Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile, jätkame oma suurema plokiga, mille tinglik pealkiri võiks olla film, nõukogude aegne film. Millalgi jõuame selle põhisisu juurde, kuna meie kangelane kas jutumärkides või ilma, on Stalin, meid huvitab just nimelt see aeg diktatuur, kuidas nad tekivad, kuidas nad toimivad, mida nad inimestega teevad, kuidas selles maailmas valitseb hirm. Ja milline on inimeste käitumine, kui nad on hirmu nakatunud. Ja tema on ju aktuaalne ka tänase päeva vaatevinklist, nii et kunagi jõuame nende Stalini-aegsete ilmideni selleni, kuidas nad valmisid, milline oli see press nii loojatele kui ka üldsusele laiemalt. Aga tulema siis selle juurte tagasi, millest eelmine kord oli juttu ja need olid kodusõjaaegsed, filmid, filmid, mis kajastasid neid tol ajal nii aktuaalseid sündmusi ja odavalt. Kui kestis sõda, siis peamiselt olidki agid, filmid, nisukesed, lühikesed propagandistlikud filmid, mis muidugi näitasid positiivses valguses punaseid Jänegatiivses valgeid, aga valmisid ka mõned pikemad kunstilised filmid, kus siis olid juba kajastust leidnud sõjasündmused natukene laiemalt. Ja teame, et see temaatika jääb ellu ka järgnevatel aastatel mitmed nimekad filmid nende juurde kindlasti tulema. Aga täna räägiks võib-olla sellest või vähemalt rohkem sellest. Tol ajal 20.-te esimesel poolel tõusevad esile ka mitmed hiljem nimekad filmi loojad nimed, mis on üldiselt tuntud ja mis on andnudki olulisson niisukese märgi, nõukogude filmi olemuse ja üldse kogu selle visuaalse keele juurde. Võib-olla nimi, millest ei olegi nii palju juttu olnud, inimene, kellest pole nii palju juttu olnud, aga erakordselt oluline figuur, mõistmaks kogu sõda nõukogude aegsed kinokunsti. Selleks on Lev Kuljeshoff ja nagu väga paljud tolle aja filmitegelased filmidega seotud inimesed pole ju spetsiaalselt asutusi, alustab ta ju enne oktoobripööret. Enne veebruari on nad õppinud kujut odavat kunsti, nii et reeglinasse tee filmi juurde läkski läbi kujutava kunsti. Ja tema õpetaja selles valdkonnas on nimekas mees Illarion, preanišnikov, üks tereid, Viisnikutest. Kui tavaliselt räägitakse perid Viisnikutes, siis tema nime millegipärast eriti sageli ei mainita. Aga tõesti on huvitav loo jah, eriti nende jaoks, kes hindavad sedasorti kunsti ja panin ka ühe tema teose meie kodulehele Facebookis, nii et kes soovib vaadata seal ta on ühe näitena olemas. Mis nüüd puudutab Levkul ja soovis siis tema kokkupuude kinokunstiga juba revolutsioonieelsest ajast, 16.-st aastast ja nagu väga paljud filmitegijad tol ajal ka tema satub tööle Aleksander Thomson kovi juurde, see on kõige suurem kinos stuudios tol ajal. Ja kuna tegemist on erialalt kunstnikuga, siis ta peamiselt tegelebki filmil juures dekoratsioonide valmistamisega, nii et niisugune funktsioon. Ja esimene olulisem film, mille juures ta on tegev, selle filmi pealkiri on Pariisi kuningas. Päris oluline film oli vändatud kirjanik George one samalise romaani ainetel. Ja selle filmi režissööriks on üks mees, keda tasub kindlasti mainida ja kelle panus filmi arengusse on väga suur. Selle mehe nimi, Evgenia Bauer väga oluline tegelane sajandivahetuse või sajandialguse vene kinos ja perekondlik päritolu ka viitab tema tulevastele või annab niisukese aluspinnase, tema tulevasele harrastusele sünnib ta muusikute perekonda, ei hakka temalooli pikemalt peatuma, aga tema ema on nimekas Jüri laul ja ja täpselt nagu lõhkul Joshow lõpetada saab ta ka selle Moskva kunstikooli. Sellel koolil on muidugi hoopis pikem nimi, aga meie jaoks piisab ka sellest. Ja täpselt samuti, kuna tegemist on hariduselt kunstnikuga, siis tema alustab dekoratsioonidest, teeks seda kunstniku tööd. Ja kui vaadata, millise filmi juures ta on tegev või mis Talon nime toonud siis on dokumentaalfilm nii, me võime seda nimetada ja see oli nüüd see film, mis meil kunagi oli ja mis oli pühendatud Romanovite dünastia 300.-le juubelile. 1913 vändati film mitmed stuudiod, nii et tema valmistas seal teatud dekoratsioone. Samuti on seotud, teame, et see film valmis Anshankovi stuudios yks nendest konkureerivatest filmidest ja seal ta oli ka ametis. Ja kuivõrd produktiivne power oli, seda iseloomustab takt aastatest 1913 lõpust kuni 1900 seitsmeteistkümnenda alguseni väntas ta ligikaudu 80 filmi. No mitte kõik ei ole paardest ja kaks tundi pikad, arusaadav. Aga see number on ikkagi kolossaalne. Ja mis puudutab nende filmide säilus, siis väidetavalt on alles ligikaudu pooled, nii et pooled on kaduma läinud, aga pooled on alles. Ja kui keegi tunneb huvi tema loomingu vastu, siis üks tema filmidest, see valmis aastal 1913 ja kannab nisukest intrigeerivat allkirja. Naise hinge saladused, nii et mehed, kes tunnevad selle vastu huvi, võivad seda filmi vaadata ja panin selle ka Müstilise Vene, Markko, tule. Nii, et seal see film on olemas. Ja algo siis ka öeldud, suri power 1900 seitsmeteistkümnendal aastal, nii et see number 80 vändatud filmi ongi kuni tema surmani. Jaa, surebki ta muuseas lahkub siit elust just nimelt selle andmeid huvitanud filmi Pariisi kuningas Sis võtete ajal, mis meid huvitas seoses Levkule sooviga. Ja kui hästi lühidalt Ta kokku millest filmiajaloolased kirjutavad, kui teemaks on Jevgeni Bauer, siis tavaliselt teda nimetatakse vene tummfilmi välja- paistvamaks tilistiks. Muidugi sa iseloomustus on tunduvalt pikem, aga seda nagu rõhutatakse, eriti et tema oli selles vallas teed raja pioneer, nii et ka sellest vaatevinklist lähtuvalt võib siis tema sõda näidisfilmi vaadata. Mis aga puudutab lõhkuli šovi siis kuigi ta alustas selle filmi juures kunstnikuna ja täitis väikest rolli osa väidetavalt selle kohta, on ka eriarvamused, aga väidetavalt tema oligi selle filmi lõpetaja, kui power oli lahkunud siit elust, keegi pidi selle filmi lõpuni viima ja seda tegi kyljev. Kuule show. Kuigi panin ka selle filmi kodulehele, aga lühidalt võtaks siis selle sisu kokku, pole ju kõigil aega need sealt tagantjärele vaadata läheb selleks tunde, et lihtsalt võimalik, võimalik valik on seal olemas. Ja miks silm võiks olla ka meie jaoks oluline sellepärast et seda nimetatakse hõbedase sajandi niisukeseks sümboolseks lõpuks, nii et see kuulus hõbedane sajand Vene kultuuriloos mis hõlmab 20. sajandi esimest seda otsakuni, nende revolutsiooniliste sündmusteni. See kannab nimetust hõbedane sajand, mis on iseenesest ju väga huvitav teema. Et mitmed perioodid konkreetselt ka Venemaa ajaloost, kus võib-olla kogu see poliitiline õhustik üldsegi ei annaks nagu võimalust kultuuri õitsele puhkemisele on andnud meile nisukesi erakordselt huvitavat perioode. Ja olgu siis varasemast ajast meelde tuletatud näiteks Nikolai esimese valitsemisaeg, mis on täielikult kontserwartiiune väga paljus võrreldav tänapäeva Venemaaoludega on ju andnud tohutult palju põnevat just nimelt vene kultuuri, nii et see on omaette teema, aga seal praegu muidugi ei peatu. Ja miks siis silm just nagu oleks nisukene uut sellepärast, et vändatakse ta enne neid sündmusi ja ekraanidele jõuab juba pärast oktoobripööret. Ning filmi esilinastus toimub 1900 seitsmeteistkümnenda aasta kuuendal detsembril. Ja muidugi teame ja millise ajajärguga oli tegemist, et inimestel pole ju mahti, on muid probleeme, kui vaadata filme ja filme, mis käsitlevad nagu olnud aega kinoekraanidel ja seega jookseb taga suhteliselt lühikest aega. Ja kui vaadata hästi lühidalt selle filmi sisu, siis ka nagu ei ühti nende ideoloogiliste pürgimustega, mida nõukogude võim peab siis kõige olulisemaks ja mida siis ekraanidel oli vaja demonstrant, see rida. Ja kui tuletame meelde neid Vladimir Iljitš Lenini suunitlusi, milline ülesanne ja milline roll peabki kunstil olema, siis muidugi see film nendesse raamidesse mitte kuidagi ei paiguta. Ja miks ei paigutus, selleks ongi vaja meelseda lühike sisukokkuvõtet. Tegevus toimub Pariisis ühiskonna kõrgkihis. Peategelane on noormees ja ta satub üheavalt risti mõju alla kergelt võtatav jas avantürist, siis õpetabki teda vastavalt selle õpilase muidugi soovidele, son tema ihalus, ta tahab olla siis Pariisi kuningas. Juba filmi pealkiri ütleb meile, millest on seal juttu ja õpetabki teda, kuidas saada, milliste vahenditega saada Pariisi kuningaks kuningas, muidugi jutumärkides ja arusaadav, et need vahendid ei ole mitte nisuke tublid kõik positiivne, vaid igasugused nipid. Ja kokkuvõtvalt selleks peabki olema lihtsalt aferist, see raamat ja film jutustabki meile, millised on siis need võimalikult teed alikud, et jõuda tolleaegse ühiskonna tippu. Ja kuidas ta siis edu saavutab, millise võttega, see on ka üsna levinud. Ta kurameerib või tal tekib romaan, ühe vananeva hertsoginna aga ajab tal pea sassi, ilus noor. Ja vot nii jõuabki ta ühiskonna tippu, jadas saabki Pariisi kuningas. Aga peatselt saavad kõik tema need käigud teistele teatavaks ja see kõik lõppeb siis niisukese fiaskoga. See on siis lühikene kokkuvõte sellest filmist. Nüüd, kui see film oli ju vändatud, on neid revolutsioonilisi sündmusi ekraanile jõudis ta pärast neid ajal, kui juba filmitegijatele esitatakse hoopis teised nõudmised ja kuna me teame, et lõhkuljošov jätkab tegevust selles niinimetatud punast maailmas, siis arusaadav, et aga neid tellimusi hakkab täitma. Ja kui vaadata, milline on tema looming kodusõja ajal kodus päevil, siis näed, ongi paljus ja ta on üks nendest, kes valmistab neida kid filme. Ja 1919. aastal, kui on juba need juhised ja kui toimub ka ettevalmistusnatsionalism veerimiseks, siis luuakse ka riigi kinokool. Nii et riik peab oluliseks, tema hakkab koolitama neid asjatundjad selles vallas. Ja seal on tal oma klass või niisugune oma kursus ei hakka praegu sellel pikemalt peatuma. Aga see on küllaltki oluline, sellepärast et sealt kasvab välja mitu väga olulist nime, kes on mänginud väga suurt rolli kogu nõukogude kinomaailmas. Ja need nimed meil kindlasti tulevad, aga ärme siis praegu nendel peatu. Nüüd järgmine On oluline verstapost lõhkulašovi loomingus paigutus 1924.-sse aastasse. Ja siis valmib tal film, mis kannab suhteliselt pikka pealkirja ja võib-olla on meie kuulajatele tuttav üsna oluline fil märgilise tähendusega film. Ja selle filmi pealkiri on mister vesti ebatavalised seiklused bolševike riigis. Kui vaadata kino kõikvõimalikke entsüklopeediaid, siis nad nimetavad seda filmi, eks sentriliseks komöödiaks. Selle filmi stsenaariumi autor on küllaltki tuntud nimi, tänapäeval see eriti midagi ei ütle, aga tol ajal küll Nigalajas see Jeff eaka temal praegu pikemalt peatuma. Aga millise inimesega võiks olla tegemist, tuleb just nimelt kasutada sõna võiks, sellepärast täpselt pole teada. Sellele vihjab ühes oma kirjas. Marinatse taeva tütar süüdistab otseselt Nikolai ja see vaid selles, et tema ema Maria taeva lõpetas elu enesetapuga. See on sõja algperiood, olud on väga rasked. Tal oli võimalus teda aidata Assejevil sisse taevad, kuid ta seda ei teinud. Ja see põhjustas ema ema surma. Muidugi on ka täiesti vastupidiseid seisukohti ja on ka neid kirjatükke, kus just nimelt rõhutada võtaks see rolli selles, et ta inimesi on aidanud, nii et küsimus on lahtine. Aga et tegemist oli igati Nõukogude võimule just nimelt stalinliku perioodil ustava ja truu niisukese alamaga. Seda kinnitab ka fakt et teda on pärjatud esimese järgu Stalini preemiaga. Ta kirjutas poeemi sõduem oli pühendatud majakovskile ja teame, et Stalini ajas sarju Majakovskit number üks, luuletaja ja see kannab pealkiri on vähem kui seda tõlkida mingi Majakovski algus Markovskiga algab. Ühesõnaga just nimelt rõhutab seda Majakovski erakordset rolli. Ja jällegi, kui naljakas film siis on, kas, kas tegemist annetsentrilise komöödiaga või ei ole siis kes soovib meie kuulajatest, jällegi panin selle filmi koduleheküljele, nii et sealt võib vaadata väga pikk ta ei ole, 56 minutit. Aga ikkagi nagu seda nüüd juba oleme teinud hästi, hästi lühidalt siis selle filmi sisu. Tegevus toimub 1920.-te aastate, et algusega ja Ameerikas on selline organisatsioon nagu Ameerika noorte kristlaste hing ei ole välja mõeldud organisatsioon, selline organisatsioon on olemas. Aga muidugi selle organisatsiooni esimehe nimi on väljamõeldis ja selleks meheks on Jon vest. Ja nüüd ta otsustab sõita nõukogude liitu. Aga tema sõbrad, lähedased tuttavad, kes on lugenud ajalehtedest, näid kirjeldusi Nõukogude maast ja nõukogude maa nende variandis ei ole ju mitte midagi muud, kui bolševike metsikused. Õudne riik püüavad, üritavad teda veenda, ta mingil juhul sellist sammu ette võtaks. Ta loobuks. Sama rolli täidab ka Jon rästi abikaasa, nii et peaaegu pisarad silmis, palub ta mingil juhul oma eluga riskiks ja nõukogude maal ei sõidaks. Ja kuidas siis vestil õnnestub veenda oma abikaasat ja abikaasalt siis loa saada, sinna sõiduks oli see. Ta võtab kaasa nagu ihukaitsjaks oma ustava teenri ja vot niimoodi nad siis kahekesi Solvest koos oma teenriga saabuvad Nõukogude maale. Ja pinge peab filmis kuidagi tekkima, algavat kinni õelda, õudused, ta on saabunud. Muidugi teda kujutatakse kui ära kartsalt naiivset inimest, sellepärast et sellised need ameeriklased on, sobib tänapäeva konteksti väga hästi, mitte millestki nad aru ei saa, rääkimata muidugi elust, nõukogudevalvurile maal. Ja nüüd kohe vahetult pärast saabumist varastatakse sellelt vestilt portfell, kodutud, lapsed varastavad portfelli. Ja mis võib olla veelgi hullem, et tema teel järgnes siis seal uitab mõõt linna ei orienteeru seal ja läheb ka kaduma, nii et kaks asja kadunud, kadunud onni partwelkud, kadunud on inimene, tema teener. Ja seda naiivsust, sõda, naiivsust ja kõike hääldavad ameeriklased kasutavad ära Avant tülistid. Osa neist riietubki hirmsateks bolševikeks. Tohutult koledad bolševikud. Ja nad arreteerivad vesti aga teised, nii et kamp on nagu omaval jaotunud. Variant hea ja halb politseinik siis aitavad tal põgeneda ja milline on selle avalteerises mõte, et nüüdse naiivne ameeriklane, kes millestki aru ei saa ja kes arr vabki nõukogude maal kõik ongi nii jube ja see esimene episood või kokkupuude Nõukogude tegelikkusega, nagu seda peaks kinnitama sportlaselt akti, varastati see taas siis nendele teistele, kes aitavad tal põgeneda, peaks muidugi maksma. Ja vaat need ongi see koht, kus tema onud haneks tõmmatud ja hakkab neile siis haara andma kui saabuvad miilitsad ja võtavad Ta kinni. No kuidas siis asi jõuab iilitsani, aga tema kaduma läinud teener pole mitte lihtsalt leidnud koha, kust on vaid omalt poolt teavitanud miilitsat sellest, et tema siis peremehega nimetame teda, nii on siis juhtunud niisugune täbar, lugu on vangistatud. Ja film lõpebki kaadritega, kus üks, nii lihtsatest näitab testile uuenenud Moskvat, mis on siis sellest linnast tegelikult saanud ja vest lahkuki nõukogudemaalt tundes siis paatiat. Ja kogu see film ongi sõnum meile vaatajatele. Tegelikkus, mida maalivad seal Ameerika uued lääne väljaanded, muidugi sellel tegelikkusega pole mitte mingisugust pistmist niisugune naljakas film, palju koomilisi stseene ja veel kord ekstsentrilised seened ja soovi korral vaikses sõda kõike vaadata. Seda mister vesti, selles filmis mängib Porfiiri bodobiat, eriti palju ta mänginud kuskil pole, nii et ei hakka temal pikemalt peatuma, aga kohati on see film tõesti päris naljakas. Järgmine Levkule soovid, teos on loodud Jack Londoni jutustuse järgi. Ja selle filmi pealkiri oli seaduse järgi seaduse järgi ja see film jõuab ekraanidele 1926. aastal. Olgu siis hästi lühidalt ka selle filmi sisu. Peategelasi on viis, on kullaotsijad, London juba enam-vähem selge ja neetud, nad satuvad ühe väga rikka leiukoha peale ja milles siis on selle filmi intriig, üks nendest otsustab oma seltsimehed, et kõrvaldada ikka, et kogu selle kulla saaks ta ainult enesele. Ja ta tapabki kaks neist Nendest viiest, aga teised kaks on ellu jäänud, abielupaar võtavad selle mõrtsuka kinni talt relvara kinni. Ja vot need ongi nende ees dilemma otsa. Peamine filmis niisugune moraalne aspekt, et mida siis temaga teha kas siis teda kohe seal karistada niisugune omakohus või vastupidi riskides nüüd ka eluga ikkagi üks kahe vastu niisugune pingeline situatsioon, viia taavi, üritada viia ta õigusemõistjate. No enam-vähem lühidalt on selle filmi sisu järgmine. Aga mis 100 filmi puudutab, siis väidetavalt saadisel väntamiseks luba väga suurte raskustega ja arusaadavalt, no mingisugust leninliku erilist sõnumit selles filmis Nõukogude inimeste jaoks polnud täis, eks leiti, et see film on väga staat, tiline nagu erilist arengut ei ole, toimub nagu ühes kohas filmitakse. Ja et selles filmis on liiga suurt rõhku pühendatud psühholoogiale, inimestevahelistele suhetele, ühesõnaga see temaatika ei ole aktuaalne. Ja mis selle filmi puhul on veel huvitav, võib-olla, kui tänapäeva seisukohast lähtuda, siis kuidas toimusid need võtted külma käes ja ei ole kursis, kuidas tänapäeval need asjad kõik toimuvad, ilmselt on siin mingisugune areng. Aga tol ajal filmiti täitsa p sees, nii et läbimärjana oli ehitatud mingi niisugune ajutine putka, kus vahepeal näitlejad said istuda ja millised need olud valitsesid, kirjeldatakse selle filmivõtteid. Pausides jagati näitlejatele vorstivõileiba, no mis on iseenesest väga kena. Aga kui lisatakse, mida nad sellele peale jõid, siis on küllaltki küllaltki üllatav lahjendamata piiritust. Niisugune niukene menüü, nii et kuivõrd võimelised nad hiljem mängima olid, aga ilmselt külm oli nii suur, et see piiritus ka eriti kuidagi mõjutanud. Eriti soojalt kriitikas seda filmi vastu ei võta. Just nimelt nendel põhjustel, mis said mainitud. Kui vaadata neid, kes selles filmis mängib selle hea naise rolli, siis selleks on Kuljašovi abikaasa Aleksandra Cohnova. Ja ta mängis ka selles mister Westi filmis. Pärit oli väga nimekas perekonnast, ei hakka praegu pikemalt emal peatuma, aga mõnikord üllatuslikult ei tea ju kõik neid seoseid inimeste vahel. Aga kui vaatasin natukene tema eluloo käiku, siis tuli välja, et tema vanaisa on Pavel Trezzakov. Ja see perekonnanimi peaks meie kuulajatele kindlasti midagi ütlema. Ta on üks Tretjakovi galerii, Tanja, nii et suure kunstikollektsiooni omanik, eks ole, galerii asutana. Nüüd järgmine Levkule soovi olulisem teos jõuab ekraanidele aastal 1933. Ja väga sageli paistab, et nagu selle eelmise filmi puhul on tema materjaliks lääne autorite looming. Selle filmi aluseks on oh Henry elukäik ja kaks tema novelli. Ja selle filmi lühike sisu on järgmine. On üks peakangelanna müüjanna, kes unistab helgest tulevikust, no aasta on juba 33 ja võib arvata, et kuigi aluseks on teosed, siis sinna on juba seda Nõukogude ideoloogiat lisatud päris palju juurde, muidu poleks ju luba selle filmi väntamiseks antud. Ja millele selle naise unistused tuginevad, see on ühe kirjaniku looming. See kirjanik on sattunud vanglasse, seal ta veel kirjanik ei ole, kui ta vanglasse satub. Ja kuna tegemist olemiseks positiivse kangelasega peamise isegi võiks öelda kangelasega siis vanglas on ta muidugi pandud ülekohtuselt. Seda kuritegu, millest süüdistatakse, ei ole küll väga suur, aga ta sooritanud ei ole. Ja nüüd vanglas alustata kirjutamist ja üldiselt näed, tema olud vanglas on täiesti talutavad ka administratsioon suhtub temasse suurema empaatiaga, sellepärast ta ju kirjutab nisukesi käsin, mille lõpud on kaunid ja mida siis inimesele ikka ette eit, ühesõnaga elab ta nihukeses illusoorses kauges maailmasse ja muidugi film peab meile selgeks tegema, tegelik maailm, läänemaailm hoopis midagi muud. Kokku seal ülekohtuga, mis vanglas valitseb kull peksa saab üks tema sõber ka seal kirjutab ja see sõber hiljem sureb ja vot nüüd ta üritab nagu kätte maksta, nüüd tal nagu ärganud. Kuid kui võtta kokku eaka nendelt detailidelt pikemalt peatuma, võtta kokku kogu selle filmi sõnum, siis võiks olla enam-vähem selline, et kuigi maailm, nagu selgub, pole kaugeltki nii kaunis ja Temavad sele tegelikkusega hakkama ei saa, ei suuda seda võitu ta siis tuleb aeg ja vot siia võib panna siis kolm punkti tuleb kunagi aeg, kui siis koguse jubedus likvideeritakse, oleks niisugune lühike ja natuke naiivsevõitu kokku võtta sellest filmist ja selle filmi peategelane Kusjuures ei olnud lihtsalt aega ja ei hakanud ka koheselt silma. Kas ta on sugulane Alexandra Hohlov, aga, aga see ei oma ka meie jaoks erilist tähtsust. Kusjuures Ahloova mängib selles filmis ka osa. Mis aga puudutab seda Konstantin Hocholoovi, siis ta on mänginud väga paljudes filmides. On olnud mitme teatri peanäitejuht. 1944. aastal saab tast Nõukogude Liidu rahvakunstnik, tegutses ta peamiselt Kiievis, Ukrainas ja kui vaadata, millal ta kab filmides rolle mängima, siis on juba enne oktoobrit 17. Ja näiteks mängib ka ühte osa 18. aastal valminud filmis mille pealkiri on vaiki, kurbus, vaiki, romantiline Pealkiri ja miks ma tahtsin seda filmi mainida, sellepärast et tema partneriks selles filmis on näitlejanna, kes meil oli niisugune väga kaunis ja raha lootma ja nii, et seal nad koos mängivad. Ja sellest filmist tegemist oli, kaheosalise filmiga on säilinud vaid üks. Ja veel üks film nendes 20.-test aastatest. Meid praegu huvitab enam-vähem see periood, kus Kohlov on mänginud ja seda filmi võiks ka mainida, sellepärast tegemist on tol ajal niisugust väga olulise propagandistlikud filmiga jõuab ta ekraanidele 1925. aastal. Ja selle filmi pealkirjast Panhaltuurin. Sõna haltuura on vähemalt minu põlvkonna inimestel enam-vähem tuttav. Aga haltuurat ei ole siin mitte mingisugust seost. Tegemist on mehega, kelle nimi tänasel päeval meile midagi ei ütle. Aga tol ajal kirjutati, räägiti tast väga palju, sest teda nimetati üheks esimeseks revolutsionääriks tööliseks. No me teame ju, paljud revolutsionäärid pärinesid kas suisa aadliperekondadest nagu Vladimir Iljitš Lenin või olid seotud intelligentsiga. Nii et niisugust lihtsat äri taluinimesi oli suhteliselt väevad kohati töölisi vabrikutöölisi, keda siis esile tõsta ja rääkida, et tegemist oli ikkagi tõeliste revolutsiooniga. Yahov sobis selleks väga hästi. Aga revolutsionäär oli tegelikult tänapäeva kava järgi terrorist. Ja kas selle filmi stsenaarium kuulub ajaloolasele, mitte kirjanikuga, seega lähtuti tõesti reaalselt aset leidub sündmustest muidugi sinna pandi värvi juurde. Ja selleks ajalooalaseks oli küllaltki nimekas autor Pavel Žigooleff. Ja reaalses elus nagu ka filmis, sama altuurin osales Odessa sõja prokuröri Strelnikovi tapmises ja ta võetakse kinni ja mõistetakse selle teost surma. Nii et veel kord tänapäeva arusaamades terrorist. Ja vot seda Strelnikovis selles filmis mänginudki konstant, Din Hohlov. Nüüd aga, kui tulla lõpetuseks Levkuljušovi juurde tagasi siis miks meil oli temast nii palju juttu ja peaaegu kõik meie aeg kuuluski talle, kuigi tegime kõrvalpõiked siia-sinna. Teda peetakse mitte ainult väljapaistvaks praktikuks, sest tõesti, ta on ju mitmete filmide autor, kuid ja nii teda hinnatakse nõukogude kinokunstis kinokunstiajaloos. Ta on ka väga suur teoreetik ja üks tema teos. Erinevad teatmeteosed annavad küll erineva ilmumisaasta, aga kas on järeltükk, pole oluline. Igatahes kõige levinum variant. Ta on aastast 1941 tema teos. Ja see kannab pealkirja, tegemist on õpikuga või vähemalt seda raamatut võib võtta õpikuna. Ja selle pealkiri on kinorezes suuri alused. Ja seda teost on tõlgitud väga paljudesse keeltesse, pole ise seda lehitsenud näinud, aga lugenud olen, et väga paljud seal öeldud ideed või mõtted või põhimõtted on aktuaalsed tänase päevani. Ja veel tema nimega seotuvad mitmed uuendused. Valdkonnas ja neid on iseloomustatud suisa kui eraldiseisvaid mõisteid. Näiteks kuule šovi, fect, Jakule šovi, geograafiline eksperiment ja natukene ja otsin neid asju vaadata ka, nad on väga huvitavad ja väga põnevad. Nii et võib-olla kas sisse juhatusena, järgmine kord, aga samas jällegi ei tea kuivõrd-kuivõrd, nad võiksid meile huvi pakkuda koda igatahes kui, siis võiks ju neil natukene peatuda. Et siis juba siit minna edasi ja vaadata ka teiste tol ajal esile tõusnud autorite loomingut, sellepärast et kõik naad nende eosad ju iseloomustavad ja hakkavad eriti reljeefselt iseloomustama neid muutusi, mis leiavad tol ajal Nõukogude ühiskonnas tervikuna aset. Ja selle teadmisega võikski täna lõpetada. Et järgmine kord, nagu me ikka ütleme, minna siit edasi.