Tere ana mastikast nimedest ja nende uurimistes. Ta on keelesaates olnud juba juttu mitmel puhul, aga ma usun, et teema, millest me täna rääkima hakkame, kuulub ka Onomastika alla ja me täna räägime loomadest kodu- ja lemmikloomade nimedest. Missugused on praegu trendid, missugused on varem olnud loomanimede trendid ja millest see tunnistust annab, kui loomale nimi antakse? Saates on Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folklorist Mare Kõiva. Tere. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja kas siis on nii, et loomanimede uurimine käib Kaunamastik alla ja tegelikult küll on kindlasti ka üks hästi palju pakkuv liig selles suhtes, et need ei ole ainult nimed, saite tegelikult väljendab ka inimeste suhteid ümbritsevaga või mitte inimestega ja teiselt poolt on kindlasti niimoodi, et et ta räägib väga palju tuurist. Ta räägib inimeste lähedusest ja kaugusest omavahel ja paljudest küsimustest, mida võib-olla päris ainult nimesid vaadates ei saagi, ei saaks eemalt öeldagi. Ja mis minu jaoks on hästi vahva on see, et kui meil on eesti perekonnanimede saamise kohta, on lõpmata palju tõsilugusid fantaasialugusid, oletusi ja igasuguseid, isegi skandaalseid teateid. Me näeme seda tegelikult iga päev enda ümber, inimestega suheldes. Siis tegelikult tähelepanelikult kuulates, mis nimed on loomadel võib ka ühte kui teist öelda kultuuri kohta. Et siis sellepärast peabki tegelikult uurima ka mitte ainult inimeste nimesid, vaid ka loomade nimesid. Jah, ma arvan kindlasti seda enam, et üks pöördelisi teaduse vaatepunkte omanikele või loomanimedele tegelikult on ju loomadest kirjutatud, nad on meie keeltes, meeltes, lauludes ja juttudes ju aastatuhandeid ja viimase paarisaja aasta jooksul on kokku pandud äärmiselt uhkeid kogumikke, äärmiselt uhkeid mõtisklusi teemal, et miks jumalad esinevad loomadena. Kuidas ja mida tegelikult need loomad poeetilistes lauludes juttudes on inimkultuuri kohta rääkinud. Selle kõrval on tegelikult siis 20. sajandi lõpul tore sotsiaal proloog nimega timmingold kes vaatles väga pikka aega, kuidas suhtlevad omavahel põhjapõdrakasvatajad ja põdrad ja mida sellest välja saab noppida. On teinud mitmeid põnevaid üldistusi ja enne kui me nüüd pärisnimede juurde läheme, siis mõnele tema seisukohale ma tahaksingi tähelepanu juhtida. Timminkolgi on kirjutanud nii, et et inimestel on suur ja kaugelearenenud komme anda kõigele ümbritsevale endast lähtuvaid nimesid. Aga nimesid antakse ainult neile, kes on nende jaoks tähtsad ja olulised loomad. Näiteks inimeste jaoks on need, kellele nad omistavad, endaga sarnaseid omadusi, kes on antropomorfiseeritud kellelt eeldatakse, et neil on olemas oma isiksust, tatud elu, jääd nad tähendavad midagi inimesele ja tema üks seisukohti, mille üle on tänaseks palju vaieldud, on see, et need loomad, kellele pärisnime Jalta sellist isiklikku nime et neid ei ole kultuuris olemas. Nad on midagi, mis ei kuulu meiega kokku. Nad ei ole võib-olla vaenlased. Me võime olla nende suhtes ükskõiksed, aga nad ei ole meile tähtsad. Ja see seisukoht on viimastel aegadel leidnud hästi palju diskuteerimist ja ka vastuseis küsimusi teemal, et kas me mitte kunagi ei peaks arvestama sellega, et võib-olla loomadel on päris oma isiklikud nimed. Suur Eesti Eestis elanud semiootik, tartlane Juri Lotman on öelnud, et ükskõik kuidas ta ei ole ka uurinud looma kultuuri, ta ei näe, et neil oleksid nimed olemas. Samas on bioloogid, keda võib lugeda skeptikuteks ja, ja ratsionalistideks ja kes üldse ei ole valmis nii kergesti ütlema, et loomale ning, või loom mõtleb nagu meie toonud siiski välja, et tegelikult on olemas bioloogilised koodid. Märgid sageli, mida loomad vahetavad, jätavad maha selleks et tuntaks ära, et selle pesakonna või Kokku kuuluva klanni liige on sellel territooriumil olnud õieti 11 ära tuntaks, nii et ilmselt sellest vaatepunktist, et loomad on meile sarnane, võib-olla natuke teistsugune kultuur. Ma arvan avastusi hästi palju ees, aga esialgu. Meie vaatepunkt, mis on võimalik, on siiski see, et kuidas meie loomi näeme, mis nimesid meie neile paneme ja, ja kas me siis loeme neid endaga samasugusteks nime pannes. Ühesõnaga, kui me paneme loomale nime, olgu kodu või lemmikloomale, siis me tunnistame ta omaks, võtame omaks? Jah, tegelikult küll ja võib-olla selles suhtes on põnevad ka kaheksakümnendatel aastatel alanud statistilised vaatlused, no esiteks näiteks USA 80.-te aastate alguses tehtud uuring, mis ütleb, et umbes 70-l kuni 80-l protsendil perekondadest olid tookord Põhja-Ameerikas olemas oma kindlasti oma koduloom või lemmikloom. See on kohutavalt suur arv. Ja teine uuring, mis on tehtud 21. sajandi nii-öelda esimese kümnendi alguses räägib näiteks seda, et neist kõikidest perekondadest, kes Ameerikas ja Austraalias peavad kodus lemmiklooma et nad loevad teda oma perekonna liikmeks umbes 70-l protsendil kõigist koju võetud looma peremeestest, mis on jällegi väga suur arv. Ja kui nüüd veel edasi minna, siis on mitmed kombed, mis on ju kuuluvad ainult inimestele näiliselt ja üks neist on kindlasti erinevate kingituste tegemine ka seal on 21. sajandil, kuigi see on palju vanem komme. On olemas tava, et näiteks jõulude ajal või aastavahetusel mingil eriti tähtsal päeval inimeste kõrval, laste kõrval eriti eeskätt saavad kingitusi ka pere lemmikloomad. Et ka see on väga levinud või isegi niisugune arv, mis Ennast esialgu täiesti üllatas, et umbes 44 protsenti austraallast, sest 2012. aasta küsitluse järgi pidas oma lemmiklooma sünnipäeva. Ja pidamine on tegelikult inimese jaoks täiesti ettevõtmine. Ta on midagi niisugust, mis eeldab ettevalmistusi ja, ja külalisi ja kingitusi ja kõike muud pidulikku. See on üsna suur inimlik ja emotsionaalne investeering. Tegelikult järgmine samm on pidada ka lemmiklooma nimepäeva. Ja kahtlemata on selleks omad võimalused, on muidugi. Aga missuguseid nimesid siis koduloomadele ja lemmikloomadele on pandud või tegelikult peab alustama vist koduloomadest, sest et ütleme, et 100 aastat tagasi, kui meie esivanemate talus ka siin, kui Andres ja Krõõt rügasid vargamäel, siis, siis olid ikka koduloomad ja neile pandi nimed lemmiklooma kui sellist. Kui me tänapäeval mõistame, vist ei olnudki? Oli, ei olnud. Tegelikult kui nüüd vaadata kas või Ernst Särgava või teiste varasemate Eesti Kirjameeste kirjutisi, siis on näha, et inimeste, tegelikult nende koduloomadega võisid tekkida väga lähedased suhted. Ja sellega on võib-olla nagu jõuluvana ja väga paljude muude probleemidega lahendame kuidagi enda jaoks väga osavalt. Muutes teatud mõtlemissüsteemi või loogikat, lahendame selle küsimuse, et meie Lemmik, Oskar, näiteks on meil jõuluks laual või et lemmikloom tuleb tegelikult ära müüa kuna ta ei anna enam piima ja, ja temaga võib-olla midagi juhtunud, aga võib-olla on lihtsalt see, et sul ei ole võimalik seda looma rohkem pidada. Aga küll, mis on, mis on kindlasti tähelepanuväärne, on see loomadele nimede andmine? Õnneks on Eesti teadlaskond on päris päris korduvalt tundnud ja muidugi mitte ainult meil on tundnud huvi selle vastu, kellele nimesid pannakse, miks nimesid pannakse ja nii edasi. Ja nonii, näiteks on Mattias Johann Eisen, on, tema oli väga-väga kiire lugema viimaseid naabrite ja, ja Euroopa kultuuriruumi uurimusi ja lisama otsekohe eesti andmed ning selle selle kirjastama ja tema on leidnud niimoodi, et sigadele lammastele eestlased nimesid ei pane. Aga lehmadel on nimed kindlasti koeradelon, nimed, kassinimedega on asi natuke kahtlasem. Aga no härgadel on nimed ja nii edasi ja nii edasi. Ja mitmete nimede suhtes me saame vaadata tegelikult tõesti umbes sajandi taha ja ja vaadata, kuidas see nime panemine muutunud või kas üldse nimesid on pandud ja miks on nimesid pandud ja võib-olla mõni tänasem seletus avab ka seda mikspärast. Eisen näiteks ütles, et kassidele kunagi nimesid ei panda. Et ei ole nagu põhjust, väike loom ja ja milleks väike elu ka ju lõppude lõpuks. Aga kui nüüd tagasi tulla sellesamasuguse Eiseni saate juurde, siis ta on välja toonud selle, et vanas traditsioonis on olnud hästi oluline panna omale nimi värvi järgi või nädalapäeva järgi, millal ta on sündinud ja tuleb öelda, et paljud neist nimetustest on meie jaoks tänaseks pigem värvide üldnimetused. Ja sageli me enam isegi ei julge öelda mis selle värvi taga on. Näiteks küüdik, küüdik jah, valge seljajutiga lehm või näiteks tähik, kas me kujutame ette, et tähik tähendab valget otsaesist? Mitte alati, eks ole. Või leemik, kes võib olla valge või hall lehm või näiteks Merik ma ei tea, mida mõtleb mina, ütleks keegi Merik, mida Merik tähendab siis ma suudaksin seda ilmselt teiega seostada või millegi niisugusega. Tegelikult on ta olnud punase lehma tähis punase lehma just. Nii et üsna naljakas või kui vaadata selliseid 20. sajandi alguse lehmanimede, sellist pisis kõige populaarsem nimi. Lehmal oli mooni praegune mõtleks mehe. Võtame eesnimena, moonia, mooni ja kindlalt kena tüdruku nimi. Ma ei ole kindel, et, et keegi ei kujutaks ette, et seal tingimata kuulub lehmale. Aga või ka Lillik kaasik, mis olid niisugused natuke hellitavad ja kindlasti ma arvan, näitasid lähemat suhet inimese ja looma vahel. Ja Eisen on rõhutanud ka seda, et et tegelikult paljudel loomaliikide puhul on nii, et see nimi, mis sobis lehmale, seesama sobis näiteks härjale lõi hobusele ja juhtus ka, et seda nime Ranti samuti kassile või koerale, nii et niisugune mõned edasi-tagasi liikumine on ikka olnud päris tavaline. Aga kui loomaliigiti nimelt liikusid, siis ajas on vastu pidanud lehmanime näiteks tähike Maasik vist või ma ei tea, kas tänapäevani on vastu pidanud. Tegelikult küll jah, ja samas on, kindlasti on ära kadunud nimed, mis viitasid sellele nädalapäevale, millal loom sündis. Et kõik need teisikud või, või pühikud, need on ajaga kadunud ära, nii et see niisugune seos konkreetse ajaga või nädalapäevaga, millal loom sündis, see on kindlasti läinud käigust ära. Ja tegelikult on 55. aastal on tuntud soome-ugri keelte uurija ja minu meelest suurepärane soome keele ja ungari keele vahendaja. Paula palmeos on samuti teinud uurimuse koduloomade nimedest. Ja on juhtinud tähelepanu, et tegelikult need varasemad nimed on hakanud värvi alusel pandud nimed on justkui hakanud tema arvates 20. sajandi alguses kaduma. Et kui vaadata tänaseid nime panemise mustreid, siis ma arvan, et need on tegelikult vägagi alles keskseid mudeleid, mille järgi inimene saab oma loomale nime panna ja ja kõik need toredad nimed nagu tondu, sest Common musta karva ja tume nagu öö või näiteks pläki ehk siis laenult kõikidest ümberkaudsetest keeltest, et see ei ole kuhugi kadunud, pigem ma ütleksin, et see on võib-olla isegi laienema hakanud. Ja ta on veel mõned sellised, mõned, mis, millele on varasemad uurijad tähelepanu juhtinud ja mis, mis on Aino ajaga kasvanud, see on näiteks see tore näide. Et Karl Ristikivi on pannud ühe oma loomingus esinevale kassile nimeks krants. Ja see naljatamine nimedega või vastas hoopis teise liiginimede. Peamine ka see tendents on hästi-hästi toredasti ja väga uhkelt edasi elanud. Kas ei ole olemas loomanimede sõnaraamatut, äkki peaks olema? Mul jäi kõrva, jäid need toredad lehmade nimed, küüdik ja leemik, Merik, et võib-olla kui ma arvan, tänapäevased nimepanijad loomadele, lemmikloomadele, nimepanijad, selliseid sõnu ei teagi. Kui saaks neid kuskilt uurida. Seal muide kuninglik idee on, et see on kohutavalt hea idee. Ma usun, et sellel oleks kindlasti oma tarbijaskond juba selle tõttu, et kui vaadata, kuidas tänapäeval nimesid pannakse või mis on selle nime aluseks, siis selguvad igasugused huvitavad nähtused, näiteks see, et kuidas üldse nime valitakse, selgub, et väga sageli on peres olemas üks kassinimi või üks koera nimi. Et kui seal on kunagi olnud ees keegi, kelle nimi on miisu siis pere järgmised kassid kõik olla miisud ja täpselt samal kombel on, et kui keegi koeron, Muri jällegi ma peaksin ütlema, et kindlasti ka ma ise tuletan endale vägisi meelde, et Muri oli vanasti musta koera nimi mitte igasuguse koera nimi. Jah, et tõepoolest, need Need nimede algsed tähendused on olnud kadunglasse ajaga ja, ja neid oleks mõnikord päris põnev teada. Et jah, oi kui tore rahva minu meelest see tuleks ära teha, tehke ära. Lehmade nimedest veel tuli mul praegu meelde, et need trendid, mis siis ajas muutuvad, mäletan väga selgelt, et et minu lapsepõlves oli vist peaaegu et igas korralikus lehmalaudas suures kolhoosi laudas ühe lehma nimi Piret. Jah, ma mäletan seda, et ma ei osanud sellesse kuidagi suhtuda, et ühest küljest natukene oli nagu äge aga teisest küljest oli ikka natukene imelik ka, no kuulge. Et see oli see aeg, kus pandigi inimeste nimesid. Loomadele. Tegelikult pannakse siiani see on üks neid trende, mille üle on või mille vastu on tõusnud üles eri riikides kirikuisad ja mille kohta on aeg-ajalt öeldud, oi oi, aga mida teie teete. Aga see on midagi niisugust, mis on olemas ja mille võtab minu meelest kohutavalt hästi kokku ühe koolitüdruku kirjutus, kes ütleb oma kassi nime põhjendades, ütleb niimoodi. Ma vaatasin ja mõtlesin nende loomade nimede üle. Nad on nirud. Ma tahan panna oma loomale niisuguse nime, mis on tore. Ta ei pannud oma, ta ei pannud oma kassi nimeks Pireta, kas see on inimese? Niiet, rääkimata sellest, mis tundub kindlasti jälle meile hästi niisugune või vähemalt ma ise olen kogu aeg mõelnud, et meie poliitilised olud on selleks suunanud, et kindlasti mäletatakse veel seda lihtsalt näidatakse televisioonis ikka aeg-ajalt seda Eesti esimest missi, kellel olid toredad lutsud, kellel olid tollaste suurte poliitikute nimed ja mina ise üks lemmiklugusid pärineb ühelt jutustajalt Artur Seebalt, kes elas Räpina kandis ja kelle koera nimi oli Leonid Iljitš. Brežnevit ta ise kunagi ei nimetanudki ja tema üks toredaid pajatus jutte on selline, et ta oli elu sunnil väga mitmes ametis ja sattus ka kolhoosi esimeheks ja siis tuli talle nii-öelda volinik linnast. Tulin maid üle vaatama ja tema oli harjunud sellega, et ta teeb autoukse lahti. Avab ukse, ütleb Leoneetilits palun. Ja Leonid iilitsist salati esimesele pingile ja nüüd millegipärast juhtus temaga see tavaline lugu, et sul on sisseharjunud rutiin. Tema ei mõelnud mitte midagi, avas autoukse, laskis oma koera Öeldes Leoniidi lits, palun istuge oma kohale. Laskis koera sisse ja seejärel avas ukse toredale saadikule linnast, kes vaata sassi, suu ja silmad lahti, aga õnneks ei läinud kaebama. Kui nüüd jällegi vaadata ajalukku, siis seda toob välja juba Matthias Johann Eisen, kes ütleb, et et vaadake, kuidas soomlased näevad oma koera tele ja hobustele, panevad pealike ja sõjaväelaste nimesid toob terve rea näiteid ja, ja muuhulgas ütleb, et vaadake, kuidas venelastel on koerad, KuroPatkin ja popri, kes on parasjagu lõppenud Türgi sõjaväepealikud Vene poolel ja, või ütleb, et vaadake, kuidas Soomes on olemas härg nimega Bismarck ja ja, ja kuidas soomerootslaste koera nimi võib olla Jürjo, koskinen, kes oli parasjagu senaator ja üldistab nii et inimestel on vajadus pilgata. Neid, kes valitsevad ja selle tõttu nende nimed satuvad koduloomadele või lemmikloomadele. Ilmselt on kodudes olemas Putinit ja ilmselt lähiajal hakkavad lemmikloomad saama nimeks Donald või trump või mõlemad kokku? Jah, kohe päris kindlasti. Sest kui nüüd vaadata meie sellist viimase aja loomanimede või lemmikloomanimede valikuid sisse mitmed Edgarid, mitmed Edgar Savisaared, aga on ka üks usklik, kas, kes on saanud omale nimeks Mihkel Mutt. Ja, ja väga palju selliseid hämmastavaid nimesid, mille kohta, kui lugeda sinna juurde need põhjendused mikspärast, need on muidugi noorte inimeste ja laste põhjendused et kindlasti vananenud Nendel inimestel on muidki sinna juurde öelda. Et väga sageli see nimi kajastab tegelikult mingi hetke, ükskõik, kas poliitilisi olusid, seda, kuidas inimene käitub teles või raadios intervjuusid andes ja väga paljusid muid olukordi. Mõelge, mis tunne oli näiteks olla, see näide pärineb jällegi Matthias Johann Eisen-ilt, kes ütleb. Kui Sokolov hakkas selguma, siis üks mõisnik pani oma koerale nimeks Jakobson ja teine pani oma koerale nimeks Sakala. Nii et seesugune nimede panemine ja selle kaudu nagu justkui teise pilkamine, aga võib olla ka natukene patroneerimine või alandamine ükskõik mis, mis sinna juurde öelda. Et küllap ja palju, palju põlisem, mine tea, võib-olla juba vaaraode ajast pärit. Aga tänapäeval lemmikloomi on ju oioi kui kummalisi, et ja kassid on päris tavalised, aga sisalikud ja kalad ja, ja mis on see kõige kummalisem lemmikloom, kellele te teate, et on pandud ka nimi? On mõned ämblikud, kellele nimesid pandud, jällegi selline uurimuslik reegel ütleb, et inimesed ei viitsi nimesid neile, keda on väga palju. Millele jällegi see eesti praktika vaidleb vastu, väga toredad olid need küsitlustulemused, et kui inimesed ütlevad, et meil on olemas 40 lammast ja igalühel on oma nimi ja need on nimed, mida inimesed suudavad nii panna kui, kui ka lambaid kutsuda, selle järgi päris vaimustav. Minu jaoks on lambad kahjuks sama ühte nägu nagu kuldkalad. Aga jah, et kaladele ja putukatele ei taheta nimesid panna ka, meil on mitmeid päris toredaid ämblikunimesid ja tuleb öelda, et ämblikud nimede juures jällegi üsna suurt osa mängib tegelikult meedia. Et üks selline suur tige ämblik, keda peeti peres selleks, et ei oleks vaja kärbselinti osta. See kandis nime Rambo. Ja väga, väga äge ongi see, et paljud meedianimed vanemad annavad lemmikloomadele nime ja laste jaoks need lemmikute nimed ei ütle enam midagi. Samara tempo on nii, et 2007 päris mitmed lapsed arutlevad, et isa tahtis kohutavalt panna koera nimeks Rambo. Ma ei tea, mis tegelikult tähendab. Me kõik teame, et selle taga kindel Stallone, filmikuju ja nii edasi, nii et meie teame, aga meie teame. Aga nooremad ei tea, aga nimed on visad ja ilmselt need niisugused meediategelased, need raamatukangelased, kindlasti raamatud, multikad, filmid, need on väga ägedad ja selle pealt sünnib palju fantaasiaid. Tuli praegu meelde näiteks, et üks poiss on pannud oma kassi nimeks aastal 2005. Noh, niisuguse toreda kombinatsiooni väga mitmetest erinevatest kuninglikest tiitlitest ja ta ütleb, et ta töötas ta nime tükk aega välja ja mitte keegi ei suutnud pärast järgi öelda, et see oli tema kõrgus, Henry, viies siis tuli päris perekonnanimi kräsupea. Jabur nimi ja siis ta seletab, et, et perekonnaliikmed hakkasid sellele vastu, õde hakkas koera kutsuma printsiks ja ülejäänud kutsusid Kriss üks. Nii et mõnel niisugusel toredal kombinatsioonile on ka väga, väga selline ootamatu lõpp. Või näiteks üks niisugune tore hamstri nimi. Sophia lumepall, tšempion. Mille juures tšempion on saadud isalt, sest ta jookseb palju. Sofia lihtsalt sellepärast, et lumepallil peab ju nimi olema, loomise on valget värvi ja nii edasi ja nii edasi. Aga hästi iseloomulikult kahtlemata ongi need meedianimede kõrval see ja selle kõrval, et perekondadel võib-olla oma püsiv kassi või koera nimi, millele kõik järgmised pannakse juurde, on on näiteks Need juhtumid, kus loomale on nii-öelda tema eesnimi, tal on hüüdnimed ja lisaks sellele on ta siis perekonnanimega ja perekonnanimi on siis loomulikult inimperekonna pärisnimi. Ja kui nüüd veel tulla nende kuulsuste ja nimede juurde, et 2007 on väga sageli olnud kassi nimi, Karmen ja põhjendused on nii, et et isa kui ma kassi tõin, isa ütles, et kui sa kassi tõid, siis kassi nimi saab olla ainult Karmen. See on jälle midagi niisugust, mis võib olla praegu hakkab kultuuripildist juba nihkuma välja, aga tookord oli kuum teema Eesti esimodell väga edukas. Kas väga kena Carmen kass ja väga arukas naine peale selle kõige et kassil, et kvaliteedid juttude järgi, mis tema kohta on kirjutatud, kõik kvaliteedi tuli tulemas. Kas loomanimede puhul praegu tänapäeval Eestis on ka põhjust mõelda selle üle, et nii nagu me inimeste nimede puhul eesnimede puhul mõtlema, et miks küll lastele pannakse selline võõras ja imelik nimi, miks talle ilusat eesti lapse nime ei panda? On küll, tegelikult on küll, mulle endale on näiteks kodus kolm kassi, praegu kolm, on olnud ka rohkem jälime. No me oleme vaielnud lõpmatuseni, meil on miski, keda mina kutsun Miisuks aga see ei ole ilus. Siis meil on rikku, ma ei tea isegi rikku päris pärisnime tausta, ei tea, mina kutsun teda kas iti vanakeseks või itibossiks. Käibe rikub kõike, mida saab, arvutasid õieti ta ei talu, seda tähelepanu ei ole temal ja ta on valmis kirjutama mida iganes arvutisse. Siis on meil joki, kes on tegelikult leitud kodutu, külmunud kassipojana. Talvel ja Yuki tähendab jaapani keeles lund. Et niisugused nimed teistest keeltest ei ole alati seotud värvidega, vaid nad võivad jällegi järgida mingeid vanu mudeleid, see on siis seda, seda aega näiteks ma enne ütlesin, et aeg jääb nagu kõrvale, aga siiski aeg-ajalt mõnedes uutes nimedes ja alati mitte eesti keeles see sama vaja, kvaliteet tuleb ka välja. Ja loomulikult miks peaks olema kassi nimi roosangeeliku, muidu tavatsetakse kassiks või, või ma sain aru, et, et kassi nimi kapten võib olla väga põhjendatud, teadagi mida kassid kõik teevad. Kutsutakse teda ju kapuks, aga noh, näiteks tema Kuninglik Kõrgeausus, kiisu, kis Lanno esimene ja siis tuleb perekonnanimi ja kutsutakse teda suslikuks. Kuna ta lihtsalt on, ta saab hakkama kõigega, mida tahab, ja pigem pahandustega. Ja Me võime nii-öelda ka, et on tekkinud mingid uued püsinimed mis antakse loomadele nende nooruses. No jällegi, kui tulla kasside juurde tagasi, siis kindlasti on näiteks niisugused nimed q või Q minu mis tulevad ju väga väikese kassina tehtud häälitsustest. Kui uus selline väga sage nimi on Pätu mis sobib väga hästi kõikidele loomaliikidele, kes kodus on olemas ja mida seostatakse ikkagi kõikide loomade, sellise elu, esimese perioodi mänguvalmiduse ja kõigega, mida nad suudavad korda saata ja, ja teha. Aga võime ka öelda, üsna naljakas on, et kassi tüüt nimeks on kujunenud kiti. Tegelikult võiks seda võtta kui hellitus nimelist tõlget võõrkeelest ja eriti, kui seda kirjutatakse kahe-d ja y igana, siis seda võõrapäraselt on. Aga üsna huvitavad on ka kõik need Sinbad kõik sellised puhvis või uhked kassid loomulikult seal taga on multikas ja lõvikuningas. Nii et jahifantaasial piire ei ole ja, ja ma ei oskagi öelda, ma mõtlesin nüüd natuke vahepeal selle üle, et et kõik need Charlid, Triisijad, mis tulevad seebikatest ja, ja muud sellised kassinimed, mis tulevad seebikatest, Bellod, Bellanovad ja nii edasi nende kõrval on kahtlemata on niisuguseid, mis natuke iseloomustavad looma välimust ja ma ei oska öelda, kas see näitab natuke ka suhtumist. No näiteks kõik need kassid, kes on saanud oma nime, nuustik nuustik tähendab paks üha karvast ei kõla kõige paremini, minu enda jaoks ei kõla kahjuks ei Külo üldsegi, või noh, kõik need paksud kassid, kelle nimi on Ozzy või Oscar mitte midagi ei oska öelda, Oskar üldiselt vanasti oligi nagu, pigem põrsakese selline nimi või niru näiteks üsna sageli antav hüüdnimi või missugune asju, niru näss ja nii edasi, mis on sageli varjupaigast võetud või tänavalt leitud väga kõhnadele kassidele, isegi kui ta hiljem nagu jutust selgub, hiljem muutub täiesti tavaliseks kassiks, aga ta jätkab oma nime niisuguse. Ma ütleksin natukene olla hindava nimega. Ja meil on inimeste nimede kohta üks kirjanduslik tsitaat või vanasõna, et nimi ja amet ei riku meest, aga kas nimi võib rikkuda ka looma? Jah, ma arvan küll ja ja seda on jällegi päris huvitav vaadata näiteks ühte osa üsna uhke nimega loomasid nende kohta näiteks öeldakse, et tänaval on sellest nimest tuletatud üsna vastik hüüdnimi ja et selle hüüdnimega perekond paneb väga pahaks seda, mitte kuidagi ei saa panna naabrite suud kinni. Et jah, niisugused asjad kahtlemata on, et see mõni, mis võib-olla saab vallatleses valitud iga kord, ei ei ole sugugi parim valik. Tuleb siinkohal mõelda, ma arvan ja ta kindlasti ei riku meest, vaid ka kassi, koera ja võib-olla seda sisalikku, kes seal kodus kodus elab. Aitäh, kirjandusmuuseumi juhtivteadur Mare Kõiva ja me jääme siis ootama seda sõnastikku. Loomanimede sõnastiku. Aitäh, see on suurepärane idee, tuleb kindlasti. Uued põnevad teemad keelesaates jälle nädala pärast kuulmiseni.