Ta võiks elusaid rokkareid säär Tammann sabilaski ilmale tulnud just Lõuna-Walesis organi maakonnas. Suunan suured metallitööstuskeskused ja ilmatu palju kivisid kenasti inforeste linnakeses sündinud ta isa oligi kivisöekaevur. Aga see kõik puudutab uute aegade Glamorganit. Oma kaheksa sajandit tagasi võitlesid siinsete alade eest pikalt ja põhjalikult briti kuninga ja kohalike valsi sõja lordide väed. Mis tähendab, et siia rajati õige mitmeid hirmuäratavalt sõõri ja uskumatult vägevaid kindluslasse. Nende seas briti kuningriigi ajaloolise lossiehituse pöördepunktiks kutsutud väär Philly Lass, ilusat pühapäeva taas kord vikerraadio, Helgi Erilaid ja mis muud kui Aja jälg kivis. Nii palju, kui ma praegu meenutada suudan, oleme selle aja tunnilbuelisi juhtunudki. Paiga põhjalik maks uurimiseks küll aega ei jätku, aga mõne lood on alati huvitavad. Inglise Oil jao Ell pärinevad saksa tüvest vaal, mis tulenevat omakorda kelti hõimu nimest. Selle hõimurahvast kutsunud roomlased Volke tänapäeval kannab või oli see läänepoolne piirkond ka kõmrini ja umbes 500000 inimest kõneleb siin kõmri keelt. See sõna ise olevat pärit Bretooni sõnast kambroovi Need kirjapilt ja tähendavat kaasmaalast. Aga on kindlaks tehtud, et Vuelse aladel on inimesed elanud juba vähemalt 29000 aastat. Elasid põlvkondade kaupa oma elu, õppisid ja arenesid, vöötlesid sisse tungijatega, kohalikud hõlmatud ajasid omavahel vallutussõdu ikka paremate paikade ja suurema mõjujõu pärast. Aastal 48 juhtus midagi ootamatut. Riiki marssis lugematu hulk laevadelt maha astunud rooma leegionäre, odade, kilpide ja sõjakirvestega, kiivrid peas, tõrvised seljas ja sandaalid jalast. Meie ajalugu edasi uurides leian, et kalja, laste keltide ja brittide sõdalastele olnud ei kiivreidega turviseid. Selle eest olid nad end ohtrate käe- ja jala võrudega kaunistanud. Relvadeks olid odad. Igatahes vallutasid Rooma leegionid 30 aastaga kogu valsi ja valitsesid seal 300 aastat. Järgneva järgu kohta on mitmedki uurijad tunnistanud, et see on kõige raskemini tõlgid sedaaegu veel see ajaloos. Keeruline, palju vahelduvaid valitseja, käid palju hõimude omavahelisi sõdu ja lahinguid. Lisaks veel võitlus pidevalt pealetungivate, viikingite ka. Aga meie lugu algab juba keskajal. Ainus Vormsi kuningas, kes kunagi valitsenud koguvelsi maad oli graphad. Live linn on kirjutanud ajaloolane John täievis. Kuulsagrahvad aeg jäi aga üpris lühikeseks. Aastast 1057 kuni surmani aastal 1063. Uus ajastu algas saareriigi jaoks 1066, kui siit ilmast lahkus Inglismaad valitsenud Edward Usutunnistaja lahke Edward, kellel endal lapsi ei olnud Inglismaa trooni lahkeldama näole Normandia hertsog Williamile lubanud. Kuid kuningas Edward ei pidanud oma lubadust ja pärandas trooni hoopis oma inglise sugulasele hääroldile. Äkilise loomuga Normandia William sai vihaseks, sõitis oma laevastikuga üle inglise kanali ning purustas 1066. aasta oktoobris Holsting lahingus härraldi väed. Veel samal aastal krooniti mandia William Inglismaa kuningaks ja jäi ajalukku William vallutaja nime all. Pole muidugi mõtet loota, et Sisesõdadest lõhestatud saareriiki nüüd rahu ja rõõm oleksid saabunud ja see käib ka valsi, jahi Iirimaa kohta. Vallutasid järjest lõunavalsi, Maib määrasid vallutatud aladele oma valitsejaid ja ehitasid vägevaid kindluslosse. Me jutt seekord huvitava lameorgani piirkonna alistamise kodu 13. sajandil Inglismaad valitsenud kuningas Henriku kolmas ülesandeks briti aadlimehele Gilbert deklarile, kes oli ilmselt üpris tähtis mees. Kuues Herfordi krahv, seitsmes klasterigraaf ja kolmas klaorgani lääni isand Gilbert klaari kutsunud tiga punaseks kõlberfiks, sest tal olnud vägev punane juukse pahmakas ja äkiline loomus. Lähme ordeni isandad olid rikkad ja mõjuvõimsad juba 1200 seitsmeteistkümnendast aastast krahvi seisuses. Nüüdse kõlberte klaarile oli Glamorganiska vastane kohaliku valsi aadlik. Äpp rahvalt. Valsi nimed hääldavad kõmri keeles ilmselt küll teisiti, nii et väike vabandus kulub siin ära. Aga Evelin oli Inglismaa mässavate aadlik, Käia kuningas Henry kolmanda vägede vahelist kodusõda ära kasutanud ning püüdisklemorganis 1200 kuuekümnendatel võimu endale haarata. Ilverte klaar tundis, et tema võim ja tema maad on kadumas. Vigastus koos Henry kolmanda vägedega mässuliste inglastest aadlikke imeline krahvardi vastu välja. 1266 kuni 67 said kuningaid tari väedama vaenlastest võitu. Punane Gilbert vallutas Clama organi põhjaosa ja otsustas Lõuna-Walesis asuvasse käerfellisse tohutu kindluslossi rajada. Loss pidi tulema tõeliselt võimas ja selle ehitamisega oli kiire, sest valsi kesk- ja põhjaosas varitses ikka veel Evelin. Käärsele lossi ehitustööd algasid 1268. Kunagi oli siin rimi jõe orus kaubateede ristumispaigas seisnud roomlaste kindlus. Kraavid tähistasid hiigelehituse, ärimehed nurjati ajutise puus pihtaiaga. Talle rajatud tammidega juhiti vesi lossi kaitsekraavidesse. Võõraste kiiresti püstitati lossimüüre torne ja siseruume. Ehitustöödejuhi meistrite nimed on ajalukku vajunud, nii et järgnevad põlvkonnad. Saage teada, kes selle määratu paksude müüride ja kõrgete tornidega kindluslossi püstitasid ja kuidas see jääb iidsete kindluste ja losside puhul igaveseks mõistatuseks. Kuidas küll suudeti umbes poole sajandiga nii uskumatult vägev koloss püsti panna sääraseid tohutuid miljonitest hallidest, kividest laotud müüre, torne ja väravahooneid ehitada 13. sajandil, kuidas küll aegade tarkus ilmselt aitas, aga Tallinn andis 1270. aastal vastulöögi. Tal õnnestus loss põlema süüdata ning ajutised kaitseehitised hävisid. Aasta hiljem jätkas Nelbete klaar Kaerfele lossi ehitamist. Juba ilma takistusteta kerkisid tornid, tavahooned ja kaitsevallid loss ümbritsevate järvede ja kaitse kraavidega. Järgmise kahe kümnendi jooksul vaatas võisi senine valitseja lävele, nab krahvad peaaegu täielikult oma võimu mitte ainult organis, vaid kogu välsis. 1276 tungis veel see Inglismaa kuninga Henryl kolmanda poeg Edward, esimene 1282 lõpes valsi, iseseisvuse aeg. Või olen suri ja tema vend hukati. Ülejäänud valsi ülikud vandusid truudust kuningas Edwardile, mis ei tähendanud, et vaidlased lõplikult alla oleksid andnud. Toimusid siin-seal mässud ja üles tõuseb inglaste vastu kaanlama organiskus Morgan hapnaridalt ründas oma vägedega käeffellep, põletas pool linna maha, kuid lossi vallutada ei suutnud. Põhja-Walesis astusid üles tõusnud tele vastu kuningas Edwardi väed. Organism Gilbete klaari väetninud Morgan andis alla 1895. aasta lõpul punane Gilbert suri, jättes heas korras käär Fele kindluslossi oma pojale, kelle nimi oli samuti Gilbert kunid, kes hukkus veel päris Noorena väänaburni lahingus aastal 1314. Tundub, et pidev võitlus, ülestõusud, kokkupõrked ja lahingud olid noil aegadel või siis päris tavaline argipäev. Keegi ikka kusagil sõdis. 316 ründas valsi aadlik, lõdvelyn, bränn oma päris suure Lääs algaga Garfellellossi kindlust vallutada ei suutnud, kuid hävitas käär Feli linna. Taaskord tollase inglise kuninga Edward teise väed surusid sellegi väljastamise maha ja nüüd loen, et aastal 1318 mõrvas jõulades benchmar tema järelvalve alla antud selle välimbränni Seesam ahjulide Spencer, kelle saatus on seotud ka refele lossiga et teada saada, kuidas selleks peab lavale kutsuma veel ühe tegelase nilbelt vääri vanima tütre Eleanori kes pärast Ravenna Gilberti surmambennoperni lahingus pärisema isa valdused ning elas koos oma kahe õe ja teiste pereliikmetega käär Feli kindluslossis. Just siis, kui levelemren oma vägedega seda piirama asus. Loss pidanud rünnakule vastu just tänu klaari leedi siis hele jaanuari ja väikese väegrupi kindlameelsele tegutsemisele. Kuningkuninga sõdurid appi tulid. Ja kes oleks võinud arvata, et kui ma avan raamatu, mida kanti, millal kanti rõivastuse põhjalik illustreeritud ajalugu siis leian sealt peatüki all Inglismaa, 14. sajand. Meelides Bengherilt kujutava joonise. Elan päris sai 1306. aastal jõulede Spenceri abikaasa leeridest. Spencer šõu oli Clama organil lord kuningas, Edward, teise favoriit ja kuninglik kammerhärra ning õige mitmete maakondade ja losside eest seisja ja mees, kes hukkas valsi vabadusvõitleja levelin bränni. Uurige pisut, kuidas nägi Neljateistkümnenda sajandi alguses välja üks inglise aadlidaam leebindes Spencer kes tõenäoliselt küll ei olnud Eleanor deklaar. Raamatus avaldatud joonisel kannab ta tumeroosat kuldse äärisega. Pikka ja lahedat pealisrüüd. Varrukaid ei ja puusani ulatuvad käeaugud on ääristatud hermeliiniga selle alla samuti lahedalt langev kleit rohekashall, mille pikad varrukad on kinnitatud arvutu hulga väikeste nööpidega. Leedi juuksed on Palmikutesse punutud ja peas on kuldne kroon. Ecani huvitav, mida millalgi seljas kanti, olgu või keskajal? Garfele loss oli jaanuaris sünnikodu on teada, et kui kuningas Edward, teine Eleanori onu temal ja tema abikaasa jõuledes Sven Cheryl külas käis, tõi ta neile Plaati väärtuslikke kingitusi kaasa. Jahju palkas tolle aja parimaid meistreid kaunistama käär file lossi suurt halli, kes ehtisid ruumi, uksed ja aknad. Rikkalike puulõigetega. Tehti 1322 kuni 26 ja on teada, et rohkem käärfileed ümber ei ehitatud ega muudetud. Niisiis kujutab ta enesest puhast ja ehtsat 13. sajandi kindluslossi, mida me peagi ka uuride püüame. Kuid enne oleks õpetlik meenutada meile juba tuttavate lossielanike saatust. Et taaskord tajuda, kui kiiresti ja ootamatult elus kõik muutuda võib. Käär Philly elanikest tuse olenes suuresti kuningas Edward teise heast käekäigust Edward, teine aga sidus ennast juba 16.-st eluaastast peale õukonda kuuluva perse kärvestoniga ja selle sideme olemus polegi päris kindlalt selgunud. Olid nad vaid sõbrad, Nad või juba hoopis enamat. Vestoni ülbus ja karistamatuse panid Edwardi lähikondlasi tõenäoliselt just viimaste arvama. Ja see ei meeldinud ei neile ega ka Prantsusmaa kuningakojale. Edward teine oli nimelt 1308. aastal abiellunud Prantsusmaa kuninga Filipp neljanda Filipp ilusa tütre Isabella ega kes oli tollal alles 12 aastat vana. Muidugi oli selle abielu põhjuseks vaid Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise liidu kindlustamine. Kuid Edward teise ülikuid hakkas peas kääverstoni favoriidi seisus juba tõsiselt häirima, sest kuningas loobus kärbesteni ja õukonna vihavaenu tõttu juba kavandatud ref normidest ning seisis alati kävestoni poolel. Niisiis võtsid Edwardi nõbu Lancasteri graafie gruppa õukondlase käbestoni kinni ja tapsid kuninga soosiku, lootuses, et elu läheb kenasti edasi. Edward ise oli aga samal ajal sõjakäigul. Tema väed löödi bännakroni lahingus puruks, järgnesid näljahäda ning rahva nurin ja viha. Ajaloost on teada, et rahva nurin ja viha jätavad kuningad tavaliselt päris külmaks. Inglise Edward teine vastas sellega, et leidis endale uue lemmiku, kelleks sai pange nüüd tähelekäär Philly lossipreili Eleanori abikaasa jõuludestansse. Kuninga tunded tema vastu olid ilmselt nii tugev. Arvad, et kui langesteri krahvama poolehoidjatega dispetšeri maad vallutas asuse Edward lausa sõjakäigule, võttis Lancasteri kinni ja laskis ta hukata. Oli selge, kuninglik favoriit tuleb rahule jätta. Need katkes Edwardi prantslanna staabi kaasa Isabel kannatus. Järvestoniga oli ta üritanud läbi saada. Vaata kui Tšulades. Bengherit ei sallinud silmaotsaski. Oli 1325, kui Prantsusmaa Isabel, kellele anti varsti uus nimi Prantsusmaaemahunt sõitis diplomaatilisele missioonile manile Pariisi. Seal kohtas ta pagenduses elava Rosie Mortimer. Iga see oli afäär, nii prantslaslik väljend, aga mitte ainult. Üheskoos otsustasid Isabel ja Mortimer Kaardi troonilt tõugata, jedes Bentšerite perekonnamaalt välja ajada. Niisiis, kuninganna saabus 1326. aastal väikese palgasõdurite armeega Inglismaale. Edwardi väed reetsid oma kuninga. Välissai kuningapaari, 14 aastase poja Edward, kolmanda regent kuninganna Edward, mine Jahjulides, Spencer põgenesid valsi ja elasid pisut aega Käärfeli lossis. Siis Isabeli väed lähenesid paar põgenemist, kuid võeti kinni ning Edward teine suri 1327 arvatud on need Prantsusmaaemahunt. Too saatuslik naine, nagu teda kutsuti, organiseeris Edward teise mõrva paagli lossis. Muidugi hukati kahjule disbanzer. Käärfeli lossi olid jäänud kaitsma pealik söör John, vältan ja tema 100 kolmekümnemeheline garnison lossis viibiska Eleanor deklarija Juliale Spenceri poeg. Noorhju. Garnison pidas vastu märtsini 1327 senti alla tingimusel, et noorem jõulede Spencer ellu jäetakse. Tema ema Eleanor vangistati Londoni Towerisse, seda isegi kahel korral. Lisaks jõudiste abielluda oma esimese mehe vangistanud ja käär Philly lossi piiramist juhtinud William Lazošiga. Nii palju muutlikkus naise meelest. Aga nüüd. Osaliselt varemetes iidne ja võimas käär file kindlusloss seisab üksinda järvede ja kaitsega, paaride keskel valitseb ja vangistab kogu su tähelepanu. See ehtne, kordagi ümber ehitamata. 13. sajandi loss on otsekui kivine uinuv hiiglane. Kede lahingu fanfaari äratada võiksid. Marshalli on suurimaid keskaegseid kindlusi kogule Lääne-Euroopas võtab enda alla 120000 ruutmeetri suuruse ala ainult üks, las Suurbritannias on veelgi suurem ja see on kuningliku võimsor. 13. sajandi kindlusehituste asjatundjad peavad käenfile tõeliseks meistriteoseks. Ta tundub võlutamatuna hiigelkõrged hallidest kividest laotud vägevad müürid ja müüritornid laskuvad otse vette. Väravaid sulgevad tõstesillad. Ilmatu kõrged kaitsetornid on laskeavadest sakilised. Vähesed aknad on kitsad ja piklikud. Kohati on seintes vaid imekitsad avaused, millest ainult kaitsesõdurinool välja suudab tungida. Tohutut nelja ümara nurgaga kindluslossi ümbritseb kõikjal vesi kahel pool losson, järved põhja ja lõunajärv. Lossi kaitsevad müürina kõrguvad lõuna ja põhjatammid. Tammidele on paigutatud kaks suurt värava. Ehitest keskel on väline peavärav ainus, millest oli üle laia Vallikraavi ühendus ka põhi idaväravaga köide ainult tõstesildade kaudu, mis olid tavaliselt üles tõstetud ja mõlemad väravad suletud. Garfele kindluslossi ülesehitus, kontsentriline madalamate välisseinte tagant tõusevad väga tugevad kõrgemad keskvallid oma tornidega. See on otsekui loss lossis ja esimene omataoline. Prüttimaal oli see keskväli vahele, rajati müürikäigud. Ka laskeavadega varustatud vallide ülaäärtel kulgesid käigud. Nii sai välis-ja keskvalle ning viimaste taga kõrguvaid torne vajaduse korral eraldi kaitsta. Jääd. Kindlus seisis keset vett polnud ründajatele kuigi suurt piiramisvõimalust polnud võimalik ka lõhkeaineid kindluse müüride alla peita. See tegevus olnud 13. sajandi vallutussõdades päris kõvasti levinud. Keset vett seisvat kindluslossi kaitsesid siis juba nimetatud tõkked tammid. Põhja-Tamm kujutab enesest vähemasti 10 inimkasvukõrgust müüri, mida toetab kolm nelinurkset ilmatu paksu müüritorni. 152 meetri pikkust lõunatammi äärestab maa poolpikk, rida vägevaid hiigelkõrgeid, nelinurkseid, tugidiilereid. Lõpus seisab lüüsi väravaid kaitsev nelinurkne Feltoni torn. Kui juba käär Philly kindluslossivälised kaitseehitised nii vägevad on, mida võiks siis veel lossist enesest oodata? Niisiis, kindlusloss ise moodustab otsekui mitmekordsete müüridega ümbritsetud nelinurkse poolümarate nurkadega saare loss lossis tegelema välismüüri ida ja lääneküljes on tohutud tornidega väravahooned. Päris kitsas käik eraldab välismüüri kõvasti kõrgemast paksemast ja tugevamast sisevallist, millel on mitmekümne meetri kõrgused ümarad nurgatornid. Ning kaks veelgi vägevamat värava ehitus seisavad Harti välismüüriväravatega. Neid ühendasid ammustel aegadel Vaituste sillad langevõrega kaitstud kaarjas vära kahene päratu kõrge ja paksu kivitorni vahel raskete võlvide all on suhteliselt väike. Idapoolne värav oli mitmemüürikihiga kaitstud kindluslossi peasissekäik, mis laskis kutsutud külalised lossi siseõue. Siin ilmnevad kõige selgemini lausa hirmutavalt vägeva käär Felli põhijooned. Selle jõudja tõsidus ei mingeid kaunistusi mitte mingeid aknaid väliskülgedel, ainult laskeavad, vaid siseõuepoolses. Lääneväravahoones on kahel poolkaarvärava kohal päris suured terav kaarelised aknad. Garfelli kindluslossi avaras siseõues seisja tunneb end väikesena ümberringi võimsad hallid müürid ja toodud hiigelkõrged laskeavade mõne üksiku väikese Barakna ja vägevate ääre sakkidega ümarad või siis nurgelised müüritornid. Osa sellest kõigest küll väike, see osa on sisse varisenud. Kirdetorn näiteks. Ja 15 meetri kõrgune kagutorn seisab ähvardavalt viltu. Millal see juhtus ja miks, pole teada. Loss on siin ju seisnud oma seitse ja pool sajandit. Siseõue lõunapoolses osas on lossi uks avatud ja saastud piduliku suurde halli. See on tõenäoliselt lossi kõige uhkem ja luksuslikum ruum. Kui mäletate, laskis lossi peremeheks Jaanuar deklari abikaasa ja kuningas Edward teise südamesõber jõulades Svencher 1322.-st 26. aastani parimatel lõikemeistritel just seda ruumi kaunistada. Suure halli puulagi oli algselt madalam dispetšeri palgatud meistrid tõstsid lae kõrgemale kaunistasid ruumi neli kõrget kaar akent, rikkalikke karniisidega ja deklareerisid kogur omi kantkiri nööritisega. Kaksust ruumi seinas viisid toiduga ämbrisse ja keldrisse. Võimalik, et siin seisis ka väike kabel. Praegu ehivad suure halli kõrget kividest laotud seina pikkades ridades iidsed vapid. Nende seas näivad olevat ka Glamorgani kolmanda lordi Jelverte klaari Jahjulides. Ei saa öelda, et sajandeid oleksid refele lossist seda puutumata mööda lennanud. Oli 1416 kuhjulades Spenceri järglane. Isabel abiellus vormikke krahvi Richard piitšampiga. Sebar korrastas kenasti juba pisut lagunema kippuvat kindluslossi ning tegi sellest oma pea residentsi. Aga sõjali pikaks ajaks. Päris viimane kord, kui lossi parandati, aastasadade jooksul käis käest kätte 16. sajandi keskelt pärit kirjelduses on juttu ikka veel vapustavalt vägevatest vallidest. Torn, kus kunagi vangla oli tegutsenud, olnud juba päris varemetes. Aga see, et mõnigi hilisem omanik või rentnik kasutas lossimüüridest pärit kive omaenesemaja ehitamiseks 1642. aastal realistide ja parlamendi vägede vahel puhkenud kodusõja lahingutes sai kannatada iidne kindlusloss. 18.-ks sajandiks olid mitmed vahepeal taas kindlusena kasutatud lossi tornid purunenud ja aeg oliga lossi ümbritsevaid veetõkkeid lõhkunud. Oli 1776, kui käär Philly lossi omanikuks said Jon Stewart esimene bioothymarki, kes otsustas lossi taastama hakata. Tema pojapojapoeg kolmas marki. Kristen Stewart oli tänu perekonnale kuuluvatele-Lõuna-Walesi söekaevandustele määratult rikkaks ja kirglik keskaja huviline. Ta Läskis arhitekt William Freimil väärfelli lossi põhjalikuks uurida ning suurele hallile uue katuse panna, milles Marcy samotension. Christian Stewart oli jälle eriti entusiastlik restauraator ning tellis aastateks 1928 kuni 39 lossi põhjaliku restaureerimise projekti. Varisenud müürid, tornid ja väravahooned parandati, veetõkked tehti korda. Nii et täna jõudsin markide, huvide, ajaloo ja iidsete losside vastu Karl file kindlus, see kirjeldamatult suur ja vägev hallidest kividest kalosse uue elu. Kuid viies marki ikad, Jon Kristen Stewart oma järglaste nimede suhtes ei näidanud tymarki kuigivõrd leidlikkust üles. Niisiis viies bioodi marki käärefele lossi pärija loobus vaid temale teadaolevatel põhjustel valdustest lõuna või siis ja käär Felil lossist sai riigi siis briti kuningriigi omand kindlas lossis. Sevad järved täitusid taas veega ja 1900 viiekümnendatel kuuekümnendatel aastatel said lõpetatud ka restaureerimistööd. Midagi juurde ei ehitatud, ainult parandati ja mõned tornid ning müürid jäidki suursuguste varemetena seisma. Et 21. sajandi turistid tuleksid ja imetlesid seda vapustavalt vägevat ehtsalt keskaegset kindluslossi ning näeksid pisut sedagi, mida aeg sellega teha on suutnud aja jäljed, eks ole? Mu eelise on kutsutud muuhulgas ka mitte kuigi originaalse nimega laulude maa. Siin leidub lugematuid harfimängijaid ja viiuldajaid, meeskoore, folk, lauljaid, klassikatähte ja rokkbände, rääkimata juba seekordset ajatundi alustanud teeveeemmonsist ja valsi tiigrist sörsamasest Tamsist. Laskem aga lõpuks lahti mõned superkarid, tavalised loomakesed Superfari animels nemadki Walesist pärit.