Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav portugallane Edgar Dvarte pere kus te sündisite, milline oli teie lapsepõlvekodu ja lapsepõlveaeg? Sündinud olen Saksamaal ja ma olen väga häid mälestusi sellest ajast. Enamus sõbrad, pikaajalised sõbrad on seal tekkinud ja siiamaani räägime, kirjutame omavahel ja väga ilus aeg oli. Ta oli ilmselt ka sellepärast tore ja ilus aeg, et sündisite Vikede nimelises väikelinnas, eks ole, ja see iseenesest on juba õdusam ja kodusem, kui mõni suund. Linn ja, ja see on nii väike linn ütleme, 40000, elanikke on üks juba öelda Eestis, et isegi suurlinn. Aga saksa jaoks ikka väike linn. Te elasite seal alguses lausa ühes talus. Vice linna piirkonnas on korterimaju son, tõstus, seal on talud. Milline teie kodune majapidamine oli? Alguses ma mäletan, isa ema elasid ühes talus, talumees oli lisaemale osa sellest alus üürinud ja muud väga ei mäleta, kui emma tegi sellest talumehe kingitud või lubatud õunast ja pirnist vaga head moosid. Ja siis kunagi kolisime siis korteri päris päris kesklinnas spordihallist lähedal ja koolist lähedal. Et see oli muidugi ümbritsev oletatu rohkem korterid olid toredad naabrid, ka, olid paljud lapsed, kellega mängida ja mitte mängi seal ka trali tore jah. No me siin muudkui räägime sellest, kuidas te siis Saksamaal sündisite ja vahvas väikelinnas elasite ja kus teie lapsepõlv oli, aga päris saate alguses sai öeldud, et te olete portugallane, et kuidas teie pere Saksamaale sattus? Immigrandid olid minu vanemad, tekkis sellepärast, et isa on nüüd 76 aastat vana, sündinud aasta 40 ja Portugalis oli siis, kui ta sõjaväest tagasi tuli, oli ikka veediktatuur onu António Salazari lasknud nagu majandus niivõrd areneda nagu oleks vaja. Ja niigi minu isa päris ei leidnud, et Aafrikast välja tulles nii et Saksamaale oli kõige parem pakkumine ja hakkas seal ühes metallifirmas töötama ja alusel läks püksi, muidu aga pärast läks ka ema sinna. Nii et siis tekkis olukord, et vanem vend on portugali sündinud. Mina olen saksas sündinud ja minu noorima tega Saksas sündinud. Teie vanemad kohanesid ilusti, läksid tööle ja elu läks paika ja millal te Portugali tagasi tulite? See oli aasta 85, kui mina olen 18 saamas ja tekkis niisugune olukord käiv vend oli juba praktiliselt töötan minust kaks pool aastat vanem ja mina olin 18 saamas ja oli niisugune raske otsus isale, et kas jääme siia ja oht on, et lapsed jäävad siis jäädavalt siia või Saksamaale ja Saksamaale või lähme tagasi Portugali ja siis tekkis tegelikult Saksas üldse pakkusid immigrantidele soodsad tingimused, et nagu oma kodumaale tagasi et isa võttis seda võimalusse nagu juustust ja läksime. Ja aasta oli 85, no teil oli vaja siis kõike otsast alata. Ta ei, tegelegi mitte. Aastate jooksul, mil sakslase elasime, oli isa Lissa majja arvastnud ja laienenud seda terve maja elamiseks sobilik ja, ja sinna saabudes oli meil kolmas. Tegelikult ja seitsmeteistaastane, kui teie pere tagasi Portugali kolis isaisade maale. Mis tunne teil oli, te olite varem ka Portugalis käinud külas või? Sellist tunnet, erinevusest olen väga tihti juba rääkinud, et nii kaua, kui me oleme seal puhkuse aja käinud aga tore, käisime paljajalu ringi, sest oli soe ja kõik aga järsku oli olukord natuke tõsisem ja tuli tööd leida, mida mul kohe õnnestus ka ja kõik sujus, aga Bonderid lihtne oli väga-väga erinev sellest ajast, mil me seal käisime, puhkama. Puhkamine on puhkamine ja töö on töö, aga te olite seitsmeteistaastane ja hakkasite kohe tööle ja õppima ei läinud kuskile. Sai tehtud veel Saksamaal, aga 17, no siis te olite keskkooli lõpetanud? Keskkooli lõpetanud ja siiani meelitatakse Ametikoolieksamiga levinud ja mis amet elani Špiditsioonsco, oranž koalitsioon. Surm on tegelikult igasuguse kauba transpordiga igal viisil. Kas tee õhku raudteelaevaga? Mina suundusin end spetsialiseerimiseks maanteetranspordile ja seda siis lõpetasin edukalt eksamiga. Suurepärane koordineerisid maanteetransporti siiamaani, aga noh, ütleme selline asja emotsionaalne külg, et tundsite, et nii, nüüd ma lõpuks ometi olen oma isaisade maal ja siin on nii tore ja palju soojem ja kõik. Või kuskil oli nagu see, et aga vaat Saksamaal oli see asi nii, tuu asi oli teisigi ja kuidagi kas te tundsite vahel, et te olete nendega kahestunud või olite üleni selle portugali oma isaisade maa pärale? Mingid erivajadused ei, ei tekkinud, sellist tunnet, nagu on, miskit puudu ei olnud. Sõbrad olid mõju kaugel, sõbrad aga olid ka nagu ukse taga meil seal Portugalis, nii et suured vajadused ei olnud. No vanemad kindlasti andsid teile ka mingisuguseid tarkusi nii-öelda ellu kaasa, vanemad olid mõlemad väga-väga töökad, said Saksamaal hakkama ja tulid tagasi Portugali ja elu läks jälle edasi, et oli midagi, mis nad teile ütlesid, kuidas tuleb elada? Kas sa oled Messaž joonud, aga vanemad kaotades ja mõeldes tagasi öeldes, et nad mõlemad töötasid muidu ja, ja isa nii kui suutis, tegi kaks vahetused selles metallifirmas, see oli üsna raske messesolit. Tegelikult selge, et teenid oma raha ausal viisil. Teine asi oli see, et juba siis oli nagu esimene teine immigrantide laine tekkinud saksas ja päris palju erinevaid rahvusolid kogunenud, nii et isegi meie naabrite hulgas olid päris palju erinevad. Nii et olivad seda osa õpitut, et respekt teineteise vastu ja austus. Kuid tegelikult öelda, te olete maast madalast harjunud elama teisest rahvusest inimeste keskel. Nii Saksamaal kui te olite. Siis võiks öelda, et oli saksa, aga kosmopoliitiline ja tulin lihtsalt aktsepteerida ja elada sellega ja tegelikult olid kõik toredad inimesed, kes meie ümber elasid, sakslased olid sellised ja sellised kui mainid türklased, jah, olid türklased isegi toredamad kui mõned sakslased ja ma ei tea, vanast Jugoslaaviast olid inimesed väga toredad ka Hicurdamiski. Kuidas te Eestisse sattusite? Aeg lausa lendas Portugalis ja läksid 15 aastat mööda? Jaa. Mitu töökogemus ei ole olnud ja üks saksa firma kunagi kutsus kohale, et ehk Portugalis harukontorit avalda ja siis tekkis tööreis, mille käigus toreda eesti preiliga kokku sattusin. Mis aastal see oli? Kuhjaga? 97 98, äkki. Nii et elasite Portugalis olite tööreisil Saksamaal ja kohtusite sümpaatse juure daamiga, kes osutus eestlannaks. Just sedasi sai. Edasi sai asi nii, et ma sain selle töökoht, järelikult ka harukontori juht sellest saksa firmast Portugalis ja siis juubel sauna rollis minu juurde Portugalis. Mina võin veel Portugalist, tema siis kolis otse Eestis minu juurde Portugali. Elasime, töötasime veel kaks aastat Portugalis, tema sai muidu kohe töökoht ei olnud eriti raske tal töökoht leida, on väga andekas inimene. Ta töötas alluvuses ühes suures saksa kodumasinafirmas ja siis järgmine töö olid tal Deutsche Banki. Ja siis ühel hetkel kolisite Saksamaale. Siis kolisime Saksamaal ja mul oli juba 15 aasta jooksul kutset olnud Saksa firmadest, et tule tööle meile ja nii edasi, nii et küll hetk siis panime seda reaalsuses ja firmad olid, kuhu mina tööle kohe sain ja elukaaslane läks lihtsalt portugali tootšibangist, Saksa Deutsche Banki. Ja jällegi kohanesite polnd vaja kohaneda ja kõik oli juba sees. Meil oli selline huvitav elukäik, kuni selle hetkeni, eks ole, sündisid Saksamaal, läksite portugali, siis möödusid aastad, läksite Saksamaale tagasi ja kohaneda ei olnud enam hirmus keeruline, sugugi mitte. Saite, saite kohe hakkama ja elasite seal siis kuus aastat ja vahepeal, nagu te olete öelnud, sündis järjest kaks imearmsat tütart. Kuidas see elu siis Saksamaal edasi läks? Liiga kauaks ta sinna ka jäänud? Ja elukaaslane oli sel ajal siis teisest lapsest laste puhkusel või Idegreedil ja seda oli lõpetamas muidugi kontakteerus bankett nagu uuesti üles saada kuidagi väga ei õnnestunud, nagu pandi teda või võeti teda nagu tänavast pidi uuesti kandideerida ja nii edasi jääsi. Muidu oli saksas majandusolukord mitte väga roosiline. Siis tekkis mõte, et muidugi teadsime, mis, mis ja kuidas ilu Eestis käib. Tänu tema pere ja otsustasime, et äkki on õige aeg, et edasi liikuma. Ega siin nagu ketse jalga külge ei ole. Ei olnud aheldatud sinna Saksamaale mitte ja 2006. aastal Eestisse tulitegi. No jälle midagi uut ei elus, ennede polnud Eestis käinud. Olite. Kordaja ja olin elukaaslase pere küllas muidugi jah. Veetsime paar-kolm korda puhkused siin Eestis ja meeldis sissegi. Kortulin taldal üksi siis, kui temal ei olnud puhkused ja väga tore oli patareid laadida maal kuskil Ida-Virumaal oli perfektne. Nagu te enne rääkisite oma puhkusel käikudest Portugalis, et üks asi on käia puhkamas ja teine asi on tulla päriselt. Kas see Eestisse tulekuga oli midagi analoogilist? Äkki oli jällegi ei olnud, ma ei oska öelda kunagi olnud nii, et nagu sellest vanast situatsioonist kapipest teha ja võruldada. Kunagi ei olnud selle peale. Aga kuidas siis tegelikult oli, tulite siia terve perega, see on juba naine ja kaks last ja neid ei olnud vähe mitte ja, ja hakkasite ennast siin sisse seadma, et kuidas. Soojus ja kujunes tegelikult väga hästi, sujus kõik tulesid, meid lahtise käega ja töökoht oli kohaga väidud. Nii et polnud isegi aegamööda, et mida, kuidas, kuhu? Te olite ka sellesama ameti peal. Eestis olemasoleval esindusmaailma suuremas transpordifirmas ja astusin siis Midu meenetšmend, ka keskastme juhid ja tegelikult firma, kuna maailma suurem transpordifirma võttis mind väga hästi vastu ja selles mõttes, et alguses pidasime koosolekut ja rääkisime omavahel nagu inglise keeles. Muidugi kõik kolleegid räägivad ja räägiksid ja väiksed ja räägivad väga hästi inglise keeles ja, ja väga sõbralikud. Viisakalt ja, aga kunagi nõudsin, et hakkama eesti keeles rääkima. Jah, kuidas eesti keel hakkas tulema sellisel tasemel, mis ta teil täna? Muidugi oli alguses vaja kursuseid võtma ja käisingi kahes kursiga kursus kaheksa nädalat, kaks korda nädalat, kaks tunnid ja ja nii-öelda norin natuke tüütavaks, aga käisin ja siis otsustasin enda jaoks, et aitab ja see, mis mul igapäevaseks vaja. Ma õpin siis ringi käies inimestega rääkides. Nii et tuli, mis keeles te kodus rääkisite, eesti keeles, sel ajal inglise keeles naisega ja portugali keeles lastega. No see on selline huvitav skeem jah, et paljud teistest rahvustest inimesed on mulle öelnud, et näiteks prodon eestlannaga abiellunud. Et siis pidi olema selline pilt, et oma naisega räägitakse eesti keeles lastega, aga siis vastavalt oma emakeeles, ükskõik, on see siis Türgi või Aserbaidžaani või või isegi hindu keel ja nõnda edasi ja tulemus on see, et lapsed teavad mõlemat keelt, eks ole. Ja veel mõne temale tänases Eesti kodus peate mingitest portugali traditsioonidest ka kinni mingitest rahvuspühadest, Portugali köök on vahetevahel võib-olla au sees, kuidas nende asjadega on? Portugali köök ja väga igatsen, aga traditsioonid ei ole meil niivõrd, et sellised, mille eest ma kõik maha jätaks ja traditsioonide järgi järgi hellaks või mingid pühad, mida ma väga tähistaks ei ole, välja arvatud jõulud ja lihavõtted. Oleme katoliiklased ja juba ka teiste erinev. Nii vaga, teiste erinev kaabole. Et need on need pühad, mis vahele ei jää ja vahel sõidad neid tühiga portugali pidama. Portugalis sõidan või sõidan ainult puhkuse ajal ja ükskord õnnestus ka jõuluajal minna. Vanematega pidada jõulud. Teie vanemad on oma lapselapsi piisavalt näinud, kuidas sellega. Näol nemad kurdavad, et kuidagi ei piisa. No neil on teisi lapselapsi ka, onju, aga teie olete kõige kaugemal vist jah. Ja no nad ise siin käinud. Ja vanemad kui ka õde oma perega ja venduma abikaasaga on kõik siin olnud. Siis kui mul oli Nilly 10. juubelil, siis olid kõik koosi. See oli täiesti eriline tunne vist? Jah, nii kaugele, kuidas Eestimaal neile meeldinud nii erinev. Hästi meeldis, vanemat on isegi kaks korda siin olnud kord suvel, kuna minu sünnipäev on suva ajal ja ja kord talvel ja siiamaani me räägime sellest, et lund oli lavani ja külm üldse ei tundnud, sest siin on sihuke suht kuiv külm, külm üldse ei tundnud ja majad on nii hästi varustatud et igale poole nagu kaminad ja, ja süsteemid soojasüsteemid, et küll ma üldse ei tundnud ja ringi käies. Neil oli võimalus ringi käia ka ja üürisid autot ja vaga Michaels läksid isegi nii mõnda kohale, kus mina ei ole käinud. Näiteks ma ei mäleta, mis, millest vend räägib mingist lauateest, mingist rabast soomaal ei tea, Soomel on käinud, olen TÖÖ kanuumatka teinud, minna ei tea üldse, kus mu vend sattus. No neid laudteid ja rabasid on mujalgi Eestimaal, et jõuda, siis mõnda neist sattus aga jah, tõepoolest Teie ise, et kus kandis Te olete Eestimaal ringi sõitnud ja On teil mõni lemmikkoht? See on võimalus mul olnud, Urmas on tegelikult igale poole Eestis ringi käia ja meeldib tegelikult ringi käia. Mulle meeldivad need. Eriti need ilusad ja taastatud mõisad, eriti Lahemaa, Palmse, Sagadi ja Vihula. On isegi minu meeles, oli Vihula, kus ükskord üks vabaõhuteatri etendus oli väga-väga ilus. Ühel suveõhtul ei unusta kunagi. Aga korraks selle kliima juurde veel tulla, no teie olete märkimisväärse osa oma elust elanud Lõuna-Euroopas, baas, eks ole. Pürenee poolsaarele lääneosas Portugalis no Saksamaa käib ka sinna juurde. Mitte kuigi kaugele ei jää ja nüüd siis Eestimaal ja teie vanemad ka, nad ütlevad, et ei ole külm, et olen siin olnud piisavalt esinejaid, kes isegi paljast jutust, kui me läheme selle ilma juurde, hakkavad libisema, küll teil ikka on siin küll. Et kuidas see võimalik on, et külma ei tunne. Peab seda juttu usaldada, et veri kuum, ei tunne külmal ajal mina Saksas sündisin ja selles piirkonnas, kus ma sündisin, olid tõsised Stalvetes. Sel ajal veel praegu kurdetakse, et on soe talv, tegelikult, aga sel ajal ja selles piirkonnas oli lumi talvel ja käisime kelguga ja päev otsa kelgutasime ja ei olnud midagi. Siis olete karastunud lihtsalt kui sarnased või erinevad on omavahel eestlased ja portugallased. Ai selles osas kõik kõnnime kahe jala peale ja üks väljend on mul, mis ma alati kasutan. Eestlased söövad, et elada. Portugallased elavad sööma. Ühesõnaga, eluviis ja elustiil on täiesti erinevad. Täiesti, kui me iva enne kliimast rääkisime ja see sellega alustades. Soe kliima, kus mitte kunagi lumi ei 100 ja mitte kunagi miinuskraade ei ole, võimaldab teistsugune elustiil. No te rääkisite pisut sellest, kuidas te teatri etendust sattusite vaatama Vihula mõisas ja kui aktiivselt üldse saate niimoodi meie kultuurielus osaleda, teatris käia ja näiteks eestikeelset etendust jälgida, see on jälle kõik keeleõppe televiisorist eestikeelsed saated, eestikeelsed raamatud, ajalehed ja nõnda edasi. Ja kõik on suhteline, ütleme nii, et kui palju osalen kultuurielust, televiisor näiteks, ma ei ole üldse väga vaataja teatrietendused. Ma käin meelega, kui komöödia on draamat, kus saan nagu näitlejat rääkimiskiiruse pärast nagu jälgida, siis on muidugi mõnus, kui ei jõua järgi aru saada, mis, millest nad räägivad, siis muidu tüütu. Aga mulle meeldib küll mulle alati meeldinud ja on käinud laulupeol tantsupeol ja see vabaneb kuidagi minust väga-väga suured emotsioonid. Saan täiesti aru, mis eestlane selle kohta võib tunda ja. Kas Eestis on midagi niisugust ka mille üle te väga imestate mõtlete, et no kuidas on ikkagi võimalik ja ükskõik, kas see puudutab mingit sööki või see puudutab mingeid inimsuhteid, kellelegi käitumist, mingit nähtust? Üks asi, mis siin toimub, on ka mujal maailmas, on immigrandid, kes siin elavad, kunagi ei õpi kohalikelt kogu aeg kuulen mingi juttu, et ah sina, Portuaalne, 10 aastat elanud siin nii hästi eesti keelt reegel ja mingi tuntud rahvus, kes siin elab juba neli aastat, 50 aastat ei noh, see nägi, ei räägi ja ei huvita ka. See on tegelikult ka olemas. Saksas, kui räägime minu sünnipaigast, on lihtsalt olemas Heimest aina, aga asjad, millega ma lihtsalt see läppida pean, on noh, nagu mulle meeldib. Sööma ja Portugali gastronoomia on tegelikult number üks enda jaoks siis veidi kurdansi toodete värskus ja kvaliteet ja üdini vallik siin Eestis kliima ei võimalda lihtsalt seda siin kasvama ja kohe laua peale tuua. Samas, kui needsamad viljad võivad mujal maailmas anda mitu saaki aastas. Teil on välja kujunenud loomulikult selle aja peale, mis te olete siin elanud, siin tutvuskond, sõpruskond, inimesed, kes teile on olulised lisaks oma perele, et kuidas need on tekkinud teie ellu. Sõpruskond on ikka tekkinud ja üsna tugevad. Šeps soojad suhted on tekkinud mitte eriti siuksed. Facebooki suhted on tugevad suhted tekkinud sinised viskaja. No see on suurepärane, kui te siin Eestis elate, tuleb vahel mingi koduigatsus või, või on see niisugune rahulik teadmine, diaatse on seal tõesti minu isa isa, tema ja sünnimaa on veel Saksamaa ja nii edasi, aga et minu kodu on ikkagi Eestis või mida te olete mõelnud? Muidugi ei oleks ma inimene kui igatseks näiteks kodumaa järgi ja, ja vanemad ja juba on sellega leppinud, on alati sellega leppinud, et seal, kus elan ja töötan seal, kus ma teenin oma palga seal ma elangi on minu kodu. Ja seal, kus on pere, seal on ka teie kodusöör, veno, portugallane, Edgar, tuvarte meile siia saatesse tulemast. Stuudiosse olid veel Andi Normet-Saarna ja Viivika Ludvig. Ning nagu saate alguses laulab ka lõpetuseks Portugali lauljatar, tulge Pontes kuulmiseni.