Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Ja jätkame ikka oma teemaga, milleks on filmikunst. Ning me oleme ikka niimoodi toimetanud, et vaadanud natukene ajas et ja ajas tagasi. Ja meil oli ka päris palju juttu revolutsioonieelsetest, seitsmeteistkümnenda aastaeelsetest filmidest ja miks me oleme seda teinud, sellepärast et nii mõne filmi, näiteks kui me rääkisime solka, kuld käekesest viis meid varasemasse aega, et juba niivõrd huvitav persoon tahaks natukene ka temast rääkida, ahvatlused on suured või kui meil on olnud, tulenes näitlejast lavastajast, aga tema loomingutee sai alguse juba enne oktoobrit siis oli ka mõistlik rääkida see eellugu ära, sellepärast et väga paljud ju need inimesed ei alustanud oma tegevust. Need inimesed, kes meil on praegu olulised, kui loojad kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel. Aga seal on ju kõigil ka oma eellugu. Ja veel üks põhjus, miks oli mõistlik natukene vaadata neid varasemaid. Film seisnes ju selles, et nende filmide kaadrites näeme me inimesi, kes on kuulsad või vähemalt meile enamuses tuntud hoopis teistes valdkondades ja oli ju näide nii maletajad kui Majakovski. Nii et lihtsalt on väga toredaid inimesi vaatamas ka filmirolle mängimas, nii et see oli veel üks põhjus. Ja muidugi siia juurde väga palju, seda interjööri ma ei räägi, mitte nüüd nendes stuudiotes, mis olid lavastatud, aga ka nende filmide tegevus leiab aset suurte linnade tänavatel. Ja taamal me võime näha kasvõi ausambaid, mis hiljem võeti maha, kui toimus suur tsaariaegsete ausammaste likvideerimine, lõhkumine, äraviimine, nii et ka see on midagi sellist, mis on säilinud tänu nendele filmidele ja sellepärast on neid ka võib-olla tore vahetevahel vaadata. Muidugi, millega tuleb arvestada neid filme, hoius, sadu, neid on sadu ja samas säilinud on suhteliselt vähe. Ja tuleb anda au vene kinokunstiajaloolastele. See nimekiri on enam-vähem täpselt ka olemas, nii et põhimõtteliselt, kes tunneb huvi, leiab selle üles. Nii et kogu see loetelu tõesti loetelu, mis sisaldab sadu filme ja nendest kaduma läinud ja säilinud jäljed, kortsioonid on ikkagi pigem, kaldub kadumaläinute poole, nii et rohkem on kaduma läinud enamuses teame ainult mingite kirjelduste järgi ja säilinud on suhteliselt vähem. Nii et see on veel üks niisugune moment. Ja kui keegi tunneb selle perioodi vene kinokunsti vastu natukene sügavamat huvi, siis olgu see nimetatud nähtud neid raamatuid ja artikleid on muidugi tunduvalt rohkem. Aga vähemalt kahte tasuks praegu mainida. See on juba 1963. aastal ilmunud Kitzbergi poolt kirjutatud raamat kinematograafia tore olnud, son rassi, nii et revolutsioonieelse, Venemaa kinematograafia ja teine päris põnev raamat on juba hilisemast ajast, võib isegi öelda meie ajast sal aasta 1998. Ja selle raamatu Tor on Mihhailov, see keskendub peamiselt Moskvale, Amos't oligi keskus, kus filme valmistati ja selle raamatu pealkiri on Raskaa ookeanemata graafiest haaraimask või nii, et vana Moskva Dinamo tograafias siis need lood. Et meil oleks kuidagi natukene lihtsam ja see valik on ju kindlasti subjektiivne, aga siis lasin, et tõmmates seda teemat, kui valida need kõige olulisemad filmid välja. Ja neid asjatundjaid, kes armastavad teha igasuguseid pinge, nimekirju ja päris palju. Ja võtsin aluseks ühe suhteliselt nimeka vene kirjaniku valeerija verbiinina, kes on tundnud just nimelt selle perioodi vene kinokunsti vastu erilist huvi ja on koostanud ka pingerea, kuhu ta on koondanud nii oma arust 10 parimat filmi 10 filmi, kus on parimad rollitäitmised ja nii edasi, no enam-vähem midagi sellist nagu Oscarid, nii et ta on jaganud neid filmidele, mis valmisid enne seitsmeteistkümnendat aastat ja lähtume siis sellest nimekirjast, nii et vaatame, mida ta esile tõstis. Ja tagantjärgi hea meelega võib öelda, et mõned nendest filmidest on meiega poolt juba käsitletud, nii et mõõdame, pole andnud olema just nimelt keskendunud võib-olla olulisematele nendest no mis meil oli ja mis on ka tema nimekirjas. Näitena preili ja huliga on nii, et ka tema peab seda filmi 10 parima hulka kuuluvaks, meie seda nimetasime. Kus siis oligi peaosas Majakovski ja kapada Emand. Kuid selles nimekirjas on ka selliseid, millest meil juttu pole olnud ja tuleme siis nende filmide juurde ning mida õnnestus leida need siis panen jälle sinna Müstilise Venemaa Facebooki lehele. Nii et kui keegi tunneb natukene rohkem kui, siis sealt on võimalik nad ülesse leida. Ja vast esimene, millest võiks siis alustada? Nisukene lõbusama sisuga komöödia, neid on ju ka päris palju. Ja selle filmi pealkiri on majake Colomnas valmis film 1913. aastal. Ja pealkiri juba meile ütleb, kelle järgi või kelle motiividel on see film vändatud ja selleks olnud Puškin. Ei kesta see film eriti kaua, muidugi tolle aja kontekstis 30 minutit on ikkagi päris pikk film. Ja üks selle filmi peaosatäitja on meie vana tuttav temast me oleme rääkinud soni van Mošuhhin. Ja ta oli meil pikemalt siis, kui jutuks oli juba pärast revolutsiooni ekraanidele jõudnud film isa Sergi. Nüüd milline on siis selle filmi lühike sisu, kui keegi ei viitsi vaadata, siis jutustame lühikese sisu lahti. Kuigi kuna tegemist on komöödiaga, siis väga raske on nalja nisukest, visuaalselt tummfilmi nalja edasi anda, sõnades. Aga ma arvan, et meie kuulajatele on hea fantaasia ja soovi korral võib jo silmad kinni panna ja mõttes seda filmi vaadata. Film jutustab, Me Eller ühest eakas lesest, kes elab koos oma tütre parašaga. Ja milles on lese mure, mis on siis kogu selle loo nisukene tõug. Tööd, mida ta peab siis sooritama, majapidamistööd muidugi on arusaamatu, millised need peavad olema, elavad nad kahekesi ja kui seda filmi vaadata, siis pole ka elamine eriti suur, pigem tagasihoidlik, aga ta tunneb, et see käib tal ilmselt üle jõu ja tal oleks vaja b palgata kokk. Aga nagu sealt tekstidest võib lugeda, leida head ja odavat koka on peaaegu võimatu. Ja ta annab selle ülesande oma tütrele, kes siis võiks minna naabrite juurde ja võib-olla naabri abiga siis vastav inimene leida. Naete intriig kuidagi sõlmuks, selleks on meil vaja kujutada ette seda sümpaatset tütart, kellel muidugi on yks kallim ja kallim olla ohvitser. Ja need siis asudes otsima seda okkatekital väga hea idee, et kuidas ta saaks selle ohvitseri tuua siis oma majja. Muidugi ema ei luba mitte mingisugust kuramaaži, mitte kellelegiga ja ta teebki sellele ohvitserile ettepaneku, et see paneks endale selga naisteriided ja ilmuks siis sinna majja selle leitud kokanal. Seal on muidugi väga naljakad stseenid, kuidas ohvitser üritab üritada, tuleb loobuda oma sõjamehe sammust, millega ta marsib ja tütre palvetele ja nende puhul annab ta siis au. Nii et naljakad stseenid iseloomustavad seda filmi. Ja lõpuks ta toobki sel kokahni nimetatud kokassis koju kokkagi mängibki, jällegi seesama Ivan Mošuhhil ja Need toimuvad igasugused naljakad episoodid muidugi sellepärast lesest ema ei saa aru, et tegemist kas talle antakse igasuguseid ülesandeid ja vastsele komöödia kulminatsiooniks ongi episood, kus les kavatseb sauna minna ja siis sadab sellele omakokast abilisele. Kõik saunas vajalikud tarbed oleks kaasas selga pesema, sest tema teadmisel on ju tegemist naisterahvaga ja siis on niisugused igasugused naljakad seelik. Ja kuidas ta vahele jääb. Lesk ja tütar on kodunt lahkunud, on jäänud nii-öelda kokk üksi koju ja nüüd ta siis naudib seda võimalust olla mees. Tal on piip ja asub habet ajama, mis on ju paratamatu, kui sa tahad naise moodi välja näha. Ja vot sel hetkel, kui ta siis tunneb ennast hästiavalt ja just parajasti nagu tol ajal kombeks oli, oli oma lõuapintsliga lahutada tanud astubki sisse lesk ja nähes siis oma kokahabet ajamas ja saades aru, et tegemist on mäega, ta siis pimestab Janoni hädasi ja sellega see film lõpebki, noh, niisugune komöödia. Seda parašad selles filmis mängib päris tuntud näitlejanna tollest ajast, Sophia Kassuarskaja ja tema isa Evgeeniga Slovski on päris tuntud kirjanik ja dramaturg. Aga miks see nimi meil eriti midagi ei ütle? Eriti meile, kes me tutvusime kirjandusega Nõukogude likus variandis, sellepärast et ta teeniscalczaki juures oli tema valitsuse ametnik ja arusaadavalt sellistele kirjanikele dramaturgidele. Nõukogude võim tõmbas kriipsu peale. Tänasel päeval räägitakse dast natukene rohkem. Mis aga puudutab Sophia kaslavskajat, siis peamised rollid ongi tal aastatest 1000 üheksast 13 15. Siis taan päris populaarne näitlejanna, no võib-olla mitte esimese kaliibri, aga üldiselt ikkagi tuntud. Ja hiljem loobub mängimisest filmides ja peamisel tõsineb teatrilaval teatrilaval ja on olnud ka päris nimekas õpetaja. Ja kui jällegi keegi tunneb huvi tema vastu, siis 1974. aastal avalda Teie raamat nii et tema nagu mälestusteraamat ja mis kannabki pealkirja sapiskiginagdris sõnnijalt Kino, näitlejanna märkmed. Veel üks film, milles võib teda näha ja ka selles filmis on ta koos Mošuhhiniga. See on 1914. aastal ekraanidele jõudnud film pealkirjaga krüsanteem id. Kuid seda filmi võib leida ka teiste pealkirjade all ja need pealkirjad meela reedavad võib-olla paremini, millesse film jutustab. Need on pealkirja, baleriini tragöödia või baleriini romaan. Ei hästi lühidalt ka selle filmi sisu baleriin ikka kena noor, imekaunis naine, kes armub ühte mehesse Vladiinerisse, aga see on niisugune kergemeelne mees ja tal on tohutud võlad ja nagu ikka inimene, kellel on väga suur armastus, sellel ei ole ju mitte midagi kahju, mitte midagi ära anda selleks, et päästa oma kallim ja ta on nõus müüma maha kõik oma ehted, peamine Vladimir pääseks sellest võlasõltuvusest. Aga Vladimiri tähelepanu köidab hoopis üks teine neiu ja võib arvata selle põhjus, miks siis nüüd neiud alla paistab, niivõrd armas ja sümpaatne seisneb selles jahtanud, nägus ja kena, aga vast peamine on. Ta on miljonäri lesk, noor lesk ja need Vladimir otsustabki abielluda, hoopis temaga leiad selle tõelise armastuse hülgab. Ja eesmärk on tal muidugi parandada oma majanduslikku seisu selle abielu kaudu ja lõpeb see film väga kurvalt, nii et see ei ole mitte komöödias tragöödia ja baleriin lõpetab elu enese tapuga. Mis need puudu tab, Sophia kaslaskajat siis selles filmis mängida, mitte pearolli saldajale, baleriin tallas kõrvalosas. Seda baleriini mängib senini, meil vist oli Veera Karalli Siinse kaliibri täht. Ja tema emigreerub, tuletame siis meelde pärast seitsmeteistkümnenda aasta oktoobripööret ja tegutses päris pikalt Kaunases ja ta õpetab seal näitlemiskunsti, hiljem hiljem lahkub liini. Kui nüüd tulla tagasi selle filmi juurde Tajal maja Colomnas, siis selle filmi lavastajaks saanud Bioter Chardy nin. Ei, aga temast oli meil juttu, aga kuival produktiivsed tol ajal inimesed olid. Muidugi selle taga on ka nende filmide pikkus, sageli on ikka vaks vahet kassafilmid, filmi, mille kestus on seal poolteist tundi ja seal on veel kõik muusika ja muu sinna juurde käib. Siin on mõned paariminutilised teosed, aga väidetavalt on ta lavastanud 200 filmi. Ja siis me saame ka kätte selle proportsiooni, palju on alles, palju on säilinud näitelaar, tema loomingust on säilinud ainult 34 filmi. Nii et enamus on läinud kaotsi. Nüüd järgmine film, mis on selles Valeria verbiina kümnerevolutsioonieelse parima filminimekirjas ja mille ta esile toob, on 1914.-st aastast Jevgeni Baueri poolt lavastatud Bauer, meil oli tummad tunnistajad. Ja vot selles filmis mängib pearolli üks inimene, kes oli dollar ka väga tuntud. Teda kutsuti tango kuningannaks ja seal Elsa Krüger ja kuidas ta mängib, seda jällegi soovi korral saab meie koduleheküljelt vaadata. Veel üks 10 seas olev film on täiesti eriline eriline ja vajab ka eraldi väljatoomist. Ja see film on valminud aastal 1912 ning selle filmi pealkiri esmapilgul ei ütle meile üldse, Miller ka on tegemist ja pealkiri on kiinomatographilise autorid, kättemaks ja seda filmi, miks see film on niivõrd oluline, seda filmi peetakse vähemalt nii teatmeteosed väidavad maailma esimeseks pikaks multifilmiks. See film valmis täpselt samuti šanovi stuudios, nii et see nimi on meil kõlanud niivõrd palju kordi et on juba arusaadav, milline on selle mehe roll revolutsioonieelses Vene kinokunstis? Ei jaa, miks film on nii eriline või mis seal nüüd on. Kui vaadata neid nukke, asja kohe nende juurde tuleme, siis need nukud on putukad. Väga pikk see film ei ole ja sellepärast soovitan seda kindlasti vaadata. Kellel vähegi aega on, kestab vaid 12 minutit. Ja selle filmi lavastaja on selle žanri vaieldamatu pioneer. Vladimir Starjevitš. Ja kui oluline mees Vladimir stanevitš on selles žanris seda peaksid vast kõige parema kinnitama Walt Disney sõnad, mida ta ütleb tema kohta. Aga tegemist on ju selle žanri vaieldamatu autoriteedi ka meile kõigile tuntud nimi. Eks Starjevitš vast laiale publikule ei ütle mitte midagi, aga Disney filme me teame ju kõik. Ja testija on tema kohta öelnud, et tegemist on maailma amatööridest kõiki, ligikaudu paarikümne aasta ka edestanud loojaga. Nii et ta näeb, et need vahendid või need nipid, need avastuslikud käigud, mida stangeevitš kasutab, et need olid oma ajast niivõrd palju ees. Ja kuna tegemist on sedavõrd olulise figuuriga, siis mõtlesin, et oleks vast mõistlik paari lausega temaga peatuda, natukene pikemalt temast rääkida. Sünniaastaks on 1808 kaks sündis ta Moskvas, ei hakka pikemalt tema lapsepõlvel muidugi peatuma, see viib meid kuskile mujale. Aga päritolu või juured viivad Poola aladele. Poola veri voolab selle mehe soontes. Ja mis nüüd on võib-olla märgilise tähendusega, kui tegemist on veel noore poisikese, aga siis hakkab teda huvitama fotograafia mis ei olegi ju nii imeline, asson midagi uut põnevat, aga samas tunneb Ta huvi väga suurt huviga looduse vastu ja väga spetsiifilist huvi. Nimelt Talle pakuvad väga suurt põnevust igasugused putukad ja nüüd, kuna mina ei oska neid putukaid kuidagi klassifitseerida siis kõik inimesed, kes on selle valdkonna asjatundjad, peavad andma andeks, kui hakkavad tulema igasugused nende jaoks kummalised asjad. Mina ei oska need putukaid kuidagi defineerida. Ja tööle ta läheb pärast kooli lõppu nimetame seda piirkonna muuseumiks ja selle muuseumi tarbeks muuseumit, nagu meil on kuskil maakondades, kus siis on stendid kohaliku ajaloo tutvustamiseks kohaliku looduse tutvustamiseks. Ja Ta otsustab ja pakubki välja, et ta teeks selle muuseumi tarbeks filme, filmiks loodust, mis on ju iseenesest väga Novaatiline tol ajal, nii et mitte ainult külastajad ei näe mingisuguseid pilte, vaid meile demonstreeritakse ka väikeseid filmikesi. Ja need on niivõrd andekad ja niivõrd head et muuseumi direktor soovitab tal sõita Moskvasse ja näidata sealt neid filme. Ja 1909. aastal ta teebki kaks filmi putukate elust ja vot nende filmidega ta siis lõpuks lähebki ikka sellesama Hanshankovi juurde. Jahanshankovil need filmid meeldivad ja me juba tunneme natukene teda, et ta sõlmib nisukesi huvitavaid kokkuleppeid. Meil oli seoses filmiga Sevastopol, kui tuleb meelde kokkulepe, et ningusi saadud Dorise pealinna ja kui ta saab loa, siis on väga tore, aga kui ta ei saa, ärgu tema juurde kunagi Tulkuna enam-vähem sisuliselt samasugune kokule. Starevitšile ühe vana kaamera, mõned filmirullid ja sõlmib temaga kokkulepe, kusjuures ta ennast kunagi ei unusta. Kokkulepe üks punkt on ka järgmine. Et kui nüüd midagi õnnestub, siis kõik õigused kuuluvad talle stuudiole. Ja see kokkulepe oli järgmine, et viie kuu jooksul peab stalgeevitš Valmis väntama ühe filmi. Stalgeevitši ilmub tema juurde Ta 10 nädala pärast, nii et kaks kuud umbes ja toob kolm filmi. Ja need filmid on niivõrd rabavad, et stuudio ja omanik annavad talle täiesti vabad käed teha, mida ta tahab just nimelt nende loodusfilmide žanris. Ja praegu kuni selle hetkeni järgmise hetkeni ei ole veel mitte mingisugust erilist murrangut toimunud, sellepärast loodust on filmitud ka ennast. Hankewitz jutt ja sellega tegelesid väga paljud. Aga murrang toimub tänu heale juhusele, juhusele, kui 1910. aastal otsustab ta filmida ja selliseid dokfilme olen juhtunud nägema ka hilisemast ajast ja ma arvan, meie kuulajad ka. Vaat nüüd ma olen kimbatuses, ma ei oska nimetada neid suuri sitikaid sihukeste sarvedega. Kuidas need siis õige oleks nimetada veel kord, aga vast meie kuulajad kujutavad ette, milliste elukatega on tegemist ja nagu nendes tänapäevastes dokfilmides on näha. Vaata vahel nad asuvad omavahel võitlusesse ja vot need on tal kava filmida nisukest putukate omavahelist kemplemist. Aga selleks, et filmida, on ju vaja valgust, kuidas tänapäeval on lahendatud, ei oska öelda, aga tol ajal tegemist Anjou tavalist kuumust hõõguvate lampidega ja need siis need sitikad lihtsalt muutuvad loiuks ja uimaseks, neil on hea ja mõnus olla seal sooja käes ja miks nad peaksid omavahel asuma võitlema. Ja vot nüüd sattuda sellisesse olukorda leiab stanudkeevitš väljapääsu selles ja seal tal tekib idee valmistada need putukad. Ja tal on vaja, keda ta sooviks filmida nukkudega. Nii et ta võtabki traadi ja muud abivahendid ja teeb siis valmis need nukud, nukud, mis siis kujutavad, näid putukaid. Ja vot nii filmidki ta oma selle esimese nukufilmi, mis kannab pealkirja kaalus servus ja vot seda peetakse maailma esimeseks nukufilmiks. Veel kord jõudsin vaadata ainult mõningaid teatmeteoseid, järsku kuskil on mingi muu informatsioon, aga vaieldamatult, kui sa isegi ei ole nii, et suisa esimene, siis üks esimestest on see kindlasti. See film ei ole säilinud. Sama tehnikat rakendades filmib ta 1912. aastal ja siis jõuab ekraanidele uue teose mis kannab pealkirja imekaunis Lucaniida või vuntsiliste sõda sarvelistega. Ühtedel putukatel on siis vuntsid tõestada sarved ja selle filmi esilinastus toimub 1912. aasta 26. märtsil. Hiljem näidatakse seda filmi ka pärast oktoobripööret. Siis on muidugi pealkiri muudetud, see on väga tüüpiline väga paljude revolutsiooni eelsete filmide pealkirjad muudeti tinglikult ütleme ideoloogiliselt arusaadavateks, no siin ka oli, kurtisaan troonil vihje muidugi sellele, et käsist roolidel on ka seal ei ole korralikud inimesed, seal on ikka midagi sellist. Ka see film ei ole väga pikk, arusaadavalt nukufilm tol ajal ja seda tehnikat kasutades teha väga pikkadena oli erakordselt keeruline, kestab kaheksa minutit. Ja kui vaadata tol ajal ekraanidele jõudvaid filme, meil oli näiteid, siis väga palju nendest, mida ma üldse polegi maininud, aga neid on ju kümned ja kümned. Need olid nisukesed, pseudoajaloolised filmid ja nukufilmi võibki pidada mingis mõttes paroodiaks paroodiaks tol ajal väga populaarsetele pseudoajaloolistele filmidele, name, võime kuidagi aru saada, tegevus toimub siis keskajal ja milles on siis seal probleem, seal suur armulugu? Armulugu? Natukene see kõik meenutab rahvalt ja Juliat kütti, võib öelda. Ühel pool on siis läände sarvedega putukate valitsejanna, muidugi peab ta olema imekaunis Luka niida. Ja teisel pool on siis selle vuntsiliste niisugune tähtis tegelane krahv Rosso. Aga nende vahel seda suurt armastust takistab siis klannide vaheline võitlus, nii et ühel pool on siis need sarvedega sõproloogilisest vuntsidega ja tohutu edu. Nii et selle filmi edu on lihtsalt rabav. Ja seda filmi mina teist varianti ei leidnud, aga kui nüüd meie kuulajad tahavad seda vaadata, siis ka selle panen-panen sinna leheküljele ja see variant on aastast 2012. Ega siin ei ole muud vahet, kui sellele filmile laeb teksti peale üks näitleja. Nii et see on see vahe. Aga mis puudutab filmi kui sellist, siis on originaalvariant ja väga huvitav on seda ka vaadata. Ja miks seda võiks olla topelt huvitav vaadata kogu aega Kiteerin köike vaatama. Sest no filmid on pigem ikkagi vaatamiseks ümberjutustamiseks, siis sellepärast, et tol ajal reaktsioon sellele filmile oli kui millelegi enneolematule. Ja vähe sellest, see, mida inimesed nägid ekraanidel, see ajas need täielikku segadusse. Ja et see on nii, ma tooksin tsitaadi, las tolleaegsest Inglismaa ajalehest, nii et see film jõuab ekraanidele ka väljaspool Venemaad. See on iv ning News. Ja küllaltki oluline tol ajal leht. Ja nüüd tuleb tsitaat otsaga tsitaati väikses tähelepanelikult kuulata. Salavarastad seda kirjutabki nüüd inimene, kes on seda filmi näinud ja millised on siis nüüd tema ees seisvat küsimus. Lesta kirjutab. Esimene on kohe, kuidas see on küll tehtud ja ta ei saa aru, kuidas on küll tehtud, mitte keegi filmi näinutest, need on väga oluline. Ei suutnud seda seletada. Kui putukad on dresseeritud ja ta on täiesti ära petetud siis nende dresseerija pidi olema inimene, kellel on imeline fantaasia, kannatlikkus, nii et ta vaatab seda filmi ja tegemist on ikkagi ilmselt mitte valdavalt ütleme välispoliitikast kirjutav autor, aga vast ikkagi filmides ja ta ei saa aru tal veendunud tontresseeritud putukad. Ja jätkab, et tegelased on tõesti putukad, seda on selgelt näha nende tähelepanelikult vaatamisel, nii et ta ei piirdu mitte pealiskaudse vaatamisega tarneid tähelepanelikult uurinud ja on veendunud, et tegemist on putukatega ja ta jätkab, kuidas seega poleks, aga me seisame kuidagi vastastikku meie sajandi rabava imega Esukale film. Ja jällegi, miks need film on ju tore vaadata, sellepärast et kasvõi kontrollida, kas ka täie saame petetud, kui me nüüd seda eellugu ei tea, kas ka meil jääb niisugune mulje, et need putukad kõik seal adresseeritud ja täidavad tiivalt hästi oma tsirkuses ette nähtud rolle või meie ikkagi saame aru, tegemist on nukufilmiga ja ei püstita enda ees nisukesi küsimusi, aga iseenesest on see tore kogemus. Siis järgnevad samas tehnikas ka teised filmid ja vot nende seas ongi seal alguses mainitud kinematograafilise operaatori kättemaks. Aga ka selline film näit näiteks nagu Kiilia sipelgas, see valmis 1913. aastal, Pealkiri ütleb meile, et son glovi järgi kuid Stareevitš ei piirdu vaid animafilmidega. Ta on lavastanud mitu filmi Gogoli ainetel ja ka nendel filmidel oli väga suur edu ka rahvusvaheline edu jällegi sedasama esimene film pole säilinud ja säilinud on 13. aastal valmistatud tud jõulueelne öö. Ja ka selles filmis mängib peaosa meile juba hästi tuntud Ivan Mošuhhil. Nõid miks veel Onsdarkeevitš? Võib-olla natukene teistest erinev, sellepärast kui ta emigreerub koguse stuudio lahkub Venemaalt pärast oktoobripööret siis väidet tavalt on ta vast ainus vene kinematografistidega, kes kohe saab erialast tööd ja mitte lihtsalt ei saa erialast tööd kuskil abilisena. Vaid arvestades tema rahvusvahelist tuntust, tehakse talle ka kohe väga suuri ettepanekuid lavastada filme peamiselt Prantsusmaal. Ja vot nende filmide seas, mis on tema poolt loodud 1900 kahekümnendatel aastatel. Del, no mitmed on väga edukad, pälvivad erinevaid preemiaid aga tippsaavutuseks peetakse 30. aastal päris pikalt on see film tehtud, valminud ekraanidele jõudnud tund filmivariandis. Reineke Rebane. Ja vot selle filmiga on niisugune lugu. 1937. aastal. Sellele filmile lisatakse heli. Hiljem on kaasada süüdistatud, no võib-olla mitte otse süüdistatud, aga nagu seostatud, et see on valminud Hitleri Saksamaa tellimusel. Ja väga paljud filmistuudiod levitajad on siis keeldunud seda filmi levitama temast. Aga see vast ongi niisugune viimane, tema kuulus film kuidagi viiekümnendatel aastatel huvi vaibub ja millega ta peamiselt tegeleb, ongi reklaamklipid, nii et suured tellimused lõppevad, müüb ka omaneid, nukk, meisterlik nukkude valmistaja ja sureb 1965. aastal ja need unustasin öelda, et see film, mis sai mainitud kiil ja sipelgas on samuti selles nimekirjas, millest meil oli juttu, nii et ka see film on nende 10 kirjaniku arvates parima filmi seas. Need kaks tema multifilmi on siis seal. Nüüd veel üks nimekirjas toodud komöödia on valminud 1913. aastal ja selle pealkiri on onukese kor. Aitäh. Ja selle filmi lavastaja, samuti Bioter, Chardy Lenin. Ja peategelane on niisugune kergemeelne noormees, kelle nimi on juba kergem öko. Ja nagu ekraani sihukestel kergemeelsetel noormeestel andaal pidev raha, häda ja talong, karg, sõbranna mees on sama kergemeelne, siukene paarikene ja muudkui lõbutsevad, raiskavad raha, haara neil ei ole. Aga mis tal on, tal on kolu janu muidugi ürit, siis on ka vennapoega kuidagi õigele teele juhatada ja seal mitte kuidagi ei õnnest. Ja need ühel päeval õnn naeratab sellele Kokolla ja naeratab variandis. Onu lähetab talle kirja. Ta on sunnitud aastaks lahkuma ja kus ta siis lahkub, lahkub ta Pariisist. Ja Pariisis on tal väga esinduslik korter linna südames sihukeses, aristokraatlikus rajoonis ja kokku on tema ainus sugulane. Ja ta pöördubki kokku poole palvega, et selle aja, mida ta veedab välismaal, elaksis kokku tema korteris soojaks sellel silma peal ei anna. Nakku ikka. Ja kokku on muidugi seitsmendas taevas, see võimaldab tal asuda elama piirkonda, mis on tema suur unistus, kuid sa, tema põhiprobleem, rahapuudus ja sellega ei lahene. Ja need tuleb tal üks väga hea idee. Enam-vähem sama idee, mis on meile tuttav sonka kuld käekese variandis, kui ta üüris maja ühele äärus olevale gümnaasiumi direktori. Täpselt samuti otsustab Koko üürida välja need toad, paneb ajalehte kuulutuse. Ja ta üüribki välja leida soovijaid loomulikult ja ühe toa üürib eks mõisnik oma tütrega täis üks niisugune Bogajemlasest, luuletaja ja kolmat Radoa saab endale üks vanatüdruk. Ja mis on siis seal naljakat ja kus siis komöödia algab, aga komöödia algab sellest, et kõik nad seal elavad koos ja kõik aina armuvad üksteisesse ja siis teine kolmandasse ja nii on seal tohutult segadust ja lõpeb see köik järgmiselt. Kohale saabub onu ja nüüd võib arvaatajat onu korraldab suure peabesokologa. Ei, vastupidi. Lõpuks onu näeb, tema sugulasest võib ikka asja saada, mingit pealehakkamist tal ikkagi on. Nii et niisugune positiivne sõnum selle filmi lõpuks aga kestab jällegi seda filmi täis variandis vaadata, siis ka see võimalus peatselt avaneb. Ja sellega võikski lõpetada. Et järgmine kord võib-olla minna selle nimekirjaga. Edasi tahaks nimetada need ülejäänud filmid ja tolle aja väljapaistvat näitlejad, samuti.