Tere kõikidele rahvateenrite iga laupäevastele kuulajatele kell on 11 ja viis minutit ja nagu ikka, sel puhul kombeks Eesti raadios ja vikerraadios. Eesti rahvusringhäälingus rahva teenrid teid teenimas. Täna siis Sulev Valner. Maaleht Margus Mets, Postimees ja mina, Aarne Rannamäe saatejuhina Eesti rahvusringhäälingust. Aastaga ilusam üks ilusamaid aegu on käes, see, see ootusaeg käes on ka suurte usupühade aeg. On pikem nädalavahetus kui tavaliselt on munade värvimise aeg, on jänku, pühade aeg on ülestõusmise. Heal lapsel mitu nime. Kevadet veel ei ole, aga kevadpühad on, on sellele vaatamata käes. Kuidagi mulle tundub meie kaubandust vaadates, et, et kuigi tegu on nii-öelda maailmavaateliselt ja filosoofiliselt võib-olla kõige suuremate, päris kindlasti kõige, kõige suuremate usupühadega siis tegelikult jääb see nagu kordades alla, mõtlen kommertslikult, sisult jõuludega, et, et need asjad on kuidagi nagu kõik nagu pahupidi, et et ei ole, olen sellist ažiotaaži, isegi ma olen kohanud kauplusi, kus tavalisi muna munavärve pole müügil. Mitte et need oleks ära ostetud, vaid, vaid lihtsalt pole müügil, kaupmehed ei viitsi enam selle asjaga enam jamada. On teil jäänud nagu sama mulje? Minul jäi selline mulje, et et inimesed on selle aastaid selle püha suht suhteliselt kuidagi äraootaval seisukohal või, või ei oska selget seisukohta võtta, et ma jälgisin, mida Tallinna samuti on oma lippudega teinud. Teatavasti suurel reedel ei pea lipu rahvuslipu välja välja panevad siiski mõned majad olid seal välja pannud, aga suurem osa elamutest oli ilma ilma liputa. Ja kas seesama suur reede? Noh, ma võin öelda seda Pärnu Postimehele näiteks suurel reedel tööl. Mis paljude maade ajakirjanike jaoks oleks täielik pühadepühade rüvetamine. Nii eriti töö selleks, et Lehtsaks ilmuda tähendab tänase tänase tänase päevalehe ilmunud televisioonide ja raadiote ikkagi paljud firmad on sellel tööl. Aga ma olen vaadanud ka seda, et firmadesse nagu ei ole küsimus see, kui sa palud inimest tulla tööle suurel reedel, seda võetakse kuidagi väga-väga, loomulikult. Kui sa püüad inimeste jaanipäeva kanti või jõulukanti tööle saada, siis see on ikka oluliselt, no kasvõi aasta aastavahetuse siis palutakse. Tavalised, öeldakse ei ja või palutakse väga suurt kompensatsiooni selle selle valu ja kaotuse eest, aga suur reede on selline nagu jumalast antud päev, et, et sellest ei olnud või ei saa aga täpselt jumalata. Aga et ta on nagu muidu saadud nagu millegi, mille millegi peale, mida sa ei ole nagu lootnud. Jah. Eks ta jumalast antud ola tõesti ja ilmselt on ka igaühe enda südametunnistuse asi, kui tõsimeelselt ta seda seda püha võtab või kui ütleme iga perekondliku ringi asi ilmselt, et et võib-olla on selles ka omajagu head, et meil ei ole tingimata selline selline massiline. Ja et kõik peavad ühtemoodi aru, saame kõik peavad tingimata ühtemoodi tegema noh, nii-öelda nagu, nagu mitte mitte nagu enda südametunnistuse pärast, vaid sellepärast, et kõik nii teevad. Et selle lihavõtetega seoses, aga üldiselt läks enamik inimesi siiski mune värvib. Ma ma nagu selles ei kahtle, enamik inimesi siiski siiski siiski niiviisi vaikse pühadelaua katab perekonnaringis istub nende kolme päeva jooksul ja ja ma arvan, et see on ilusat, et ei ole nagu ei ole nagu paha, et, et selline kevade ütleme siis isegi usuliselt leigemad inimesed miks mitte, võivad ju tähistada sellega lihtsalt ilusat kevade algust ja munade koksimise pühasele selle aukesed. Kevad algas. Mäletate, et isegi nõukogude võim oli kuidagi väga leebe selle usupüha suhteliselt ülejäänud usupühad suhtes oli ta väga karmid, kehtestatud on väga üheselt ja ka mune, eks ole, värviti avakoolides ja kodudes ka sügaval nõukogude ajal. Ei tohtinud müüa, kui me mäletame, eks ole, aga mune müügilt ära ei oleks võinud ju tegelikult munad on sama. Kuuse. Pühade ajal aga munade munad jäeti alles, nad said pigem küll otsa nagu iga asi sai nõukogude võimu ajal otsa isegi isegi Liisa haarastadki, kus nagu kepp kippus ära kaduma, kui, kui nõukogude võim oleks sinna sinna ulatanud, aga õnneks ta sinna ei ulatu. Aga muidugi sinu valguse jutu juurde tulles, et ma arvan, et, et kaubanduses natuke rahulikum on, kui, kui me võib-olla vahepealsete ostuhullust ajal harjunud olema, et sellele on ilmselt ikka ka see põhjused, et tänavune aasta on niisugune, kus kaubandusega on üldse natuke rahulikum kui võib-olla aasta tagasi või poolteist tagasi, kus et kuidagi selline väike inimestel on ka selles mõttes endasse ja, ja, ja enda taskusse vaatamise aeg nagu käes. Inimestel on küll, aga, aga ütleme, kaupmehed on tuntud kiskjad nad rebivad igasugusest oma aia võõrast pühast välja, viimase, et saaks olla viimase krooni tarbija taskust kätte, noh, vaatame siin kas või need nii öelda võõrad pühad ehk siis halu viinid ja ja sõbrapäevad ja kõik, mis on nüüd alles viimastel aegadel Eestisse tulnud, siis kui, kui suur oli näiteks sõbrapäeva kampaania. Aga praegu praegu nagu see nagu ei ole kaupmehe jaoks tähtis või, või ta elab nii priskelt, et et ei ole vaja iga iga tühise püha pärast pingutada. Tuleb tunnistada, et mõned mu tuttavad olid siiski hädas valgete kanamunade saamisega ja ka ma ise, kui Stockmanist läbi astusin, siis vaatasin, siis need kõik suured kastid olid nii-öelda need pruunid munad mis on minu meelest ka maitselt küll paremad kui valged. Ja siis ainsad sellised valget munataid lätimunad, mis olid, olid, olid müügil, nii et ka selline natukene natuke ebamugav situatsioon, aga. Aga kas meil on praegu üldse eesti mune müügil? On ikka, öeldi küll ühest, ühest kauplusest, et, et ostabilist muna tahad, et karp on küll eestikeelne ja, ja peale on isegi vist kirjutatud detallieegaga. Aga pärast seda suurt katastroofi, mis seal toimus, ei ole vist? Ma ei tea, ma ei ole päris kindel. Alles äsja viisiks lehtiline ei mäletaks Ekspress ja Postimees läbi suure muna testi ja seal oli hinnatud umbes 10 või 12 12 munatootjat ja seal oli küll suur osa isegi selliseid talusid, kes tootsid oma Kikeriki mune. Nonii talud küll jah, aga ma mõtlen, elan täiesti suure munatootja, kas ta on nii-öelda tagasi, no on samade vargustega turul. On kosumas teadaolevalt viimases maalehes on ka juttu sellest, et nüüd see niucastli tõvest laastatud farmides hakata jälle elu nagu sisse tulema, et et siiski et see kõik taastub, et see õnneks ei võta, aga nii kohutavalt taastada. Munadepühadega ei ole nii nagu kõige muu kaubaga, et ükskõik, mida ostad, mis firmamärk on, vaata sisse ikka Medindžaina. Aga seinast tuleb meil täna juttu, ma loodan, vähemalt see teema on väga huvitav. Aga, aga räägime kõigepealt nii-öelda puhtalt kodused asjad. Kalendri kevadeks käes ja kevadpühad on parasjagu käimas, aga, aga mulle tundub, et nii mõnelegi inimesele, Eesti vabariigis aastal 2008 ei ole kevad ültsemit rõõmuaeg. Arvan, et Toomas Annus ja Villu Reiljan on, on vähemalt need kaks nime, keda me saame siin päris kindlasti nimetada ja. Neid on rohkem. Kuigi need kurikuulsad maadevahetuse tehingud ei ole veel kohtusse jõudnud. Aga küllap nad siis ka jõuavad ja vaatame, mis sealt välja tuleb, aga aga Lõppeva nädala üks märke ja üks olulisemaid sündmusi oli kindlasti saadikupuutumatuse ära võtmine Riigikogu liikmelt Villu Reiljanit. Mis ei tulnud muidugi mitte üllatusena, kuigi väikene nii-öelda torm veeklaasis tekitati paar paar saadikut nii-öelda tegid kõva häält ja avaldasid protestiajaliselt vastu. Ma olen viimasel ajal mõelnud üha rohkem sellest, et noh, nii ajakirjanduses kui ühiskond ja ka siis KAPO kui prokuratuur kõik on keskendunud hetkel, ütleme, Reiljani Merko ja veel ütleme kolme-nelja nime peal. Aga Ma mõtlen, et mul on väike hirm, et kui võtaks 10 aastat tagasi, mis selle aja jooksul toimunud on, siis ma arvan, et need on vaid ühed sellised näited, et mis tegelikult 10 aasta jooksul toimunud ütleme, äri ja poliitikamaailmas. Ja kui võtta sedasama VIP reisid ja saaks tuunida tema viimase 10 aasta andmebaasi siis ma arvan, et sealt leiaks väga huvitavaid reisiseltskondi. President on siis reisifirma, kes korraldas minister Reiljani ja mõnede teiste inimeste safarireise, kuhugi Lõuna-Aafrikasse ja mujale. Noh, ütleme, et ta on jah, selline hästi eksklusiivne reisifirma, kes korraldab hästi, kallid reisija, kes neid kallid reis ikka teevad, tavalised ikka poliitikud, ärimehed ja sageli sage, sageli koos ja nii see on tegelikult 10 aasta jooksul olnud kuna mul ei ole seda andmebaasi siin ees väikseid vihjeid olema siit ja sealt saanud, mis, millised inimesed, millal millal sõitnud on. Nii et ma arvan, küllap leiaks, et ka Tallinna linnavalitsuse inimesi koos ärimeestega, kes siin ehitusbuumi ajal Tallinna täis on ehiti ehitanud, leiab seal mitmete riigiametite juhte. Leiab ministreid ja. Ma ütleks seda, et vaadake. Me võime praegu öelda küll, et Eesti riik on jõukas ja me võime asju vaadata teise pilguga, kui omakorda oma kümmekond aastat tagasi siis kas te mäletate Lennart Meri esimesi välisvisiite, kui Eesti riik oli hästi vaene? Presidendi kantselei oli vaene, võib öelda, preili president oli vaene, kes olid tema lennukis tema lennukesed, tegelikult needsamad ärimehed, kelle nimed jooksevad praegu nende Safäärides läbi mingis mõttes hakkasse, korruptsioon tegelikult juba tollest ajast peale ja lugeja vaevalt sellega kursis on, aga mehhanism oli tol korral lihtsalt selline. Kui Lennart Meri pidi oma kaaskonnaga tegema visiidi mõne meile sõbraliku riigi presidendi juurde, siis Eesti riigi puudus selleks raha. Ja tema lennukisse kaasati tol korral siis nii-öelda äridelegatsioon, kes sisuliselt maksis kogu selle delegatsiooni kinni. Ärimeeste panused, rahalisi panuseid selle reisi eest oli tol korral maksumuses 60 kuni 100000 krooni. Need olid selgelt üle tegelikult nende maksumust tol ajal väga suur. Tol ajal oli eriti suur raha tänases mõistes ja ka tänasel päeval või tänastel viimastel aastatel käivad ärimehed kaasas, aga need panused ei ole enam sedavõrd suured. Nüüd maksab nii-öelda äridelegatsiooni pilet, mida jagab põhiliselt küll Kaubandus-Tööstuskoda on sellised nii-öelda 30000 krooni piires sõltuvalt siis siht, siht, sihtmaast tol korral ei võta juba seda, et see oli mingis mõttes nii-öelda poliitika ja meie meie ärieliidi selline ütleme, semu, semu, semu, turism. Mis sa margus, tahad sellega öelda, et Lennart Meri on Eesti korruptsiooni Isabel? Ei, mitte mitte seda või Lennart Meri isikus. Toimus ka nii-öelda korruptiivsed. Aktide sünnitamine mingi Al Capone aeg oli, oli Eestis. Ei, ma ei taha seda öelda, ma arvan, teiste riigi palju teisi võimalusi tol korral ei olnud, aga seal tekkis ärimeestel minu arusaamise järgi selline. Selline isakese tunne, et tegelikult raha eest saab. Kõike saab osta presidendi visiidil, ennast kaasa saab osta. Suhteid saab osta, maad saab osta tegelikult mida? Ehitusõigust, mida, mida, mida iganes. Ma siiski natuke täpsustaks, et kui me räägime siin korruptiivsetest suhetest, siis see on juba väga karm sõna korruptiivne suhe eeldab seda, et üks pool tegi teene ja teine pool teeb mingi vastuteene. Et ma siiski arvan, et, et nende presidendiga kaasasõitmist puhul noh, sel juhul peab seda nagu igal juhul leidma Konkreetse kinnituse ja võimalik, et neid on, eks ole, et tõepoolest siis president osutas mingi selge reaalse vastuteene, eks, et aga aga et noh, et siin nagu, aga tõepoolest ta lõi nagu selle selle pinnase ütleme, selline selline nähtus loob nagu pinnase. Et teine pool võib nagu eeldada ütleme, et, et justkui teine keegi jääb teene võlgu ja noh, ütleme see juba siis sõltub nagu ka poliitiku poliitiku ettekujutusest oma õigest rollist, et et kas tema omakorda tunneb, et ta jäigi teene võlgu ja peakski vastu osutama ja, ja eriti noh ilmselt me kõik kujutame ette inimeste nagu erinevaid mõttemaailma, et et mõned poliitikud peavadki sellist nagu vorst vorsti vastu tegutsema, mis noh, kuidagi nagu loomulikuks Jutus on kindlasti iva, aga ma mulle ikkagi tundub, et te teete mõlemad praegu natuke Merile, eriti tollele ajale, kus, kus Eesti riik oli vaja hakata nii-öelda, mitte mitte niisama tavatempos, vaid vaid seitsmepenikoormasaabastega üles ehitama. Et ma ei, ma küll ei kujuta ette, missugune, millisesse võlga jäi nüüd vabariigi president seal Tallinna Sadama juhi või siis mingi kütuseterminali või või marati või sangari või kes tollal temaga kaasas käisid, kuna kuna ma ise käisin Meriga kaasas mitmel visiidil, kus tõesti ärimeeste delegatsioon üüriti, lennuk ja ärimeeste delegatsioon oli, oli pardal ja ja nad said ajada nii-öelda ka oma oma äriasju. Ma, ma küll ei, ei, ei, ei kujuta meie minu arved ja minu operaatori arved maksan alati Eesti Televisioon, aga aga ma küll ei kujuta ette, mis voodi Merin neile võlgu jäi. Suhe oli tegelikult selles mõttes väga, väga, väga ühene ma ei ütle, et seda materiaalselt kuidagi tagasi maksta, aga kui te meenutada seda esimeste ja presidendi vastuvõttude vabariigi aastapäeva tegud seltskondi, kes seal olid. Kui te mõtlete nende organite peal, mis, mis aastate jooksul antud on, siis alles viimasel aastal tegi Ilves presidendina nii-öelda ärimeestest puhtaks kogu see presidendi vastuvõtul. Ja seal hoopis teine seltskond ja te mäletate tegelikult ju seda ärimeeste reaktsiooni, kuidas öelda, et meid ei tunnustata ja nii edasi, samal ajal mitmed mehed, kes hästi sapised sõna võtsid, oli endal kaks valge täpp juba rinnas ja sai sai presidendi vastuvõtule ka sel sel aastal. Nii et tegelikult see seos oli olemas, aga ma tahan öelda, et see oli selles mõttes, see oli selles mõttes avalik. See on natukene erinev asi, aga natuke ikkagi ta lõi sellise ärimeeste privilegeeritud klassi, kes tunnetas ennast seda, et tal on tegelikult võimu, selle sammu Eesti ärieliidi üle. No ma siiski arvan, ka, andis selle selle mõju. Võimu, või tähendab, ma täitsa kujutan ette, sellest tekkis nii-öelda presidendi ettevõtjate seltskond, sest et seltskond oli suhteliselt muutumatu, mitte aasta vältel. Aga samas andis presidendi kiiluvees president ajas ju oma presidendi asju, eks ole, mitte eri asju andis võimaluse ärimeestele ajada oma äriasju, et sellest suurt väga alguses välja ei tulnud, see oli nüüd rohkem Eesti riigi väiksuse, nõrkuse ja, ja ärimeeste võib-olla enda saamatuse süü. Aga, aga vaadates mind ka mitmeid tehinguid, mis tegelikult noh, ütleme siin presidendi tol ajal me Euroopa riikidest ei räägigi, aga, aga ta armastas väga nii-öelda kaugeid reisisihte Lähis-Itta ja ja, ja mujale siis Indiasse näiteks siis midagi sealt ju ometigi sündis, kuigi pärast jah, tõsi, et et noh, et käisid ära kalli reisi peal ja panid 100000 hakkama, noh ütleme ärimehele jaoks, mis, mis polnud väga arvestatav summa. Aga ega sul nagu mingit suurt äri ja ma mäletan, et oli seal standardi juhid ja kes olid, et, et nad ei saanud nagu, ei saavutanud tegelikult oma oma eesmärke. Et asi läks nagu turismiks ja rohkem viinavõtmiseks kätte kui, kui äri. Kuigi ärikontakte oli neil reisidel ka. Ja noh, solid tol ajal võib-olla võib-olla tollased esimesed kontaktid, mis loodi nii-öelda, mis ei olnud väga efektiivselt, töötavad praegu väga hästi, ma seda ma ei oska öelda. Ma arvan ka, et, et siin on nagu ühtpidi väga õige, eks kursiga minna tagasi 10 rohkem aastat ja meenutada mingis mõttes sellise iseseisvunud riigi esimeste vaesteaastat tegutsemise eripärasid kust see kõik võib-olla natuke võrsunud, aga teiselt poolt ei anna see mingit õigustust ütleme, tänastele ärimeestele või viimase paari aasta jooksul toimunud sündmustele väita, et, et kui aastal 93 94 95 midagi toimus, sest Eesti riigis lihtsalt ütleme veel võib-olla vaesuse ja välja arenematuse tõttu noh, ütleme siis ei olnud näiteks kas või presidendil väga palju häid valikuid, et kuidas oma oma visiidi rahastamist siis teisiti korraldada kui teatud toetust küsides, et see ei tähenda, et täna peaks see sama praktika jätkuma. Eks eksija selles mõttes on siin nagu kindlasti ja ikkagi kui siin on lihtsalt väga selgelt ka nüüd nendes viimastes lugudes tekkinud kahtlus, et see tõepoolest see selline vastuteene on, on ka ühel või teisel viisil aset leidnud. Et see on nagu hoopis hoopis tõsisem nagu asja asja teine külg. Ja noh, ikkagi väga laias laastus võtta siis, kui ärimees tol ajal aitas presidenti ajada, riigiasju ajada Eesti asja, et võib-olla tõesti need reisid ei oleks noh, ma ei ütle seda, et kõiki neid reisil üldse vaja oli, presidendil aga, aga olgu sellega kuidas on, aga ärimees aitas seda reisi nii-öelda teoks teha oma oma Rahaliste vahenditega tähendab, ma ei tahtnud kritiseerida selles mõttes, et ollakse seda nii-öelda reisikorraldust, aga ma tahan öelda seda, et kus minu meelest need juured tegelikult pihta hakkasid, tol hetkel Lennart Meri võib-olla tõesti ei olnud mingisugust muud võimalust, on needsamad ärisuhted, arenesid poliitikute ärimeeste vahelt lõigata edasi saaste, nende väga paljud nii-öelda korruptsioonikahtluste ja mode vahetuste ja kõigi tegelikult juured on tegelikult minu meelest hoopis kaugemal kui siin kolme-nelja aasta tagustes juhtumitest. Aga tulen ikkagi tagasi nüüd tänasesse päeva ja konkreetselt siis nendesse Reiljani jaa ja sorry ja, ja siis teistesse afääridesse nii-öelda. Et lugedes seda, mida meie meie press praegu kirjutab või kasvõi sellest nii-öelda osalisest süüdistuse loobumisest Reiljani puhul siis noh, ainus mõte, mis mul tegelikult nagu pähe tuleb, et issand jumal, millises õiguslikus mudas meie riik ikka on. Et kuigi kõik on jällegi taaskord jokk, siis, siis noh kui, kui ministri ja poliitiku sissetulekud ei ole piisavad, et tema väljaminekuid katta, siis tekib ju automaatselt rida küsimusi, mille, mille, mille puhul vastused on enam-vähem selged. Aga, aga kui, kui õiguskaitseorganid seda ei, ei suuda ära tõestada, et see raha on kuskilt mujalt tulnud, et see raha on must raha ja kus see täpselt pärit on siis ja sellepärast seda süüdistusest loobutakse. No kuhu me siis nagu jõudnud oleme? Pärast 17 aastat iseseisvust? Noh, ilmselt on ärimeeste olnud väga head juriidilised nõustajad ja see kindlasti ka on, kes aitavad nii-öelda selle uurimise ajada juriidilisse tupikusse. Küsimus ei ole enam ju selles, et kuidas avalikkusel välja paistab, minu arust avalikkusel paistab ta nii-öelda eetilise tasandil väga selgelt välja, mis on mis. Et kui sa kuuled Saksa autojuhi jussi, pärnpuu suust selliseid sõnu, et ilmselt olen maas lihtsalt administratiivset nõrk ja üks auto kaks-kolm aastat ripakil olnud ja ma pole seda nagu tähele pannud noh siis see ajab ju tegelikult kõik naerma. Me teame, millest on, on jutt, aga juriidiliselt on see väga raske väide, juriidiliselt aga väga õige süüdistajatele edasi minna väga keeruline, noh, ametialane lohakus ei ole nagu Eesti riigi asi, tegemist erafirmaga. Pluss augud seadusandluses, mis lubavad selliseid asju. Aga noh, see maastur maastur, eks see on muidugi üks üks osa sellest näotust loost, aga, aga kui ikkagi riigiprokuröri määruses ei saa, mida me äsja siis lugeda võisime seisab sõna-sõnalt, et aastatel 2000 2002 2003 2004 2006 2007 kulutas Villu Reiljan rohkem kui deklareeris oma tuludena. Ja siis noh, ma, ma ei tea, mõnes normaalses õigusriigis ei, sellisel poliitikul ilmselt ei oleks üldse kohta poliitikas. Kuidas selle nii-öelda trellide taha minekuga või seaduslikku vastutamisega on, see on nüüd juba järgmine küsimus, aga poliitikas ei tohiks sellise inimese üldse enam mitte kunagi kohta olla. Automaatselt auto tegelikult on just minu meelest probleem vastupidi, et selle tõttu, et iga lause, mis me siin praegu lehest loeme või räägitakse või, või ka mida prokuratuur ühel või üks või teine nii-öelda juhtum, mis siin nüüd esile kerkib seoses ütleme Reiljani nimega Rahvaliidu nimega see just nimelt võtab politiseerub niisugusel määral, et me justkui ei saagi nagu rahulikult ja vabalt esitada küsimusi, mida me lihtsalt lihtinimestena igaühe kohta peaks loogiliselt tõesti küsima, nagu Aarne ütles, et et kui, kui kulud ilmselgelt ületavad suures mahus tulusid, et et kust see raha siis tulnud on, et, et ma olen nagu küll kuulnud, et Eestis maksuamet on viimastel aastatel justkui aina paremini ja paremini tööle hakanud. Aga kui siin nüüd aastate kaupa on noh, nagu ütleme siis tulude deklareeri seerimise probleeme ilmselt siis kuskil jah, on siin nagu küsimus, et keegi peaks sellega sellega tegelema lihtsalt kodanik Reiljani mitte mitte poliitik Reiljani ühe erakonna juhtpoliitiku mitte riigikogu liikmena vaid lihtsalt, et kuidas kodanik Reiljani tulude ja kuludega Asjaga viitad sellele, et kuna Reiljan on poliitik või noh, ütleme, oli minister ja, ja oli, oli tipppoliitikaid siis nagu temasse suhtutud teistmoodi või et maksuamet on nii-öelda vaadanud läbi läbi sõrmede tema asju Ei, mulle pigem tundub, et kui sedasama kuulata ka neid jutte, mis ikkagi riigikogus nüüd selle saadikupuutumatuse äravõtmise ümber, eks ole, mõnedki saadikud rääkisid noh, ikkagi sellest, et kuidas toimub miski poliitiline nõiajaht, milles nemad ei tahaks osaleda ja ja see kõik tekitab vähemasti avalikkuses sellise, sellise tunde ilmselt paljudes inimestes, kellel jälle võib-olla mingitel muudel motiividel näiteks Villu Reiljan on sümpaatne näiteks pärast, et ta on hoolitsenud põllul majandusmaaelu arengu pärast. Ma ei tea metsanduse pärast, eks ole. Et erakonnana rahvaliit võib-olla rohkem kui mõni teine on muretsenud, eks ole, mingi rahvakihi pärast, millest teised erakonnad pole nii palju hoolinud. Noh, see on objektiivselt nii. Aga et see, see kõik nagu paneb mingile taustale, ärge kiusake eks ole, või, või õigemini teisipidi noh, ongi ju püütud väga tugevalt kogu see küsimus viia sellele alusele, toimub üks kiusamine selleks, et poliitiliselt areenilt keegi kaoks. Et, et see ongi noh, nagu ju selle asja Et see asi üks poliitiline taust, segab asjad nagu reaalselt uurimist küll noh, kindlasti tal on oma jah, teine taustsüsteem, aga samas kui sinu artiklit Sulev Maalehes on väga sümpaatsed, õiged teravad, head ühiskonnaelu edendavad ja nii edasi. Noh, kas me siis kas siis keegi nagu vaataks läbi läbi sõrmede, sinu, sinu finantstehingutele või ma usun, et kui, kui meiesugused, kui meiesugused selliseid selliseid tulusid ja kulusid näitaksime või meil oleksid selliseid kulude, eks ole, mida, mida nagu tulud ei, ei õigusta või ei näe ette, siis ma arvan küll metallist võrud oleks ammu mul juba käänder. Kas te panete tähele, kui vait on üks Reiljani suur sõber? Savisaar praegusel hetkel ja meenutage seda, et kui palju ajakirjandusaastate jooksul vilkunud tema tulude ja kulude kallal eesotsas muidugi äripäevaga kõne all oli ju? Ka mu veel mõned äritehingud, poja, nii-öelda ettevõtlusharud ja mis Keila-Joa suvila pastorid, kus liin on tegelikult nagu samm. Ja kui Reiljani puhul ei ole tuvastatud seda, et ta on väga palju kinnisvara oleks oma välja arvatud üks, üks oma oma oma kodu siis ma ei oska öelda, et minu teada ei ole maksuamet vaatamata äridava punnistustel Edgar Savisaare tuludeklaratsioon väga põhjalikult uurinud, vähemalt ei ole avalikkusest midagi nagu teada, teada, saad teada saanud. Nii et ega mul ei tule isegi meelde ühegi Eesti tipp-poliitiku puhul, et oleks väga põhjalikult, et uuritud ja oleks leidnud tõestamist mingisugune tulude-kulude mittevastavus või nii edasi, kuigi silmaga näha, on neid olnud, et viimase 10 aasta jooksul üsna üsna palju. Ei, aga noh, see uurimine ja tõestamine on muidugi uurimisorganite asi ja me siin parem on, kui sellega ei tegeleks. Aga, aga teisipidi on see, et, et ma arvan, et küll Villu Reiljan võlgneb lihtsalt poliiteks ole, kuna siin on ka mitmesugustes teenete osutamises kahtlustatud ennekõike, et on küll küll auto, küll korterit saanud kasutada, eks ole, rahvaliidu endine peasekretär, noh selle tõttu see ei ole otseselt Reiljaniga isiku probleem nagu erakonda. Ma ka seotud küsimus, et et ausalt öeldes Teie antud ikkagi mitte Lea kihtile mitte talle kui Lea kiivitile, vaid ikkagi, kui rahvaliidu peasekretär. Et minu jaoks ongi nagu hämmastav see, et, et et avalikkusele ei ole isegi püütud nagu inimlikult ja lihtsalt ära selgitada, et kuidas see asi toimus, et ei ole isegi nagu mõeldud siis välja mingitki mingitki lihtsat ja arusaadavat selgitust, et see, selle asja toimumise skeem oli niisugune tegelikult et kogu see, see, see on nagu see hämmastav vaikus, millest muidugi muidugi võib-olla see kõik ootab seda, et kuna käib uurimine ja seetõttu ütleme siis rahvaliit ei taha avada oma k avalikkuse ees. Aga teiselt poolt oleks nagu noh, mis, mis võib-olla mingil määral seotud sellega, et, et tõesti, et on, on nagu antud juriidilist nõu, et olge vait. Aga teiselt poolt lihtsalt nii palju ilmselgeid, vastamata küsimusi on õhus just nimelt nagu noh, puht sellise talupoja mõistuse seisukohalt isegi jättes sellise juriidilise poole nagu kõrvale, et kuidas need tulud ja kulud kokku klapivad, eks ole, mis alusel mingi tehing toimus, kusjuures ma olen nagu kuulnud jälle mingites mingites väiksema ringi vestlustes, et et mingid seletused on täiesti olemas, et tõesti reaalselt on on tegelikult mingeid maksmise mingid asjad olemas. Millegipärast imelikul kombel ei tulda sellega avalikkuse ette. Võib-olla me peame seda väga keeruline on kõigil asjadele seletust leida, et jälle Äripäev on toonud vist minu meelest viimase kuu jooksul paar korda vihjanud sellele, kuidas Reiljani advokaadid. Ta on ärimees Aivo Pärnat Tallinna kinnistu eest sõna otseses mõttes altkäemaksu küsinud, esialgu pool miljonit ja siis veidi hiljem poolteist miljonit uurimisdokumendi ja mida ka õiguskantslerilt täpselt isegi kellaajaliselt ja ära mainitud need kohad, kus need kohtumised aset leidsid ja millised summad ja kes seal, kes seal, kes seal oli, ma ei tea, võib-olla on ka sellele seletus seletus olemas. Kuigi minu meelest oleks. Aga see nüüd ongi tegelikult see, et see juhtum, mille puhul tõepoolest reaalselt sa saadikupuutumatuse ära võtmine, eks ole, tõstatati selle selle puhul, see puutumatus on need ära võetud ja, ja selles mõttes siin on need samm edasi astutud ja see asi äkki isegi ja väga venima, sest ma saan aru, et selle saadikupuutumatuse äravõtmise taga on ikkagi see, et, et seal selles asjas süüdistuse esitamine on Cisco kohe tulemas. Sest see, et, et kui me maadevahetuse puhul räägime, et tegemist 80 toimikuga, mida, mida kahtlusaluste advokaadid loevad vähemalt sügiseni. Ja, ja siis eks ole, ei tea, millal ükskord võib üldse üldse puht juriidiliselt jõuda või puht menetluslikult jõuda selleni, et mingit süüdistust saab hakata esitama siis see juhtum, see Rävala kaheksa juhtum on ikkagi tõenäoliselt noh, nii-öelda loetud nädalate jooksul küps mingisuguse süüdistuse selgeks esitamiseks ja et seal on nagu asi selgem, aga, aga teistpidi võib öelda, et kui Aarne alustas juttu sellest, et oli mõnedel inimestel nagu raske nädal või raske aeg, siis nagu mina aru saan, et siis ka kahtlusalune ise tervitas endalt saadikupuutumatuse äravõtmist, et saab asjaga edasi minna, minna, seda kiiremini jõuab selga. Kui seal on tõesti, et mis seal nagu muud üle jäi, eks ole siis lootusele, et, et Gräzini käratsemine ja kummalised väited nagu mingisugused tohutult publikut enda taha toovad ja toetajaid tänavatele, et jätke Villu Reiljan rahule, noh see, see ei ole ju tõsiseltvõetav. Et muidugi, ajakirjanduse roll on kogu selle protsessi jälgimisel ja võib-olla isegi ka tegelikult suunamisel olnud väga, väga oluline ja kui te viimasel ajal nüüd vaatate isegi meie peaminister Ansip ütles ajakirjanduse suunas paar käredat, et sõna ja ajakirjast saan nagu viimasel ajal kogu aeg süüdistatud selles, et me räägime faktidest, mis, mida ei ole suudetud tõestada. The Gräzin ütles ka väga selgelt välja, et Tallinnas võiks nagu rääkida asjadest siis, kui need on kohtulikult tõendust leidnud. Ma arvan seda, et meie ühiskond ei tegeleks ja kohtuorganid ja prokuratuur ei tegeleks üldse nende küsimustega niivõrd tõsiselt ja põhjalikult, seda 190 ühtset toimikut ei oleks minu meelest olemas, kui ajakirjandus ei oleks neid asju ka iseseisvalt. Ta uurinud ja püüdnud selgusele saada et ajakirjas on tõesti avaldanud suurt survet minu meelest nii riigile kui ka tegelikult nendele samadele uurimisorganitele selleks et nende asjadega tegeldaks. Väga lihtne on öelda seda, et jah, võib-olla ka selle Rävala kaheksa objektiga leitakse seda, et me ei suuda tõestada. Üks pool ütleb, et küsiti poolteist miljonit, teine ütleb, et ei ole küsinud ja öeldakse, et ei suudagi seda tõestada. Ja ütleme seda, et see fakt iseenesest ei oleks mitte iialgi üldse avalikkuse ette jõudu jõudnud, kui ajakirjandus oleks hakanud tegelema selle sellest hetkest, kui oleks kohtulikult, tuvastati, et noh, jah, kui neil oleks Tõsiseid etteheiteid ajakirjandusele, et me oleme rikkunud süütuse presumptsiooni, nagu siin Lemmik väiteid viimasel ajal olnud alates siin ma ei mäleta. Ja viimati rahnu puhul, eks ole, et noh, kui neid oleks ikka midagi tõsiselt ajakirjanduse vastu, siis oleksid ka esimesed kohtuprotsessid käimas, esimesed süüdistused esitatud, aga aga tegelikult ju ei ole seal niisama sama vehkimine kui, kui tahetakse lihtsalt oma oma tegusid hämada. Mina ei ole nõus sellega, mis ei ole niisama vehkimine seal kaitsetaktikas väidetakse seda, et fakt faktiks pärast seda, kui siin kohtulikult tõendatud minu meelest seesama džiidi juurde jälle tagasi, et tegelikult keegi ei ole, ei vaielnud sellele vastu isegi Kasüüdik, neid pooled, keda on süüdistatud selles, et jah, selline maasturit tasuta kasutamine on aset leidnud, kõik on see, kuidas ühiskond seda tõlgendab, millisele hinnangud annab. Fakt iseenesest on õige, keegi ei ole väitnud selle vastu, et seda ei ole olnud. Täpselt sama on ka selle nii-öelda aafrika jahireisiga, mitte keegi osapooltest ei ole öelnud seda, et ei me ei ole üldse koos käinud, ei ma või ma ei ole maksnud Reiljani ees seda reisi reisi kinni. Minul muidugi riigi kodanikuna Reiljan väidetavalt maks tagasi maksta tagasi maksis sularahas, aga kuigi tema kontot nagu ükski ükski kroon ei lahkunud see, et ma ei pea seda õigeks, seda paljude poliitikutele meeldiks väga, kui ajakirjandus ei võiks nende asjadega enne tegeleda, kui kohtuprotsess on lõppenud ja käerauad kinni pandud või inimene on täna. Ta instantsid kuni riigikohtuni välja on, on, on läbitud, alles siis tohib teatud ajakirjandus, eks ole. Siis me võiksime muidugi oma oma töökabinettide uksed kinni panna ja mitte enam kunagi. Aga mina läheks, läheks ikkagi seda, et las need uurimisorganid ja kohtud tegelevad nii-öelda selle juriidiliselt tasandiga. Ajakirjandus tegeleb eelkõige eetilise tasandiga, meie ei annagi neid juriidilisi hinnanguid, kuidas Eesti seadusandluse baasil needsamad tehingud välja näevad, kas juriidiliselt JOKK või ei ole, see ei ole tegelikult meie mingi asi ei saa mööda seda, et kas eetiliselt tundub meile õiglane. Ei, aga isegi ma ise ei pea isegi seda hakkama ütlema, aga me saame lihtsalt küsida, et kuidas selline asi toimub, eks ole, et, et tegelikult kõige selgemalt ajakirjandus täidabki oma rolli. Noh, needsamad kahtlustused ei ole ju ajakirjanike välja mõeldud, vaid need on ikkagi noh, ametlikult esitatud kahtlustuste naa, eks ole. Noh, prokuratuuri poolt ka kapo uurimise tulemusena. Et selle tõttu kirjandus on siin ikkagi selgelt noh, nagu peegel või vahendaja ja lihtsalt ajakirjandus omakorda võib-olla genereerib siit edasi lihtsalt rea küsimusi. Ja, ja ütleme tõesti, tulles tagasi sellise lihtsa talupoja mõistuse juurde, eks ole, millest Villu Reiljan neile võiks väga meeldida. Et siin on lihtsalt lihtsalt rida vastuseta küsimusi, mis lõpuks on eelkõige ajakirjanduse roll, eks ole, et et küsida, aga seletage meile ikkagi ja kuidas see asi siis toimus, et ärge tulge ütlema, et meil ei ole õigust küsida. Et võib-olla tõesti kui ajakirjanduses ma isegi ütleks, et mulle väga ei meeldi, kui ajakirjandus hakkab kedagi ministrit maha võtma, eks ole kedagi süüdi mõistma kuskil kuskil juhtkirjades, eks ole nõudma, et, et see ja see peab lahkuma, see ja see, selle ja sellega peab juhtuma see ja see, et siin natuke läheb võib-olla ajakirjandus oma rollist nagu üle. Aga küsimuste esitaja noh et kuidas saab olla võimalik nähtus see, kuidas saab olla võimalik, eks ole, niisugune asi. No mis siis üldse ajakirjanduse roll on see ju ometi olla? Jah, eks mind ka Eesti riigi kodanikuna kõige rohkem häirib ikkagi see, see meie poliitikute tase mille eest oma nägu ja maine ja prestiiž ja kõik kõik maha müüakse, eks ole, mingisugune džiip mingisugune jahireis. Jah, ma saan aru, kui, kui kuskil mingisugune impeerium kerkib või ma olen kuskil mingi palmisaare võimul Šveitsi pangas miljardeid kasvavad ja et mul on tõeliselt tõeliselt suured teod, et mis mind nagu nagu sunnivad nagu niisugust asja ette võtma. Kujutage ette mingisugune džiip, eks ole, mingi pool miljonit maksev või mingisugune 45000 kroonine mingi jahireis kuskil mingit lõvi või ninasarvikut küttimas, eks ole, või mis iganes kui, kui madal, odav ja, ja hale on seal kogu kogu see lugu ja mis, mis aitab väga hästi tegelikult mõnede poliitikute taset, mille nimel ollakse valmis nii-öelda minema vastuollu millega iganes. Ja, ja noh, see näitab, et, et tegelikult Eesti kui ma ütlesin, et meie õigusruum on, on nagu muda, siis on nagu üks asi. Aga, aga noh, see on ikkagi mõtteainet eesti valijatele, et milline, millised poliitikud ikkagi valitakse ja, ja kellega, kellega tahetakse nagu siduda oma oma riigi tulevikku ja kes hakkab meie riigi tuleviku eest otsustama, kas siis tõesti sellised maasturimehed ja jahijahikäimise mehed siis tõesti, need on need, kes kes, kes meie, meie riiki peavad üles ehitama. Ma mõtlen, et ükskõik, kuidas need kohtuasjad lõpuks lõppevad, võib raugeda täpselt niisama. Aga üks kasu on sellest igal juhul on see, et võib-olla ärimehed ja poliitikud pärast neid afääri hakkavad hindama neid juriidiliselt JOKK tehinguid nii-öelda veidi teise pilguga. Et nende võib-olla ka tegelikult ikkagi reaalne kaotus. Kuigi sa vanglakaristust ei saa, võib su firma hävida puhtalt avalikkuse survel võis Su kogu poliitikuna kogu su karjäär tegelikult lõppeda, kui see avalikuks tuleb ka, isegi siis, kui kui sa juriidilised õigeks õigeks õigeks jäädes need teatud positiivne ütleme, tulemusi puhas. Mingi puhastamise efekt on alati kindlasti olemas ja muide, me siin enne saadet ka natuke vaidlesime selle üle, et mida nagu Volkswagen võiks arvata selle firma, eks ole, see auto, mida, mis reklaamib ennast kui, kui ainsat maailma autota. Et, et sa, Margus ütlesid, et noh, et see pole seal, pole üldse Volkswageni asi, et Saksa auto kuulub kodanik Sarryle, eks ole, kes on seal suur suuromanik, ma arvan siiski, et asi ei ole nii, kui kui Volkswageni firma ikkagi kaalub, kellele nii-öelda anda oma toodangu edasimüümise õigust ja kui, kui ta loeb ja kuuleb ja ja tehakse analüüsi, mis tegelikult selles firmas nagu toimub, seal jäävad autod ripakile ja ja toimuvad sellised afäärid ja sellised korruptsiooni, ütleme, hõngulised asjad poli, Eesti tipp-poliitikutega ja nii edasi, arvan siiski see ei ole, see ei ole maailmamainega firmale niisama niisama küsimus, olgugi et see, nende autode läbimüük väikeses Eestis on kaduvväike võrreldes kogu maailmaga, aga, aga nad väga hoolega tegelikult ju kaaluvad kuulnud küll, kuidas võetakse ühelt edasimüüjalt õigus ära ja siis see saksa auto siis tegeleb, ma ei tea, millega Volkswagen ette tõenäoliselt enam ei, ei ei saaks müüa, kui, kui see firma võtaks asja nagu kätte. Volkswagen kui firma pürgib saama absoluutselt maailma suurimaks autotootjaks, noh selle kontsernina, eks ole, kuhu kuuluvad kõik Nazcodad seatid kuni Lamborginnitani välja. See on nagu ma tean, et ta on nagu maailmas juhtkoha küsimus Toyotaga ja üldse maailmas kõige enam toodetavate autode nii-öelda eest võitluses. Et seal võib jälle olla, võib jälle võib-olla ketserlikum küsida, et kas see tasse auto ka ülemaailmses konkurentsis üldse on nii süütu lambuke et võib-olla on ka firma strateegias niisugune ütleme siis, et vajalikele inimestele teenete osutamine selleks, et saavutada mingeid positsioone ei ole võib-olla ainult Eesti eripära. Tegelikult on see autofirmad eripära vist aastakümneid, sest et kingi alati alati, kui mõne riigi president hakkab oma ametiautot vahetama siis võetakse soliidset pakkumise alati Mercedes, ET Audilt ja viimasel ajal BMW. Jah, aga kõik autofirmad pesevad oma käed kohe kiiresti puhtaks, kui, kui nad näevad mingisugust paragrahvi paistmas, nii et ja mingisugune keegi Andres Sarri ei ole Volkswageni jaoks üldse mitte mingisugune ärimees nende nende mahtuda. Aga ma tahtsin öelda seda, et nad tahavad autofirmad näha, et ikkagi tipp-poliitikute, nende firma autodega sõidavad ja annavad need autosid alla omahinna ja nii on saanud ka meil nii valitsusjuhid kui kui ka Eesti vabariigi presidendid väga soodsalt autosid. Jah, ei no väidetavalt see on mingi äristrateegia andakse, sellega põhjendati ju ka nende Keila-Joa suvilate andmist mõnedele poliitikutele sellega, et, et, et peabki, et oligi äriidee, anda mõnedele tuntud inimestele soodsalt sinna kohad, siis tahavad teised inimesed järgi tulla. Mis, noh, oli ju niisugune versioon. Nonii, kas me selle teema kohta tahame veel midagi lisada, mida me peame täna vajalikuks või? See teema jätkub, nii erutab meid endiselt erutab kindlasti paljudes saadetes paljudes paljudes ajalehtedes, raadiosaadetes, telesaadetes see on üleval ja ja ootame huviga, mida siis need 191 toimikut endaga kaasa toovad. Mida siis üks õbluke naisterahvas pärast üksinda, nagu me lugesime, peab peab kandma, rääkimata nende füüsilisest kandmisest ka nende nii-öelda sisulist raskust kandma, et see on uskumatu titaanlik töö. Ühe või paari inimese jaoks aga lubasin, et me räägime täna ka säinast ja tõepoolest, kui siin Silver Meikar mõni aeg tagasi kirjutas sellise loo, et Eesti peaks boikoteerima Pekingi olümpiamänge, siis kõik võtsid meikarit noh, peaaegu nagu poolemeelsed, et misasja sa nüüd räägid, et mingisuguse, mingisuguse sellise asja pärast nüüd. Et kas me tõesti läheme tagasi jälle mingi 25 aasta tagusesse aega, kus olümpiamänge, boikoteeriti ja ja mida kaasa tõi. Nüüd selgub, et Meikari natukene selgeltnägija võimeid täna räägib sellest kogu maailm, kuigi ütleme tõsisest boikotist augustis toimuvat pekingi mängude vastu nüüd päriselt juttu nagu ei ole, aga teema on maailma pressis ja maailma poliitikute hulgas väga selgelt ja väga teravalt üleval. On küll jah, aga kusjuures huvitaval kombel, eks ole, et räägitakse olümpiamängude võimalikust boikoteerimisest, aga no näiteks ei räägita, ütleme, Hiina toodete võimalikust boikoteerimist Hiinaga, majandussuhete, näiteks sadamate ühise arendamise võimalikust lõpetamisest, et seda nagu ei räägita. Et miks just olümpiamängude ja miks just boikoteerimine, et vot see on nagu omamoodi äkki natuke selline noh, et natuke nagu ka ohutu küsimus. Et, et siin on nagu kergelt kergelt on sellel sellist üks Eesti poliitika on seda nimetanud selliseks mugavus protestiks mõnevõrra, et, et see nagu ei ole See oli vist sotsiaaldemokraat Hannes Rumm, jah, kes ütles, et Andres Herkel ja Silver Meikar on meil mugavus, protestijad? No ei tea, kas ta nüüd jah, see mugavus on aga, aga teistpidi noh, see on nagu see on nagu niisugune huvitav küsimus, on ta igal juhul. Arne, aga sina, kui välispoliitikaajakirjanik ütleks, sina näed reaalset lahendust selle Tiibeti probleemile, et see on see, millega nagu ajakirjandus minu meelest nagu tegelenud ei ole süvenenud kas boikoteerida või mitte. Mõnest arvamusloost on läbi jooksnud sellega, et me räägime ebaolulistest asjadest, mitte sellest, kuidas Tiibeti probleemi lahendada, selleks meil julgus, julgus puudub. Tiibeti probleem lahendatakse, ma arvan täpselt samal moel nagu tšetšeeni probleem lahendati lahendatakse lihtsalt jõuga ja kui seda ei tehta nii-öelda lõpliku versioonina enne olümpiamänge, mida Hiina kahtlemata teha ei saa, siis seda, seda rohkem kardetakse Tiibeti pärast Tiibeti kultuuri ja tema elanike pärast. Just sellepärast, mis hakkab toimuma pärast mängija. Aga kas sa sarnast lahendust ei kujutanud ette ei, sest et isegi Tiibeti usujuht ei ole, on öelnud, et ta ei taotle nii-öelda iseseisvat riiki vaid laialdase autonoomia ka piirkonda Hiina koosseisus, nii et küsimus ei ole, ei ole nii-öelda isegi kas iseseisvalt mitte iseseisev, tähendab tähtis on ikkagi see, et tiibeti kultuur ja keel saaksid vabalt elada ja õitseda. Küsimus on, on selle jõuga mahasurumises. Aga minu jaoks on minu jaoks on probleem tegelikult hoopis mujal ja sellest on meil hästi vähe räägitud ja ma mõtlesin, et kuna meil tõesti sel teemal on, on noh, praktiliselt polegi räägitud. Et siis ma pühendaks hea meelega sellele teisipäevase reporteritunni, mis on antud nii-öelda välis välispoliitikasse rajamiseks. Ja see probleem on nimelt see, et et tuletame ikkagi meelde, et Hiina sai olümpial vabas Peking sai olümpiamängude korraldamise õigused naeruväärselt 10 aastat pärast Taevase Rahu väljaku sündmusi. Küsimus ei ole siis nii niivõrd selles, et Hiina sai, mida tahtis, vaid Hiinale anti seda, mida, mida, mida Hiina tahtis. Et olümpiamängud on ju sportlastele, noh, spordivõistlus võib olla elu kõige tähtsam spordivõistlus, aga tegelikult olümpiamängudega tehakse väga suurt poliitikat. Ja, ja tänu sellele et, et me praegu protesteerima nii-öelda selle selle vastu, mida Hiina, Hiina teeb Tiibetisse. Ma ikkagi esitaksin kogu selle arve täies ulatuses rahvusvahelise olümpiakomitee harrastada. Ja küsiksin ikkagi väga selgelt, et mis, mis põhimõtete järgi nagu nagu ikkagi antakse olümpiamängude korraldamisõigust. Miks anti Hiinale, miks anti 80. aastal Moskvale, miks see anti? Võetakse, eks ole, sotsile, sotsid on väga-väga vähe räägitud, ainult praktilised gruusia praegu protesteerib selle vastu seepärast, et see on väga-väga tundlik piirkond, aga, aga ärme ikkagi unustame, et Sandsi asub Abhaasia ehk siis potentsiaalse konfliktipiirkonna vahetus läheduses ja isegi osa olümpiarajatisi on, on suur oht, et rajatakse Abhaasia territooriumile, mis on siis nii-öelda võõrandamatu gruusia territoorium ja mis on, mida praegu Gruusia ei kontrolli ja mis, mis tegelikult sisuliselt on Venemaa kontrolli all. Need, neid küsimusi jääb küll ja küll kogu aeg ülesse, et millest lähtutakse, ma saan aru sellest, kui noh, neid olümpiamänge korraldas Euroopa, OK, anname järgmised Ameerikale. Ameerika korraldas ära, antakse asjale see ring ei saa olla lõputult suur, sest et olümpiamängud on niivõrd suur masinavärk, et mida, mida mõni mõni kontinent ei ole üldse võimalik võimeline korraldama, noh ütleme kasvõi Aafrika, eks ole. Lõuna-Aafrika on küll kandideerinud, aga reaalselt on ikkagi suur küsimärk, kas ta on üldse võimeline mängude programm ja, ja kõik see, mis sellega kaasneb, on läinud niivõrd suureks. Aga. Aga siis tulebki mõelda. Kui me täna anname selle mängude korraldamise õiguse Pekingile, eks ole. Homme anname sotsile, et mida see endaga kaasa toob peale selle. Ja ütleme, me isegi ei kahtle, et Peking saab olümpiamängude korraldamisega suurepäraselt hakkama, tegu on suure rahva ja suure riigiga ressurss siiani on ju lõputult, eks ole, aga, aga näiteks seesama sotsi, kus, kus ei ole praegu mitte midagi, mitte ühtegi praktilist olümpiarajatisi ei ole olemas, on olemas ainult Venemaa presidendi sõna, et kõik saab korda. Tema isiklik lobitööd ei sotsile olümpiamängude korraldamise õigus. Ma tahaksin praegu nende käest, kes, kes võitlevad pekingi boikoteerimist eest küsida, aga kust te, mis te, mis, mida te ootate, mida te munete praegu kuigi on, on munapühad, aga, aga mida te munete, eks ole, et sotsi vastu ei protesteeri. Kus on teie hääled praegu? Nii et need asjad on, on keerulisemad, kui, kui, kui see pealt paistab. Vaieldamatult tegelikult olümpiamängud on enam politiseeritud kui mis tahes teised spordivõistlused. Ja noh, ühelt poolt mulle meeldib, et meie poliitikud võivad ka nagu lahkuda ei taha sportlastele liiga teha, kes on nii mitmed aastat treeninud olümpiamängude nimel paraku ajaloo jooksul mitmed korrad nende sportlastele liiga liiga tehtud, on ajaloo sündmusi, mis, mille tõttu olümpiamängud toimunud või on vahele jäänud, teine maailmasõda. Nii et minu meelest ka sportlased ise saavad aru, et olümpiamängud ei ole tavalised spordivõistlused, kus on nii-öelda see teine poliitiline dimensioon. Ja Aarne, see küsimus on minu meelest väga õige, aga see ei ole ei meie poliitikutele vaid tõesti roki isakest oli see, et ma ei saa aru ka sellest, miks nii-öelda olümpiamängud otsivat seda konfliktikollet maailmas, kuhu oma järgmine otsus teha on ju väga turvalisi paiku maailmas, kus võiks neid läbi viia, kui oleks pelgalt tegu spordivõistlust. Ja minu meelest ka Eesti olümpiakomitee need tipud, tippametnikud, kes, kes tegelevad delegatsiooni saatmisega Pekingisse on oma põhjendustest, miks me ei tohi boikoteerida mänge läinud ka täiesti valetööd ja otsesõnu rappa. Et rääkida sellest, et sportlaste karistamine jumala õige, aga rääkida sellest, et me teeme mängudel osalemisega head, toome tähelepanu, eks Tiibeti probleeme teeme, aitame kaasa Hiina demokratiseerimise. Vabandust väga, aga see, see on, see on, see on nii loll jutt, et seda, seda ei maksa isegi kommenteerida. Hiina saab oma tahtmise, ta näitab, kui suur ja ühtne rahvas on. Tõepoolest, avatseremoonial tulevad ka tiibeti rahvariietes, seal ta, ma tea, tantsijad, muusikud, mis iganes tulevad ja näitavad, kui väga nad armastavad suurt hinnati olla, olla suure Hiina koosseisus, sest et nad lihtsalt pannakse nendesse riietesse Hiinale noh, ei ole, ei lähe karvavõrdki korda see, kas, kas mõni mõni poliitik, kui tuleb, eriti veel Eesti-suguses väikeriigis, tuleb sinna sinna avatseremoonial või, või ei tule. Tee nii, et algselt ju Pekingile nende mängude andmise ilmselt üks tagamõte oligi see, et selle abil aidata Hiinat natukese avada normaalsele maailmale rohkem, et sundida nagu Hiinat selle korraldamise ajal vähemasti ei noh, Tiibeti sarnastes küsimustes olema liberaalsem kui seni noh, see oli ilmselt selline illusioon või, või, või niisugune unistus nendel paljudel, kes selle poolt olid, et nad selle olümpia võiksid saada, tänase seisuga tundub, et see ei ole täitunud. Kuigi teiselt poolt võttes jälle võib-olla võib-olla natuke ja et, et seesama sündmustik Tiibetis näiteks kui Hiina ei korraldaks tänavu olümpiamänge, oleks võib-olla palju väiksema tähelepanu all ja ja kokkuvõttes laheneks, ütleme veel jõulisemate ja lihtsamini. Jah, aga ega Hiina praegu minu arust just see näitab, see praegune olukord konkreetselt koha peal Tiibetis, et te ka Hiina ei tegutse Camite siidikinnastes selle nimel, et olümpiamängud on tulemas. 100 hukkunud relvastatud sõdurite saatmine, relvastamata rahvahulkade vastu, loba, protestijate verine mahasurumine, sadakond hukkunud, mitusada vigastatut, et et noh, kui Hiina väga tahaks näidata maailmale oma oma paremat nägu, siis ta saaks seda, seda üritust seal Tiibetis teha praegu ka hoopis hoopis pehmemate vahenditega. Aga Hiina lihtsalt ei hooli, selles on nagu kõige kõige kõige hullem hoiatavam küsimus ja tõepoolest see, mis võib toimuda vastmänge, kui kui nii-öelda mitte mingisuguseid propagandapress enam peale ei ole siis selle üle tasub tõsiselt muretseda. Ei noh, Hiina tõenäoliselt just võib-olla hoolib sellest, et jääkski selge mulje, et igasugune, protestida mõttetu surumisele jõuga maha, et vastupidi, ta tahab ka kõigile teistele võimalikele protestijatest tähendab selge signaali, et ärge lootke. Et isegi olukorras, kus olümpiamängud on tulemas me niikuinii teeme jõuga selle riigi ühtseks. Et see ilmselt on pigem sedapidi signaal. Et aga kindlasti see maailma tähelepanu on neile ebamugav ka ja, ja oma võib-olla siiski väike positiivne. Ma siiski ütleks, et ka oma positiivne roll selles, et tänavu olümpiamängud Hiinas toimuvat selle tõttu võib-olla võib-olla me ei saagi, kus ma seda nii täpselt hinnata suudame, eks ole, kui palju Hiina selle võrra muutub. Aga võib, sellel võib mingi positiivne roll olla küll, aga ma mõtlen, et just boikoteerima. Iseküsimus on see, et oletame, et Eesti ja veel kümmekond sellist väikse väikeste keskselt keskmise suurusega riiki boikoteerivad. Ausalt öeldes see ei avalda ju olümpiamängudele põhimõttelist, nii-öelda erinevate hiinlased saavad olümpiamängud kuulutada väga kordaläinuks. Kas seal siis osaleb 200 riiki või 170 riiki? Põhimõtteliselt nemad tunnistavad, et nii-öelda lihtsalt mõni hiinlane, venelane saab selle medali, mille ehk muidu oleks võtnud Kärska. Mind huvitab hoopis rohkem see, et kui näiteks meie president või peaminister otsesemalt deklareerivad, et nemad sellepärast, et Hiinas rikutakse inimõigusi, et Hiina käitub Tiibetisse, nagu ta käitub, ei osale pekingi olümpiamängude avatseremoonial, tuleb, tullakse loomult, kui, kui tuleks selline, kui tuleks täiesti selge selline avaldus Eesti presidendilt, põhi peaministrilt, mind ikkagi huvitab, kas, kas Hiina võtab mingisuguseid vastusamme ette, kas, kas me oma konteinerterminali saame pärast seda või ei saa. Konteiner terminal on, ütleme selline üldistus, aga, aga, aga miks mitte ka otseselt seesama, et, et kas, kas tuleb. Selline vastureaktsioon taas on seotud majandus ja poliitika nii aga ikkagi siis peaks, see peaks olema selline, ütleme siis, kuidas öelda läänemaailma suhteliselt ühtne seisukoht, et kogu sellel boikoteerimise jutul oleks ka mõte siis, et keegi sinna ei lähe ja alternatiivsed olümpiamängud peetakse kuskil mujal. Aga ükski riigijuht sinna ei lähe ja las nad seal istuvad. Päris päris selgelt Hiina saaks kasutada nii-öelda, kuigi seisukoht võib olla ühtne ja käitumine võib olla ühtne Hiina ikkagi väga-väga selgelt kasutada erinevat vastutaktikat. See, mis on ikkagi lubatud Jupiter ja härg, eks ole seesama ütlemine see, et Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendriikidega käitub Hiina ühtemoodi ja väiksed väiksed lihtsalt noh, majanduslikult tähistatakse, kuigi, ütleme kägistamiseks raske nimetada, aga põhimõtteliselt mingeid majanduslikud, vastusammud Hiina puhul saavad olema Eesti, Läti, Leedu puhul hoopis teistsugused, kui ta on, kui ta on suurriikide suhtes. Kuulge, me oleme sunnitud täna lõpetama, aitäh kõigile kuulamast, aitäh kõigile. Head kolleegid, siia tulemast ja nautige kevadet.