Tere, rahva teenrid rõõmustavad teid sellel ilusal kevadisel päeval ja teenreid nagu ikka, tükki kolm. Sulev Valner, Margus Mets ja Aarne Rannamäe sel laupäevasel päeval, kui vist küll üle kogu Eestimaa särab taevas päike ja ühtegi pilve tutigi pole näha. Eestimaad on tabanud roheline Purgatoorium praegu ehk siis kui seda sõna võtta mitte ainult puhastustule tähenduses, siis siis mingisugune puhastumine toimub igal juhul. Kõigepealt öösel algas Tallinna tänavate pesemine ja see on juba iseenesest nii väärt teema, et sellel võiks peatuda terve tunni ja enamgi. Aga ma arvan, et siiski siiski mitte, kui kolleegid nõus on. Kuigi peab ütlema, et hommikul mööda Tallinna tänavaid sõites oli südalinnas vähemalt Kadrioru kandis oli, oli meeldiv küll. Kui see tuul ei keerutanud mitte tolmu üles, vaid kõik oli, kõik oli puhas nagu, nagu välismaal. Kas sa pead seda poliitiliseks tänavapuhastuseks? Antud juhul on see tänavapuhastuska poliitiline samm. Nagu me teame jah, aga oli tõesti viimane aeg, sest eile jälle Tallinna tänavad tolmasid ikka koledal kombel. See võiks olla ka midagi, mis toimub, olenemata sellest, kes on linnapea. Tänavapuhastajad võib ju tegelikult ka mingeid allegoorilise tähenduse leida, ta on sellise suhteliselt noh, nad ikkagi ikkagi räpase poliitilise talve ja kõige kuidagi puhastumine inimestel tulevad uued mured, oleme. Jaganud see huvitav, kust võetakse üldse niisugune asi, et alustame puhastamisega 15. näiteks aprillil või esimesel mail, eks ole. Või isa kunagi rääkis, et, et vanaisal oli, oli komme, et sõltumata sellest, mis missugune oli väljas ilm talvemantlit, emandat kapini, esimest maid, sest et nii oli, nii oli soliidne niipidi tegema. Kui me põhiliselt või poliitiliselt räägime, siis teatavasti on üks, üks anekdoot, kuidas Rosa Luxemburg käis mööda Berliini tänavaid ja vihmavari oli pea kohal, kuigi taevas säras päike, nagu meil täna Tallinnas küsiti sõbrannadele juurde, küsis, et miks. Miks ma vihmavari on ainulaadne, ütles, et Moskvas sajab vihma. Nii et noh, siin tõesti allegooriat leida. No kliima on soojenenud kahtlemata sinu vanaisa aegadega võrreldes ka, et, et see on, see on üks märk, miks ikkagi juba 15. aprillil või või, või teistpidi jälle võiks öelda, et olles praegu tänavaid puhastatakse, ehkki igale linnakodanikule oli see vajadus näha noh, nädal-kaks tagasi kindlasti juba. Aga muidugi võis ju oodata äkki mingisugust ootamatut külmalainet. Lennuametlik põhjendus oli vist see, et öösel olid külmakraadid ja siis survepesuvesi vist külmub ära ja siis see muutub nagu liiklusele ohtlikuks ja aga noh, igal juhul Tallinna uus linnapea mängis selle kenasti välja, et andis korralduse, nagu juhile kohane ja korraldus kuulub täitmisele. Lase küll, sarnaneb natuke sellele, et lubadusele, et ka päike tõuseb ja jääd soojaks läheb ja et see nüüd ilmselt ikka toimub, olenemata sellest, et kes on linnapea või kes on peaminister või või et kas riigikogu lõpuks ametiga tööle hakkab. Ehkki valimistest on juba peaaegu poolteist kuud möödas. Aga kui ikkagi veel korra mitte allegoorilise sellele täna pesule läheneda, siis ma imestan tegelikult igal kevadel, et kuskohas see kõnts tuleb. Et olen käinud sellel kevadel Helsingis, no ei olnud ka lume sulamise järgselt seal sellist kõntsa ei ole ka lõuna pool olevates linnades. Meie oleksime selles mingisuguses erilises ütles, kus seda kõntsa taevas idas pika idast ida idas tuleb, et et see on see, kummale kummale kummaline, aga pilvi Kirsi sai kunagi ilmajaamas teenekas, töötas kunagi käskkirja, kui ta ütles, et idast tulevad külmad tuuled ja hundid, nii et see oli veel õndsa rajal, sest põhja kui põhjas, läänes ja lõunas ei ole siis ainuke loogiline üle Peipsis kõnts ikka üle v. Olla jällegi allegoorilise, tuleb öelda, et tuleb Janno Reiljani käest küsida, kus, kus tants tuleb. Jah, aga teiselt poolt on ka see, et, et selge, et ühest küljest on tore, et kangelaslikult lahendatakse probleeme aga need probleemid ilmselt on aja jooksul tekkinud ja võib-olla oleks võinud. Võib-olla oleks võinud Tallinna linn varem, eks ole, suuta tegutseda oma tänavate puhastusega nii, ja see on ilmselt ülekantav paljudel eluvaldkondadele, et ei oleks sellist suurejoonelist probleemi, mida tuleb mingil päeval pidulikult lahendada. Jah, aga jätame selle, jätame selle purgatooriumi külje praegu rahule, jätame selle õnnetu Tallinna linna rahule, mind häirib see kõntsast ausalt öeldes rohkem, nii et, et need tänavad, mida mööda ma sõidan ja ja üha enam, kui ma siin kunagi rahvateenrite alguses irooniliselt ütlesin, ma ei saa aru nendest inimestest, kes kes, kui auto muretsevad, seostavad kohe džiibi või veel parem ongi, et, et täna täna ma hakkan oma arvamust vaikselt muutma, sellepärast et, et ainult sellega ongi võimalik sõita siin teatud tänavatel, ma ei pea silmas seda ühtegi ühe kilomeetrist lõiku siin Tartu maanteel ja veel mõningaid värskelt remonditud teid, aga aga samas juba juba üsna suhteliselt värskelt remonditud tänavat, mõned noh, neli-viis-kuus aastat tagasi on ikka niisuguses olukorras, et, et ma, ma saad aru, kas, kas küsimus on kliimas, kus me elame ja selles külma ja soojakraadide vaheldumises, mis, mis need tänavaid ära lõhub või, või on oskamatuses ja vales tehnoloogias või millestki sellises muus asjas? Põhjus on mõlemas, nagu teadvus on lähenenud, et tõesti, kui meie pinnas oleks ka Tallinna linnas siin puhas paepinnas, mille all peal läks väga lihtne asfalti panna ja ei vaju, ei laguneda kuskile, aga väga palju on tõesti soiste pehmest pinnast ja samas külma ja kuumakraadide vaheldumine. No mina jah, selles osas küll ka ei süüdistaks kuidagi parasjagu võimul olevat linnavalitsust, eks ole, seda enam, et, et kui see veel nii värske on, aga isegi isegi mitte nüüd seda, et, et kes on eelmine, sest nii palju kui mina mäletan siinsamas saates läbi terve selle saate ajaloo on see igakevadine jututeema ja, ja väga paljudes teistes saadetes samuti. Ja noh, ei usu hästi, et tänavune olukord on halvem kui eelmistel aastatel, kuigi tõsi on, et, et ühel hetkel võiks jututeema muidugi ära lõppeda, kuigi siis me ilmselt võtame seda kui täiesti loomulikku asja, kui me näiteks järgmisel aastal või ülejärgmisel aastal enam ei räägigi Tallinna halbadest tänavatest. Mis oleks muidugi ime Üks põhjus on ka välja toodud, miks meie teed ikkagi rohkem lagunevad ka need uued teed, mis on juba eurorahadega ehitatud, et alati tehakse mind nii-öelda neid vähempakkumised ja võidab see, kes siis kõige odavamalt need teed ehitab, aga hoitakse raha kokku just nii-öelda selle aluspinnase või teetammi ettevalmistamisest. Ja sellises kliima õõtmise sellise pinnasega riikides oleks vaja vastupidi, just investeerida mitte selle viimasesse ilusasse sileda asfaldikihti, vaid just nendesse aluskihtidesse, drin aastasse, kõigesse muusse, see jäetakse tegemata või leitakse kõige odavamad lahendused ja see on see, mis käivad kätte maksta. Jah, ma saan aru, et, et meie teid lõhuvad needsamad vanad head imperialismi käsilased kõik, aga, aga hämmastav on see, et maanteed on meil suhteliselt heas korras. Et kas siis nootidele pannakse nii-öelda aluskihtidesse rohkem raha kui, kui linna või igal juhul, kui tuled näiteks suvalisest Eestimaa punktist Tallinna poole, siis kui vaata otsa lõpeb ja algab linnatänav, siis oleks sattunud nagu, nagu, nagu linnast maale, eks ole, mitte mitte vastupidi, et et korraliku tee pealt ja, ja teed tõesti kõikides kolmes põhisuunas Tartu, Pärnu ja, ja ida poole on on tegelikult ju enam-vähem ju korras ja ei ole sellist. Selliseid löökauke ei ole kui, kui näiteks Tallinna linnas. Aga hea küll, 14000 last või mis lapsed nad enam. Tänapäeval on nad ju nii nii nii välja kasvanud kui üldse võib-olla et täna kirjutasid küpsuskirjandit, ma ei teagi, kuidas seda tänaval nimetatakse, kas lõpukirjand, küpsuskirjand või igal juhul peab ta mingisugust küpsust näitama. Et kui sulle antakse 10 teemat ette ja see sealt välja valida endale sobiva ja seekord olid tõesti niisugused väga-väga ilusad üldised teemad. Olete minuga nõus, et suhteliselt lihtne peaks olema seda, kuidas me ütlesime, et kui need lõpetajad oleks aastaringselt kuulanud rahva teenrid oleks väga lihtne nendel teemadel kirjutada, sest teda tegelikult needsamad teemad, millest meie pidevalt siin ringi rääkinud, aga ma arvan, et teemade koostajad on kuulanud rahva teenreid ja võtad selle järgi ja paberile panna. Tõsi, juurde tuleks lisada võib-olla meie mõtetele sellised hästi kõlavad tsitaadid klassikutelt ajaloost, ilukirjandusest ja ma arvan, saaks päris küpse kirjandi. Jah, eks me kuuleme varsti, kuidas need kirjutajad sellesse suhtusid, et mul on endal ka üks mitte kodus, vaid hetkel siis kirjutamas vanem poeg, et et saab õhtul kuulda, kuidas, kuidas meeldisid need teemad ja ja mis teema siis valiti? Aga need teemaga, kas oskad ennustada, millist teemat nende 10 hulgas võis valida, et kas Eesti mured on ka minu mured? Ei, mina tean. Sulevi poeg kirjutab, mida suudab, avalik arvamus. Ehk see on, see on teemal, et koerad hauguvad, karavan. Sealt oleks tõesti lisa lisa võimalik tsiteerida. Lapse ema on seotud ajakirjandusega, siis, siis ma arvan, et kodus muust ei räägita. Hea küll, ärme nii isiklikuks ei ole, muidu me oleme selle ja see on tõesti siin rahvateenrite väga-väga palju rääkida, loe mõned teemad ette veel sealt põnevamat, et me räägime asjast, mida võib-olla kõik kuulnud ei ole. Eesti mured on ka minu mured kirjutatud ja kirjutamata seadustest seal nagu enne haridus, joki teema, kas vahend või eesmärk. Kõigel on hind, aga vähesel määral Katus. Mida suudab avalik arvamus. Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub. Mati Unt. Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist meedia noore põlvkonna kujundajana, see võib olla ka noore Valderi teema rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil. Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Mis seal, tema, Mihhail, temalt nonid. Jah, igal juhul on valikut küll. Kas praktiliselt igaühele igal teemal võib kirjutada, siin ei ole nagu ma isegi seda, et tegelikult on niimoodi, et igal teemal võib kirjutada praktilised üht ja sama juttu. Et see, see, see on võimalik siduda mõne sellise hea kõlava, sidus lausega ja sa saad kõigis teemadel oma mõtted ära öelda. Mis, mis nende teemade selline ühine joon tundub tõesti olevat, kui nii kokku võtta siis vastutus, vastutustundele rõhumine. Aga see on ka see, mida haridusminister Lukas avapöördumises rõhutas. Noh, parafraseerides Kennedyt, et ärge mõelge, mida Eesti peab andma teile vaid mõelge, mida teie saate anda Eestile ja siin kõigis 10. teemas tegelikult võib öelda, või nendest 10-st no umbes kaheksas on tegelikult noh, jutu vastutusest. Et mis on vastutus? Aga vähen tundub olevat sellist, sellist teemat, millest ka meil siin teenrites on aastate vältel ikka väga palju, et olnud see on see üks see jokk on, eks ole, kirjutatud ja kirjutamata seadustest joka minu minu tõlgenduse, ehk siis sotside valimisloosung JOKK jätta. Aga, aga just see nii-öelda, et kõik on ju seadusega kooskõlas ja noh, see, mis on, pole, pole keelatud, see on lubatud, eks ole, see, see teema on tegelikult nagu ainult ühes ühes ühes üles antud teemas võiks olla rohkem. See on minu meelest nagu see meie ühiskonna üks üks suuremaid olu punkte praegu. Üks oluline muudatus, mis nendes teemades on üldse ütleme võib-olla siin viimase viie ja 10 aasta jooksul toimunud, et just sellised hästi kirjanduskesksed teemad on asendunud väga päevapoliitiliste teemadega. Et ma ei oska öelda, kas see nüüd päris õige õige on, et ma võib-olla oleks oodanud seda, et oleks jätnud ikkagi ka sellise nii-öelda kaks kolm väga puhast võib-olla ka Tammsaaret ja tõesti siis sisse siiski nii-öelda klassika, kes sooviks sellel teemal kirjutada ja need nii-öelda Tammsaare mõtet tänapäeva kirjutada. Jah, hästi ühiskonnakesksed teemad võib öelda, et vähem on tõesti seda, et eneseleidmist no ütleme, kaks teost on siiski või kaks seda teemat, et kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist ja suurime hiilgavaid meistritöö, on õigesti elatud elu, et need on tõesti sellised, et kus inimene peab rääkima endast, mitte ühiskonnast. Valdavalt ülejäänutest tuleks rääkida ühiskonnas. Oota enne enne saadet me natuke siin omavahel aasisime, et huvitav, kas vene noored, kes temaga kirjutavad ja kellele raadio neli luges teemad ette ja meil ei õnnestunud neid teada saada, seepärast et Eesti väljaanded neid ei ole avaldanud. Vähemalt selle hetkeni, kui me siia stuudiosse tulime. Aasisime, et kas huvitav, neil on nagu teemat, millest kirjutada pronkssõduri asjus näiteks siis Eesti nende teemadel on kella üheksast teema, rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil, palun väga. Või kirjuta küll või vähemalt pronkssõduri siia sisse tuua. Aga ei pea, aga ei pea nii nagu meie saatus ei pea sellest rääkima, teeme, teeme täna nii, et see jääb ainukeseks korraks, kui seda sai mainitud. Aga, aga tuleme meie meie ühiskonna asjade juurde ikkagi tagasi, ärme enam otseselt nendest küpsuskirjanditeemadest räägime. Jüri Pihl, tuli, tuli kapist välja, see on niisugune hea mees, kes valdab palli informatsiooni, teab palju ja teab, kes mille. Mis poliitikud midagi kapison, tuli nüüd see ise kapist välja, ma pean silmas seda kõigepealt, et kõigepealt me oleme hakanud kuulma, mismoodi Jüri Pihl räägib. See on juba iseenesest väärtust, sellepärast et siin vahepeal avaldati kahtlust, et, et äkki siseminister ei hakkagi otse nagu avalikkusega rääkima hakkas. Küll tuli eile aktuaalses kaameras sõja on viimastel päevadel andnud intervjuusid küll. Nii et ei ole häda midagi ja väljendub mõtteid selgelt ja, ja sobivalt ministriametile tundub mulle nii. No võib-olla isegi natukese, need isegi läks sinna selles mõttes ootamatult palju hakkas rääkima, et et kui me ajalehest loeme, et tõenäoliselt paljud need mõtted tulid näiteks vastavate ametkondade juhtidele üllatusena et siis võib-olla oleks siiski õigem rääkida nendega ja siis rääkida ajakirjandusega. Et, et siin võib-olla isegi see on natuke ootamatu. Aga küll jah, et ilmselt, et ilmselt ka, et niisugune suur asi ette võtta ja tõesti edukalt ära teha. Selleks tulebki sellega piltlikult öeldes kohe teisel ametisse astumise päeval julgelt välja tulla, sest noh, kui sa, kui sa kohe algusest peale sellise suure asjaga ei alusta, siis tõenäoliselt jääbki tegemata. Et hiljem neid niisuguseid jah, minister tüüpi ametnikke noh, nii-öelda on palju rohkem, kes, kes suudavad nii-öelda öelda, et teate, et noh, komisjoni muidugi moodustame selle tegemiseks. Ja eks me siis aastate pärast vaatame, mis komisjoni tulemustega peale Aga sa viitad sellele, et kuna ühendamise alla läheb kolm ametkonda ja kokkuvõttes peaks siis uues selles loodavas suures amet korras töötama ikka väga palju inimesi tuhandeid ja peaaegu peaaegu et vaata et 10000 inimest. Kodakondsus-migratsiooniamet on nendest kõige väiksem, aga politsei ja piirivalve, siis, siis suured struktuurite, siis tõenäoliselt vastuseisu nii-öelda kesk- ja juhtide seast võib tulla sellepärast et kui, kui siin vihjan lubanud, et koondamist ei tule siis on selge, et vot kui ühendatakse, siis niisugused katuseorganisatsioonide kaovad ära, luuakse katuse alumine alumised sarikad ju kaovad ära, eks ole, et et ei ole, ei ole nagu neid vaja. Ja, ja eks see võib muidugi pahameelt tekitada. No kindlasti on inimesi, kes tunnevad ennast sellest riivatuna, aga mina tahaks küll ministrile jõudu soovida ja ja tundub nii, et mõistlikult läbi viies võib see väga mõistlik mõte olla ainult juhul, kui see tõesti ei vii suurte, mis te tülideni ja no mis saab ja eesmärk olla on ikkagi, et, et kokkuvõttes Eesti selliste jõustruktuuride löögivõime paraneb, see, seda on meil kõigil kodanikena väga vaja, et ma arvan, et siin isegi on nagu kohatu otsida, et kes sellest poliitilisi plusspunkte teenib või ei teeni, et, et see on natuke noh, niivõrd olemuslik küsimus kogu Eesti ühiskonna jaoks, et meil oleks toimiv politsei, toimib piirivalve peaks kindlasti olema parteideülene küsimused, et siin nagu noh, ma arvan, et ka, et ehkki keskerakondlased on siin väljendanud, ütleme skepsist esialgu ettevaatlikkuse ja Et siis vähemalt nii nagu muide kõikide Pihli ettepanekute puhul kõik väljendavad ettevaatlikult ja üldse ei nii kiitust kui laitust. Et siis ikkagi siin võiks küll Jüri Pihl otsida tuge ikkagi kogu sellest spektrist ja noh, me teame, et Keskerakond mõju nendele struktuuridele kahtlemata ajalooliselt on olnud väga suur et selle tõttu noh, nagu siin ma loodan, et ei teki sellist vastasseisu nagu ühe leeri ja teise leeri vahel nagu kuuldavasti nende varasemate kõikvõimalikke siseministeerium ümberkorralduste vahel on selline grupeeringute sissisõda seal struktuurides olnud igasugu kallutatud jõudude vahel. Et, et seda noh, võit võiks tahaks loota, et Pihlil õnnestub tõesti mitte ajakirjanduse kaudu, vaid vaid teisi meetodeid kasutades sissisõda sisemiselt ära hoida ja, ja ilmselt selle põhiline võti ainult informatsioon, informatsioon, läbirääkimised, inimestega, suhtlemine, selgitamine, et kõik läheb ainult paremaks. Ma arvan, katega Pihli poolt välja toodud programm ei tohiks nüüd idee tasandil küll hukka mõista, et kõik sõltub ikkagi sellest, kuidas seda teostatakse. Aga Ma loodan, et selle taga ei ole üks järjekordne projekt, millega loodetakse raha nagu kokku hoida. Alati seda, mingeid ametkondi hakatakse kokku panema siis eesmärk on justkui seda, et saab raha kokku hoida eelarvest ja iseenesest ka justkui hea värske näide. Aga ma olen küll viimasel ajal suhteliselt vähe õnneks politseiga kokku pidanud puutuma küll aga rohkem piirivalvega ja teades seda, kui nadi, kui nadise rahastamine piirivalvel ikkagi on selle talve kogemused, kus teatud külmadel hetkede selgus, et Tallinnas ei ole mitte ühtegi piirivalvealust, mis suudaks operatiivselt sadamast süsta sadamast välja välja sõita. Kõik see tehnika on täielikult vananenud. Samad piirivalvurid, et kes peavad nii-öelda naftareostust koheselt tõrjuma minema ja kelle kohta ka valitsusliikmed, ka isegi meie valitsusjuht on öelnud, et me oleme põhimõtteliselt valmis igasuguseks sellise katastroofi likvideerimiseks, siis täitsa kindlalt öelda seda, et talvel seda Eesti piirivalve kindlasti ei ole. Ma olen käinud nendesamade laevadega, vaadanud neid samu vahendeid, mille kohta need mehed, kes nii-öelda peaksid nende vahenditega vette laskuma mitme miinuskraadi puhul nad ütlevad, et need vahendid ei ole selleks piisavad, me ei ole võimelised mitte mingil juhul naftareostust talvel tõrjuma ja isegi meie minek vette on tegelikult eluohtlik neile meestele endile. Aga seesama nappide vahendite olukord ilmselt teeb ka väga mõistlikuks selle kava, et need napid vahendid oleks võimalikult ühtselt kasutatud, et, et kui ühel neist kolmest erinevast ametist, millel tõenäoliselt selliste eraldi ametitena, on natuke kalduvus siiski olla ka omaette vürstiriigid. Et kui kellelgi neist on üks võimekus tugevam, kellelgi teine võimekus tugevam, et siis oleks väga hea, kui nad suudaks käituda vajadusel sellise ühtse rusikana ja noh, kõigi parimad võimekused korraga ära kasutada. Et selles, ma arvan, võib-olla selle reformi kõige suurem loogika hästi läbi viia. Kuigi reform iseenesest ei pruugi ju neid vastuolusid ega neid nii-öelda võimekusi mitte nivelleerida, aga ütleme ühe mütsi alla tuua, noh tuletame siin politsei sees käimasolevat jagelemised ja krimka ja kapo rivaliteeti ja, ja muid selliseid asju, mis on vaikselt ajakirjandusse imbunud. Et muidugi öelda seda, et jõustruktuur ei ole üldse, et on viimase 10 aasta jooksul arendatud, mõelgem korraks tagasi selle, kuidas nagu Eesti piirivalve välja kas või ainult kümmekond aastat tagasi, millised olid piiripunktid, arvuteid, rääkida sellest, et piire oleks halvanud radarid. Aga fakt on see, et Eesti piirivalve ei ole iseperioodil saanud mitte ühtegi uut alust mitte ühtegi, vaid kõik on tulnud ainult nii-öelda hädaabi korras lääneriikidelt, mis on tegelikult väga moraalselt vananenud tehnika, mille ülalpidamine on äärmiselt äärmiselt kallis. Minu meelest ainuüksi see fakt räägib väga palju. Ja kui me räägime seda, et Eesti on nii-öelda mereriiki, Meil on merepiir siis minu meelest nagu uuel juhtkonnal oleks ka sellel teemal väga tõsiselt ütleme siin mitte ainult alust, vaid ka ka need masinad, mis õhus lendavad. Piirivalvevaba piirivalve lennusalga helikopter, see on ju ka paras naljanumber. Sest noh, ilmselt Eesti piirivalvel võib seista ju loetud aastate järel ees selline uus huvitav missioon. Jälgida neid, kes jälgivad gaasitrassi. Et see võib merel tekitada hulga tööd. Aitäh jah, no õnneks see ei ole nagu ainult Eesti teema, kuigi pressi peab jah oma majandus majanduspiiri jälgima. Jüri Pihli idee, mis tuli kindlasti suure üllatusena, et noh kõigepealt see, et ta nii ruttu tulija, et tal nii väiksed tähtajad on, töögruppidest esimeseks vaiksema, peavad mingisuguseid esitama. Oponendid ütlevad esialgu väga ettevaatlikult, et et jah, see süsteem ju Euroopas toimib. Paljudes Euroopa riikides on nii, et nad on ühe mütsi all. Aga noh, vaadake, et Eestis on, Eestis on natuke olukord teine politseireform või politsei pole oma refordumisest veel nii-öelda haavu lahkudes välja tulnud siis piirivalve alles sai kaitseväe alt nagu, nagu vabaks alles mõni aasta, eks ole. Et kas nüüd peab kohe nii kähku hakkama, ma arvan, et see ei ole väga eriline argument, et kui, kui teha, siis teha, et. Kuigi muidugi see on üks peamine vastuargument, et kui nüüd hinnata praegune struktuurid toimivad olemasolevate rahastamise tingimuste juures suhteliselt hästi siis noh, minna nii-öelda torkima maa suhteliselt hästi toimivat noh, piirivalvet näiteks, et noh, küsimus on, et kas on väga mõtet, et see, see küsimus alati tekib tegelikult, et kui mingi struktuur tundub töötavat et, et kas on mõtet seda hakata reorganiseerima, et äkki läheb veel paremaks. Ja noh, väike viide siin Margus ütles, et ei tohi hakata nagu. Raha kokkuhoiu pärast neid neid asju ühendama siin, kui, kui telerit ja raadiot hakati ühendamas, esimene argument oli see, et see on kõva rahaline kokkuhoid. Mingitest hulludest summadest räägite, mida, mida see kõik kokku kogu hoiab. Tegelikult me ju teame väga hästi, et see ei ole nii, et rahaline kokkuhoid on, on, on, ma ei tea, mitmenda järguline iga, igal juhul ei ole ta mitte esimese ega, ega teise järgi. See on alati see, et ühinemiste puhul hakatakse kokku hoidma sealt, kus mitte mingil juhul ei tohiks kokku hoida. Ja sealt, kus algselt arvatakse, et hakatakse kokku hoidma nii-öelda juhtimistasandilt ja kõrgemat juhtimistasandilt siis paraku nii ei ole. Juhtimistasand muutub suuremaks, juhtide vastutus muutub suuremaks sellistel juhtidel hakata maksma kõrgemat palka ja nii edasi, kuna nende poolt juhitav ala või valdkond on suht oluliselt suurem, nii et see on nagu äärmiselt petlikke, siis juhtubki see, et tegelikult hakatakse kokku hoidma nii-öelda selle algtaseme palgataseme ja nende töötingimuste ja tehnilise varustatuse ja selle tasandit. Jah, aga ma ütleks jälle nii, et et mõlemat analoogiat vaadates eesmärk ei ole ju iga hinna eest kokku hoida, et Eesti riigil siiski läheb suhteliselt paremini kui vähemasti paremini kui mõned aastad tagasi majanduslikult ja ei ole see, et rahapuudus ei ole nii suur, et kokkuhoid peaks olema igal juhul eesmärk iseeneses, et et eesmärk võiks ühendamistes olla pigem see, et saavutada parem tulemus, ütleme samade vahenditega saavutada näiteks senisest ütleme, kulutades sama palju raha saavutada, noh, pooleteistkordne efekt. Kuidas seda küll mõõta, et politsei või piirivalve töötab näiteks senisest 50 protsenti paremini või et Eesti Raadio Eesti Televisioon ühinenuna rahvusringhäälinguks hakkavad 50 protsenti paremini töötama? Aga see võiks olla on 50 protsenti parim saade järsku hästi hetkedeks AC alates esimesest juulist. No seda on võimalik saavutada, võiksime seda saavutada. Mis arvad, sina oled ju praegu programmidirektor, sa meetmed tarvitusele, peaks mõne saatega ühinema siis muutuks oluliselt paremaks. Kindlasti. Näiteks jätkame purgatooriumi teemal, sest et see, mis toimub praegu meie kaubandusvõrgus, see on, see on tõeline puhastustuli, tean palat number kuus, mõne jaoks, aga mõne jaoks tõeline õndsus. Sellepärast et lõpuks ometi saab midagi. No näed, Margus võttis piibli välja. Ma ei ole kunagi siin saates sellise elektriga käinud, täna on mul tõesti kaasas Stockmanni kataloog päeva, kus sa said selle, eks ta tuli ikka postkasti, kuigi ma mõtlesin, sa käisid kohapeal hankimas. No ma pean tunnistama, et tegelikult aeg-ajalt satub sellest samast hulludel päevadel ka minu koju sellist väärt värk kaupa. Paraku on need ostud enamasti nagu ebaõnnestunud olnud, et paari aasta tagused veiniklaasid murdusid jala pealt mõne nädala nädala jooksul ja ka tänavuste hulludel päevadel üks väga ilus vanaaegne seina kyll ei hakanudki kodus tööle, mis seal suvilasse suvilasse mõeldud, kuidas enne ilusti ütlesid, et saab oma Lexuse tagumise otsa odavat tualettpaberit täis. Jah, ma, ma parkisin just hullude päevade ajal autot Stockmanni parklasse ja ainuke koht, saba oli, oli praktiliselt juba Stockmanni katusel ja siis ma pidin sõitma läbi kõik need korrused ja nägin seda, mida siis korralikesse limusiiniga tassiti. Ja eriti naljakas oli see, et üks hästiriietatud naisterahvas tassis oma lektressiipi taha hulgaliselt paberit. Ja kui ma vaatasin talla all autol all selliseid korralikult 17 tollised laiad kummid, mis maksavad kuskil noh, ütleme nii, kolm ja pool 1000 krooni tükk. Et võib-olla õnnestuks niimoodi, kui hoida kummilaiuse või kõrguse pealt. Või veidi WC-paberiga kokku hoiad, sa saadki osta. Ma kardan seda, et kui ta oleks ostnud aasta kogu see WC-paberit olevat ette, siis ei oleks ka tema naisele lihtsalt suur perekond. Jah, alati on põhjendus, aga ma imestasin, et inimesi oli nii palju, kellel oli WC-paber otsa saanud ja kellel ei olnud tõesti enam midagi jalga panna ja ja ei noh, ilus, aga tänane Postimees kirjutas minu meelest väga hästi, sellise pealkirja all viidi, et kuuri tõi selle inimese nädala näoks ja panin pealkirjaks tõupuhas ostuhull. Ja kirjutab nii, et ta näeb esmapilgul päris normaalne välja, pea, käed-jalad oskab kõnelda ja nii edasi. Ja kirjutab sedasama lugu, et kuidas inimesed suure hulga WC-paberi rullide ja kingakarpidega ja oma auto poole tormavad. Ja ongi see, et kui kuskil kollektiivis rääkida seda, et kas sa oled ka käinud eye ei, keegi ei ole käinud seda ikka samas justkui natuke nagu häbenetakse, et sellistel üritustel käiakse, aga siiski käiakse järjest rohkem. Ja ütleme ausalt, ega kaup on ju põnev. Leidsime siin kataloogi korralikud päikeseprillid, ainult 45 krooni, mis muidu maksavad kuskil vist 1000 1000 ringis. Siin naistepesu siin 150 krooni tükk, värviteler neli ja pool 1000 krooni. Oot-oot, ma kaupleja kaupmehed nüüd nii hullud ka ei ole, et päikseprillid 1000 kroonised 45-ga ära annavad, nüüd sanski pea pihta, patoloog läbi lugeda, siis oleks selline tunne küll, et tormaks kohe võtaks viimased säästud kaasa ja tegu on säästumarketiga. Mitte et kaupmehed on hulluks läinud, aga paraku on tegelikult ka nii, et suures osas needsamad kaubad, mis siin kataloogis on, ei näe tegelikkuses sugugi nii head välja ja kui nende vastupidavusest ja kvaliteedist rääkima hakata. See on hoopis teine lugu. Ja hästi vargsi on ju sellest ainult kõneldud, et seda ei tunnista ju ka Stockmanni Stockmanni juhtkond ei, Helsingis ei Tallinnasse hulludeks, päevadest ostetakse spetsiaalsed partiid hästi odavat kaupa ja paraku ka väga kallite kaubamärkide nimede all. Aga kus just lõiv on makstud selle samale kvaliteedile ja. Aga see on nüüd Stockmanni kui enda kaubamärgi risk, võib öelda, et nad julgevad oma nime all seda odavat kaupa müüa ja nad ise tõesti riskivad ka võib-olla lojaalsema kliendi pahameelega selle tõttu ja noh, see võib-olla ei ole otseselt ju meie mure. Ja teiselt poolt on see jälle väga hea turundus, et nad suudavad sinna need tuhanded tegelikult täiesti meiesugused Eesti inimesed kohale tuua millegiga ahvatledes. Ja mina, mina jälle nagu hoiduks siiski neid inimesi nüüd päris noh, kuidas öelda ala vääristamaks või naeruvääristaks, et, et noh et vaadake nüüd, et kes need, kes need lollid on, kes nüüd praegu lähevad sinna ostma, et ma arvan, täiesti normaalsed inimesed käivad ja vaatavad, et noh, huvitav, äkki siiski. Et mina nagu ei alavääristaks seda tegevust. Ise kuulad nagu meie uue elu hulka ja kui, kui need poed niimoodi tahavad ja sellist noh, tahavad riskida sellega, et tõesti mõni mõni klient ei tule seepärast, et seal seal on trügimine on ja lõpuks on läinud ja põrandani jõua enam nii tihti pesta ja et noh, et ei, no avalikkus peaks ikkagi väljund, ütleme seda, et tegu ei ole nii-öelda kvaliteetkaupade, kas me leidsime siit väga ilusad jalatsid, mis näevad nii-öelda botaste moodi välja ja selle kaubamärgi nimetus on so what? Ei no tõesti, 350 krooni paar ja kogu selle probleemini, so what, eks ole, ja kehtib teine vanusena ka, et loll saab kirikus ka peksa, kui kuidas sa tahad osta neid päikseprille ja homme nad ära visata lase käia, nii et kui sellel jalatsi tald nii-öelda kahe nädala pärast alt ära kukkuma ja sa lähed selle pretensioone esitama, ma kardan, siis öeldakse sulle Stockmannis kasu, vaat et noh, mis siis. Aga teiselt poolt see seesama hullude päevade endiselt jätku fenomen, näitab siiski, et nüüd Eesti inimene veel ei ole nii rikas, et, et, et hind ei huvita, et õnneks ei ole siiski päris õigus, näiteks Marje Josing sel nädalal Eesti televisiooni foorumis ütles, et, et talle teeb kõige rohkem muret see, et inimesed poes enam ei vaatagi, mis kauba hindan. Et lihtsalt ostetakse tuima rahuga ära, sest raha on inimestel noh, tundub vähemalt nagu nii palju olevat, ent samas nii et, et selles osas on see, see hullude päevade fenomen isegi isegi oma positiivse küljega ka. Et inimesed siiski loevad raha. Minu meelest seesama Marje Josing ütles selles samas saates, et ta on läinud samasuguseid tarbimishulluse näiteid ka teistes riikides. Oi muidugi on, et ei ole nii, et et riigid ja ühiskonnad, mis on palju jõukamad kui meie, kus inimestel on vaba raha rohkem käes, et, et nad ei kasuta seda ära, kui kui sellised hullud. Vähemalt ma millegipärast usun, et Norras, Šveitsis või kus iganes me leiaksime täpselt samasuguseid näiteid. Oma silmaga sama asja näinud Pariisis näiteks ja, ja samad prantslased, kes muidu ei vaata sinnapoolegi trügisid teistega võiduni. Jah, pole suurt vahet, mida reisi see muidugi iseloomulik, see, et seal all hinnatakse nende uue aasta algusest väga kallite kaubamärgi, mida, mida muidu muidu tõesti võib-olla sinu selga või koju ei jõuaks, aga kui nendele on 50 60 protsenti allahindlust, siis miks mitte? Aga eks see on tegu mingi kollektiivse hüpnoosi vormiga ka, mis õnneks läheb jälle mõne päevaga üle. Lihtsalt paneks südamele sedasama mõtted, mitte et ärge minge sinna üldse, vaid vaadake ikkagi, mida te ostate. Et see äärmiselt madal hind ei tohiks olla tingimata alati argument. Aga mida see meie majanduse kohta tervikuna näitab? Raha on palju, inimestel seda inflatsiooninumber 5,7, mis alles sel nädalal teatavaks tehti on tõsi ja ja tüürib aina ülespoole, sinna lätlaste kaheksa ja poole kanti, see on ainult üks ühes kuus märtsis. Jah, aga ohtlik on just see, et et see, see on tegelikult ikkagi näiline, et raha on palju, vähemalt paljude inimeste puhul tõenäoliselt on, on paljud inimesed, kes kulutavad tõepoolest oma raha aga paljud inimesed omavad nii-öelda raha tänu sellele, et tegelikult on nad väga palju laenanud. Ja, ja see on selle asja nagu ja see on niisugune üldisem probleem, et kogu meie ühiskonna võib öelda ikkagi seesama defitsiit, millest räägitakse, eks ole, jooksevkonto defitsiit ja kogu ühiskonna laenukoormus. See on just see oht, et kui see realiseerub Stockmannis siis, siis tegelikult ühel hetkel tuleb seda kõike ikkagi ühel või teisel viisil tagasi maksta. Ja, ja see on oht, et kui, kui inimesel tõesti on omal nii-öelda ka ei ole mingeidsuguseid laene taga, eks ole, ei ole mingisugust noh, tõesti nähtavat ebakindlust ees, et, et kui tulevad halvemad ajad, et siis ei teki probleeme siis las ostab ekse selle raha eest, see on, see on nagu hästi-hästi loomulik selles suhtes öelda, et sa nüüd et olge nüüd kõik. Ma ei tea, mõelge nüüd kõik ainult ülehomsele päevale ja, ja elage täna noh, niiviisi nii-öelda uusi kingi ostmata, eks ole, see ei ole ka päris õige üles. Sain ma õigesti mäletan, siis see arv on praegu vist 70000 inimest Eestis, kellel ei ole kaelas pangalaenu. Et pankadel on, on veel, ütleme seal väga väike vähemus selle suure võiduga võrreldes, mis on juba saavutatud, aga, aga pankadel on veel kuhu püüda. Aga ma toon teile ühe näite, mis paneb väga mõtlema, et ma olen viimastel aastatel olnud seotud ühe lastekodust pärit pere aitamisega, kus mõlemad, nii isa kui ema laine mõlemat lastekodust ilma vanemateta ja nendel on kaks väikest väga kenad last püüavad oma elu elada. Neil on kaelas muidugi korterilaen, sest kuidagi muud nad elamist ei saanud. See jutt ei ole õige, et kõigil lastekodust päris peredele antakse kuskil vaba elamispinnaks ja tegelikult ei olegi. Ja ühel hetkel selgus see, et pangad olid suutnud neile ära rääkida kaks tarbimislaenu a 50000 krooni ja veel topelt. Muidugi sellel perel ei olnud, et raha neid asju hakata tagasi maksma, sest osavalt müüdud asi nad ei pannud mõtlema, seda kuiva suudan intris, kui pean lihtsalt tagasi maksma lihtsalt igavusest sissetulekust ei jätkunud enam korteri laenu, kus kahe tarbimislaenu tasumiseks. Ja ma helistasin sinna samasse panka, kes need topeltlaenud olid välja andnud ja ütlesin, et selline asi on juhtunud. Aga see ei ole enam meie mure. Mõtlesin, aga te olete lugupeetud pank, välisomanikud aeg-ajalt ette väga suurejoonelisi projekte lastekodu aitamiseks näitate oma humaansust, et püüaks nagu koos lahendada seda probleemi, et äkki äkki me leiame mingisuguse vahendi, kuidas neid laene ajatada või, või vastupidi, kustutada mingil. Et kuna tegemist on tõesti erilise perega ja minu meelest on müüa natuke ebaeetiliselt käitunud, justkui mitte see pank uuris, ütles, et ei, meil hetkel ei ole sellist laste aitamise programmi ja sellega jutt nagu tegelikult lõppeski. Ja mina ütlen küll, et mitte ainult üks pank, see, kellega minuga oli kokkupuude ka teised kasutavad täiesti juba noh, ebaeetilisi vahendeid oma tarbimislaenude pähemäärimiseks ma ei räägi internetikeskkonnast, et kus Uusa, kus oma igapäevaseid toiminguid teed, alati lõksub sulle tuluke vastu, helistatakse kodustel telefonidel, mobiiltelefonidel, mis seal pangal see informatsioon iga inimese kohta kohta olemas. Ja kui ma oma töö juures rääkisin inimestega, et kas kellelgi on tarbimislaenu selliselt Pähe pandud, siis selgus see, et ei olnud inimest, kellel ei oleks pangast helistatud ja sedasama tarbimislaenu pakutud ja seda ka nüüd, kus me räägime pidevast majanduse ülekuumenemisest, kus ka meie lugupeetud suurpankade rootslaste emapangad ütlevad seda, et oi oi, oi, Baltikumis on laenamisega liiale mindud. Aga nende samade pankade müügiosakonnad töötavad hästi jõuliselt edasi. Määrides neid samu tarbimislaenu, mis on ülikõrged, intressid, mis ei vii inimeste elujärg üldiselt edasi ja valimatult lausa püüavad inimestele neid allkirju kätte saada. Jah, inimene on nõrk plasmatelekaid ja tahaks osta näiteks, eks ole, seal on tarbimislaenu keskmine väärtus, vaat inimesed saavad aru, see tarbimislaen on midagi nii müstilist, et sa tõesti saad selle kauba justkui tasuta kätte, et peaaegu ei peagi selle asja eest kunagi maksma, nii käituvad suured pangad, aga rääkimata nendest kõikidest teistest, eks ole, piiks-piiks ja raha tuleb ja ja postimüügikataloogid ja kõik muud, eks ole, muudkui piiksuvad kogu aeg. Ja kui inimene tõesti ei näita üles seda, et ta tal nagu issand jumal, selgro loonud, siis, siis ongi nii. Vaata, ma mõtlesin seda, et kui Eesti pank tõeliselt muretseks meie inimest ja suure laenukoormuse pärast, siis tema peaks tegema teistsuguse reklaami piiks-piiks ja raha läheb. Anti antireklaami. Jah, see see meie kirjanditeema, mida, mida meie peame siin püüdma jõudumööda jõudumööda vähemasti no siiski ka koos paljude ma ei saa sugugi öelda, et paljud poliitikud ei muretseks. Kas eelarve on? Kõigel on hind, aga vähesel väärtus. Aga nad ei tee midagi. Ja mida nad peakski tegema? Kirjuta, räägime natukene saate viimases veerandtunnis ka teise kirjandi teemale kirjutatud ja kirjutamata seadused täna õnnelik päev meil on kõik ettevõtjad teevad osa Eesti raadiost maha maha loetud. Harju maavanemast tahetakse lahti saada ja saadakse ka. Selles ei näi olevat kahtlust. Olgu tema need, selle asja, kuidas on, aga kõik kõige rohkem mulle kõigepealt tegi nalja see, et et kui ta värgnen lootva kohtus ministriga, siis ta mitte ei jäänud haigeks, kui te tähele panite, vaid ta läks haiguslehele. Ma tahaksin arsti näha, kes andis tervele inimesele haigus haiguslehe kohe välja. Kuidas need asjad on meil ikkagi nagu kontrollitud, et, et kui ma ei taha, et mind lahti lastakse, siis ma tean, et mind päästab see leht, mida vanasti kutsuti siniseks leheks. Et mind päästab haiguslehte, ma lähen ja võtan selle haiguslehe umbes postkastist, võtan selle hullude päevade kataloogi. Et see on sama lihtne, sama lihtsaks tehtud ja, ja kui mitte kõigile, siis osa eriti võrdsetele meie hulgast küll vaata. See mees ei ole paraku ka mitte oma esimeses nooruses, just eile ma kuulasin Kuku raadiost ühe meditsiinidoktori hinnangut eestlaste tervisele ja ta ütles väga selgelt, et tegelikult ikkagi enamus nii-öelda üle viiekümneaastastest meestest on väga haigetkesi kroonilised tervisehädad, kes peaks hoopis teisiti oma tervise suhtes isegi 20 aastased noored, need vähemalt pooled nendest on uuringute järgi sedavõrd haiged, et ei ole võimelised sõjaväeteenistusse astuma ja nii edasi, nii tegelikult millegipärast naerma kui meditsiinist ikka väga ausad meile kõigile suhteliselt küll meiegi leiaks võimaluse selleks, et sul ka ju vahel selg valutab. Kogu aeg oma eelne toimetajad, kas ta saaks niimoodi kohe ära vormistada, kui vajadus lõike saab, ikka saab? Ikka. Ma arvan, et ma leiaks endalt ka kaks põhjust üldse mitte tööl käia. Hea küll, olgu sellega, kuidas on, aga asi iseenesest, kui me räägime, vaatame asjale nagu, nagu selgelt selge pilguga kristalselt, selge, pilguga silma siis ma tahaks ikkagi küll teada, kuidas üks maa parem nagu nüüd on süüdi ühe maja lammutamises Tallinna linnas, Tallinna südalinnas. Aga keegi peab ju süüdi olema. Jah ja peabki olema ja, ja aga võiks olla lahe, mõni õige inimene süüdi. Vaata see pronkssõduriga tegelikult sama lugu, millest pidanudki rääkima, et nad nagu ei kuuluge kellelegi kompetentsilinnapea ega ei riigikogu ega kaitseministeeriumi. Ära räägi linnapea, tegeled sellega jälle päris? Ei kuulu tema kompetentsi õigesti, nii et see kaevandus, selle kõik, ka selle poliitharidusmaja ka juba selle ehitamine omal ajal oli ju tegelikult ikkagi noh, sisse programmeeritud Karl Vaino poolt juba see konflikt, kõik õigesti aru saaksid siis minu arvates Värnel osmani panek Harju maavanemaks omal ajal oli juba iseenesest viga, tähendab, selles mõttes ei ole, ei ole midagi nagu ette heita, et viga, uus koalitsioon. Palun väga tore. Ainult et, et see vahend, mis, mis selleks leitakse, eks ole, see on noh, niivõrd Jesoidlik. Et, et ega see meie elule tervikuna edasi küll ei aita. Jah, karta on, et või mis karta on, võib arvata, et Värnarlotsmanist saab tõesti pigem selline poliitiline märter nüüd vähemalt poole ühiskondliku spektri jaoks, kellest tehakse nüüd tõesti süüdlane asjas, milles tõenäoliselt peaks noh ütleme nii, et temal on ka oma kaasküllap, on et ta võinuks ehk rohkem teha. Aga jah, et süüdlane number üks, nüüd tundub tõesti talle natuke liiga suur roll. Aga ma olen täitsa nõus, Aarne su ka seda, et kui üldse kahetsusväärselt eelmise valitsuse ajal maavanemate kohad poritiseeriti rohkem kui kunagi varem. Et siis Värner lootsman oli selle selle tendentsi, noh, nagu kõige sellisem väljapaistva mõis, eks ole. Veel ütleme nii, jah, täiendame meelde tema pote, mida talle on ette heidetud ja see oli nii puhas. Selline määramine, et seal ei olnud nagu isegi midagi vaielda, et kui teised maavanemad noh, kes kuulub kuhugi parteisse, kellest teatakse, et on mingi parteiga lähedane, aga üldiselt siiski nagu noh, avalikkusele on olnud nagu nad selgelt siiski kuidagi noh, ennekõike ka kuidagi kompetentsed oma töös siis Värna Lootsmanni puhul ja hästi selgelt poliitiline kokkulepe, eks ole, et vot nüüd pannakse sinna see poliitik, et et mis on nüüd hästi huvitav, võib-olla isegi huvitavam kui see, et kuidas nüüd täpselt see tõepoolest ilmselt langenud otsus ellu viiakse, sest ilmselt see toimub varem või hiljem, kuigi võib-olla nüüd ka hiljem kui noh, niisugused vandeadvokaadid ja arstid Värne Lootsmannil nagu abiks võtta. Aga ikkagi noh, ilmselt on see pöördumatu. Et palju huvitavam on, kellest saab siis uus Harju maavanem ja kas uus valitsuskoalitsioon suudab nüüd hoiduda neid vigu kordamast? Sest tõepoolest, vähemalt mõned selle valitsuskoalitsiooni osapooled on ikkagi selgelt ju valimiskampaanias deklareerinud, et riigiametite politiseerimine on kus kõige suuremaid Autosid, millest nad milles nad eelmist valitsust on süüdistanud, eks ole, see on sotsidel ja isamaaliidul olnud väga tugev. Niisugune selge, selge osa oli valimiskampaanias ja nad on seda üle korranud pärast valimisi. See on muide kirjas ka uue valitsuse koalitsioonileppes küll kuskil tagumistel lehekülgedel, aga noh, ma olen selle leppe läbi lugenud ja seal umbes leheküljel 20 on punkt, et noh, mis räägib ennekõike nõukogudest. Riigi asutuste avalik-õiguslike muide meid puudutav, et on, on selgelt punktkirjas, et tähendab vastavalt euroopalikule omale hoidutakse neid politiseerimast ja püütakse täita pädevate spetsialistidega. Et see, see punkt on koalitsioonileppes kirjas, ma nüüd tahaks näha, kas see punkt nii-öelda pädeb või hakatakse ütlema, et see punkt nüüd see punkt käib millegi muu kohta, see ei käi nende asjade kohta ja hakatakse ikkagi rahulikult omi mehi panema. Maavanemateks. Nõukogudesse. Jah, sealhulgas ka Harju maavanema koht on üks esimesi, kus me seda jääks järgmisi muidugi. Kus ringhäälingu nõukogu, mis peab esimeseks maiks juba valmis meisterdatud saama? Vaatan, et kui elu nii edasi läheb, et siis võib tegelikult ka Villu Reiljan tegelikult ikka tõsine märter saada. Et lugesin huviga uue keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes on teatavasti hoopis teisest erakonnast väljendatud mõtet maade vahetamise jätkamise kohta. Ja nimelt asi selles, et kui mäletate, siis kaks meest istusid natuke ikka kinni ka ja need olid ärimehed nagu Einar Vettus ja Tullio Liblik. Ja nüüd selgub, see, Jaanus Tamkivi ütleb, et paraku nendel meestel on õigustatud ootus, muidu võivad tulla kohtuasjad, kohtuasjad enam mitte nii-öelda nende meeste vastu, vaid hoopis Eesti riigi vastu. Ja selgub see, et need mehed, kes veidi vangari vangis istunud ja Villu Reiljani rajal kõvasti maid vahetanud Tallinna linnas jätkavad neid ja jätka, mitte ainult nemad, vaid Tallinnas on ette valmistatud äärmiselt suur hulk maid mis tuleb lähiajal vahetada ja seal on, ütleme, omanikena samad tuntud mehed, samatut firmad, jälle Merko. Ka Indrek Toome, Hardo Aasmäe Marcel Vihmann, Tiit Kuuli, Toomas Annus ja nii edasi. Ja selgub siiski see, et paraku maadevahetus epopöa tegelikult jätkub Tallinna Tallinna linnas. Jah, noh, Sulev ütles siin, et teeks, vaatame siis, eks me ju teame ka, et mismoodi need asjad ikkagi jätkavad, ükspuha, mis seal koalitsioonileppes kirjas on, et see parteistumine ja parteistamine, sundparteistamise see ei kao mitte kuhugi ja keegi kuskil lehes tänagi ütles väga õigesti, et parteid on nagu armeed, mida juhitakse samadel meetoditega nagu nagu, nagu sõjaväge juhitakse, antakse ülevalt korraldusi ja armee on kõik, mis seal on, see munder on kõik ja kui seda mundrit ei ole, siis saad, kas desertöör või see ei ole mitte keegi, nii et kas või seesama väikene pisikene detail, mida siin kuskil ajalehtede sabades on, on räägitud, kuidas Ansip Pentusele peale hüppas selle eest, et see julges lihtsalt küsimuse esitada riigikogus, sest et koalitsioon iseendale küsimusi tavaliselt esitaja, eks ole noh, juba juba see näitab, et noh, katus on ikka väga auklikuks lastud, et et need asjad lähevad täpselt samamoodi edasi. No vot, mina ikkagi vaidleks vastu, ma loodan, et nad täpselt samamoodi edasi ei lähe. Ehkki ma ei ole nii idealist ja naiivne, et arvata, et need asjad on lõppenud. Aga, aga on siiski vahe, et ütleme nii, üheski ühiskonnas näiteks korruptsioon no ju täiesti kuhugi, eks, aga erinevus on selles, et kui see juhtum avalikuks tuleb, kuidas seda menetletakse, kuidas sellesse suhtutakse, kas selle eest karistatakse, kas selle eest vähemalt mõistetakse hukka või selle peale öeldakse, et mis siis kõik teevad või, või, või öeldakse, et oligi õige, et vot selles on nagu erinevus, ega see, et üheski ka meie ideaal näite mistahes läänest võetuna ühiskonnas ei oleks ajakirjandus ei kirjutaks sellest, et keegi kusagil sai millegi seatempoga hakkama, eks ole, seda tuleb, eks ole, tehakse seda Brüsselis tehakse seda noh, nii-öelda parimates perekondades. Aga küsimus on ikkagi, kuidas seda menetletakse ja, ja siin on nagu erinevus ütleme, et kui, kui meil oli selline noh, tõeliselt nagu semu majandust täiesti normaalseks pidav koalitsioon, siis ma loodan, et tänane valitsus on natuke teistsugune. On kirjanditeema number viis, mida suudab avalik arvamus tegelikult midagi ikka suunaga, kuidas menetleda näiteks Urmas Sõõrumaa juhtumeid, kus ta oli pikki aastaid Keskerakonna poolt pandud Eesti Energia nõukogu esimeheks ja ta valmistas aastate jooksul pidevalt ette oma isikliku öelda soojusjaama projekt? Seda väidad sina, Margus, tema ütleb, et tema ei teadnud midagi. Ei anna firma küll, aga tema ei süüvinud silmategevusse, noh, see on seesama, jah, õiges sa juba räägid nagu jurist peaaegu. Et nii ta paistabki, et tema emata oma sünniaastale olen ka mina. Aga paraku just sel hetkel, kui ta nüüd sest nõukogu esimehe kohast lahti lahti ütles, asus ta väga aktiivselt just sedasama soojusprojektiga tegelema. Seal tõsid Aia aia nimel. No ega ei menetlegi sellepärast et kui inimene on ikka seitse, pool miljonit andnud parteide kaukasse, siis on väga raske saada seitse ja pool miljonit, isegi nii suur raha selleks, et sellist informatsiooni saada. Aga ma arvan, et see informatsioon, mida ta läbi selle nõukogu koha Eesti Energia energiasüsteemi kohta sai, maksab palju rohkem kui seitse, pool miljonit krooni, mis ta poliitikutel maksis. Jah, aga teiega niiviisi toredasti oponeerida, siis mina jälle ütleks Sõõrumaa kiituseks või kaitseks seda, head ta nüüd tagasi astus. Sellepärast et veel mingis teises õhustikus oleks ta võib-olla ka rahulikult jätkanud. Eesti Energia nõukogu esimehena ei ajanud oma projekti ka edasi samaaegselt. Õhustikus vaid endise koalitsiooniga tavatses öelda, et ma tõlgendasin sinu sõnu õigesti. No, ma ei tea, Vetla lihtsalt teises õhustikus need et selles osas ikkagi ma arvan, et ta noh, ta on mõistnud signaale õigesti ja otsustanud ennetada tarbetuid rünnakuid, noh mida, noh, kahtlustusi tekib ka täna. Aga kindlasti neid kahtlustusi võinuks tekkida veel palju rohkem, kui ta tuima näoga oleks Eesti Energia nõukogu esimehena edasi istunud, et selles mõttes jälle talle siiski ausammu eest, mis võib-olla on juba natuke hilja, aga parem hilja kui üldse mitte. Kas. Võib-olla oled sinagi siin Eesti raadios töötades vaikselt oma vikerraadiot ette valmistanud. Ja et ma arvan seda, et sind tundes peaksid sa seda väga ebaeetiliseks. Jah, ei, see on muidugi tõsi, et niiviisi niiviisi, noh. Ei, ma, ma ütlen lihtsalt, et noh, et kas ma seda, kuidas taastada et siiski läbi raskuste noh, mingid asjad liiguvad natukese, võib-olla võib-olla liiga väikeste sammudega, aga siiski paremuse poole, et, et meil on olnud varem õhustik noh, nagu on räägitud ka Eesti ärimeeste toimimiseks toimimisest üldse, eks ole, ümbrikupalkadest ja kõigest muust eetilistest reeglitest mida täna ikkagi enam ei toimu, et mingi areng on toimunud ja ma arvan, et see Sõõrumaa noh, samm siiski neid asju vähemasti nüüd edaspidi lahus hoida on, on positiivne märk. Kirjanditeema number 10 meie suurim ja hiilgav meistritöö on õigesti elatud elu. Ainult et kuidas, mis asi on õigesti elatud elu, see on tõlgendamise küsimus. Lõpetame täna sellega. Antud aeg on otsas. Sulev Valner, Margus metsa, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja. Ja Tuua, nautige, nautige tõesti täna saabunud kevadet. Lubatakse juba temperatuure sinna 20 soojakraadi juurde ja jõuate olla talvel toas küll. Vaadake päikesesse ja mõelge oma elu üle järele, aitäh kuulamast ja kuuleme jälle.