Head kuulajad ringhäälingu 90. aastapäeva eel, meil on võimalik heita lähem pilk ühe toimetuse ellu aastakümnete tagant millest me oleme raadio aastapäeva ette valmistades natukene vähem rääkinud. Me elame, tundnud seda varasematel aegadel välissaadete toimetuse nime all ja me saame seda teha tänase saatekülalise Soome ajakirjaniku Pekka Lehtoneni abiga. Tere tulemast saatesse, et mina olen saatejuht Kaja Kärner. Ajendi teiega kohtuda täna on andnud teie raamat ülesandega üle lahe. See on väga intrigeeriv pealkiri. Ja kuulajale ütlen, et Pekka Lehto olen, ei tulnud Eesti raadio välissaadetesse soomekeelsete saadete toimetajaks, reporteriks ja tõlgiks mitte täiesti omal algatusel, vaid tulite NSV Liidu kommunistliku partei Soome kommunistliku partei ühise kokule pea alusel. See on väga huvitav, rääkige palun see lugu uuesti ära. Lugu on selles, et Moskvas taheti, et see propaganda, mida tehakse välisriikide elanikele oleks võimalikult mõjutama. Nii ka see, mida tehti siis soome keeles, seda tegi ka Moskva raadio, aga siis Tallinna raadio. Ja kui Tallinna raadiot oli Soomes palju kergem kuulata kui Moskvas raadiot, siis taoline raadio oli kindlasti tähtsam. Ja nad juba enne minu tulekut olid saatnud ükskord siia Soome abielupaar infloškari Aune lahedempere. Oskari töötas raadios ja Aune oli televisiooni Soome saadete diktor. Aga siis oli mõned aastat vahet. Ja siis 65.-le aastal tuli Moskvast jälle Helsingisse partellil kirina. Korralik, ja neid teemasid, millest räägitakse, et need oleksid sellised, et need huvitavad soomlasi. Ja siis teeks ise ka lugusid. Tere õhtust, oli vaja olla Soome kompartei liige ja oli vaja olla ajakirjaniku kogemust. Mina. Siin töötanud juba Turus mõned aastad kohalikus partei ajalehes või see oli tegelikult seal SKT oli ajaleht oli teeninud Soome armees, et see ei takistanud enam, olin abiellumas. Ja siin muidugi vaba sõitma siia. Sest oli varem ka räägiti mõnest teisest rannikust, aga ega olnud siis nii kerge kolida Soomest siia, teistel oli pere ja, ja nii edasi ja nii edasi. Meil ei peret veel olnud. Ja siis muidugi ütlesin, et ja väga tore, väga huvitav. Oli niisugune. Me seiklusmeel muidugi. Sest ega ma eriti palju maailma ei olnud näinud. Nõukogude liidus käinud korra Leningradis, aga mitte rohkem Eestist ei teadnud peaaegu mitte midagi. Aga siia tulime kolm aastat natuke üle. Töötasin siin Soome saadetes. Meil oli muidugi head tingimused, see oli ka selle kahe partei lepingu sees, me saime Mustamäe kahetoalise korteri. Ja siis mu anti isegi palju suurem palk, kui minu kolleegid said. Kes neile palka maksis, kui tohib küsida, et see ei olnud Eesti raadio. Ma Moskvaga oli lepitud, kui palju see oli. Ja ma arvan, et ma saan natuke rohkem kui meie peatoimetaja, aga tema käest ma ei ole kunagi küsinud, kui palju tema sai. Sain umbes kaks korda, nii palju kui minu noored kolleegid. Enne kui me läheme selle töö kirjeldusega edasi, palun, kas te natuke meenutate neid aegu, mis olid 60.-te aastate keskel Soomes? Et miks soome kuulaja vajas soomlasest toimetaja abi, et see, mis Eestis tuleb, need uudised, Need reportaaži lõigud oleksid kergemini mõistetavad. Tuletan kuulajale meelde, et 20 aastat varem oli lõppenud sõda Soome ja NSV Liidu vahel Soome kaotusega omale kaotanud Karjala-Soome oli pidanud maksma raskeid sõjakahjusid, mis tõmbas Soome majandusel hinge kinni. Soomes oli olnud liitlaste järelevalve komisjon, mis püüdis sekkuda Soome sisepoliitikasse aga teisalt poolt. Niisugused vabamad olud hakkasid tulema ka Soome kommunistlikusse parteisse. Sinna tekkisid uuendusmeelne rühm ja vanameelsete rühm. Kui me nii võime öelda, et kumma poole abi ja toetus teil oli, kui te tulite Eestisse? Et algas nendel aastatel aga lõppesid tegelikult alles sel ajal, kui mina olin juba siin. Ja niisuguse vabama euroopalikuma partei poolt ja siis vähemus oli niisugune väga moskvameelne ja mind saatis muidugi selle partei juhtkond, tähendab see rohkem euroopameelne sest nendel oli enamus, nemad otsustasid, sellest tulebki siis üks asi on ka võib-olla tähtis, tähendab, selle partei juhtkonnas hakati kuuekümnendatel aastatel mõtlema ka selle üle, et missugune sotsialism siis kahjuks Soomele kõige parim. Kas niisugune, mis nõukogude liidus on või midagi muud kuigi sellest ei ole nüüd midagi, aga selget dokumenti partei juhtkond siiski tuli sellele järeldusele, et ega soomlased niisugust sotsialismi ei taha, mida on nõukogude liidus ja siis nad tegid niisuguse järelduse, et Eestis on siiski asjad natuke paremini. Ja et me peaksime rõhutama, oh, kui räägime Nõukogude Liidu sotsialism-ist, seda, mida Eestis Nõukogude Eestis. Ja sellepärast oli väga tähtis, et see inimene, kes on Soomest siin, raadios võiks teha selle heaks midagi lõigus anda informatsiooni. Aga niisugust informatsiooni, mis ei oleks eriti valelik propagandavõit, oleks nii tõepärane, kui nüüd on võimalik olla. Ja see oligi see minu ülesanne põhiliselt. No seda püüdsin teha nii hästi, kui oskasin ma kirjutada, Nad on selles raamatus, et aga, ega ma seda ülesannet suutnud täita, et, et soomlased oleksid hakanud Nõukogude Eesti sotsialism vist väga hästi mõtlema ja selle üle, ma olen muidugi väga rõõmus, et ma ei õnnestunud seda teha, aga informatsioon Kui nüüd raadio vahendusel võib anda, sest igaüks võib raadio kinni keerata Kui ta ei taha kuuluta räägime palun sellest, kui vabade ajakirjanikuna oma valikutes 1900 kuuekümnendatel aastatel siin soomekeelsetes saadetes töötades olite. Kas teil oli teemasid, mida ei tohtinud käsitleda? Mõne näite näiteks. Juskord toimetus tahtis saata mind Haapsalu. Seal on ju linnus, seal on piiskopilinnus seal. No Eesti raadiotehasest Eesti Raadiot olid siis väga head, minu arvates võib-olla kõige paremad, aga igal juhul väga head, võib-olla Läti raadio tohid veel paremad. Aga siis, kui nad helistasid raadiotehasesse, siis öeldi, et ei ole, ei ole võimalik. Et üldse ajakirjaniku siia saadetakse ja kõigepealt välismaalast. No põhjus oli muidugi see, et seal tehti midagi muud ka peale raadio pool sõjaväeline teha ja, ja sellest sellest ma sain siis aru ja sai aru. Meie juhtkond ka, et ega ei ole võimalik sellest teha. Meil oli siiski minu arvates väga vähe piiranguid selles, millest me võisime teha lugusid võisime teha rohkem kui eestikeelsed saated näiteks. Ja tema on, millest mina ka teine saate. Sellel oli pealkiri, noorsugu ja usk. Ma tegin intervjuud eesti piiskopiga, intervjueerisin noori usklikke, me rääkisime sellest, miks noored usuvad mida. Hea küll, need vastused, mida teeme nendele küsimustele olid niisugused, mida näiteks peapiiskop teadis väga hästi, mida ta võib öelda, mida mitte. See pilt ei olnud nüüd täitsa niisugune tõepärane, mida me andsime. Noorsugu ja kuritegu oli üks teema ja niisuguseid asju. Nii et minu arvates informatsiooni suutsime anda. Kui nüüd võtta arvesse see, et kõigest ei olnud võimalik tekkida ja siis teiseks väga tähtis minu arvates on see, et, et kõigest ei saanud informatsiooni, kuigi võib-olla oleks võinud rääkida, kui mingisugune asi läks halvasti. Sellest lihtsalt ei antud informatsiooni. Ei eestlastele, ei soomlastel eriti kellelegi. Aga teiselt poolt oli palju asju, millest me võisime rääkida. Kui tuttav oli teile tol ajal raadio soomekeelsetes saadetes töötamise ajal niisugune mõiste nagu enesetsensuur, et te teadsite juba, et ei ole mõtet hakata rääkima sellest, miks Nõukogude Eestis on ühe partei süsteem või miks inimesed pääse välismaale puhkama sõitma või niisugused asjad, et kas te juba noh, oma mõttes valisite, et ma võtan selle teema. Aga sellest teisest teemast ma niikuinii. Ju ei mõelnud selle üle, aga see oli muidugi kogu aeg sees ja, ja see oli üks probleem ja üks väga raske raske asi muidugi, sest kogu aeg ma teadsin, et on need väga suured probleemid, näiteks. Mul oli väga lähedane valimissüsteem millest ei tohtinud rääkida ja nii nagu ma räägin, sellest selles raamatus, et see oli, oli täielik niisugune bluff. Ja siis oli see, miks inimesed ei tohtinud sõita välismaale. Sellele küsimusele muidugi vastati. Need kuulajad küsisid seda ja, ja, ja meie vastasime. Ja meie vastasime muidugi nii nagu me pidime vastama. Et küsimus on valuutaprobleemist ja punkt. Aga me teadsime muidugi, ja ma usun, et kuulajad ka teadsid, milles on siiski rohkem küsimus ja see enesetsensuur oli probleem. Kui seda oleks ka hakanud mõtlema iga päev, siis ei oleks suutnud seda teed teha. Ja mis oleks aidanud mitte midagi. Eelmises vastuses ütlesite, et soome kuulaja kirjutas teile siia Tallinnasse soomekeelsete saadete toimetusse ja esitas küsimusi. Kui hästi te tundsite oma kuulajaid Soomes? Ei mingil määral tundsime, sest oli võrdlemisi palju neid, kes kirjutasid ja kirjutasid muidugi aktiivsed inimesed, mitte kõik kuulajad. Suurim osa nendest oli poliitiliselt, et niisuguseid vasakpoolseid osa ja isegi niisuguseid, kellele Nõukogude liit oli midagi väga head ja, ja püha ja nii edasi. Aga siis oli muidugi ka teisi. Meile tehti igasuguseid küsimusi, niisuguseid ka, millele me ei ei suutnud vastata või ei, võimalik vastandab, tähendab kui oli küsimus, noh, ütleme näiteks valimistest ja, ja niisugustest asjadest. Üks minu arvates niisugune võib-olla natuke lõbus asi kuulajatest oli see, et viiekümnendatel aastatel ja, ja kuuekümnendatel veel see muusikapala, mida sooviti kõige rohkem, oli vaba Venemaal ja see ju näitab mingil määral, mida nad kuulajad mõtlesid ja tahtsid. Me mängisime vahetevahel seda mitte ainult vene keeles, vahest ka teistes keeltes, aga mitte nii tihti, kui nad soovisid. Ja viiekümnendatel, see oli igal aastal, seda sooviti kõige rohkem. Nüüd räägime sellest toimetusest, kuhu te tulite. Kui headeks sõpradeks te eesti toimetajatega saite? Väga head, eks ma arvan, et Meil oli näiteks see grupp, mis on siin selle raamatu kaane peal, see on noortesaadete toimetajate grupp. Tõesti väga head sõbrad, nii tööl kui puhkehetkel, ütleks, siin me oleme kõik alla 30 aastased pilt on tehtud 69. aastal. Mina olen kõige noorem, mina olen 20 30. selles pildis. Aga kõik olime alla kolmekümnesed, sel ajal. Raamatu kaanel on siis foto, kus on pilt tolleaegsest soomekeelsete saadete noorte toimetusest. Siin on Viive tikk, Jüri Vilosius, leini mägi ja siis teie, Pekka Lehtan. See foto tehti sellepärast, et ma kirjutasin ühe väikse loo Soome ajakirjad, kus ma rääkisin sellest noortesaadetest ja see oli siis selle ajakirja jaoks tehtud. Kas te saite teistega koguni nii hästi läbi, et nad tulite hoiatama, et vaat selle inimese juures ära poliitilisi anekdoote räägi või üldse hoia oma keel vaos. Ja mingil määral küll nad ei kunagi öelnud seda küll nii otse kui nad ütlesid seda natuke teisiti, aga. Ma sain aru. Ja, ja üldse me rääkisime poliitikast, riigijuhtidest ka Nõukogude Eesti juhtidest minu arvates väga vabalt. See oli väga tihti niisugune lõbu, et me rääkisime nii, nagu Käbin rääkis eesti keelt vene aktsendiga ja, ja niisuguseid asju, aga no ma ei tea, hoiatati küll mõnest inimesest, aga. Keda kõiki, aga teiselt poolt oli vaja tegelikult kahtlustada iga inimest. Ja kindlasti iga eestlane, kes minuga suhtles Tihti juhtus niisugune asi, et kui olime mingisuguses seltskonnas, kus oli inimesi, kes ei tundnud mind siis küsis, et kas see on meie mees ja siis alati, kuigi minu sõpradest ütles, et ja, ja see on meie mees. Ja me saime aru, milles on küsimus. Kas te meenutate ühisest tööst siin Eesti raadios mõnda värvikat kolleege? Neid oli väga palju. Minu arvates Soone saadete kõige värvikam kolleeg, koli Artur Ader. Ta oli töötanud Tallinna raadios juba neljakümnendatel aastatel sõja ja kus siis Tallinna raadiot tegi? Soomele ja soomlastele niisugust väga jäika sõjapropaganda. Tulge meie poole ja, ja võtke kinni need fašistide sead ja niisuguseid asju. Tema tuli siis 50.-te aastatel jälle Soome saadetesse diktoriks ja tõlgiks siis kujundit mina olin, siis ta enam diktoritel ei teinud, aga ta tõlkis põhiliselt neid Moskvast tulnud uudiseid vene keelest soome keelde ja minu töö oli siis parandada neid ja vaadata, et nad keeleliselt oleksid korralikud ja, ja siis oluliselt ka niisugused natuke normaalset. Nii et ma vahetevahel mõned sõnad või mõned lauset tõmbasin maha siis, kui ma mõned pikemad tükid. Aga siis tuli küll rääkimist meie vahel mina ja Artur siis võitlesime, et mis on ikka õiged, aga tegelikult oli minu töö ja kui me järele ei antud, siis ta pidi leppima. Peatoimetaja toetas mind. Artur kui mõnes mõttes huvitav, ta oli poliitiliselt väga vanameelne, oli, oli oma keelekasutuselt aga ropp. Ta rääkis eesti keelt aktsendiga, kuigi ta oli sünnipärane eestlane Soomes elanud pikka aega. Ja siis ta oli üks nendest raadiuma ja naljavendadest ja naljad olid väga tihti võrdlemisi niisugused, ropud ka. Aga nojaa, tema, see oli siiski niisugune, et neil oli ainult üks tema lisaks, kes suutis vene keelest soome keelde väga ruttu tõlkida taimiseli oma, kes oli soomlanna, kes oli siin elanud, jäänud siia ja, ja ei saanud siis enam kodumaale. Siis oli üks vanaproua, keda me nimetasin, et madam Kudmaniks no tegelikult Soome saadet ka tal ei olnud midagi tegemist soomesaadetega, ta ainult istus meie toas ja kirjutas ilmateadet. Telefoniga sai siis informatsiooni, ta oli niisugune vana ja Inimlikult oli väga hea, et ta sai töötada, aga tema tööpanus oli muidugi väga väike. Ja siis võib-olla veel kolmas meie toimetuse inimene. Simon Joffen, kes oli kommentaator ja kirjutan selles raamatus, et ma väga imestasin, kuidas inimene suudab aastate kaupa olla teel, nii et mitte midagi ei tee. Kunagi selle kolme aasta jooksul ei teinud mitte midagi, vahest ta tegi mingisuguse väliskommentaari, aga seda ka rohkem televisioonile eestikeelseid. No ta istus, luges ajalehte, rääkis anekdoote ja mängis pritsi. Igasuguseid kummalisi aegu on olnud, mis hinde te annate, Pekka Lehto enne soomekeelsete saadete toimetajatele soome keele oskusele. Väga hästi rääkisid mõned või peaaegu kõik Need, kelle töö oli niisugune, et nendel oli vaja soome keelt rääkida, siis olid mõned niisugused, oli muusikatoimetaja niisuguseid, kes tegid oma tööd eesti keeles ja, ja siis tõlgiti. Soome keel ei olnud üldse halb, mida nad rääkisid. Et nad rääkisid väikse eesti aktsendiga, ei olnud ju Allapasi, see oli igal juhul, see oli niisugune täitsa arusaadav soomlastele. Nii et selles osas ei olnud probleeme. Muidugi siis see, kui nad kirjutasid soome keeles, siis nad tegid väikseid vigu ja see oli jälle minu siis et parandada, aga neid vigu väga vähe, tavaliselt. Nii et nende oskus oli väga hea. Nad olid Tartus soome keelt õppinud, nad olid andekad fenogristit ja said väga hästi hakkama. Kuidas te leidsite oma allikad või kuidas te näiteks eesti kultuuriinimestega tuttavaks saite, et kas te saite ise valida, keda te lähete intervjueerima või teile siiski lükati ette? Tavaliselt me valisime ikka ise, aga kui oli vaja intervjueerida need, eks eesti kultuuriinimesi, siis seda tegid tavaliselt teised, mitte mina. Sest minul ei olnud ju niisuguseid teadmisi, et ma oleksin osanud küsimusi esitada, niisuguseid, mida on vaja. Aga näiteks ma tegin saate, mille pealkiri oli kogunemine noort kirjanikku. Tähendab, tegin intervjuud kolme noore kirjanikuga. Need olid siis Mati Unt, Paul-Eerik Rummo ja Arvo Don. Arvo Dalton oli siis 30 kaheaastane ja rummu ja, ja niimoodi natuke üle kahekümnesed. Ja minu arvates Paberil olemas ma olen lugenud seda ja tegelikult imetlenud kui hästi nad räägivad sellest kirjanikud ja sellest. Ja nende meelest kirjanik, milliseid probleeme, milliseid asju kirjanik peab käsitlema. Nad ütlevad, et kirjanikul on alati vaja kirjutada mingisugustest, probleemidest, mida ühiskonnas on ja ja niisuguseid Nad kirjutasid ka muidugi, ja nad olid need kirjanikud, kes siis tõid midagi uut eesti kirjandusse. Ja siis, kui ma tegin seda saadet, see oli vist üheksanda aasta alguses siis nendel kõikidel oli midagi hirmunud ka juba soome keeles. See on siis tänu Soome tõlkijatele ja kirjastajatele See aeg oli terves Euroopas rappas tohutu muutuste aeg, just need kolm ja pool aastat, kui te olite Eesti raadios soomekeelsetes saadetes olles rahutused Prantsusmaal, Praha kevad, mis uputati verre 67. aasta džässifestival Tallinnas, mille puhul ta raamatus kirjutate te keeldusite selle kohta uudist, et lugevast see on huvitav lugu, kas me tohime seda kuulda? Palun? Ja siin oli, tähendab džässifestival siin oli olnud mitu korda varem 66. aastal oli olnud juba väga suur ja niisugune ulatuslik. Ja siis 67. aastal oli vaadata nii palju kuulajaid, et peakontserdid toimusid Kalevi spordihallis. Aga siis juhtus niimoodi, no siis seal olid soomlased ja rootslased. Aga siis juhtus niimoodi, et Tallinnasse saabus turistina Ameerika džässkvartett Charles Lloydi kvartett mida hinnati maailma kõigi parimaks sel ajal. Aga ta tuli niimoodi, nii lihtsalt Eesti sõbrad kutsusid ja ta oli Helsingis esinenud ja siis nad mõtlesid, et nad tulevad turistiviisaga Eestisse ja ja mängivat ja, ja sõidavad tagasi Helsingisse. Eestlased muidugi rõõmustasid, sest midagi niisugust ei olnud varem juhtunud. Aga kui nad tulid siia, siis järsku, et ei, nad ei tohi esineda Moskvaga kokku lepitud ja siis hakati helistama Moskvasse ja Moskvast helistati siia ja ja kaks päeva jaanuarist kaks käisid niisuguseid nõupidamised ja siis tehti kompromiss. Nendel lubati esineda viimasel päeval esimesena Kalevi spordihallis. See kontsert. Üleliidulisele esimesele kanalile terves Nõukogude Liitu aga siis otsustati, et et see osa algab alles pärast seal flodi esinemist. See nimi oli viisist oodata ööd ja päevad või midagi niisugust. Mul on see pala kodus isegi olemas. Ja siis tulid aplausi. Need kestsid kaheksa minutit ja kaheksa minutit. Kalevi spordieales. Niisugust plaksutamis, mida võib-olla Kremli kongresside palees ka ei ole kuuldud. Endale ei lubatud rohkem esineda ja ja siis nad läksid, siis tuli vaheaeg ja, ja siis tuli esinema Leningradi Tiksland orkester. Siis õhtul oli muidugi uudiseid ja siis toodi saadetele ka tsaar slaidi intervjuu. Lühike see oli siis juba eesti keelde tõlgitud. Ja see algas umbes niimoodi, et ja nüüd kuulame, mida meie kõige kaugem külaline ütles. Aga mitte midagi sellest probleemist, sellest, sellest mina ütlesin, niisugust ei loe. Kui ei räägita ka sellest, mis juhtus enne seda, kui nad esinesid. See muidugi ei olnud võimalik. Siis ma ei lugenud keegi, teine luges ja no ma vähemalt niimoodi oma südametunnistusega rahul see muidugi ei midagi muutnud. Nüüd sel aastal sarloitasinebiale Soomes, muide te lähete kuulama ja 50 aastat on vahed. Enne kui me läheme teie edasise elukäigu juurde, mida te sellest kolmest ja poolest aastast Tallinnas töötlemisest õppisite või mis kogemuses teile andis? Võrdlemisi hea teadmise Nõukogude Liidust muidugi Eestist, aga aga Nõukogude Liidust leiutisi mis rahvati elavad, millised need vabariigi liiduvabariike on? Sõitsin ka mõnes kohas. Mitte ainult, et oleksin lugenud, see andis väga paljut teadmisi eesti kultuurielust ja häid tuttavaid ka Eesti kultuuritegelaste hulgas. Ma arvan, et ja andis mulle ikkagi niisuguse uue arusaamise maailmast mitte ainult Eestist, mitte ainult Nõukogude Liidust. Aga, aga ikka tervist maailmast. Sest ma nägin neid asju, mida oli Eestis häid ja halbu. Need, mida oli Nõukogude liidus. Aga ma suutsin selle kaudu ka mingil määral siiski peegeldada maailma sündmusi. Võib-olla üks väga tähtis asi, väga raske soomlastele aru saada. Et Eesti on kultuurselt Kesk-Euroopast, mitte Ida-Euroopas, mitte Skandinaaviast nagu Soome. Et kui soomlased tulid siia turistid ja võib-olla praegu ka nad mõtlevad, ütleme, et nad tulevad Ida-Euroopas sõnad. Ja siis nad mõtlevad, et eestlased mõtlevad nii nagu idaeurooplased. Eestlased mõtlevad selgelt nii nagu keskeurooplased, mitte nii nagu soomlased, sest meie oleme oma kultuuritaustalt. Skandinaavia Mõiva eestlased, Kesk-Euroopa mõjuab. Selles raamatus ütlen seda, et Soomes on olnud ja on niisugune. Ütleksime vanasõna võib-olla rootslasi, meie ei ole venelasteks, meie ei taha tulla. Olgem siis soomlased. Minu arvates ma ei ole küll kellegi käest küsinud, aga minu arvates eestlased võiksid öelda väga-väga hästi. Eks me ei taha tulla, olgem siis rootslased. Soomlased on väga raske öelda, et olgem eurooplased, miks meie oleme Skandinaaviast? Meil on rohkem sidemeid Skandinaaviaga siis muidugi Venemaaga ka. Aga meil ei ole niisuguseid vanu, sajandeid vanu sidemeid Kesk-Euroopaga nagu Eestiga. Me oleme Kesk-Euroopast väga kaugel, aga teie olete Kesk-Euroopas selles vahel. Väga huvitav, väga huvitav. Kui te läksite 69. aastal Tallinnast ära Eestist töölt, siis siirdusid edasi Berliini. Varssavisse. Ja kõigepealt paar aastat õppisin Tamperes, aga siis ja Berliinis Varssavist. Mis nendest aastatest võiks praegu siin saates meenutada? Ideaalis oli siis väga huvitav periood, sest seal juht vahetus, Ulbricht'i asemele tuli hooneker. Ja siis Lääne-Saksamaal oli vili Brand, kes alustas oma idapoliitika. Ja sel ajal, kui ma olin Berliinis, oli Soomes see Euroopa julgeolek. Pass see sõjaõhtu, mis oli tõesti olnud see, see palju väiksemaks vähemad. Ja muidugi siis, kui teeäär sai niisuguse ülemaailmse diplomaatilise tunnustuse siis ta hakkas niimoodi tõmbuma, tõmbuma ja enda sisse, siis, siis seal see kultuurne vabameelsus. Nii et et seal oli niisugune hea periood, aga siis natuke samamoodi, kui siin Eestis juhtus 68. aasta. Siis ma läksin Varssavisse, seal oli ka niisugune huvitav aeg, sest Kiierrekesse oli partei juht, sel ajal hakkas läänega väga sõbrustama, sai palju laenu kasutas seda raha võrdlemisi halvasti ja siis juhtus siis juba seb solidaarsuse tõusi ja need kõik probleemid. Ja ma ei tea, need. Need aastad olid väga huvitavad aga palju probleeme üles, mida kirjutad ja kuidas ja nii edasi, aga sellist on peabki olema üks ajakirjaniku probleeme. Te olete sattunud oma ajakirjaniku töö tõttu huvitavatel perioodidel nii siia Eestisse, nii Moskvasse, nii Ida-Saksamaale kui kui Poolasse. Ega teil juhuslikult ei olnud lehvalentsaga võimalik intervjuud teha? Tähendab, ma läksin siis juba Poolast ära, kui oleks olnud võib-olla niisugune võimalus. Ma olen käinud näiteks ühel niisugusel koosoleku Gdanski staadionil, kus tema rääkis ja ma olen sellest kirjutanud. Aga intervjuud ma ei ole temaga teinud. Te olite Tallinnas ka 91. aasta jaanuaris, siis kui Nõukogude soldatid Vilniuse teletornikaitsjaid ründasid ja siis, kui Jeltsin käis Tallinnas oma toetust Eesti Iseseisvusplaanidele avaldamas See Jeltsini käik oli siis augustis, mitte jaanuaris. Jaanuaris oli see Vilniuse teletorn, hääled on aga siis augustis, kui oli see puts Moskvas, siis käis Jeltsin siin toetust. Ja te olite kaugma, olin nii jaanuaris kui August. Ja sellest kirjutajatega oma raamatus, mida te praegu teete? Praegu praegu ma kirjutan raamatuid. Noh, see on niisugune niisugune lihtsalt hobi. Ma olen mõned niisugused väiksed raamatut väiksed uurimused kirjutanud, enne seda, aga see nüüd oli esimene niisugune tõsisem. On paar teemat, millest ma olen huvitatud, aga eriti ei julge rääkida sellest, mis sellest nüüd saab, kas raam saab või ei saa? Palju ma võin öelda, et, et see, mis mind praegu huvitab, on, on minu sugu minu esivanemad olen uurinud, nud neid ja millised nad on, mida nad on teinud. Ja juhuslikud, siis olen leidnud, et üks sellest soost, millest on minu esivanemad, aga no mitte nüüd täpselt minu isa, isa ja isa, ema või, või nii-öelda. Aga ühe niisuguse vennapoeg oli 18. sajandi lõpus. Ma olen sideri kubernaator ja, ja väga huvitav isiksus. Ta tegi palju selleks, et Venemaa ja Jaapan mesit. Ma olen isegi isegi Moskvast siis saanud. Olen saanud niisugused kontakti inimesega, kes on niimoodi otse selle kubernaatori, lapselapselapselaps ja nii edasi. Aga vanaisa teenis Rootsi armees, ta sõitis Soomest Rootsi. Soome oli siis osa Rootsi riiki. Temast sai kolonel. Otsustas vahetada riided Kim ja läks Venemaale ja siis teenis vene armees. Ja tema poeg on siis siis niisugune ökobernaator taoliga. Liivimaa kubernator tähendab, PRIAst olid Pihkvas ja siis Irkutskis Siberi kubernaator. Nii huvitavad inimesed natuke raske on, on informatsiooni saada. Kas te olete saanud töötada Rootsi ja Vene arhiivides? Rootsi arhiivis ja sest see on interneti kaudu, ma saan selle koju tegelikult tema arhiivides mitte. Ma arvan, et saaks, sest ma mõtlesin ühenduse Irkutski arhiivi ja ma sain sealt väga hea vastuse. Nendel oli teada sellest kubernaatorist ja, ja isegi rääkisid, kus kohas võib-olla on rohkem. Tähendab Moskva ja Peterburi arhiivides. Aga oleme proovinud ühendust võtta nendesse, sest asi on ka selles, et Ta ei ole siiski otse minusugune vanavanaisa. Ja kui ma nüüd Moskvasse sõidan arhiivis uurima või Peterburi see maksab mulle väga palju, ma arvan, et seda ma ei saa sealt niisugust informatsiooni. Tasuks Kupernaatori tööst on siiski võrdlemisi. Täname Pekka lehte olen pika intervjuu eest, täname teid selle raamatu eest, mis valgustab ühte peatükki Eesti Raadio ajaloost. See raamat soomekeelsena ilmus juba tänavu septembris. Kuidas soome lugeja selle raamatu vastu võttis? No mul on natuke raske, võib-olla öelda, selle kohta huvi tuntakse, muidugi ma olen olnud niimoodi kolmes neljas niisuguses kokkutulek, kus, kus on inimesi olnud inimesi, ma olen rääkinud sellest. Ja nendes on olnud võrdlemisi palju inimesi, minu arvates. Sest teised poolt kõik need, keda huvitab Eesti võivad olla ka mingil määral huvitatud sellest raamatust. Ja siis on, on minu, need ajalehtede ja ajakirjanduse kolleegid, keda huvitab ka mitte ainult Eesti, aga aga ka see, kuidas siis sel ajal Tallinna raadios üks soomlane töötas. Lühidalt saime natukene aimu, kuidas see töö siin kuuekümnendatel aastatel käis. Aga ma usun, et teil on oma suguvõsa ja oma sugupuu uurimise teemal veel nii palju tööd ees, et küllap sellest saab siis järgmine raamat. Palju tänu teile intervjuu eest, Pekka Lehtanen. Ajaloolise tõe huvides olgu lisatud, et Boriss Jeltsin on käinud Tallinnas ühe korra. See oli jaanuaris 1991, kui ta kirjutas siin alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. Arvatakse, et see takistas NSV Liidu juhtkonnal kukutamast Eesti, Läti, Leedu tollast valitsust. Augustis 1991 allkirjastas Boriss Jeltsin Moskvas siis juba Venemaa presidendina Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamise akti. Tänaseks kõik kuulmiseni.