarale Võru kolm nädalat ja nii edasi, et need olid Ühe asja kostüümid. Aga see kõige esimene kollektsioon oli, kui ma olin 16, järelikult ikkagi siis juba juhtus see, et mood hakkas meeldima. Vot see oligi see muutuste aeg, mis nagu pani mu loomingulise mõtlemise nagu käima väga. Ja nii on see läbi elu nagu ongi kestnud, et ma olen kõik need asjad, mis toimuvad Eesti ühiskonnas või ütleme, toimuma mõnda elusat, need mõjutavad hästi kõvasti oma loomingut. Looming, loengile, mina. Kuulge, kangaid ei olnud tol ajal, need hakkasid alles 90.-te teises pooles Eestisse jõudma. Ja väga-väga raske kangaid, muretsed väga raske, aga selleks igas perekonnas on ju olemas keegi, kas vanatädi või keegi sugulane, kellel kuskil midagi ikka on ja mul emal oli ka, pärast oli veel jäänud mingeid kangeid, mis kõik sai niimoodi ära hekseldatud, et ma ei taha isegi mõelda selle peale, aga veidi vanemad olid väga toetavad ja kogu suguselts on väga toetav olnud kõige selle suhtes, et siis siiamaani Nonii tuuakse mulle ikka kangeid vahest, et ma mõtlesin, et võib-olla sul läheb vaja nad tähele pannud, et vahepeal on tekkinud. Et ma saan teie vastustest kõike, mis vaja või tellida kus tahes, maailmast on ju igapäevane asi ikkagi minu elus juba, et hommikul tellin kangaid Hiinast sain kirja, et on Itaaliast tulnud uued kangad tohiks näitama homme Tallinnasse. Ühesõnaga seda hirmu, et teie ees on kolm meetrit kallist kangast ja te ei julgeks sinna kääre sisse lüüa vastavalt lõikele, seda ei ole teil kunagi olnud. Ei lähe ja oli kunagi väga tugev ja, aga siis ma tegin niimoodi, ma õppisin õmblema üldse, et ma eelnevalt olin katsetanud, aga palju ja see moekunstnikule jale tegelikult tähtis isegi õmblusoskused, moekunstnik võiks osata õmmelda, aga ta peab oskama proportsioone tajuda ja kangas kuidas kangas käitub, kõike lavastada loomulikult, aga õmblemisega väga palju nagu ei olnud tegelenud, kuni siis tuli üks, teine või kolmas presidendi vastuvõtu kleit ja kogu Tallinna õmblejad olid kõik parimad, õmblejad olid kinni kõik minu telefoninumbrid, mis mul üldse olid olemas, ma helistasin läbi ja kitsed ei kahjuks tõesti, et noh, et seal on veel töömahukas ja väga raske asi ka, mis sa tahad, et ei, ei õnnestunud. No tõesti ei õnnestu lihtsalt. Ja Ma avastasin, ma arvan, et üks, kuus tundi ahastasin 100 kanga peale, vaatasin seda kangast, ahastasin seda, mis sinika maisist teenis külmas palakama. Et väli korseti peal viiekihiline kleit kraagetega ja siis, kui ma selle valmis sain ja klient väga rahulolijad ja minu teada saatis ausalt öeldes nii rahul sellega, et see ripub ka Eesti Rahva Muuseumis kogusse vähemalt saatis selle, siis mina vaatasin seda kleiti, sellise pilguga seisneb minu piiride ületamise hetk, kui ma sain aru, et kätte ei võta, siis ei saagi hakkama ja kui ma olin selle asja ära täitis enam. Ma teadsin, raskemaid asju elus ei ole. Vähemalt moekunstielus on kindlasti, aga moega Eestis ei ole küll selle tehnoloogilised, need lahendused, mida ma ainult siis teoorias õppinud ja proovinud kunagi teha, aga ma mäletan seda hetke. Siiamaani meeles ahastus, rahastus, siis arusaamine nii. Aga mis siis teha, keegi peab selle tegema, ju siis mina. Töökus viib sihile. Ma ütlen kuulajale, et Aldo Järvsoo on oma moemaja, seal on vähemalt kolm õmblejad. Ja veel paar aastat tagasi te tegite igaks presidendi vastuvõtuks 10 kuni 12 õhtukleiti. Ja noh, ajad on muutunud, et nüüd on ateljee, on, tähendab meil kolmekesi kolme peale Riina Põldroos ja Ketlin Bachmann-Põldroosiga, kes on minu kursused ja me siis ülikoolis õppisime koos siiamaani parimad sõbrad. Ainuüksi need viimased aastad läheb 17 kuni 19 kleiti vastuvõtule ja kogu meie maailma peale üks niimoodi 50 60 kleiti, see käib iga aastat mõtlejat lõik oli, Riina oli lapseootel, siis ta ei saanud nii palju kleite teha, siis kui lapsed on väiksed, siis sa ei saa. Siis, kui jällegi tütar on haiged, siis loomulikult ei saa vastu võtta kõike. Ja nii see on käinud, aga vaata seal töine, seal on ilmselt noh, tegelikult ju tore üritus moekunstnike jaoks, et me saame oma fantaasiat natuke lendu lasta. Ja pidulik sündmus on kindlasti Eestis juurde tekkinud. Aga ikkagi see presidendi vastuvõtt on selline sündmus, kus ilus kleit läheb õigesse kohta läheb õigele üritusele õige pidulik sündmus asjaga. Kas niimoodi kolmekesi koos töötades, kuidas õnnestub seda isiklikku oma moelooja nägu säilitada, sest kas ei tule seda soovi, et laenaks kellegi teise käest mingi väikese pumpi? Väga paljud kõrvaltvaatajad on öelnud, et Mu looming hakkab aasta-aastalt aina sarnasemaks minema ja siis mina vaatan, ei ole. No ei, ei ole, kõik on kolmerinati. Läbisaamine on selline, et toidad moekunstnikud, kes üksinda majasid peavad, vaatavad neid kui esimese pilgu hullumeelselt, et kuidas on võimalik, et saama otsustust konkurentidega nii hästi läbi saad. Aga meie ise vaatame seda ikkagi nagu tohutut tuge. Meil on olemas siis parimadkolleegid, parimad sõbrad, me oleme alati teineteisel olemas. Ja juhul, kui kasvõi kui ma kevadel olin kuu aega haige ja ma ei saanud mitu tellimust valmis teha, siis tüdrukud tulid mulle appi Koza enda õmblejatega kõik, ühesõnaga selline nagu kambavaim ja me oleme kõik traavinud teineteisele nii toeks alla. Et siis isegi see lõpptulemusena riided juba hakkavad reedese kleite meelde tuletama, siis enam ei ole. Meil ei ole enam vahet, et võiks suur perekond ja nii see on, suhtleme lastega ja, ja kaaslastega ja isegi vanematega, et, et see on lihtsalt, ma saan neid inimesi parimateks sõpradeks, saate usaldada ja, ja mul on nii hästi läinud, et nüüd on minu töökaaslased, anna andeks. Kui teie juurde tuleb täiesti uus klient, keda te ei ole varem näinud ja tellib kas väga piduliku ülikonna või õhtukleidi siis kui kaua te peate temaga rääkima ja teda tundma õppima? Enne kui te saate aru, mis talle sobib mille ta välja kannab ja milles ta ennast hästi tunneb? Mõtlesin, et teadmine on eri inimestel nii erinev, ma olen suhteliselt hea suhtleja ja ma olen suhteliselt hea, nagu selle kohta keegi ütles kunagi, et mul on Karula kõrge intelligents. Mis see siis on? Inimese tundmine nagu tunnete tasandil, et, et taban nagu ära, mis inimene on oma olemuselt, mis ta võiks sobida, aga ma esitan selliseid klassikalisi küsimusi nagu, et milline see kleit on lemmikkleit. Mis värvi see on, mis on see ese, mida tahaks alati kanda. Ja tegelikult lõpuks, kui inimene mõtleb ja mõtleb, siis ta leiab selle oma lemmikvärvi, ta leiab oma lemmikmudeli nagu teine etapp, mis ei võta tegelikult täitsa kaua maksimum isegi tund aega, et milline kaelus sulle kõige rohkem meeldib, milline varrukas, mida sa tahaksid varjata endas, mida sa esile tõsta ja minu jaoks tapp on nagu see kõige toredam osa isegi et sa õpid inimest tundma täiesti uut inimest. Sest ma lähen õhtul koju ja siis ma vaimustun, räägi, oma elu kaotas. Ta ei kujuta ette, kui toreda inimesega endale säilile säiline vaena uutest inimestest tahate vaimustuses, sellepärast et nad toovad oma uue maailma nii-öelda usaldavad mind. Aga kindlasti te olete kohtunud ka mõne niisuguse kliendiga, kellele teie juurest tellitud ülikond või kleit on staatuse sümbol, et ma kannan Aldo Järvsoo. Jah, absoluutselt on, on niimoodi juhtunud, et ja ühe inimesena ukse taha tõstnud, ehk kui üks hetk mul jõudis pärale, et ta tegelikult nagu hoida, ei taha seda kleiti endale tellida, vaid see ongi tema jaoks nagu teine etapp, mida ta tahab lihtsalt läbi teha ja ta kahjuks kulutab lihtsalt aega. Üks kindel reegel on moekunstnikke kõigil, et olen siin rääkinud teiste disaineritega, et see, et sa kohtad kusjuures täpselt 90 aegset väga toredat imelist klienti, imelist inimest. Ja siis sa tead juba tulemuseks see üks, kellega puudub läbisaamine, lõksud avad, et et kleit ei ole seedis naerasiidi tema jalaga süüdi, selles on süüdi lihtsalt hetk ajahetk ja mis inimese elus, aga sel ajal toimub kunagi klient ei tule ütlema, et aru, et mul on nii halb tuju, et mul on depressioon või mul juhtus just see ja ja et kuidagi ei lähe kokku, et seda tahate ära tabada kase ülejäänud 99 täis, siis on see, et ma olen teinud ukse juba lahti. Tulge palun sisse, ma tean, et ma olen teiega, telli absoluutselt kõik. Aga need ülejäänud 99 on õnnestumist, järsku sealjuures on üks ebaõnnestumine siis milles on kõik süüde jala kliente, kangas, vaataja, et selles oleme mina süüdi ja kõik seda lihtsalt üle elada, muidu poleks neid ülendajaksandajakset. Nii see elufilosoofia on, mul jäi küsimata veel teie õppimise tee kõrvalt pärast Pelgulinna kunstigümnaasiumi lõpetamist käisite kunstiakadeemias. Aga te olete õppinud veel Norras või, või kust ja kelle käest te olete oma elu jooksul veel õppinud? Ma välisülikoolides rohkem ei olegi õppinud, aga mind on noorena väga palju saatis tegelikult siis kuna andekas äge tegelane siis kultuuriministeerium on mind saatnud küll ka Prantsusmaale praktikale selliseid selliseid väikseid väikseid asju, mis on, kus ma olen saanud nagu väikse vaatega maailma moe läheb, et kuidas seal kõik käib ja mis maailm seal seal nagu avaneb need neid välisSoucid olema kokkuvõttes teinud üks 30 18, Alan siis välismaal on toimunud moeshow sid ja see on äärmiselt, olen alati olnud sa siis vaadata, mis seal toimub ja siis aru saada, et kõik toimub täpselt samamoodi, aga suuremal skaalal, et suurem panus, Ura panused, suurem mäng. Aga Eestis on sama, kõik lihtsalt väiksem ja armsam, minule. Lisaks sellele, et te olete Eesti tippdisainer on teil ette näidata mitu väärikat auhinda aastast 2009, Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu auhind pärandihoidja selle eest, et teie loomingus on rahvuslikke käsitöötraditsioone väga säravalt kasutatud. Te olete lisaks sellele, et te vaatate, mis maailmas on moes Te olete pöördunud niisugused Eesti talutareaegse käsitöö juurde, mis seal köidab? Et seesama auhind tegelikult on üks kõige tähtsamaid auhindu, isegi kuna need ülejäänud kõik auhinnad, mis ma saanud on, on ikkagi minu eriala moekunstialased ja, ja see oli rohkem dishoopis teisest, teisest kategooriast, et kui sa saad aru, et sa lähed ka teised, saad aru, millega sa üldse tegeled ja mida sa tahad saavutada enda loomingus, et siis on äärmiselt suur au, et saada selline auhind. Aga see käib mul hooti peal, nii nagu igale eestlasele käib hooti peale eestlas. Et üks hetk mulle hakkasid ka inspiratsiooni pakkuma siis rahvakunstiraamatuid, mida mul on tohututes kogustes kodus nagu lähend raamatuid ja see inspiratsioon oli see, mis tahtis välja tulla siis väga mitmekollektsiooniga. Ja peale seda ma selle auhinnaga sain, et tänapäeval ma, see on äärmiselt vähe rahvakunsti moekunsti sisse, aga on õnneks tekkinud neile uusi disainereid, kes kes jätkavad sedasama teed. Kristina Viirpalu nagu imeline näide sellest, et kuidas ja tema, igatahes kleit võib olla rahvuslik kunstiteos ja samal ajal näitab neid kollektsioone Londonis ja see on täiesti super minujaoks. Mina teen vahetevahel rahvakunstiainelisi kostüüme, ma tahan, teen vastuvõttudele, et see ei ole mul kuhugile kadunud, aga et ma täiskollektsioonide, eks see on juba selline inspiratsiooni küsimus, et mul praegu on, on elus tõesti, kus me seda et natuke natuke lihtsam, vähem tikitud etapp. Muide, need olid kõik käsitsi tikandid, jah. Kui ma taipasin, et jälle oskused ei ole Eestist kuhugile kadunud, mul on võimalus teha ja leida need inimesed, kes veel oskavad seda vana ja õiget käsitööd ja sellise, sellise pühendumusega teevad seda siis ma loomulikult eelistasin kõikides asjades ainult käsitööd. Ja ma tean, et praegusel hetkel ka paljud Eesti disainerid on hakanud ikkagi masintikandit tellima juba Hiinastaga, rahvuslik masintikand Hiinast tellida, et see on, need on asjad, mida mina ei aksepteeri. Hiinast on eluaeg veerand sajandit olnud siidid, siidide täiesti kõik normaalne, aga see tõesti rahvuslikku tikandit toodaks sealt, kus sa saad seda võimalikult odavalt kätte. Siis miks, et suretada siinses välja võiks selline suund ja eriala, mida inimesed oskavad, neid on juba nii piisavalt välja suretatud, et seda oleks minu arust lausa ära keelata. Eestis. Jah, kummaline küll, et kui lähed poodi ükskõik mida vaatad, kus on valmistatud, siis on see kas Hiina, India või Pakistan, et sellest on kohutavalt kahju. Nüüd kuldnõel, kas sellel samal aastal 2009? Suur kuldnõela auhind? Ma isegi Ei mäleta aastat 2000 aga, aga. Kas te kollektsiooni mäletate, mille eest te selle saite ja võite kirjeldada pisut? Kollektsioon oli tegelikult oligi seesama rahvusliku teemaarendus, jah, see oli kajal järjekordselt üks tore näitajad Mein esimene disainer ka moekunsti siis moekunstiringkonnas, kes üldse rahvusliku kollektsiooni eest sai sai kuldnaela, ehk siis Eesti tolle aasta parima disaineri auhinna. Aga see tuli mulle mulle üllatusena, seepärast ma minu aastal oli väga-väga tugev konkurents. Lõpuni ei uskunud, et ma võidan absoluutselt lõpuni, eks seal tagaruumis nagu proovisid inimesed mulle muljet ka jätta, et ei ei, sa ei võida, aga see on õel, oli juba, ma arvan, et mingi kaks päeva varem valmis tehtud, et siis siis mina olen graveeritud just siis mina läksin, läksingi lavale, läksin sihukse teadmisega, et mina võtan lilli vastu. Vist keegi teine võtab nõela. Ma ei mäleta, kas Riina Põldroos, Aldo, palju õnne või midagi sellist, et siis me saime raha või siis olin väga-väga suur tunnustus on alati tore. See inspireerib omakorda edasi, just inspireerib tegutsema ja see on loomulikult mulle mulle lavastuslikult oluliselt teistsugused tulnud seda elus, et et ma olen laeb seal, kui rahvas tõuseb püsti ja plaksutab, et see on nagu kõige suurem tunnustus. Ütle, kui, kui keegi hakkab tegema koera hääli publiku seas plaksutamise ajal, siis ma tean, et seal üks sõbranna, kes on vaimustuses kollektsioonist kes väga tihti seda ei tee. Kes on kriitiline minu loomingu suhtes, aga need on need hetked ja mille. Ma ei saa öelda, et mille nimel ma loomingut teen, aga need aitavad kindlasti kaaslased miinuse, positiivsele meeleolule, et ma ikka jätkaks sedasama. Seoses isikliku tähtpäevaga te olete disaini arhitektuurigaleriis Pärnu maantee kuus Tallinnas avanud näituse. See kollektsioon kannab pealkirja paradiis ja nagu ma olen seal tagant mööda jalutanud, ma ei ole saanud kahjuks aga sisse astuda, aga, aga keegi kuskilt lugesin, et kirjutab, et see on jope, riidest õmmeldud kleidid ja meenutavad pisut nagu astronautide skafandrid. Et kuidas te valite selle, millal te panete kollektsiooni näitusele ja millal te panete nad mannekeenile selga ja saadate lavale? Seekord ma otsustasin, nii et ma teen näituse kujul oma kollektsiooni esitluse, kuna kevadel juba tegin show ja ja ma tahtsin sisenda 40. sünnipäeva puhul ma tahtsin midagi midagi teistmoodi teha ja lihtsalt see otsus sündiski sellest, et, et mul on, näitasid ma olen eelnevalt kaks-kolm tükki teinud ja mul alati endale nagu meeldinud teha ja tegelikult vastukaja ka olnud, nii positiivne, et lõpuks ometi ütelda, et ma ei pea ilmuma kell kell üheksa mingisse tehasehoonesse, kus sa näitad oma kollektsiooni 10 minutiga ära, et lõpuks ometi ma saanud näha seda aga pikemat perioodi siis näitusevorm on täiesti väga teistsugune vaade tänu selle ajaga, kostüümid olid sellised nagu nad saida, et võib-olla kui samas kollektsioone show kujul, siis ma peaksin sinna lisama väga palju sõuelemente midagi veel nagu midagi veel. Et ta ei mõjuks üldkokkuvõttes siis vaikivana nagu iga vana siis näituse puhul on see, et kuna mu eesmärk oligi teha vaikne ja ilus asi siis seal ei pea olema so momenti sees vaid, kus on ka vahest ilusse. Ja nii see sündis, kõik need värvid ja asjad, mis masinaga valisin, et need on mitte, sest selle põhjal, mis ma poest leidsin, vaid täpselt, mis ma välja valisin, tellisin ja, ja materjali ei ole jope. Materjal, vaata seal on tegelikult neutreen, mis on kõige rohkem siis maailmas tehakse sellest appis tuulepluuse pusasid spordiriideid, kuna ta laseb õhku läbi, samal ajal hoiab tuult kinni ja Ta on äärmiselt lihasõbralik, et, et kui ma olen eelnevalt teinud juba ühe kollektsiooni neutreenist, siis ka mina šokis, et inimesed ostavad sõnadki. Mul tekkis vahepeal küsimus ühele kliendile, esitasin küsimuse, et mida sa teed nende riietega jõue aks natuke müstika, mida sa teed? Riietega, tulen tööle. Mul tegid nalja, et kas nii lähedki tööle, mina, kes ma olin ise lahkunud. Ja niimoodi lähengi tõele ka ilusad asjad. Ma sain aru, et, et kanga asi ei mängi rolli, et mis ei pane paika seda, et mis, mis ese on, et loomulikult, et kui keegi läheb latekskostüümis tööle, et siis võidakse teistmoodi vaadata, aga kui on pehme hingav õhku läbilaskev rõngas, siis ta on ju võrdne tarne villasega ja miks mitte minna sellises kostüümis tööle. Ma vaatasin neid kliente ja mõtlesin iseendas, et et ma ei kujutagi ette, missuguse kotiiamiseskusid kingad paneks või kas vajaks ehteid või see on nii lakooniline ja ei taluks üldse midagi enda juurde. Kui palju te mõtlete aksessuaaride Tiia näiteks soengu ja meigi peale, kui te ühte kleiti loote? Ikka mõtlen tegelikult proovinud seda tervikut nagu läbi mõelda. Senati show de puhul on väga tähtis see, et millisena ma tahan, et ta laval välja paistaks. Ja seal seal tulevad mängu kõik siis need asjad, aga ilma pühata mannekeenile, kes mul näitusel on seal loomulikult seal võib iga inimene fantaseerida, mis ootas, abiks on ka ehetest on see, et kuna ma ise tõesti ainsa tehtud, mida minu alatine Lähen siis enda riiete juures on Tanel Veenre ehted, et nii on see eluaeg olnud, siis loomulikult Tanel ver, kõik ehted sobivad nende nende aga ja käekott ja kingad on see, et kuna see need kostüümid on ikkagi nii tagasihoidlikud, et nad ei vaja siis aktsenti siis võib see olla täiesti mistahes, nagu et kuna see on niisugune ilus taust, kus teised asjad tuleksid välja. Aga viimasel ajal on mulle väga meeldivad plassid, olen siis ma vaatasingi, et selle kollektsiooniga Ta oleks imeilus pehme taust ja siis see pross nagu torgatud sinna. Aga seal juba nii selline erialane asi, mida ei oska seletada. Nüüd väikese ärapäeva, nagu kuluks alati ära, sihuke särav pross oleks tore rinnas. Matile taastus. Aldo Järvsoo, mis on teie tulevikuplaanid? Ah, ja oh jah, elada õnnelik olla. Mul tuli meelde, et te olete vikerraadiole kinkinud ühe imekauni moefotode raamatu, see on paks kõvas köites. See sisaldab kõige erinevamaid Eesti moeloojate loomingu fotosid. Mis puhul see on välja antud, kes selle on teinud ja kellele? See raamat sai välja antud juba tükk aega tagasi tegelikult ja see anti seoses suurema eesti moenäitusega kaamos, mis toimus tarbekunstimuuseumis. Raamatu ma võitsin kaasa puhtalt sellepärast, et näidata seda eripära, mis Eesti siis moekunstis jaga ehtekunstis, kuna seal on ka ehtekunstnikud, valitseb Meil ei ole eestlastele jala veel seda ühte kindlat suunda. Me ei ole kindlasti vitsaga kõik kõik löödud ja loodud selline eripära, et meil tehakse nii meeste moodi naiste moodi, meil tahaks teha valiku ja fantaasiaküllast ja kõike kõike nagu seinast seina. Et see tore, tore väike Eesti ühiskond, kus ongi kõike seinast seina. Selle raamatu jah taga on 100 raamatu jaga näituse tarbekunstimuuseumis tavalised, näiteks väike idee, mis tekkis paaril entusiastil vööd, võib viia lõpuks selleni, et olid näitus. Anti välja raamat ja need asjad läksid maailma laiali. Et sellest väiksest ideest siin pisikeses Eestis toimus veel näitusi üle maailma ja disainerid kõik, kes on seal osalised, ma võin öelda, et enamus nendest disaineritega siiamaani ikkagi tegutsevad, teevad seda, ajavad sedasama oma jonni ja loodetavasti löövad ka maailmas mingi hetk laineid. Mida te endale soovite, Aldo Järvsoo? Rahu rahu ja rahul tahaks lihtsalt. Nüüd ma loodan. Et, et see soov täitub, see ei ole jah nii suur, no ilmselt väga palju ka teistest inimestest ehk loodetavasti nii palju tänu pika intervjuu eest ja kohtume siis järgmistel moenädalatel ja näitustel ja raamatute jahvatada kaudu. Tänud kutsumast. Täna oli meil saates Aldo järvsoo moekunstnike suure Tallinna moenädala ellukutsuja ja elushoidja saatejuhtidega Kaja Kärner ja uue külalisega. Kohtume juba nädala pärast. Kuulmiseni.