Kaneelipõline kamakreem. Tere, Ruslan Trochynskyi, tere, teie olete ilmselgelt kõige kuulsam Eestis elav ukrainlane. Nojah, kuid ei, niimoodi ütlege palju, et kes on käinud kontserdil, armastavad kõik, mis ma olen teinud, palju sõbrat ka siin on küll ka teised ukrainlased, kes on palju elus teinud liidset, need ei ilmu lavale. Kindlasti pidasite silmas ka perekondi, jutt jõkke ja just tahtsingi öelda, kas perekond, tükk või kellega me palju oleme teinud siin Eestis Virokoonegi ja teised inimesed, kes on ukrainlaste jaoks siin Eestis palju teinud, mitte unustanud, kes need on. Loomulikult ei hakanudki olla siin võõrad, just nagu saabki öelda õiget kodanikku. No siin käis läbi kaks nime, kellega ma olen juba vaat et teinud siis viirakonnak ja Nestor. Jutjuk on olnud need inimesed, kes mul on siin sarjas juba olnud, aga päris saate alguses kõlas üks laul Paul teie uhiuuelt plaadilt. Plaadi nimi on romansid ja selle laulu nimi on selle laulu nimi on sõna, miks te tahtsite sellega saadet alustada? Jeremy sõna on siis ukraina keeles. Toomingas seda lugu ma mäletan, et laulis minu ema lapsepõlvest, kui vanaema alustas, pidu alati, kas reedel, kui ma tulen tagasi, kolis, õppisin Kiievis ja siis tulen tagasi koju ja siis loomulikult see on juba pidu, on poeg kodus ja siis nagu kutsuvad naabrid, vanema laulis nagu rahvalood, kõik teadsid klassikalised lood väga ilusti, aga ema laulis just romanss, tähendab, tegid kaader lahti, panid küünlad põlema ja laulsid säderamaans. Ja tema hüüdnimi oli Ukrainas ka Jeremy sõna, ma ei tea, miks neiu perekonnanimi oli kiri Howske. Kuidagi nagu seal hakkaski seda kujunema ja loomulikult kasvas. Seal, kus ma ei ole siin, mängib 30 kilomeetrit Kiievist meie ajaski, Tomingas, tema õitsesid alati tegin seal pildi, ma mäletan, kuidas ma seisan nagu ilusaid riideid ja ema teeb miinust. Kiiv 19 oli selline rahad nagu väga vinge teema, tegid miinust nagu pildid pärast näidada, sugulastele saatma või koolis. Ja see lõhn ja kui ma tulin siia Eestisse elama tõid mind siia seal ikka minu naine, tema perekonnanimi Toming, jälle Tomingas, selle paradki ma tahtsingi laulda seda laol, et see ei ole ainult romanss, agara Manson alati. Armastuses see ongi alustanud, nagu sellised mees laulab naisele. Ja ongi. No see on suurepärane laul, mis on kantud siis sellistest kõige helgemates, kõige ilusamates lapsepõlvemälestustest ja laul, mis on jõudnud samas ka tänasesse päeva arvates teie naise neiupõlve, perekonna nime ja ühesõnaga selles laulus on nii palju ilusat koos, et ei saanudki teisiti, kui selle lauluga meie saadet alustada, aga Ruslan, kust te siis sündisite ja milline oli siis lisaks sellele, mis me juba kuulsime, teie lapsed? Põlvekodu ja lapsepõlve aeg üldse. Olen syndinud tellitke linn Ida-Ukrainas Donetski regioonis umbes 60 Medri töödeneetskis. See on niisugune väike armas linn, kaevurite linn. Nii nagu sealkandis on palju kaevurite elavad, no nii nagu näiteks seos Eestiga, son Kiviõli nagu selline meil isegi oli. Hipodroom on võimas asi, loomulikult mis ma mäletan oma lapsepõlves, see on põllud, seal on kuiv, selline ilm troopiline ja siis kas 40 kraadi sooja täitsa nagu, nagu saab öelda, õhk seisab nagu niisugune, nagu udune pilt ja väikesed varblased. Nimetasime need kaevurid väikesed, nagu sellepärast oligi kõik nagu mustad sellised nagu tolmu sees ja need suplesid, mitte porilombis. Aga need suplusid tolmus, sellepärast nad jahutasid ennast kuidagi. Noh. Ja siis ma mäletan tuvid, minu isa oli kasvada, kaldub jääk, nii, ma ei tea, kuidas selle nimi tuvimaja ja, ja tema ise kasvatas ja üks paremaid sellest kandist kasvatajad. Väga kallid spets, sellised, mis laevad toovad asjad iga seenega, seda ma mäletan välja õpetatud ja välja õpetatud. Siis ma loomulikult mäletan, põllud, kus on päevalilled, sa vaatad, lihtsalt geolomeetrid ei näe ainult päevalille, siis pärast päike ka, siis sa jooksed seal terve paev, mina kasvasin tegelikult päris palju. Welles, no nii nagu kõik lapsed Ukrainas lähevad hommikul välja ja õhtul päike loojub, siis tuled tagasi. Ongi selline elu, on nii hea, mis me tegime, seal? Ujusime, jooksime, kas maisi Põlus võib vaevalile igal pool, see oligi suhtlemine, põhiasi palju mängisime, mitte nii, et ma istun, küsisime internetis, aga me just suhtlesime. Milliseid tarkusi vanemad teile ellu kaasa andsid? Mulle on väga selline tunne, et olite just sellisest kodust, kus olid vaimsed väärtused aukohal. Poisi minu kasvatamisega tegeles vanema sellepärast nagu praegu minu lastega tegeleb ka minu ema nende vane jääma, sellepärast mina pean töötama ja nii edasi. Sellel ajal minu emaga töötas, isa ka töötas ja siis ma nägin neid väga vähe. Ja vanema loomulikult tema ka ütles, nagu elu õpetab, see on põhiasi. Aga et sa ei taha, et see on nii valus, siis ikka on vaja teadma sellised asjad, et loomulikult me elasime sellist ajel, kus oligi palju rahvuseid pannud. Kui ühes punktis võtnud nagu oma riigis ja pandud, kas me võtame ta nii, et kui keegi või ükskõik kus ja see tähendab, Me peksime olla avatud rohkem, me peaksime oskama suhtlema. Nii nagu praegu ütlevad Myra, nagu selline maailmakodanik, ilmakodanik ja just. Ja see ei tähenda, et sa peadki kaotama ninnu vanem alati õppis õbedas nagu, et sa ei pea kautama, kes sina oled, mis sinu juures, aga see tähendab, et sinna peale tola, väärikas ja oskama need kuulama ja jagama. See on nagu liivakast, tema räägib nagu väike laps istub liivakastis, sa tuled sinna liivakastis istuda ja mängida temaga koos. Sa ei tea, mis tema reeglid, sa saad tulla ründama temal, lammutada tema loss, kui sa oled tugev, mis edasi saab, keegi ei tea, või sa saad tulla vaatama, tema näitab sulle oma, mängisin oma mäng ja te hakkate koos ehitama selles liivakastis. Ja pärast loomulikult tema oligi nagu teistel on ikoon nagu sellised asjad, aga tema ütles. Sa peadki uskuma, et siin jumala on sinu sees. Austa ennast, austa, armasta ennast, kui sa austad ennast, siis sai lube teistest tallavad sinu peal. Ja siis sina ei tee teistele inimestele ka halb. See on, ma arvan, see on kõige suurem tarkus, mis ma sain temast loomulikult tema ka läbi käinud, kui tsiviilis, kui süüa ja suur nälg on näinud, siis tema regiski Ruslan, seal, mis on teil praegu raskusi üldsegi raskust? Siru Howovka te pole näinud hunt, kes on näljane nagu see on sihuke rahva väljend nagu armastage seda, mis on saanud nii tähtis, sellepärast Elon spiraali ja igal pool sa pead oskama oled, temale oli kaheksa last ja kolm tema kaotas sõja ajal ja tema oli laulja ja isegi kutsutud sellel ajal marjuubeliste meelas tahtsid, et tema laulab rahva ooperis ja hakkab sõitma, kas Kremlis esineme ja nii edasi temal hobusel ütles nagu mad, pühendan oma lastele sellest kasvanudki viis, temal ja neil on ka päris palju laast ja üks nendest tööd ja see on minu tegi, ta oli, kes, nagu isegi õpetaja seal nivoo, oi see on niisugune nagu kantservad ories, õpetaja oligi, tema alati kutsus tema, tema seletab kõigele, kuidas on vaja tegelikult laulda. Teie vanaema oli tõeline unistuste vanaemaga, no kogu see elutarkus, need on ju järjest kõik kuldsed sõnad, millega tema vanaema ütlesi tsiteerisite, et kas ta luges palju või kust see tarkus temasse võis koguneda, kui need tagantjärele natuke analüüside veel mõni sõna teie suurepärasele vanaemale pühendus. Aitäh ma arvan, see on ikka elu nii, nagu tema ütles, et õpetas tema sellepärast see on nii suur kogemus, tema oli nõukogu igal pool sõitnud ja kui on suur pere, siis sa peadki oskama päriselt elada, sa ei tohi olla halb inimene, sellepärast kui sa oled halb inimene, siis sellel ajal see oligi nii legi paistab ja siin kohe viskavad külas välja või nii edasi. Ja see ongi sellised asjad, mis ei saa kirjutada, sa peadki lihtsalt kuidagi nagu levilaulud, tema laulisid, mulle regisid muinasjutud, tema regis mulle lihtsalt oma elu story nagu selline, nagu kuidas, nagu on vaja Keiduda ja see on minu sees, ma ei saanudki aru, miks ta mulle loeb, aga nüüd ma saan aru, et see on nii tähtis. Ja kindlasti oli teie vanaemal ka loomupäraselt sees selline õilis inimlik omadus nagu delikaatses taktitunne, et teadis, mida need asjad tähendavad. No natukene on teie edasine lauljatee seotud ka veel vanaemaga, selleni me jõuame, aga kõigepealt üldse, kuidas saidist muusik. No ema kohe nägid sealkandis, kus ma olen sündinud, et minu arengule ei saa öelda, kas oli ka lihtsalt, ma ei saa seal nagu vallutada maailma ja tema nägid, et mina olen väga musikaalne laps. Loomulikult, kui võrrelda kaevurid, kes seal elasid, seal oli poisid juba minu vanuses 20 kilo suuremad ja niuksed tugevad poisid. Aga mina olengi selline nagu valge vares selles peres. Ja siis, kui mina laulsin väga ilusti, tantsisin ja tundsin ja minema. Ta mängis klaverit, laulis kui romansid ja siis tema vanem õde juba oma lapsed õpetas Kiievis muusikakoolis, mis on kõige parem kolju. Oinas ütles, tulge teeb ka, hakkab seal õppima. No siis emad tegidki nagu elu, tore. Ma ei tea, mis põhjus siiamaani ei tea, aga need lahutasid minu isaga. Ja siis ema läks elama seal Kiievis, kus õitsesid Tomingas, ostside vanaemaga maja ja mina olin viieaastane, hakkasin õppima muusikakoolis. Ja siis ma hakkasin elama internet, Madis oma kodus ei ole võimalik selle pärast sõita 30 kyll iga päev, eriti talvel. Ei, isegi sellel ajal ei käinud muusik nii nagu praegu üks kord tunnis mõnikord sai, lihtsalt ei mahu siis vussis. Ma ei ole siin selgus, elasid jälle kõik nagu Nõukogude Liidust erinevate, kes Valgevenest, kes on jah, kuskil, kes on isegi kallandas ja inimesed ja suhtlesime kõik vene keeles omavahel mitte inglise keeles, nii nagu praegu inimesed suhtlevad. Indranzani keelseline. Nii et muusikakeskkool tollane, siis edasi muusikaakadeemia. Õppisite trombooni ja kolisema hakkasin vihastane õppima, viiul, aga kui aastane juba, kui esimesse klassi läinud, siis hakkasin blockwlit katseid. Osakond, seda puhkpilliosakond võtsid mind ja seal oligi trombooni. Neljas klaasis kuni 11 astet, õppisin siis pärast akadeemia kantservatori Petrelli Tšaikovski nimelist viis aastat ja peale seda ma saan kõik, ma praegu räägin nii kiiresti, aga deklaratsioon iga aastat see tähendab harjuda, et ma ärkasin alati kell kuus hommikul, isegi kell viis läksin harjutama ja pärast nagu sa lähed koolis kell kaheksa kuni kell kaks oled, kolis tavalised. Sa õpid sellest, kui muusikatunnid ja tavalised tunnid siis pärast jälle muusikatunnid ja siis ongi terve selline elu seal kogu aeg vanad Jekas midagi kuulad kui klassika. Ja kui inimesed, 14 15 16 aastased kuulasid mingi roki ja sellised asjad, mulle see ei meeldinud. Oligi mesilased romansid. Mul oligi sellel ajal plaat. Malinim, ma ei tea, miks mulle see meeldis. Mulle meeldis küll, kuulasin Sotki küll Kulasin estraadi, mis on seotud Ukraina estraadi, ratara ja teised, ma kuulasin ka grimm ja teised sellised välisartistid, mis on nagu minu jaoks kuidagi ma leidsin, mitte ei olnud nagu ministrini, kuule aeg-ajalt kuulasite ja väga palju kuulasime muusikat ja ise ka laulsin. Ma küll ei Menning kitarri, teised mängisingi, Darja ütlesite. Palun laula siis ma laulsin. See oli aasta 1999, kui teie nime sai hakata seostama Ukraina folkrokkansambliga Haida makki. Just mõtlesime, et kuidas me saame muuta Ukrainas elu paremaks. Loomulikult, kui me ise seda ei tee, keegi ei tee, siis ma olen muusik, teised kaunmuusikud, kõik väga head muusikud. Siis me leidsime, et seda ansamblit võiks nimetada Haydamaatid ja teha selline süsteem, et me mõjutame oma põlvkond ja kõik noored, kes nagu hakkavadki armastama oma rahva identiteet, mitte mängida lihtsalt Priit Pokk, midagi Inglismaal, midagi Ameerikas, seda, aga meil on nii suur, kult suur ja kui me arendame seda siis pärast meie riik õitseb, nii nagu me pärast näinud, et Eestimaa juba 2003 oli sellel tasemel näoga tänavamuusik. Romantiline amet sai veel noil Ukrainas elatud aastail teile kaasna tuttavaks. See oli ennem söödav, kui suri ära minu vanaema, siis tema elas sellel hetkel sealkandis onu juures. Ja siis ma peaksin sõitma matustel, aga mul ei olnud raha, sellepärast nagu tudeng õppisin, kolmas kursusel ja veel Ukrainas oligi väga rasked ajad. Kunagi ei teanud, mis homme, kuidas devalveerivad raha, kus midagi osta ja nii edasi, nii edasi. Ja siis viiuldajaid mulle ütlesin, nagu kuule, mine täiendavalt seitse mängijat, nalja teete, ma ei saa seda teha, ma olen klase muusik terve oma elurütmis. Me oleme ka, aga pane ilusad riided, seisa ja mingi trombooniga seda, mis näiteks laulis vanema ema ja seda, mis sa õppisid seda, mis sa tahad öelda. Okei, kus ma seisan, ei tea. Maid ainena leksin ja hakkasingi nagu seda siis ma korjasin raha, ma ei hakanud kirjutama midagi, mis on. Vanaema suri ära, andke palun raha. Lihtsalt mängisin. Hakkasid inimesed, kes on väga kiiresti kõnnivad, peatada, see on suur asi. Tööseisvaid vaatavad nagu isegi niimodi, see on juba nagu terve kontsert. Sa peadki andma neile seda väga suur elamus. Ja peale seda ma tulin tagasi ja hakkasin regulaarselt minema, nagu sellepärast ma sain aru, et ma olen tudeng, Mazan, toimi. Ahah, sellest, mis ma oskan. Ja ma saan teha seda, mis ma tahan just ja väga väärikalt seda teha. Ja oligi tegelikult pöördeline hetk ja kui te vanaema matustel laulsite, see ka sisendas teisse teadmist, et suudate olla solist. Jah, see oligi nagu, just nagu ennem ma õppisin terve jalaga, sellel hetkel minust saigi Salist nii nagu ongi vanaema kaudu, kuidas tema said mulle aidata välja, sellel ajal aitas teid ja, ja ma usun, et tema siiamani jube lihtsalt teisest tasemel ja siis, kui ma mängisin seal tänaval tuli puhkpilliorkestri dirigent küsis, kuule sa nii ilusti mängid, tahate orkestrist mängida? Oma ütlesite, nalja teete orkestris puhkpillimängijad, seal istuvad kolm tunni kotavad ja mängivad kolm moodsid, ma tahan kogu aeg seal olla solist, ma tahan mängida ja keegi dirigeerib mul ja ütleb, kuidas peab käituma, ma tahan teha seda, mis ma tahan. Ma ei teadnud, kes jäävad tembeldatud. Kuule, ma olengi dirigent sellest nagu puhkpilliorkestris munitsipaalorkestrit Kiievis ja ma kutsun sinna orkestrist ups. Aga ma ütlesin, et ma ei taha, sa oledki orkestrist alist. Tee mis tahad, aga ütle ma teen sinu jaoks kõik vahu. Siis ma hakkasin geimasel. Ja tõesti, see oligi nagu ka minu elus selline inimene, kes aidas ka on väga vana inimene ja tugev ja tema just kindlasti seda, mis mina oskan ja toitas, tema isegi maksis mulle topeltkuupalk, keegi teine ei saanud sellist orkestrist, ma ei tea, miks tema nii Toilas. Sellepärast tema nägijat vist nagu et mina vajan seda elada Kiievis, teised elasid Kiievist, neil oli, kus elada, mina peaksin nagu rentima ja no igatahes TEMA toidas ja ma olen väga tänulik temale. Kuidas te Eestisse sattusite? Aida makkidega me tulime mängida Viljandi folkfestivalil 2003 ja solid meie arengus vendi arengus kõige särtsakat aasta. Siis peale seda möll avasid kõigest suuremat laavat ja kuidagi selline läbimurde. Ja me tegime Viljandi folkfestivalil eesti fur kõik nagu kutsunud veel ja veel kolm korda lihtsalt seda ei juhtunud mitte enne mitte pärast rahvas lihtsalt läks hulluks, säde, mis nägin. Ja peale selle on veel üks festival ja sellel oli maja yld, nimi ja korraldaja oligi Terje Trochynskyi Toming kes projekteeris sadefestival ja tema kutsus meid ja tema tuli vastu lennujaamas ja mina tulen lennukist välja, tema seisab, meil võidab vastu siis minu süda Kohilas, kõik see on naine. Kohe teatasite iseendale. Ma iseendale ja aga läinud umbes nagu sama õhtul ütlesin temale. Järgmisel õhtul, sellepärast sellele rektor ei olnud võimalus, meil oligi kontsert ja siis pärast selle Kunsis. Me istusime koos laua ümber ja siis ma ütlesin, kuule saavadki minut, tulevane naine, mis te arvas, teevad, vastas no loomulikult nagu rokkmuusik, nagu võib-olla igal pool iga linnas sellised asjad nagu kuumaga ikka nagu süda, nagu hakkas kakla tekkinud joont Eesti nii. Ja siis pärast kui Viljandist mõne päeva pärast ma saatsin tema koju, oligi täiskuu, siis me kõndisime oma laulisin Tšidugi šasse röövoviga. Me kõndisime oma laulisin. Ja siis loomulikult see oligi juba selge pilt, et tema ei ütle ei, et tema süda oligi juba avatud ja tema saidki aru, et see ongi see mees ja tema tuli Kiievis. Kolm korda. Ma kutsusin kevadel ja pärast fraas suvel, kui oli lõppenud meie tur Juštšenko olid presidendi valimiskampaania Haida magi mängisid 10 kontserdit. Just ja siis viimane kontsert oligi lihtsalt sellel tuuril, Slovakkias ja Tšehhis läksime Salistidega lihtsalt puhkama, tema mine tema naine ja Terje ja siis mina ostsin sõrmused, sõrmused ja mõtisklesime praasilla peale, siis sellel hetkel, kui ma ütlesin temale, siis hakkas sadama vihma, aga minu vanema ütles Ruslan, sa elus teed midagi tähtsat ja hakkab sadama vihma. Teate, see on minu pisaraid, ma nutan, aga ma loodan, et ma olen õnnelik, sellepärast ma läksin loodusele ja see ongi loodusega nagu õnnestunud asina. Et see pidi siis just nii juhtuma ja nii see siis läks. Ja täna on teil tore pere ja kolm last ja kodu on Viljandis. Jah, algusest peale hakkasime elama Viljandis, Terjel oli seal töö, mina tulen ainult trombooniga, mul ei olnud mitte midagi, aga mul usket ma midagi ikka riski pole mõjunud, et ma ei saa elada. Loomulikult sõbrad aitasid algusest ja nagu ma ütlesin, et natuke mul raha oli Ukrainas koridorides õige, oligi nagu naeruväärt. Seda kogus. Hakkasin siin mängida, tasapisi hakkasidki tulema tulema siis lõingi ansambel. Leitigi ansamblis Svjata Vatra. Eelmisel aastal sai Svjata Vatra 10 aastaseks, nii et läheb 11. kuidas Svjata Vatra loomine välja nägi, selles mõttes, et kui kerge või raske see protsess oli, kanna Eestis. Pesti oma ansambel ja no ikka oligi lihtne, sellepärast ma elasin linnas ja elan siiamaani, kus on kõige rohkem folgi muusikuid, seal on aga teine, seal on folgifestival kõige suurem ja minu naine töötas Kaulik folgiosakonna juhataja. Ja siis oligi nagu võimalused inimestega sama kokku ja rääkida midagi teeme koos. Ja loomulikult ma hakkasin mängima Eve Noormets, temale on tantsufestival notafeedava kutsest. Tule mingi trombooniga ja tantsijad teevad oma impralisatset, kuulavad sind, sina kuulad neid ja ma hakkasin mängima ja siis seal oli Kulno Malva ka mingis acardiooniga. Siis ma peale seda ütlesin kuule. Aga mis mind ma tean, enne ma juba tegin Ketlin Jaago, nüüd Ketlin mängib nendega koos Kellina sõbrad mind, kus ma näitasin Elle oma poolt Ukraina rahvamuusika, need on Eesti muusika, siis ma ütlesin, ma tahan teha selline vend, kus on just Me teeme ilmad, pirita sellised asjad, et Eesti ja Ukraina muusika saavad kokku, okei, loomulikult miinust nagu see sõltub kõik, sellepärast mina olengi nagu selle kinni radari tei. Nagu siis ma kogu aeg, don meloodiad, kogu aeg ülesanded nagu, kas selles püügast või selles asjades ja niimoodi hakkaski seatav adra. Ja ma arvan, me olimegi sellel ajal pioneerid ja siiamaani. Me tegime ainult üks multikulti vend, mis on Eestis on olemas ja mis ei ole, et keegi meile maksnud. Palun väike selline projekt, aga see oligi nagu loodud just loodusega. Ja see on väga palju hindavad ja palju folkartistid kasvanud Svjata Vatra, kes loonud oma vendid ja paljud teised vaatasid, kuidas on vaja olla edukas välismaalt ja teenus ratav adrele. Anzori Barkalajal. Juhataja, aga teine, kes avas nagu palju artistidele, uksed, just minna välismaal ja hindama oma maa ja just mitte olla lihtsalt selline nagu ainult mina siin aga olla avatud, et ma ilmunud meil kuulab nagu kõigele nagu sellised, nagu mul ja temal ongi selline maailmavaade. Tänasel päeval on Svjata Vatra koosseis, siis teie, Ruslan ukrainlane ja ülejäänud Ikka on ülejäänud eestlased näiteks Paul Neitsov, tulnud praegu juurde, aga tema juured ka nagu vanaema, ma sain aru, oli kas lätlane, kes tsiviili oligi küüditatud ja said tuttavaks eestlastega, tuli siia ühesõnaga nagu sellised asjad. Kui Martin Aulis, eestlane ja Johan suitsu. Ma lugesin, teil on olnud kõige suurem publik ja kõige väiksem publik. No Eestis, Viljandi folgil kolm või 4000 inimest, suurim oli vist Kanadas ligi pool miljonit, jah, kolid Ukraina. Kevadfestival, mis on sellel päeval, see ei tähenda, et see on meie kontserdil, nagu oligi, nagu alati artistid niimoodi kirjutavad alati ma ei tea, kui palju tegelikult publikuga Viljandi folgil oli see siis teie publik Viljandi folgist tegelikult isegi ei olnud 3000 see oligi üks, nagu esimesed kontserdid oligi, kus Mägi oligi välja müüdud. Peale seda nagu meil pakuti nagu alati Kirsimägi selle pärast, nagu Kaivo meil ei mahtunud, lihtsalt inimesed, see on ajaloos sellel festivali oligi esimene vend, kes nagu tegidki selline revolutsioon. Järgmine Benzo, sellel aastal, Trad, Attack, kes tegid kirsimäel, aga loomulikult see on õige aeg, kui sa mingeid laupäeval kell 10 siis on kõik rahvas, kes on kolm päevad, on siin, siis tema on kohalike ükskõik kes elemendid. Ja teine naljakas asi, et kõige väiksem publik on teil olnud kunagi ühes Pärnu koolis, kus korraldaja suutis ära unustada, et niisugune kontsert selles koolis Nii ta nagu et kui see oligi nagu me tulema, tema issand jumal, ma unustasin ja siis oligi nagu paar korraldajaid ja lapsega, see oli nii tore, sellepärast et meil ei ole nagu sellised asjad, mitte kunagi mul ma ütlesin alasid, kui kaks inimest isegi kulaat temast saada, protsendid, anda oma poolt- ja võtan nendest nagu selle pärast, nagu see ongi energia, mis Me peame vahetama. Kui on 10000 ja nii edasi, see on muud aa siis seal on. Aga me peame arvestama, sellega ei tohi, ootad nagu 300 inimesed, aga tuli 30 siis halb tunne. Ma ei taha esinema, aga miks need süüdi tulema tuligi meid kuulama. Ja pärast tegelikult päris palju selliseid kontserdi siis tuligi rohkem kasu. Sellepärast inimesed, seal on üks inimene, kes pärast muudab sinu elukutseks festivalil või teebki veel suuremad asjad, mis parem, 300 tugevad inimesed siin korraga kuulavad. No teid kuulates ja teie elukäigust siin aimu saades siin Eestimaal elades, et ei teki vist suurt küsimust, kuidas eesti keele selgeks saite, et ega see nüüd väga suur probleeme ei olnud. Tahtmine tahtmine ja loomulikult nagu lapsed mulle aitasid. Meie Nabridel Alatši, käisime nende saunas ja siis need, ütles Ruslan, ütle tere õhtust õhtusse on kõige raskemaid nagu nii-öelda eriti, kui sa tunned, nagu Ukrainas on, meil ei ole sellisel ö-tähte teistmoodi seal iga Ukraina rivid. No mine juba tegelikult nagu juba muutun seda vahel Ukraina ja ja Eesti vahel ja siis teistmoodi. Need jubedad esitasid pärast oma lapsed ja ma kogu aeg tahtsingi ja käisin akadeemias. Seal oligi üks kord nädalas üks tund, kus oligi inimesed, kes õppisid seal Ida-Eestis, neil oli võimalus rääkida õpetajaga ja siis tema õpetas meilt nagu natuke grammatika E nagu Eesti. Ja aga ma algusest õppis seal võib-olla 30 lehed ja pärast ei ole haiga. Hakkasingi suhtlema, lihtsalt inimestega. Ei karda, tegime, viivad põhioled nii nagu laps, laps ei telliga, tema õpib, ongi sama asi nagu muusikat, kuulan, kordan aha. Ja siis nagu praegu mulle ütlevadki. Et mina räägin nagu sellised vendid, mis on issand jumal, mõned eestlased ei oska rääkida, sellepärast ma kuidagi kuulsin, et selline arukas inimene, ma nagu salvestasin seda ja katsetanud õigel ajal. No nii ta ilmselt kõige paremini näebki, et te elu käigus suhtlemise käigus lisaks te olete musikaalne inimene, et räägitakse, et ka siis jääb võib-olla uus keel paremini külge, aga kodus räägitakse teil nagu ma olen aru saanud siis kolmes keeles vene, eesti ja ukraina. Kas vene keel veel tuleb käiku siis, kui on külast, ei, ema. Ja kui minu ema tuleb, siis tema räägib lastaga. Loomulikult räägibki tõrjega ja emaga tasapisi õpib, tema juba saab aru eesti keeles, aga no loomulikult vane inimene juba nii raski temale, seda eriti kui võib-olla, kui tema elab siin kogu aeg, siis juba me räägime siis tema hakkabki seda paremini ja hakkabki rääkida. Aga niikaua, kui tema elab siin ainult kaks-kolm kuud, siis lihtsalt ei ole seda võimalusel. Ja kui räägite minu emakest kõrgharidus saanud ja tema väga hästi jääb nagu vene kultuurist, ukraina kultuuris ka loomulikult tema lastega räägib ukraina keeles, kui majudeni emast toob, need on ainult ukraina keel, sellepärast mina olen siin. Okei, okei siis me räägime nagu nendega ukraina keeles. Ja no aga see ongi kogu aeg lülitad välja. Minu jaoks ongi, kui Eesti ja Ukrainas ongi, saab öelda nagu emakeel, nagu sellepärast on nii, nii lihtne minu jaoks. Ja ema käib siin üks kord aastas, mõnikord kaks korda aastas, praegu lihtsalt tema, eestlased, mis seal apollos, temal on halb tervis ja siis ta peabki vaatama teema, kui me käisime sügisel, turg, meil oli seatav adraga Surtur Euroopas siis tema tulija aitas, istus kaks nädalat siin ja peale seda tulimat Timur oskab kirjutada vene keeles puhtad, kõik asjad nagu räägime nii puhtad gara. Ennem ei suutnud öelda mitte ühtegi seina rohkem nagu Ukrainas tähendabki lapsed selles vanuses neli astet ainult anna ainult anne siis need võtavad seda pärast ainult kasuks. Kui vanad lapsed on kõik, Timur, saine Lipp, kuuendal novembril siis ruutel, varsti tuleb sünnipäev kaks, teisel detsembril. Temast saab 11 ja kirgi, v8 tulebki üheksa ja lapsed käivad eesti koolis loomulikult Eesti koolis, nagu need ikka nagu põhiKell saabki öelda, et eestikeelne omavahel räägivad. Aga kui on vaja rääkida nii nagu on juba kaval nagu et keegi ei saa aru, siis nad räägivad omavahel ukraina keeles või, või vene keeles nagu, kui on noh igatahes need suudavad juba oma salakeelt kasvatama, kelland are palju keeli osata, eks õilise Kell ka õpivad loomulikult nagu sellepärast kolis. Kas tema tänases Eesti kodus peate kinni ka mingitest ukraina traditsioonidest, rituaalidest, rahvuspühadest? Lõppude lõpuks ukraina köögist algusest peale, kui ma tulin, siis ma hakkasingi pidama esimesest päevast kui Ukrainata juhet ja siis on Eesti püha ja siis mehe teriga nagu regisime. Mis on erinevused, mis on sarnasused ja peale seda, kui on juba oli loodud vend ja on selline augusti pulss Viljandis programm, kus kolikontserdid. Ja siis ta mõtles välja senine nagu kuule, aga tema on selline nagu tund. Et sina hakkad õpetama just seletama, nagu kolis seal kodus teid nagu koolis lastele ja me hakkasime käima nii nagu ma ütlesin, keriga koos seda kava ja siis kutsusin kulla ja kullaga. Me käisime tema regis nagu kuidas, nagu Eestis näiteks nagu meil kutsuvad nagu praegu, siis on kadripäev, me räägime. Missugune kadripäev on näiteks Ukrainas sandid, millal käivad ja kuidas siis mängima, näitama rahvapillid, räägime sellest. Ja loomulikult see ei ole ainult nagu kontsert, aga see on kogu aeg nagu kodus. Kui lapsed, siis need oskavad teha oma käega vareenikud, miks varjanikud? Sellepärast häälsed teevad vareinikud ja need sümboliseerivad kas kuu või paned kaks varingut kokku, see on juba päike ja pannkoogid tatrajahust pannkoogi, sellepärast vanasti teinud ukrainlased pannkoogid tatrajahust ja need teevad kui eestitoit, kui Ukraina toit ja hommikul Kimura ärkas kell seitse, nagu oli vaja seal ja ema küsis nagu, mis sa tahad. Ema, ma tahan portlikud, vorsikud. Kane ema läks ära ja mul ei olnud haige mulje, oli just tuur trio romansid ja mina ei ole teinud oligi nagu nii palju kontserdid, aga need igatsevad neile nii meeldivat ukraina porist meeldivat, teised ukraina rahvatoidud ja, ja muud asjad. Need uhkusega panevad näiteks esimesel septembril ukraina rahvariided, kui lähevad kooli ja panevad ka niimoodi, et seal eesti rahvariided ja panevad Ukraina kokku ja vot sellised asjad jäävad nagu ise juba kombineerivad, need küsinud isa, kes muidugi oleneb, kui hakkas, nagu kõik, me teame, et hakkas sõda, ukrainlased, küsisin. Iisak, kes me oleme? Vaidlesin, ma arvan, te peate ise algusest aru saada, kes te olete. Aga mul on hea meel, kuid teist kasvavad väärikad ukrainlased ja väärikad eestlased ja te saate aru, et kui te tulete Ukrainas, keegi ei ütle, te olete halb ukrainlane, kui te elate Eestis, keegi ei ütle teile, te olete halb eestlane, väga huvi. Et väga tore kombinatsioon, eks ole niimoodi, et nii ühte kui teist ja mõlemast parimad jooned Nii nagu mind nimetas kultuuriministeerium kaks aastat või kolm aastat tagasi andsid mulle selline tunnistus, et minul on aasta rahvadiplomaat, sellepärast ma ühendasin nii, nagu minu lapsed edasi ühendavad. Aga mina ühendan nagu Ukraina rahvakultuuri eesti rahvakultuur ja aitan kõigele, nagu seda mõista. No ja vähe sellest eelmisel aastal pälvisite teie Ruslan ka valgetähe viienda klassi teenetemärgi. Aitäh, see on kõik nagu sellest, mis olen teinud selleks, et kõik aastad eesti endeid vägagi omaks võtnud Eesti president Toomas Hendrik Ilvese märkas, sellepärast see on ikka nagu suure asi ja seal on ka oligi seotud ka küll sellepärast, kuid küsinud, mis ukraina kogukond arvab, kas Ruslan lapsed ja siis need ütlesid kõik ka, et läheb hiigellinnale. Suurepärane, aga otseloomulikult ei lõpeta me oma tänast kohtumist ilma lauluta verivärskelt plaadilt romansid. Alguses juba kuulasime ühte lugu ja millega? Me lõpetame selle saate Nooni nagu mina laulan seda, mis mulle vanaema laulis, siis võiks lõpetada sellega, mis on ainult üks laul tuli Bladial, kus me kutsusime minu tütre Ruthi laulda. Laulu nimi Jomptoni Prišov, miks sa pole tulnud kuigi kuule, tahavad teada, kuidas see kõlab eesti keeles, Anzori Barkalajal kõik ukraina lood tõkis ja siin plaadis saabki leida kui Ukraina variant ja eesti variant. Ja nüüd me kuuleme Ukraina variant, kus laulab minu tütar ja mina temaga koos Suur tänu, Ruslan Trochynskyi saatesse tulemast. Veel olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba ja kuulame siis seda laulu, aitäh. Kuule, armsad, kuule jällegi särge.