Kuna Eesti maja ongi peamine, meie koondumised, kohv. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandas oma edasist saatust. Mina olen Siberis sündinud, muud sünnimaa on seadistada Isamaa. Jääb ikka mulle eestimegi eesti lugu. Tere. Eestlaste väljarändest Soome viimase veerandsaja aasta jooksul räägid Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru, kes, kuhu, kui palju, millal ja miks on Eestis Soome elama asunud ja kui kauaks küsime ka veel. Saates tutvustab eestlaste elu Soomes esimese eestikeelse raadiojaama saatejuht Einari maiste. Minule Eesti loo saatejuht Piret Kriivan. Viimaste aastate sihtmärk eestlaste jaoks võib öelda, on Soome tegelikult, kas sellega tehakse nüüd tasa seda, mis enne 90 esimest aastat oli Soomes eestlasi nagu nappis? Jah, tõsi ta on, et eestlase peaaegu Soomes ei olnud enne 90 esimest aastat, kas need tasa tehti, seda ma ei oska öelda. Soomlasi Eestisse väga palju tulnud ei ole, aga, aga jah Eestist, Soome on ikkagi läinud päris palju inimesi. Ja see trend on olnud kasvav. Need viimased andmed näitavad, et kuskil 50000 Eesti elanik on siis Soome elama asunud. See tähendab ka seda, et praegu elab Soomes 50000 eestlast. Jah, 50000, eestlaste läheb Soome rahvastikuregistri andmetel Soomes. Seal on mitu Eesti väikelinna jagu inimesi. No see on rohkem kui Pärnu linn, jah. Kas minek algas kohe 91. aastal või juba n vaikselt? No enne seda ikka oli tõesti väga vaikselt, et alguse sai ta ikkagi siis, kui Eesti iseseisvus uuesti ja ega siis ka need rändevood väga suured kohe ei olnud, et siis pigem kogu Euroopas, mis toimus, oli see, et et see rännerile ta etniline eelkõige ehk peamiselt said ja Ida-Euroopast läksidki, Lääne-Euroopas on need inimesed, kellel oli võimalik tõestada oma etnilist sidet mõne Lääne-Euroopa riigiga. Saksamaale läks niimoodi päris palju inimesi ja eesti soome ingerisoomlasi näiteks ja teisi, kes nii-öelda suhteliselt või noh, kellel oli võimalik tõendada oma oma sidemeid Soome riigiga. Nii et see oli esimene laine, aga kui me nüüd vaatame kogu selle viimase 25 aasta peale tagasi, siis see oli siiski suhteliselt väikene. Et suurem väljaränne sai alguse ikkagi alles siis, kui Eesti Euroopa Liiduga ühines siis kadusid piiridega, muutus lihtsamaks ränne ja ka lihttööd tegevatele inimestele muutus liikumine palju lihtsamaks, nii et siis ikkagi kohe plahvatuslikult kasvas. Jällegi, see oli ikkagi kogu siin Ida-Euroopa üldpilt samamoodi et mitte ainult Eestist, vaid igalt poolt mujalt Ida-Euroopast Lääne-Euroopast, sest 2004 hakkas ränne kasvama. Ja siis ta jällegi noh, alguses oli mõned aastad, suu hakkas stabiliseeruma, aga siis kui tuli 2009 majanduskriis, siis tuli selline järgmine siin hästi suur hüpe. Kuna kriisid Araapatega tabas ikkagi väga valusalt Soomet Lääne-Euroopa vähem siis see oli selline, kolmas testivad hästi suur hüpe, mis kestis aasta veel pärast seda, seda kriisi. Et Eestist Soome minekul ka see tipphetk oli 2012, et pärast seda on hakanud tasapisi väljaränne Soome vähenema. Et viimased mõned aastad näitavad langustrendi, meil. Siis, kui praegu elab arvatavalt 50000 eestlast Soomes, siis tegelikult on sealt kuidas öelda, läbi käinud ilmselt märksa suurem hulk, sest tagasi on ju ka tulnud. Just kuskil 65000 inimest on selliseid, kes on Soomes siis mingi hetk elanud ja umbes 15000 on tõesti väga jämedalt on tagasi tulnud ja 50000 siis praegu elab. Ja tõepoolest täpselt nii see ongi, et ega tagasi ei saa tulla enne, kui on ära mindud. Ehk tagasituleku kõver ikkagi on kasvusuunaga praegu, et me näeme, et ikkagi iga aasta tuleb Soomest järjest rohkem tagasi. Siin viimased aastat tsirka 1500 inimest. Et see on ikkagi päris päris suur arv. Lähme minemise juurde tagasi, mis on need põhjused siis, kas erinevate lainete juures on olnud erinevad põhjused või, või on ikkagi põhipõhjus töö ja elatustase? Kindlasti on ikkagi see allolevatest teguritest kõige olulisem, et eks konkreetne põhjused natukene varieeruda rohkem. Aga eks kindlasti elatustasemete vahe. Laiemas mõttes on ikkagi see kõige olulisem põhjus, mis viip inimesi Ida-Euroopast Lääne-Euroopas, Eestist, Soome, eelkõige. Ja kui sellist täpsemat struktuuri vaadates tõepoolest eetiline põhjendus oluline 10. aasta alguses siis muutust töö alates Euroopa Liiduga ühinemisest ja sinna juurde tulnud tegelikult päris palju ikkagi perekondlikke põhjuseid, et just naiste puhul on sageli just nimelt perekondlikud põhjused olulisemad soome rändel meestel natukene rohkem vist teiega seotud põhjused. Kuidas eestlased või siis kõik Eestist Soome välja rännanud inimesed tööd on leidnud. Kuidas see töö otsimine käib? Väga hästi, kui me vaatame ka Soomest tehtud võrdlusuuringuid kõikide sisserändajate rühmadega, kes Soome tulnud ei olnud hästi, palju ta Soomes on tõesti, siis seal on hästi kirju. Ja selle taustal muidugi eestlased eristuvad, et hädaga, kes ja kuidas kõige suurem vangi. Ühe ühe tavalisem rühm 50000 natuke alla 300000 kokku Soomes sisse sisserändajaid. Väga hästi saavad hakkama, jah. Uuringud näitavad, et üks paremini hakkama saan. Sisserändajate rühm Soomes meie uuringud näitavad, et ligi 80 protsenti nendest on tööturul. Ja kui me vaatame seda, mis laadi tööd teevad. Ja meil oli siin mõned aastad tagasi üks küsitlus ka, kus me siis vaatasime seda siis muidugi kurat soove lähevad, siis nad pärinevad väärset tööd kohe ei saa, mis neil on Eestis. Et see esimene amet Soomes kipub olema natukene madalam võrreldes viimasega Eestis, aga päris kiiresti tagasi samale ametipositsioonile. Nii et enam-vähem see praegune ametite jaotus vastab viimasele Eesti saunad ametite jaotusele. Samas muidugi oskus tõeliselt ta kahtlemata ehitustööd, eks ole, bussijuhid, eks ole, nemad on ikkagi selgelt ülekaalus, aga väga palju on ka ikkagi spetsialist, juhte. Just nendele ongi alguses võõras langus suurem, aga nad on ka kiiresti opositsiooni suutnud taastuda. Töötavad ennast kiiresti üles, töötad ennast kiiresti üles, jah, eks kindlasti see keeleline lähedus kultuurile lähedus annab ka sellise hea eelduse Soomes kiiresti hakkama saada. Niinimetatud kalevipojad kas nemad on selle 50000 hulgas, kuigi on teada, et nad käivad eesti vahet ja rohkem on ikkagi Eesti on nende kodu. Jah, nad osaliselt on, osaliselt, oleks selge, on see, et see piir on ikkagi natukene ähmane, et soome registris kindlasti on ka elavana Soomes elavana paljud need inimesed, kes tegelikult kelle pere on Eestis. Aga siin on ka väikene riikidevaheline maksukonkurents ja nii edasi, et kuhu tulevad maksud ja see soosib ennast või ka mingit ikkagi, kas lapsed on, eks ole, mingid lasteaia väidet, et see paneb inimesi soomlast registreerima, uid võib olla, põhikodu on endiselt Eestis. Nii et, et seal on mingi väikene hall ja kus osad need kalevipoegadest nii-öelda on Soome registris ja teised ei ole noh, meil päris värsked andmed Eestis selle kohta ei ole. Viimane rahvaloendus küsitles seda, et kes on need inimesed, kes elavad Eestis, aga töötavad siis väljaspool. Ja see näitas meile, et noh, umbes 25000 Eesti elanikku on sellised, kelle ikkagi alaline elukoht on Eesti, aga kes töötavad Soomes, Neta Soomes mõnes teises riigis. Nii et seal on mingi väike hall ala, et kokku koos Soomest töötajatega on kindlasti see arv suurem olla kuskil 60 65000, kes siis kas siis töötavad elavad Soomes. Ja nendest 25-st 1000-st ilmselt. Suurema osa on Soomes just ja see natukene just sageli siin minu hea kolleeg Raul Eamets ütlebki, et see Soome lähedus ikkagi ja sinna ja võimalus liikuda on ka natuke päästjad teinud sellest suurest väga suurest väljarändest võrreldes võib-olla mõne teise naaberriigid nagu Läti või Leedu kust peamiselt minnakse Inglismaale, et seal ei ole võimalik niimoodi pidevalt edasi-tagasi liikuda. Nonii, on sellistele alalist lahkumist tulevad rohkem, aga just see Soome lähedus hea ühendus võimaldab ikka paljudel jääda elama Eestisse, aga siis tööl käivad Soomes. Ja see lähedus nii geograafiline kui ka rahvuslik läheduses, see soodustab seal ka kohanemist. Ilmselt. Jah, täpselt nii, et, et see kohanemine, tagasilendjõud võib-olla ei tule väga praegu, aga see kohanemine ja Soome jää tagasitulek on hästi tihedalt seotud küll, aga kõige huvitavam on see, et, et need, kes töö mõttes hästi hakkama saavad nemad ei tahagi nii palju Soome jääda. Ja väga huvitav, meie uuringu tulemused. Kõik, kes nagu töötavad ikkagi ja olenemata ametist sissetulekust, pigem et rohkem tagasi tulla kui need, kes tööturul ei ole. Et tundub, et ikkagi Soomes elamist töötamist paljud näevad sellise vaheetapina ikkagi oma elu elukarjääris ja seda kinnitab hästi ka see, et ega väga massiliselt ei ole Soome kodakondsust üle võetud. Et ikkagi valdav osa osa Eesti inimestest, kes Soome läinud, meil on ikkagi säilinud eesti kodakondsus, muud sidemed Eestiga, jällegi see võimalus tihedalt Eestis käia kinnisvara ja, ja nii edasi, et et me sageli kasutab enda puhul üldse mõistet hargmaine, et harg mainis siin inimene, kes elab paralleelselt kahes ühiskonnas kahes riigis, kahes kohas korraga, et et paljud eestlased ongi just meetrised hargmaised, ongi kahepaiksed, Soob Eesti elanikud, aga päris ei taheta koodi lõplikult sidemeid tõepoolest Eestiga läbi lõigata. No aga ikkagi võiks ju arvata, et inimene, kellel paljud lähevad siit sellepärast, et neil ei ole tööd, nüüd nad on seal soomes, neil ei ole tööd tagasi ei taha ikka tulla. Võiks ju arvata, et need, kellel tööd ei ole, et need tuleksid uuesti Eestisse proovima. Jah, siin tulevadki need, need teistlaadi arutelud sisse, mida ju Euroopas väga palju on arutatud ja Soomes ka, et kui palju on selliseid inimesi, kes lähevadki tõepoolest lihtsalt sotsiaaltoetuste pärast mõnda Lääne-Euroopa riiki elama? Need sotsiaaltoetused ikkagi parata, kuid paraku on Soomes nii palju suuremad kui Eestis, et kui ka tööd ei ole, on ikkagi sageli lihtsam olla Soomes kui, kui Eestis. Ja kindlasti 2009 majanduskriis, mis Eestis oli, et, et see, see viisidega palju inimesi ära ja võib-olla kõik need kahe leidnud Soomes töödega vähemalt nende elu ikkagi Soomes oli lihtsam võrreldes sellega, mis neil eestisaks olnud. Tippjuhte on ja tippspetsialiste on soomerännanute seas 22 protsenti on mul siin selline number, kas teistesse riikidesse rännanud tega võrreldes on kõrgem? Ta ei ole, et mis on üldse väga huvitav Eestist väljarände puhul on see, et, et ei ole siiski väga palju selliseid väga kõrgelt haritud ja tippspetsialistide päris ära läinud, et et siin palju ida ja Euroopa vahelises rändes räägitud, sellest toimub vajud ajude väljaränne Lääne-Euroopast Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse. Et Ida-Euroopa kaotab oma talendid ja kõrgelt haritud inimesed ja oskus tippspetsialistid eesti andmed ei kinnita, et meil ei ole kuskile minemas rohkem väga neid tippspetsialiste ja ja tippspetsialistide puhul ongi sageli ka see sagedasem, et, et nad ei lähe jäädavalt ära. Nad lähevad, töötavad mingi aja ja tulevad tagasi, et et me nimetame seda jahetuseks ringrändeks nagu, et minnakse, töötatakse võib-olla ei tule kohe tagasi, minnakse veel mõnda teise riiki vahepeal Soome Inglismaale siis jälle tagasi Eestisse, et et seda ringrännet on jah rohkem. Aga ei, ei ole ka suur see nii-öelda talentide lahkumine, jäädav lahkumine Eestist. Nii, aga kui me vaatame mõne teise külje pealt, kes lähevad Eestist. Soolised erinevused, vanuselised erinevused lähevad peamiselt kui on läinud peamiselt noored. Kas ta nii on, jah, sest noortel on alati rännata lihtsam pole veel, võib-olla peret ei ole võib-olla nii kindlat töökohta ja nii edasi, et nende, nende, nende seas rändabki rohkem. Et ütleme kuskil kuni 35. eluaastani 20 35 on ikka pealne vanus, kui, kui lahkutakse sanga Soome rände puhul niimoodi soolises mõttes ei olegi väga suuri erinevusi. Küll on aga Eesti rännas hästi selge veel ka selline rahvus rahvusaspekt, et et Soome puhul ka Soome lähevad siis rohkem eestlased ja vähem siis vene emakeelega inimesed, kelle sihtkohta natuke laiemad. Ja, ja andmed näitavad meile seda, et eestlased on pidanud Need, kes siis tulevad ka tagasi, et noh, see tagasituleku puhul on alati selle koduma, tunnetuse emotsioonid tähtsad. Ja, ja see tundub, et on ikkagi eestlaste jaoks olulisem, nii et nemad tulevad rohkem tagasi. Venekeelsed inimesed pigem kipuvad jäädavalt lahkuma, kui nad ikkagi Eestist ära lähevad, et, et see on hästi selge erinevus. Aga jah, ametit hariduse mõttes juba rääkisime, et ei ole sellist väga selgelt väga kõrgelt haritud inimeste väljarännet massväljarännet pigem ikkagi Euroopa Liiduga ühinemise järel eriti ikkagi muutunud lihtsamaks ka madalama haridusega inimestel Eestist lahkumine, lihtsamaid töid, tegevatele inimestele lahkumine ja, ja neid on ka päris palju siis ka lahkujate seas tõepoolest. Perekonnaseisu järgi kui noored, siis ilmselt vallalisena. Adrakkige vallalised jah ja ilma lasteta ja noh, mõnes mõttes see on selles mõttes jällegi hea, et et kahjuks veel tulevad jällegi näitavad seda, et kui ikkagi lapsed ka lähevad kaasa ja nemad pannakse siis Soomes või kuskil mujal kooli, seal nad juba õpivad uues koolikeskkonnas saavad sõbrad, et et need lapsed nagu väga tagasi tulla ei taha, aga, aga ka vanemad pigem ikkagi on need, kes jällegi vanem inimene on, seda rohkem tahab tagasi tulla. Lõpuks. Vene emakeelega inimesed, nemad on siis näiteks kangelased paljuski ja kui nad siit lähevad, kas on mingid kindlad piirkonnad, kuhu nad lähevad pärast küsin seda eestlaste kohta ka, aga et kas vene emakeelega inimesed lähevad siis rohkem nendesse piirkondadesse, kus ka Venemaalt tulevad venelased Soome elama, kas te olete seda ka uurinud? Kahjuks ei ole, et see on täpselt see asi, mida me oleme just mõelnud, et tahaks täpsemalt vaadata, aga me ei ole seda täpsemalt uurinud, sest tõesti venelasi tuleb igalt poolt, Soome mitte ainult Eestis ja kuivatab oma kogukondi, seal moodustavad, oleks huvitav uurida, aga kahjuks me seda teinud ei ole. Nii, aga eestlased, kui lähevad siit Soome, kas eestlased praegu elavad üle Soome laiali, kas on mingid piirkonnad, kus on neid rohkem? Jah, nad ikkagi elavad üsna igal pool Soomes, et selge see, et suuremad linnad seal on ikka neid rohkem aga, ja ikkagi üsna üsna üle Soome ja, ja huvitav on ka see, et ega sest seltsielu ja kõik, et me näeme, et mingid selts on ka väga väikestes kohtades Soomes tekkinud eesti seltse. Et jah, ei ole ainult Helsingisse nad jäänud ja samamoodi need, kes Soomes tööl käivad, et ka nende töökohad ei paiknenud Helsingis, et väga palju natuke kaugemates piirkondades väikestes kohtades, vaat selles, kus siis näiteks ehitada on vaja ja nii edasi, et et ei ole nüüd nii väga selgelt kontsentreerumist, et väiksemates kohtades on sageli puudus teatud spetsialistidest suurem, et Soome tööturul on ka ikkagi niimoodi, et et Soome valitsusega ETV, et neil ongi sisserändajaid vaja, et oma tööturul kõik vajalikud töökohad täita. Ja sageli need töökohad on väljaspool Helsingit olgu need arstid või ehitajad ja nii edasi. Ja see on üks põhjus, miks ka Helsingist palju kaugemale minnakse Soomes. Arstid ja ehitajad ongi need kaks ametit, mida Soomes nagu oodatakse. No need on kindlasti kaks olulist, aga ega see oskustöötajate rühm on ka suurem, et seal on ehitajad, keevitajad, natuke lihtsamat tööd, eks ole, bussijuhid et see ikkagi natuke laiema. Aga ehitajad on kindlasti rihmana kõige suurem. Arstid ja meditsiinitöötajad üldse. Te nimetasite eestlaste selts, et siis eestlased praegu ikkagi käivad Soomes ka omavahel koos, mitte ei ole see sulandumine Soome ühiskonda nii suur, et isekeskis enam läbi ei käida. Seal. Jah, ütleme, et see kindlasti ei ole nii aktiivne, kui oli kunagi, kui suure põgenemise ajal 1944 lahkuti ja siis oli noh, ikka väga aktiivne arusaadavalt seltsielu, mis kuskil Rootsis, Kanadas, Austraalias tekkis. Aga samas, mida rohkem eestlasi Soomes on on, seda aktiivsemaks on seltsielu selgelt muutunud. Selts on tekkinud väikseid erialaliitusid. Viimati loodi Eesti raadio, eks ole, Finest ja et see on kõik Eesti-Soome kaks, kelle põhikool Helsingis, et see kõik ikkagi muutub järjest aktiivsemaks, Eesti maja on Helsingis asutatud, nii et see seltsielu ikkagi on päris päris intensiivne. Kui eestlane läheb siit Soome, siis tal on ilmselt nii mõneski mõttes lihtsam kui mõnel teisel rahval, et keeleküsimus on hõlpsasti lahendatav, ütleme niimoodi, kas enamus läheb siit juba soome keele oskusega? No päris vabalt muidugi elamut ei oska, aga see keel tuleb tõepoolest väga kiiresti. Ja, ja üldse on selles mõttes veel huvitav selle keelega seonduvalt natukene, et kui me uurisime eestlasi, mida nad seal Soomes teevad, oli meie jaoks kõige suurem üllatus see, et aga paljut Nende keskeas soome minevad inimesed on miskitpidi õppinud soome seal. Et võib-olla see on ka üks põhjus, miks nad tööturule nii edukad, et, et nad on, on tõepoolest Soomes ka oma töötamiselamise kõrvalt päris palju õppinud. Et kui nii võtta, siis ütleme inimkapitali kvaliteet kui sellist sõna kasutada on Soomes päris palju paremaks muutunud, et täiendavad väga aktiivsed ennast eestlaselt mitte keele, vaid ka muudes muus mõttes. Et nad lähevad sinna, neil on kõik eeldused Soome ühiskonda sulandumiseks, et nad oskavad keelt, tunnevad kultuuri, ka rahvuse iseloomud on tegelikult suhteliselt lähedased väga lähedased, isegi töökohtadega läheb ka hästi, sest nad kiiresti taastavad oma staatuse tööturul sama, mis siin Eestis oli, et see, see võimaldaks tegelikult ju täiesti Soomestuda. Jah, see ütleme, see üldpilt ongi täpselt niimoodi suhteliselt positiivne, seda näitab veelkord ka see, et eestlased saavad Soomes nakkama kõikide teiste sisserändajate rühmadega võrreldes. Aga noh, selge on see, et kuskilt mingilt tasemelt hakkavad toimima juba sellised natukene peenemad kohanemisega seotud tegurit ja seal tekib paratamatult ikkagi ka. Teeme noh, loomulikult need, kes on soomlastega abielus, nendega nendele natuke lihtsam, aga kes ei ole, et ikkagi teatud sellised kultuurile spetsiifilisemat käitumisnormid ikkagi selline võib-olla päikene suletus ikkagi on igas ühiskonnas, et igale poole ei, ei, ei pääsenud see päris rest sisserändajate tundest lahti saada siiski ka Soomes ei ole niisama lihtne seal mingi väikene nagu nõks ikkagi alati sisse jääb ja ja see on ka võib-olla põhjus, miks ei ole neid eesti sidemeid niimoodi lõplikult ära lõigatud, et noh, päris lõpuni omana tunnet siiski niisama lihtsalt ei teki. Teie küsite, uuringutest on välja tulnud, et natukene siiski tuntakse mingit noh, kas just piiri, aga, aga mingi. Niisugused huvitavad, me tegime kõigepealt ankeetküsitluse ja sealt tulidki need nagu sellised noh, nagu väga selgelt positiivsed jooned välja, aga me lisaks tegime kvalitatiivsemad, tahavad intervjuusid ja, ja sealt hakkas küll kooruma välja detaile, kus ikkagi tuntakse, et võib-olla ei, ei ole see vastuvõtt ja seal Soomes oleme nii avatud, et ikkagi teatud suletus kõikidesse suhtlusvõrgustikes. Et ta nii kiiresti ja lihtsalt, et sellist väikest nagu mitte tõrjutustele õiged. Aga sellist väikest nagu distantsi ikkagi mingil tasemel jäädakse, on tõesti Soome on läinud ikkagi hästi palju selliseid tavalisi inimesi. Ja ei ole nagu see eliidi välja nii olnud, et kui oli see suur põgenenud 44, siis oli ikkagi hästi palju sellist eliidi esindajast, kes Eestist läksid, siis oli tõesti see nii-öelda talentide lahkumine, aga seekord see rändelaine ei, ei ole nii eliiti mõjutanud. Ja noh, pigem ikkagi tundub see, et eliit, mis eliitspetsialisti paremini haritud inimesed Aga äritegemise võimalus on väga, väga nagu hea. Et loomulikult seda kogemust tahetakse saada ja sellepärast käidakse väljas, aga aga Eestis on ka ikkagi piisavalt väljakutseid võimalik ametiredelil kiiresti edasi liikuda, et ei ole nagu seda vajadust ilmtingimata välismaale elama jääda. Jällegi, pigem endale lihtsamate ametite esindajatel on selles mõttes natuke keeruline, aga nemad ikkagi eestlased ei, ei näe need bussijuhid ehitajad, et nad nüüd eluks ajaks on Soome läinud, et see on ikkagi pigem. Pigem on see niimoodi, et muidugi Soomes olek kipub pikemaks venima, kui alguses on plaanitud, sest sissetulekute vahe on ikkagi selge. Ja kui alguses arvatakse tulla veel mõned aastad, siis tulen tagasi, siis venib viie aasta peale ja 10 aasta peale see käin. Aga noh, ikkagi see soov tagasi tulla on ikkagi paljudel selge, mis võib olla, mis meil jäi teemadest puudutamata, oli see, mida me kloorinud, aga mida võib-olla lihtsalt ära markeerida tasub, on see, et et tõesti hästi palju neid hargmaiseid inimesi, kes, kelle pere ja kodu on, on Eestis. Ja need peresuhted muidugi kindlasti kannatavad sellise elustiili tõttu kui yks vanematest mõnikord ka tegelikult mõlema mõlemad vanemad käivad Soomes tööl. Ja kas siis lapsed üksinda või vanemaga on tagasi maha Eestisse jäänud? Et sellele probleemile võib-olla Eestis ei ole liiga palju tähelepanu pööratud, et seda peaks natukene süstemaatiliselt käsitlema. Et ta päriselt ei saa ka öelda, et ei ole teadvustatud, aga sellega tegeletud siiski on veel natukene vähevõitu. Ja, ja sageli tunne on ka seda, et tulla koolid tunnevad, et et see teema jääb väga nende õlgadele, et lapsed, nad käivad koolis eksada, koolis tuleb nende lastega tegeleda. Aga et sellist nagu tuge koolidel on vähe, kas siis vanematelt või omavalitsustelt, riigilt või kellelt iganes, et noh, kuidas siis nende lastega ja nende õppeedukusega hakkama saada. Pigem vajavad abi need lapsed, kelle vanemad on läinud Soome tööle ja kes elavad siin, mitte need lapsed, kes seal soomes peavad kohanema, kes lähevad koos vanematega Soome ja peavad seal kohanema uute oludega. Just täpselt nii, et ega lapsed selles mõttes on ju kiire kohanemisvõimega, et et kui rääkisime, et Helsingis on eesti keeles võimalik õppidega vanemad, siis nüüd ülearu palju seda võimalust ei kasuta, sest noh, lastel tuleb see keel nii kiiresti ja koolid Ta on piirkonnapõhised, ka on ikkagi kuskil kodu lähedal koolis käia. Lapsed kohanevad väga kiiresti Soomes, aga Eestis ka paratamatult ikka vanemaid ei ole. Ema, isa ühte ühte ei ole see paratamatult ikkagi lapsi emotsionaalselt mõjutab. Ja see omakorda siis mõjutab nende õppimist ja sõpradega suhtlemist ja kõiki selliseid teisi lapselapse elu tegemisi. Need, lapsed, kes seal Soomes on, on vanematega läinud, on seal juba koolihariduse saanud. Neid on ju tegelikult ka juba päris suur hulk, kas nemad tahaksid ka Eestisse tagasi tulla või pigem näevad oma elupaigana järgmisel aastal pikkade aastate Soomet. Nemad pigem jah, tagasi tulla enam ei taha, et, et kes on ikkagi lapsena Soomes koolis käinud on juba tõesti nii ära sulanud, kõik need ka sügavamat kultuuri reeglid ja asjad on nende jaoks selgemad. Ja nemad pigem ikkagi näevad oma elu Soomes, et vanemad tagasi lapsed sinna, et umbes niimoodi see kipub olema. Ja noored ilmselt tänapäeval üleüldse niisugustes seltsides ja sellistes kohtades ei koondu, ei tule kokku. Et siis ka see, see eestlase momenti jääb väiksemaks. Just absoluutselt, et see muidugi on ka lasteringe palju eesti lastele aga noh, pigem ikkagi lapsed, kohanevad kiiresti ka soomlastega, et vanemate jaoks on natuke olulisem Siis on ikkagi tõenäoline, et suur hulk nendest 50-st 1000-st väga suur hulk võib-olla isegi seob oma elu Soomega ja on nii-öelda pragmaatiliselt öeldes Eesti jaoks kadunud. Jah, kindlasti võib arvata, et ikkagi suurem osa nendest, Ta jääb Soome elama, et seda küll vist üsna julgelt arvata. Aga erinevad küsitlused ja ka meie küsitlus näitab, et kuskil veerandi jagu on alati ikkagi neid, kes kindlasti tahavad tagasi tulla. Ja, ja siis on selline vahepeal olevate inimeste hulk veel omakorda eks ole, et kes ei oska selle kohta nagu päris midagi arvata, et kas nad siis jäävad, soomlased tulevad Eestisse tagasi ja ütleb, kuidas elu läheb, sõltub, kuidas elu läheb, just. Et eks kuskile sinna 25 50 protsendi vahele võib-olla läheb lõpuks optimistlik on siis kuskil pooled, aga noh, seal on ka liiga optimistlik. Aga üks neljandik kindlasti arvatavasti tuleb tagasi. Ja ilmselt hulk ka jällegi võib-olla päris suur hulk inimesi, kes Soome elama jäävadki tänu lähedusele ja tänu infotehnoloogia arengule. Ega nad Eestiga sidet ei kaota? Ka need, kes on ise Eestist ära ainult nende jaoks kindlasti side, side alles jääb, et iga põlvkonnaga jääb väiksemaks, et kuigi me rääkisime need lapsed pigem jäävad Soome siis ega nende jaoks siiski Eestis sidemed päris ära aga ei kao, sest nendel on ikkagi vanavanemad Eestis tõenäoliselt ja ikkagi veel sugulasi ja sõpru. Nende jaoks see side Eestiga siiski kuigi nad Soome ise elama jäävad. Aga jah, et juba sellist esimeste väljarändajate lapselapsed ja nende jaoks nagu on kogu see sotsiaalne suhtlus ka juba muutunud täiesti soomekeskseks. Inimgeograafia doktor Tiit Tammaru, Eesti spetsialistid on Soomes hinnatud ja pole sugugi haruldus, et nad esinevad ka Soome rahvusring häälingus. Nii nagu näiteks Helsingi Aalto ülikooli abiprofessor Jaan praks, kes kõneles ühel hommikul Soome televisioonis sellest, et praegu uurib kosmost kõige innukamalt erasektor ja kosmosesse saadetud vastavate satelliitide hulk kasvab kiiresti, kuna neid on võimalik üha soodsamalt soetada. Ja just nagu sobilikult meie saate jaoks on Tallinnas Helsingist käimas eestlaste raadio Finest FM kõneisik Einari maistelt. Tere, tervitused. Kas tegelikult, kas ma hääldasin õigesti seda teie raadio nimega seal fin-est Finest või finist ehk parim? Ja seal on mitu variatsiooni. Laias laastus eestlastele meeldib öelda nagu eestipäraselt, ehk siis pinnest. Ise naeldame seda raadiot Fainestiks inglise keeles oleks korrektne öelda Fainist, eks ole, ja soomlased hääldavad omakorda Finest. Et seal on hästi mitu erinevat variatsiooni, kuidas nad seda raadiot hääldavad, et meil on, te olete kõigega rahul ja me oleme kõigega rahul, absoluutselt. Ära tuntakse, et see nimi nagu kõnetab nii Soome poolt kui ka Eesti poolt, ehk siis spinn ja Est, et meie jaoks on see täiesti okei, kui mitmet pidi hääldatakse, et ei ole. 2013 oli oli teie raadio algus ja siis kolm aastat olete tegutsenud. Kellel tuli see mõte raadiot tegema hakata ja kas oli raske Helsingis teha oma raadiot? Orgu Lepik oli see mees, kes alustas internetiraadioga seal Soomes ja tegigi selle nime. Fin Eesti, ehk siis logo oli kujundatud sama moodi, et oli eff valli suurelt ja e-oli ka keskel suurelt ehk siis oligi selgelt hääldatud Finn neist. Aga mingil hetkel me mõtlesime, et see ei kõla niivõrd hästi, et kuna me oleme nagu selline poolhiti raadio, et siis võiks paremini kõlada ja siis oligi pandud Fainest, hiljem aga Argo Lepik, tema osutas siis selle internetti Raadio oli pisikene stuudio püsti pandud, kus oli mikrofon, pult, arvuti ja sealt hakkasime siis nokitsema, mõtlesin mina, mina olen ise turundustaustaga inimene, ma nagu nägin, et sellel Raadiol võiks olla hästi palju potentsiaali ja siis ma kõik oma tegemised jätsin sinnapaika ja läksin talle appi ja niimoodi me oleme siin tegutsenud, kui palju neid on? Ütleme niimoodi, et kaks inimest on täisajaga ja nii-öelda free Ellanzzareid on siis üks, kolm inimest. Viiekesi, ja mis on teie raadio, teie programmide eesmärk, mida te pakute kuulajatele? Me pakume Eesti asja ja ka Soome asja, ehk siis kui me räägime näiteks hommikuprogrammis, siis meil on lahendatud niiviisi, et 50 protsenti, see on Eesti asi, ehk siis räägime, mis siin Eestis kohapeal toimub ja 50 protsenti sellest on siis soome asi, mis Soomes kohapeal toimub, räägime Messidest, räägime üritustest, räägime Soome uudistest. Avame Soome väljaanded soome keeles, töötleme peas, läbijalane eetrisse eesti keelega. Oma keelt üldse oma raadios ei kasuta, väga harva siis saatekülaline soomlane, et siis siis kasutame, aga siis ka nagu püüame nagu tõlkida, et hoiame ikkagi seda eesti keelt ja nii palju, kui vähegi võimalik. Lugesin just ühte kommentaari teie raadio kodulehelt intervjuu siis või, või lihtsalt informatsioon oli eestikeelsete autojuhikursuste kohta ja seal olid kommentaaride hulgas oli ka üksed, mis eesti keeles soome keelest ei saa aru või. Ja et see, see on võib-olla natukene kummaline jah, et et need inimesed, kes on sinna Soome läinud, need ikkagi arvavad, eeldavad ühiskonda vahetanud, et võiks ju kohaneda selle ühiskonnaga, kus sa elad, eks. Aga teistpidi jällegi kipub olema. Ma natukene võib-olla liiga keeruline, et sai autokoolis, võib olla ka see tehniline keel niivõrd keeruline, et võib hätta sattuda natukene, et hea lihtne oleks eesti keeles seda teha, et Soomes ma ütleks, et Soomes on kujunenud selline pisikene nagu Eesti väikeriik. Sa saad kõigega kõike teha seal eesti keeles, sisuliselt sul on klienditeenindus olemas alates iluvaldkonnas lõpetades võib-olla autokoolidega ehitusest rääkimata, eks ole, kus iganes asutuses on vähemalt eestlane tööle, et et eestlasi on tõesti palju seal, et asjaajamisest tihtipeale saabki eesti keeles. Et kui ometi asutussegi kasvõi helistada, rääkida sellise aktsendiga soome keeles ja siis tuleb ikkagi teemaks, et aga meil on ju eestlane ka tegelikult siin tööl vaata ja siis püütakse eestlane ühendada nagu nii-öelda toru otsa, et noh, rääkige siis oma emakeeles asjad juba selgeks. Et kuigi võib-olla see ei ole tema tööülesanne, aga kuidagi on selline väga mõnus sünergia tekkinud. Et seal, kus eestlane töötab, üldjuhul seal on see töökeskkond niivõrd selline mõnus, et antakse ka tööülesanded, siis eestlasele, kui on tegemist kliendiga, eestlane, et et see on selline päris kihvt. Aga kas te oma raadioga olete nagu püüdnud ja kas teil on õnnestunud koondada enda ümber suur hulk eestlasi, kui palju teid kuulab ja ja kui palju raadioväliseid üritusi toimub? Tunneme ise seda, et meil on meil naiste lojaalne kuulajaskond ehk siis eestlane Soomes ja ka estofiilid. Et seda Eesti asja on isegi vähe, seega me oleme hakanud ise oma korraldama üritusi tooma ka Eesti filme, soome, näitame ka Eesti filme kinodes täitsa eesti keeles ja, ja oleme selle elu nagu piisavalt põnevaks teinud meelelahutusliku poole pealt, et okei, töö on seal olemas, eks ole, mida kõik teevad, elavad oma elu, aga see meelelahutuslik pool on olnud suhteliselt või jäänud vajaka. Seega siin viimase paari aasta jooksul on teisigi ettevõtjaid ja teatreid tulnud sinna Soome pooled eestlastele seal näidata. Tundsime isegi, et janunevad selle mõnusa meelelahutuse järgi, et noh, elu on nagu lill, eks ole, meelelahutust on ka vaja, ei saa kogu aeg tööd teha, rapsida, et, et me oleme nagu ise raadio näoga, siis üritanud sellele kaasa aidata, et tuua siis sellist meelelahutus sinna Soome, et Soome pole mindud ainult? Ei, ei absoluutselt. Kes on käinud teie raadios esinemas või teie raadio kaudu Soomes? Ma arvan, et kui järgmine aasta lõpp veel räägime juttu, et siis siis küsida, et kes ei ole käinud veel et meil on väga palju tõesti käinud, et ma ütleks, et mul on muusikutest näitlejatest ütleme, veerand on võib-olla juba käinud, eks viimased üritused näiteks meil oli tantsuõhtu Anne Veskiga ja siis me nägime seda, et oi-oi kui palju oli soomlasi tulnud lillekimbud käes ja, ja tõesti, et, et soomlased on ka meid juba leidnud ja neid huvitab ka see eesti asi ehk siis kui vähegi huvitab, siis artist läheb ka neile hästi peale ja nad tunnevad, et see on midagi, midagi teistsugust, kui palju teil kuulajaid on, te olete endiselt internetiraadio? Ei, me ei ole internetti raada. Me oleme olnud internetis kolm aastat ja me oleme ka sagedusel olnud kolm aastat Helsingi, Vantaa, Espoo, Porvoo alal, vahepeal olime ka Turkus. Aga tulles tagasi selle küsimuse juurde, mis alguses küsisid, et kui raske oli sellist asja luua, siis seal on ikka väga-väga raske. Et sa pead olema ka piisavalt loll ja järjekindel, et seda asja ajada seal, sest tark ja järjekindel ja piisavalt loll seal sõna otseses mõttes, et sa pead võtma väga suur risk, et need kulud on esiteks no ikka nelja-viiekordselt võrreldes siin Eestiga. Et oleme kuidagi tagasihoidlikum püüdnud nagu edasi edasi minna, aga me ei ole nagu olnud raadiotaustaga inimesed, ehk siis me oleme ise õppinud väga suurt ampsuga ei võta, et vaiksel laiendama ennast vastavalt sellele, kuidas me suudame programme edasi viia. Et kui me suudame midagi kuulajatele pakkuda ja saame positiivset tagasisidet, loomulikult me võtame, aga risk, et laiendudest noh, tegemist on ikkagi erakapitalil põhineva ettevõttega. Aga kuulajate koha peal natukene raske küsimus, see on müügitöös ka üsna-üsna keeruline on seletada, küsitakse ikka, loomulikult inimesed saavad teada, et paljudel kuulajaid on seal viimane vastus selle pärast, mitte keegi ei tea reaalselt, palju praegusel hetkel eestlasi seal Soomes viibib. Et on ametlikud andmed, eks on, räägitakse 50-st 1000-st, no mis tegelikult statistikaametis kirjas. Aga pane sinna võib-olla teine pool otsa, et noh, Eesti president, minu teada on isegi öelnud, et 100000 inimest, keda me uskuma peaksime, ikka teda võib-olla siis et noh, eeldame, et 100000 on, aga nii palju, kui me oleme uuringuid läbi viinud, siis üks 85 protsenti kuulab meid kui põhikanalina, et noh, loomulikult on seal statistikas väike error sees, aga aga üks põhikanalitest oleme meie ja et mujal sa sellist nii tummist eesti asja ei saa, kui raadio. Teie tulu on reklaam ja kes ennast reklaamivad teie raadios eestlased või ka soomlased? Siis juba enamus on soomlased ja sest see on täiesti arvestatav sihtgrupp, ikkagi eestlased Soomest, neid on nii palju. See nishi sihtgrupp, et paljud asjad kindlasti ei sobi eestlasele, et ei ole nagu mõtet, mida aga on asju, mida on nagu mõtet reklaamida, et täiesti äärmusest äärmusesse on reklaamikliente niimoodi otseselt ei saagi öelda, et nüüd see kindel valdkond, ainult toimiv, neid valdkondasid, on päris palju. Teie programmis siis võib-olla paar sõna lähemalt ja sellest ka, et mis Eestimaa eestlast võiks huvitada? Selles programmis? Eestimaa eestlane saab teada, mis Soomes toimub, mida me teeme seal, seal on palju põnevat. Loomulikult on ka Eestis palju põnevat, eks ole, palju on asju, mida me ei tea, aga see on hoopis hoopis mingi muu keskkond ja kui nad tahavad teada näiteks, et millised olemas üritused seal, mida siin Eestis võib-olla üldse ei korraldata. Me räägime Messidest, räägime seal festivalidest, mis tänavate peal toimub ja nii edasi, et ma toome nagu kõik selle kuulajateni. Ja, ja kui on eesti pool inimesi, keda huvitab see, mis nagu seal naaberriigis toimub, et siis meie vahendusel saab sellise põhilise info informatsiooni kätte, et me räägime seda nagu seletame lahti eesti keeles ja eesti moel ütleme niimoodi, siis me, eestlased, oleme eestlased, eks ole, keda usaldad ikkagi eestlast natuke rohkem, et et me ikkagi räägime reaalselt, et see, mis seal on, mida me näeme, selle ma ka välja Toomed, ilma tsensuuri, ütleme niimoodi, et kui mingi asi ei meeldi, siis me ütlemegi, et näed, see ei meeldi. Et laias laastus tunnetame ka seda, et mida eestlane tahaks teada. Informatsioon meelelahutus ja muusika ja nii on. Kas teil on ka mõned konkreetsed saated? Ja meil on hommikuprogramm täies formaadis, päevane programm on nüüd tulemas, soovisaade soovisaade on selline saade, ei toimi ilma soovi saateta ükski raadio, võib-olla see on kuidagi eestlase vere seal Soomes, seda asja ei ole Sumera kehtasse ja et selline soovisaade nagu soomlaste seas väga peale ei lähe, aga eestlaste seas läheb tohutult peal. Lood, kruvitakse tuju üles mõnusas seltskonnas, kusagil grillides näiteks mihkel lähenemist, laupäeva õhtuti on see ja ikka laupäevaks ikka laupäeva õhtuti ja ja meil on olnud kusjuures väga põnevaid saateid veel, mis on hetkel nagu Haul tonni peale, et meil oli paar aastat oli saada õigusabi Soomes näiteks juristidega lahendasime õigusalaseid probleeme avalikult niimoodi läbi eetri konkreetseid konkreetseid ja et kuulajad saatsid meile kirja, et neil on näiteks mingiks tööandjaga selline probleem, et mida teha ja kuidas käituda ja millised on üldse võimalused. Oleme ka nagu ma arvan, et päris palju seal selles valdkonnas tööd teinud, et inimesed on palju teadlikumad nüüd noh, seadused ja nii edasi ja nii edasiteadused on hoopis teistsugused võrreldes Eestiga. Ja noh, kaasa arvatud hommikuprogrammis, et kui tuleb mingi seadusemuudatus näiteks mingit trahvi härra tõusevad või siis on mingisugused muudatused tehtud siin-seal töövaldkonnas, eks ole, mingid uued nõudmised et siis me sellest kõigest räägime, teadvustame nagu eesti keeles, et inimesed saaksid paremini aru ja ma usun, et nüüd tänapäeval on need, need kuulajad, kes meil on, eks ole, need on ikka palju teadlikumad, et mis seal nagu reaalselt on, et ei pea tänan pimesi Obamat. Noh, viimati väga aktuaalne teema oli see, et trahvimäärasid kiiruse ületamise eest ja tõsteti peaaegu kaks korda, et sattusin isegi selle ohvriks, et kui 12 kilomeetrit tunnis ületad kiirust 350 400 eurot saad trahvi, siis peavad natukene mõtlema küll, et kui varem oli see ikka märksa väiksem. Kõigest sellest me räägime ja saavad ka kuulajad sellest teada. Mis teie kaugem siht on? On teil kaugem siht ka paigas? Kui kui suureks raadioks te saada tahate? Ja see on, see on põnev küsimus, et kolm aastat oleme nii-öelda siis rapsinud, eks, et meil on, meil on hästi palju huvitavaid ideid. Me teeme kõike seda, mida teised raadiod ei tee. Julmalt kohe. Et meil on väga huvitavad plaanid ei saa sellest kohe niimoodi siin rääkida ja siis ma olen selle plaani kellelegi teisele edasi, aga, aga kasutame ära neid võimalusi, mis on kahe riigi vahel. Ütleme niimoodi siis nii seal polguga kasiibo. Et praegusel hetkel meil on näiteks hommikuprogrammis väga huvitav rubriik peale kella üheksat iga päev meil on nagu selline kohe sihtettevõtete iga päev helistama ühele eesti muusikule, kas ta on tuntud või mitte, aga iga päev helistama ja niimoodi võib-olla paar aastat järjest absoluutselt iga päev oleme helistanud. Räägime ja meil on sellised väga, ütleme niimoodi, et mitte klassikalised küsimused. Et noh, et kuidas siis ka a'la kuidas loo kirjutamine ka läks, eks ole, kus paku peal sa seda tegid või mis tunded sind valdasid? Mitte päris seda, aga me me küsima nagu a'la selliseid küsimusi, näiteks üks selline väga intrigeeriv küsimus on võib-olla see, et kella vallasti kuju paigaldaksid sa linna keskväljakule, kes võiks olla skulptor? Ei pea kedagi mainima, otseselt võib öelda ka lihtsalt valdkonniti, aga sealt saab nagu selliste inimese hoopis teist külge nagu teada, et kas reageeritakse positiivselt või negatiivselt, see on intervjueeritava asi muidugi väljendada, aga see on iseenesest päris põnev. See on nii põnev, et ma pean kohe küsima, et kas teil kodulehel kell on, saab ainult otse kuulata või on teil need intervjuud arhiivis kuskil, kusjuures kodulehele me ei ole veel olles uuendasime kodulehte, et natukene on seal selles mõttes süsteem, poolikat meie kodulehe pealt ei saa kuulata, aga saab kuulata kuud kodu lähedalt, et seal on kõik intervjuud kokku võetud. Nii tekstis kui ka siis on alla pandud link, kus saab järgi kuulata ja otse-eetrit Sakurate sealtsamast. Otse-eetrit saab raadio enda kodulehe pealt kuulata interneti vahendusel ja selle aadresse Finest FM punkt viieksis Finest FM. Püüa suur tänu, Einari maiste ja soovime teile jõudu ja aitäh, suur tänu kutsumast. Eestlastest Soomes. Tänapäeval oli lõppev saade ja nagu tänapäeva ikka, eestlased Soomest, Eesti raadiojaama Soomest ja raadiosaate Eesti lugu eestlastest Soomes leiate netimaailmast kodulehtedelt ja Facebookist. Siit vikerraadio stuudiost Kuulmiseni nädala pärast.