Kerilauad. Toodavad kuju? Et kellel olen Naerata. Kallid inimesed lennusadamas Tallinna merepäevadel ja kodudes, raadiote ja televiisorite ees kõlas tänavuste Tallinna merepäevade tunnuslaul, mille omal ajal laulis kuulsaks Jaak Joala, Arne Oidi ja Johan saared. Tuhandenäoline meri. Andrus Rannaääreseades, mille laulis Robin Juhkental 2016 on kuulutatud kultuuriministeeriumi poolt merekultuuri aastaks, mille motoks on näoga mere poole. Merekultuuri aasta üks eesmärkidest on teadvustada ja näidata merd, inspiratsiooni ja loomeallikana. Meri inspireerib nii heliloojaid, kirjanikke kui kunstnikke ja selle loomingu üks mahukamaid näited väljendub kindlasti merelauludes aga ikka tahetakse koostada kõikvõimalike edetabeleid ja selgitada välja, millised on need kõige armastatumaid merelaulud. Esmalt muusikutest ja muusikaekspertidest koosnev žürii valis üle 100 mere laulusest välja 25, mis läksid hääletusele ja juuni algul selgitati rahvahääletuse kaudu välja Eesti kõige armastatumaid merelaulud ja 12 enim hääli saanud lugu tuleb ettekandmisele. Tänasel kontserdil. Solistideks on Lenna kuurmaa Kadri Voorand, Helen Lokuta Ta on Robert Linna, Lauri õunapuu ja Priit Volmer. Kõigepealt hakkab kõlama lugu filmist mehed ei nuta, mida selles filmis esitas lapsena Jüri Makarov. Kuna filmi ei olnud vaja eriti pikka lugu, oli seal see laul ainult ühe salmilisena. Aga kontserti ette valmistades haaras teksti autorid vanameister Enn Vetemaad loomepuhang ning ta otsustas kirjutada loole uue, täiendatud teksti, et rääkida ära kogu see lugu, mis nende blondide poistega seal lehaamrik sadamakõrtsides juhtus. Nii et täna on esmakordne võimalus kuulda seda armastatud lugu täies pikas tekstis ja kirjutatud spetsiaalselt tänase õhtu tarvis. Tauno Aintsi seades. Ülo Vinteri Laul Enn Vetemaa sõnadele ei meelest läe mul iial. Esitab Tallinna kammerorkester Allan Jakobi akordionil ja klahvpillidel Ain Varts kitarril, Peedu kass basskitarril ja Toomas Rull trummidel. Dirigent on Risto Joost, solist Lauri õunapuu. Eile oli ja ülevaade See liiga. Ju, kuid seal ei vaadatud, sai ristiurajad ollu niiski. Sest noor ma olin. Ja seega ju raad? Ja. Sealsed gooti looto pois veel käerr käegahoid, plaadsiloy, Räsku, jojo kerele, Juua. Koorantseeleti lahkelt kroonileti jai skeeme härra kaasa ei taba, poi. Luuraga vooluveelaad kõrgel, ta ei, veel üles, laulan ei. See oli ju, kui eile. Oi ei, ola ei looda. Oi-oi, ei pealuud. Ei mul ja selle priikuu. Ei see oli see juba eos, kui seal erry sajevici Veeuu. Ses Noorma Järgmise loo on kirjutanud laulutaat Gustav Ernesaks Evald Tammlaanesõnadele 1956. aastal näidendile raudne kodu, kuid rahva südamesse tõi selle loo 1977. aastal Tarmo Pihlap ansambliga palderjan. Täna kuuleme seda laulu Tõnu Kõrvitsa seades ja soliston Kadri Voorand. Laev tõstis purjed üles öises spordis. Tüdruku. Juurde. Olive. Kirjanik ja laulukirjutaja Albert uustulnd Saaremaalt on kirjutanud nii romaane, näidendeid kui kuuldemänge, kus põhiteemaks ikka meri. Mitmetest Albert uustulnd paladest nagu silmad Muhu kosjalugu merede süles, ütle meri, mu meri on saanud üldrahvalikult armastatud laulud. Albert uustulnd ei tundnud nooti, on teada üks lugu, kui kutsuti kirjanik ja helilooja kohtumisele ja laval oli paigutatud ka klaver, et ehk tuleb ja mängib ka midagi, aga ta ei osanud seda mängida, tema mängis lõõtsa olevat siis publikule öelnud. Kui see klaver pandud, tahaks siia püsti, siis oskaks mängida, aga niipidi ju ei oska tüdruk seadnud. Tõnis Kõrvits solist Priit Volmer. 1959. aastal valminud filmis vallatud kurvid laulis järgneva loo kuulsaks Georg ots koos Eesti Raadio estraadiorkestri ja vokaalansambel meloodiaga. Filmis loob see muusika meeleolu peategelase Vaike unistamist Tseenile illustreerides inimestele väga omast käitumismustrit. Mere äärde minnakse jalutama ja unistama. Merele mõeldakse, kui mõtted vajavad lahti harutamist. Sel aastal avaldati Itaalias 10 aastat kestnud uuringu tulemused, mille käigus uurisid itaalia teadlased mere mõju inimeste emotsioonidele ja jõudsid järelduseni, et meri tõstab igati õnnehormooni taset organismis. Ja üks põhjendusi oli just nimelt see, et mere ääres jalutamine tühjendab alateadvust kõigest üleliigsest mõtisklus autoreid Gennadi Podolski, Heldur Karmo. Seade Tõnu Kõrvits esitab Kadri Voorand. Kus? Mereriigina on merd mööda siia saabunud mitte ainult palju laule, vaid ka muidu uusi teadmisi ning nende uute oskuste, teadmiste või keelekasutuste läbi on meri mõjutanud eesti kultuuri üle kogu riigi, mitte ainult rannakülades või saartel. Kõlama hakkab üks vana meremeeste laul, jää jumalaga Mann, loon rahva südamesse laulnud Kukerpillid ning kuna sõnad käivad seal sest reisisihiks, oli meile rott terdam, pöördutakse nende poole selle loo sooviga alati ka Hollandis jää jumalaga Mann seadnud Tauno Ants esitab Lauri õunapuu. Kolutuules oli. Saalini meile ralt jumala vall. Ei soosi saali ei ära. Rada. Kui ta käis paaki alla magama, kui väljas oli ja jumalaga vaikses tuules oli raam ja ta ei soosi saali. Et jää jumalaga Mann oli. Saalini raat pootsmani ja see oli laeva toogili saal ajal asse ootasid lainel ja ja juba Oli raam ja saali naine, root. Ta jumalaga. Kuivlaevu mastid, otsay koka, vana särk balti igal kui viimsel ajal jäädi palaga luules Olyra soosi saaliga ele raat. Jumal, aga palk oli ka ja Roosisaali. Nüüd esitusele tuleb lugu sai armastatuima merelaulude edetabelis kolmanda koha. Ja selle tausta lahti seletamiseks on vaja minna Kihnu poole. Kihllastel on oma tunnusloo pärast tulnud maid jagada Häädemeesterahvaga tuntud loo Kihnu laul on originaalis kirjutanud aastal 1898 hoopis Häädemeeste, Apostlik-Õigeuskliku kirikukoolmeister ning õigeusu preester Velisel Peeter Laretei. Häädemeeste lauluna ning selle sõnad olid jumal, võta õnne anda. Hoia Häädemeeste randa kihnlased, tegid loo ringi ja laulsid, jumal, võta õnne anda, hoia Kihnu mehed randa. Selle laenu pärast on Häädemeeste rannakalurid kihlasi ikka noominud, kuid et Kihnu hümniks tõusis Kihnu virve kirjutatud merepidu, siis rehabiliteerinud kihnu ennast sellega Häädemeesterahva ees. Kihnu sai endale hümni oma inimeselt, et ei pidanud enam laenatud laulu laulma. Laul süldis virvele peaaegu saatuslikuks saanud kogemuste tagajärjel kaks korda uppumissurmast pääsenuna, kirjutas ta kurbadest kogemustest. Lõbusa laulu. Virve on ligi 200 laulu autor ning tema järsumäe pereansambel tegeleb kontsertide andmisega aktiivselt. Tänini kuuleme virve Kösteri või Kihnu virve või järsumäe virve. Laulu merepidu Tomi rahula seades esitab Lenna Kuurmaa. Meiu. Lainele. Järgmine lugu on päritolult hoopis Iiri rahvalaul, mida esmalt tegi avalikkuse ees ansambel The Box. Originaalis räägib see raudtee-ehitajate raskest tööst, sildade tammide, kanalite ehitamisest, higisest vaevast ning surmast, mis töölise tabas ja loo pealkiri oli närgiaid. Jaan Tätte on teinud eestikeelse teksti hoopis meremehest ja Eesti rahva südames. Selle on selle laulnud väikeste lõõtspillide ühing. Rahvali kliis Tauno Aintsi seades. Vana madrus esitab Lauri õunapuu. Ja miski seal. Ruumi. Treist. Oli oli ja ja lootusi ei. Au. Suud ja ri keegi ei. Saa oodata. Ja täis. Ja saakloomana vana mees elu. Siis käib võidu soolumäele. La on kodutu. Nende aus saarde. Saadud. Raha riisko ju uusi tüvilaevade. Juuks. Baasid. Suuba ased, oota aasta Uibo ova La Scala, aga no mis elu see on? Siis Tiidu soolnud laad on ohutu arste siilu. Aus saadud. Su nägu paar kuud, kui. Ja apas märga pääsu said hulka. Kuid Silvales huuli ka Kui ta hoobil Ova laeva skaala, aga mis elu see on? Siis käib viilu soolnud laad, paar ruutu paigaldaks siilu. Nende auk. Järgnev lugu on originaalis kirjutatud rootsikeelsena ning seejärel soomekeelsena esimese salvestuse. 1938. aastal laulis autor Georg Malmsten ise koos oma tütrega. See oli lastelaul, kus on kaks tegelast merekoletis ning Miki hiir. Miki hiirele tõttavad merehädas ning merekoletisest appi kaldalt noorkotkad. Kuid nõukogude ajal on seda laulu lauldud ka nii, et sõnu on muudetud ja appi tõttasid kaldalt hoopis pioneerid. Eestikeelse tõlke on loole teinud Jüri Remmelgas ning esimesena salvestasid selle Eestis Artur Rinne ja Stella helder Georg Malmsteni lugu Miki merehädas Tõnis Kõrvitsa seades solistid Helen Lokuta ja Lauri õunapuu. Kui noor Loodsad rannal kiust tuli ka, nii Jõu piire ja keera. Teise koha merelaulude konkursil saavutas Ülo Vinteri Laul Enn Vetemaa sõnadele, mis põhiliselt tuntud nimega, kui on meri hülgehall, pärineb filmist. Siin me oleme ja on kahtlemata selle filmi tuntuim laul. Tänasel kontserdil kõlavatest 12-st loost kolm on pärit filmist või etendustest, mis näitab, kuivõrd olulised on film aidanud kaasa merelaulude populaarseks muutumisele. Originaalis esitas seda lugu Eesti Raadio orkester. Laulsid Kadri Jäätma ja Lauri Nebel. Asjaolu, et tegemist on väga armastatud looga, näitab ka, kui eriilmelised seda lugu tänaseks on esitatud. On keeratud bossanova rütmidesse, kuid elanud oma eluga osanad 1990.-te Discos esitajana Andra suvetopp 97 plaadilt. Seda on esitanud lastega koorid, Ivo Linna ja ka Lenna, aga täna õhtul Tomi rahula seades Robert Linnamajakene mere ääres. Kui on meri hülgehall ja sind ründama suur. Seal, kus vana kaev on? Suva ja. On. Vana. Järgnev valss on rahva hulgas tuntud kui tule saarele saab loo autor Salme Tuulik, kes oli Abruka saare raamatukoguhoidja, on kirjutanud luuletusi, näidendeid ja estraadikavasid. Tema kirjutatud lugu Abruka valss on aga tuntud üle kogu Eesti. Armastatud loo teeb sellest eelkõige kaasakiskuv refrään, mis jääb meelde ning mida on lihtne kaasa laulda ning lihtsad ja meeldejäävad sõnad Tõnis Kõrvitsa seades. Abruka valsi esitavad Helen Lokuta ja Lenna kuurmaa. Lenna Kuurmaa, Helen Lokuta Kord tulnud Pärnu rannarestoranis üks vindine mees Kukerpillide juurde ja ütles, et mul on üks lugu, mida te võiksite laulda. Hakkaski laulma, Kukerpillid kuulasid ning said aru, et selles loos on olemas see miski, mida kirja panna. Viisijupp kirjutati sealsamas laua taga eriti peale üles ning varsti oli bändil vaja uusi lugusid, salvestati see sisse. Lugu sai hoobil populaarseks ning on püsinud Kukerpillide repertuaaris tänaseni. Lugu oli algselt nime all Kihnu saar ja ansambel Kukerpillid on üles tähendanud laulu veel ühe salmi. Sina ilus ilus hiina plika, sind armastan niuga. Mina sõidan Balti meres, sina kaugel Aafrikas. Üldise tuntuse laul saavutanud siiski just kolme salmilisena Tomi rahula seades laulu Kihnu neiu esitab Robert Linna. Vatimääre. Toda hoiatus. Plain. Toivo koriasse laev lendab vaardi või ma. Ei äkki noore ju mina luutina ikka meenule joonid kuumalt armastan. Ai. Tuul voo Burjasse lennata, vaar annab talle Vaat. Tulgu Burjate lävend laial maal Tuli väravale vooluga, olen rahul sellega. Ma küll USAd laabuv lainevoo Burjate laev lendab. Rein loovutab talle Volvo koriasse läelendatajas Vaarli. Kallid sõbrad kohe hakkab kõlama tänase kontserdi lõpulaul. Rahvahääletusel enim hääli saanud ning seega populaarseim merelaul Eestis on Jaan Tätte kirjutatud tuulevaiksel ööl. Sellest sai 2009. aastal tantsupeotantsupeo ühes hingamine tunnuslaul. Kui meil on teleekraanilt silme ees kõikide nende rahvatantsijate emotsionaalsed näod ning pisarates tunde hetked selle loo järgi ühiselt tantsides, siis algselt usk sellesse loosse ei olnud kõigil nii ühene. Kui oli tarvis teha tantsupeomuusikat, mille läbiv teema oli naine ja mees siis Jaan Tättele telliti laul. Ta saatis seepeale demo, mille olime köögipliidi ees Vilsandil kitarriga sisse laulnud. Sealt tuli esimene ettekujutus sellest loost, sest nooti Tätte teatavasti ei tunne ja muud moodi kirja seda ei saanudki panna. Mis aga tegi sellest loost lõpuks tõelise loo, oli arranžeerinud. Toomas Lunge ja Tiit Kikas andsid loole selle suursuguse ja dünaamika järgi. Kõik kooride tantsijad loo omaks võtsid ning suurtele massidele südametesse puges muidugi ka Liisi Koiksoni ja Marko Matvere esitus. Nii et teie ees on Eesti armastatuim. Merelaul Jaan Tätte seadnud Tõnis Kõrvits esitavad Lenna Kuurmaa, Priit Volmer tuulevaiksel.