Ja rõõm teiega taas kohtuda, rahva teenrid, nagu ikka laupäeviti kombeks, on vikerraadio eetris. Mina olen Aarne Rannamäe tänane saatejuht ja minuga koos kaks head kolleegi. Küll kas on Eesti Päevaleht ja Erkki Bahovski, Eesti Päevaleht, Postimees kaks tuntud arvamustoimetajad, Külli sind ei ole tükk aega kuulda olnud, näha ka mitte. Kus olid ja mida tegid. Jah, see on õige, et ma olin kolm kuud ära, olin Berliinis ühel ajakirjanike koolitusel ja praktiseerisid seal ajalehes Die Welt välisuudistetoimetuses. Vägev kogemus, ma arvan Seda küll, mis kõige huvitavam oli, kui sa vaatasid Berliinist Eesti poole. No ma kõige kõige suuremat kontrasti ilmselt ma tundsin sealse elukeskkonna ja siis selle Eesti oluoludega ilmselt sellele aega ma lõin, pronksiöö sündmused seal olid. Jah, ma olin sellel ajal ära mulle venelaste emotsioone, et istusime kuskil rahulikult õhtul tänavakohvikus ja samal ajal teadsime, et Tallinnas laamendatakse ja kõik need küsimused, mis tulid teistelt ajakirjanikelt, kellega me seal koos oli. Jaa, jaa, väga kummalised ja mõnikord ka väga kummalised, sellised poliitilised soovitused, mida anti näiteks. No näiteks Ungari kolleeg ka ikka Imastel, miks kõikidel Eestis elavatel venelastel ei ole kodakondsust ja arvas, et tuleks kõikidele automaatselt anda, aga see ei olegi võib-olla kõige kummalisem kõige üks kummalisemaid asju, mida me seal kuulsin, oli ühe kohaliku ajalehe, mille nimi on didaagestajaid. Et see on selline kasvava populaarsusega ajaleht on just selliste roheliste ja vasakpoolsete hulgas populaarne. Üks selle ajalehe toimetaja pidas mulle ja minu teistele eesti kolleegidele pika loengu sellest, et miks kolm balti riiki peaksid moodustama nagu ühe riigi. Ja tegi selgeks, et see nad on eraldi, ei ole majanduslikult ega poliitiliselt otstarbekas, et selle peale ma küll olin väga imestunud, et ühe ikkagi suhteliselt lugupeetud ajalehe toimetaja sellist juttu ajada. Huvitav, kas Austria Saksa liitriigipeaks uuesti moodustama, küsiks ma selle peale? No ei tea jah. Pärast esimest vaenlased teatavasti see Austria Saksa liitriigi idee ju keelati ära, et ja see oli ka põhjuseks, miks üldse need sündmused hakkasid toimuma 38. aastal, mis toimusid, aga. Aga ma arvan, et praegu jah, tundub see idee päris hullumeelsena Euroopas, kui sellest hakatakse, et ega ma seda tõsiselt küsinudki lihtsalt mõnikord tõesti on, on kummastav, kuulda ja lugeda ja, ja teada saada, kui, kui vähe ikka noh, ajalugu teatakse ja kui vähe teatakse nendest inimestest, kes tegelikult elavad sul kõrvaltoas siinsamas Euroopas, eks ole, rääkimata muust maailmast. Jah, ja see oli ka küllaltki mõtlemapanev, kuivõrd väga nagu eeldati, et meil on nagu siin väga tugev mingisugune balti identiteet näiteks ka siis, kui ma olin seal Lädi väldi välisuudistetoimetusest, siis seal mulle alguses üritati selgeks teha, et räägi kunagi Balti riikidest eraldi. Me räägime nendest ainult koos, et nad on nagu üks tervik. Et ilmselt eeldatakse, et meil on see identiteedi ühisidentiteet tugevam, kui see tegelikult on, ja sellest võib-olla ei mõisteta, et, et me oleme võib-olla palju lähedasemad Soomele. Ja kui ma tegelikult enne küsisin sinu käest, et kuidas nagu eesti asjad paistavad sealt kaugelt ja suurest maailmalinnast, siis ma mõtlesin hoopis seda, et et kui sa oled Eestist ära ja vahel tuled siia tagasi, noh näiteks Eesti õhu kindlasti madal ja võtad Eesti lehe, eks ole, noh, nüüd ei ole enam tänaval probleeme, saad nagu interneti kaudu vaadata ka varem ja vanasti, kui, kui internetti veel ei olnud ja siis võtsid Eesti lehe ja mõtlesin, et issand jumal, mis asjadega nad seal tegelevad. Kõik see tundus nii tühine, nii täpess kõige selle kõrval, millest nagu maailm hingab Ja ma tunnistan ausalt, et pronksmehe asi tundus ka tegelikult naeruväärne ja tühine. Aga siis, kui sa juba tagasi olid, siis meie valitsusel sai kolmest partnerist koosneva valitsusel sai siis päeva täis ja nüüd võikski neid vist nimetada mitte enam hambad, ristivalitsustest, hambad risti läksid nad nagu koalitsiooni, aga, aga nüüd neid nimetatakse vist rohkem nagu pronksi. Pronksiöö valitsus ja selles on muidugi oma oma tõtt, sest et ega ma ei tea, kuidas teile tundub, aga aga mulle küll näib nii, et ega seal rohkem nagu midagi domineerima pole pääsenudki, kõik, kõik on nii-öelda nende kahe aprilliöö järelmid, mis, mis seda valitsust praegu nagu toidavad. Jah, no see on tõesti see, et, et noh, võib rääkida igasugustest seadustest ja asjadest, mida valitsus on ju tegelikult sisse viinud tulumaksuvabastusest ja, ja jätkuvalt tulumaksu alandamisest, aga põhiline on ju see, mis on valitsuse tegutsemisele pitseri jätnud. Need tõesti need pronksisündmused ja see on ka põhjus, miks valitsus ei ole saanud seda tavalist sadat päevakriitikavabalt tegutseda. Et juba enne pronksisündmusi pronksisündmuste Itaalia pärast pronksisündmusi sai ju valitsus igasugust kriitikat ja mitte ainult väljast, vaid ka seestpoolt kriitikat, et selles mõttes on valitsusele väga vähe aga antud, et on kohe pidanud hakkama tegutsema ja ja noh, raske on öelda, missugused on nüüd selle valitsuse stardipõhjused siis edasiseks eluks, et kas, kas see, et valitsusel ei olnud mingit aega enam, liitis selle koalitsiooni paremini ühte või ilmnevad hiljem mingisugused vastuolud? Eks me, näe, ma arvan, et sügisel läheb see poliithooaeg uuesti täiel määral käima ja siis võib-olla rohkem järeldusi teha. Raske elu ja tavaliselt kuriteod ka liidavad, jääte. No ma ei ole siin nagu päris kindel, et kas saab öelda, et valitsusele ei ole antud aega, pigem on võib-olla see, et valitsus ise jätnud endale aega, sellepärast et see kriitikavaba aega sellepärast et et pronkssõduri ümber toimuv oli ikkagi nemad, nende algatus oli see ikkagi ja ütleme siis hakkas muidugi pihta juba tükk aega enne valitsuse moodustamist seda teemat valimiskampaania ajal. Expluateeriti. Ja aga noh, see on niisugune formaalne lähenemine, et 100 päeva ja enne seda pärast enne pärast, et kes seda nüüd kritiseerib või no kes seda nüüd valitsust meil ikka nüüd nii väga kritiseerinud on, noh, ajakirjandus natukene nokkinud, aga, aga üldiselt ütleme vähemalt kuu aega pärast seda, kui kuni mai lõpuni tegelikult ka ajakirjandus hoidis ennast tagasi. Imelik enesetsensuur hakkas kehtima, et, et noh nii niigi raske aeg aeg, et, et miks me peame seda siis meie enda valitud valitsust nüüd siis väga siis kritiseerima. Ja, ja opositsioon, Mul on opositsioon, opositsioon on, tegelikult peab ikka ja jälle siin aastate vältel kurtnud selle üle, et Eestis on see opositsioon kuidagi nagu marginaalne, et, et ükskõik, kes seal parasjagu opositsioonis on, tema hääl on niisugune rohkem nagu virisemine, kui, kui ja, ja kui virisemine, kui on ka väga konstruktiivset kriitikat tehtud, siis valitsev koalitsioon lihtsalt sõidab oma masinavärgiga temast üle ja, ja see jäetakse nagu tähelepanuta. No 100 päeva on tegelikult ju väga lühikene aeg ja tõesti need pöördelised sündmused, mis, mis meie, mees, meie silmaluugid nagu avasid lubanud teha niukseid, tõelist kriitikat. Ja no suvine suvi pealegi. No üks asi, mis selle valitsuse puhul väga selgelt silma torkab ka näiteks järgmise aasta riigieelarve tegemise valguses, on see, et et Mulle tundub küll kohati, et see valitsus mõtleb rohkem nende üksikute erakondade huvidele ja igaüks enda valimislubaduste täitmisel, eriti siis võimsate on seal esindatud Reformierakonna valimislubadused, kui ütleme ühiskonna ja riigi pikaajalistele huvidele teinekord. Et kui me vaatame kas või näiteks seda, mis toimub sotsiaalministeeriumi eelarve koostamisel, millest on olnud juttu, siis sisuliselt sotsiaalvaldkondade kulud kavatsetakse järgmisel aastal külmutada tänavuse aasta tasemele, ehkki on selge, et et hinnad tõusevad, mis tähendab reaalhindades tegelikult kulude kulude langust ja siis kogu lisa raha, mis sinna läheb, on sisuliselt suunatud ainult ühe valimislubaduse ehk siis vanemahüvitise pikendi pikendamise pikendamisele. Ja, ja osa lisaraha läheb muidugi ka nagu pensionitõusuks, mis tuleneb omakorda seadustest. Et minu arvates nagu selline ohtlik tendents, kus kus parteid mõtlevad ainult sellele, mida on nagu ilus ja tore valimiskampaania ajal müüa ja samal ajal on ministeeriumidel on sadu tuhandeid tegevusvaldkondi, mis kõik vajavad raha, mis kõik vajavad tähelepanu. Aga kui neid Lähevad lubadusi täidetakse nende paljude muude väikeste valdkondade arvel, siis on see väga ohtlik ja kahetsusväärne. Ehkki raputasid vahepeal pead? No ma raputasin, sellepärast Pealt tõepoolest valitsus ise kindlasti algatas pronkssõduri teisaldamise, selles mõttes on küll eri null õigus, et valitsus ise paljuski süüdi selles, mis juhtus, aga lisaks siis ka ainult valitsuse süüks panna, et seal olid ka ikkagi muud asjad ja ja, ja, ja noh, eks see töö Piiri taga ju ka käis, ma mõtlen just Venemaal kuidas neid asju nii-öelda teravdada, et, et selles mõttes oli see protsess oli mitmenda mahuline ja ma ei taha kindlasti hakata rääkima siin Reformierakonna stiilis juttu, et kavandati mingit riigipöördekatset või et see on väga sarnane sellega, mis toimus 24. aastal, aga miga midagi ikkagi kavandati, ei saa nagu silmi sulgeda selles, et ja noh, Moskvas ja siin vene saatkonna siis üht-teist ja teati. Aga teisest küljest jah, loomulikult, et see, et valimislubaduste täitmine iga hinna eest või, või selliste oma erakonna huvide ajamine see on, küll paistab olevat selline joon, et ja, ja see põhimõtteliselt saigi olgu seesama pronkssõduriga, et Andrus Ansip raius kui rauda enne valimisi, et pronkssõdur tuleb teisaldada ja ta sellega täitis. Ja põhimõtteliselt siis näib, et valitsus on nõuks võtnud, et sama tuleb teha siis ka kõikide muude asjadega, et ja, ja see valimiskampaania nagu kestaks edasi Et sinu jutus kõlas sõna nii, mis on mida võib mitmeti mõista. Et kui, kui mõnede arvates Ansip on milleski süüdi, siis samal ajal valimistel, eks ole, said oma nii palju hääli, kui palju me teame täpselt kõik kui palju sai. Ärme hakkame seda üle kordama ja kui me vaatame praeguseid viimaseid küsitlusi, siis valitsuse tegevust nii aprilliöödel kui ka kui ka praegu hiljem, eks ole, kaks kuud isegi rohkem toetab juba vaata et neli viiendikku ringkonnast nagu mitte neli viiendikku, siis kaks kolmandikku juba kindlasti, eks ole, seal protsent kuskil 70-ga kõigub. Nii et selles mõttes noh, poliitikule Ansipile on, on praegu nagu raske midagi ette heita, me võime ette heita hoopis muid asju. Jah, no ma mõtlen, et see ongi jätnud see väga raskesse olukorda, et kõik see pronkstaust ja, ja, ja Venemaa käitumine, et kui kritiseerida valitsust, siis saab ju alati kedagi süüdistada vene vindis olemiseks, et kritiseerida Ansipit, kritiseerid, valitsust, järelikult oled Moskva agent ja kiire kõrvalehüppena ütlen, et see põhimõtteliselt on see vaidlus küll otse ära selle vaidlusega, mida me oleme siin ka suvel nüüd näinud. Mis puudutab Konstantin Pätsi rolli. Et nüüd on siis ilmnenud, et Magnus Ilmjärv, kes paljastas põhimõtteliselt Konstantin Pätsi raha saamise Moskva saatkonnalt võib-olla eksinud mõne dokumendi tõlgendamisel ja seal on siis ilmsiks teinud Jaak Valge ja aga põhimõtteliselt seesama joon, et kui kritiseerid Pätsi või, või näitajad Pätsi, mitte sellises rollis, mida aastaid on temast lugupeetud, ütleme, väliseesti ringkondades ja siin samuti siis saab samuti märgi külge, et olete Venemaa agente, õigustajate, Nõukogude Liidu käitumist kolmekümnendatel aastatel, aga see ei ole nii automaatne. See ei tähenda seda, et kui Pätsi kritiseerida, et Nõukogude Liit oleks olnud midagi head et vastupidi, ja nüüd tagasi tulles siis tänase päeva juurde, et sama moodi, et, et see, et valitsus on käitunud halvasti või ütleme mõtlematult rutakalt mõnes olukorras ja kui sellest kedagi kritiseerima veerida, siis ei tähenda see automaatselt seda, et keegi vene agent Jah, et, et see, et ma olen täiesti nõus sellega et kui me vaatame seda asja ainult teeme pragmaatiliselt arvamusküsitluste vaatenurgast, siis tõesti Ansipile ei saa midagi ette heita. Aga samas siin tõesti kehtibki selline seaduspära, et, et pärast kriitilisi raskeid olukordi tavaliselt suurenebki inimeste toetsema valitsusele. Saabid on küll äärmiselt erinevad, aga on ju me kõik teame, mis juhtus Ameerikas pärast üheteistkümnendat septembrit, kuidas siis oli ka väga suur toetus valitsusele ja samamoodi võeti sealgi kasutusele selline Ja kust see toetus praegu on jah, täpsed edasi edasi küsida, eks ole, ja samas kasutusele teretada paariline skeem, et kes, kes ei ole meie poolt, on meie vastu lausa tsitaatsõna pärast. Jah, aga ma võin kiiresti öelda, et Putinile toetus püsib kõrgena. Putinil tõenäoliselt ei ole ka suuri katsumusi veel olnud. Küllap needki tulevad, aga vastupidi, peaministrite saab alati kritiseerida ja peab kritiseerima see ebanormaalne, kui, kui poliitiku suhtes ollakse kriitikavabad. Kas olla nüüd nõus Edgar savisaarega, kes ütleb, et isikukultus on tulekul? See on nüüd nagu nagu hoopis teine asi. Ma arvan, et pigem on sellise poliitika jätkamisel oht selles, et, et see koalitsioon õige pea laguneb sellepärast et kui Reformierakond jätkab oma partnerite nii-öelda juttu mitte kuulda võtmist ja, ja siis siis noh, raske ja nad lähevad mööda tuleb, tuleb sügis, tuleb talv ja, ja eks siis ka nii sotsid kui, kui IRL hakkavad mõtlema, et, et varsti on uued valimised tulemuse tulemas ja kui need tõesti jätkamegi niimoodi, et me oleme nii-öelda see peksupoisid või meie meie huvisid või meie Ove piisavalt ei arvestata, siis tuleb ka õige pea tüli majja, nii et ma usun, et ka Reformierakond õige pea seda mõistab, kui, kui ta tahab muidugi jätkata nende nende partneritega. Jah, no eks see sõltub ka mitmest nii-öelda olukorrast kindlasti Eesti majandusest, kui majandusel läheb hästi, siis võib-olla suuremaid lõhes ei ole need nii-öelda need lõhed, erimeelsused susisevad kuskil pinna alla, tõesti on mingi asi pauguga lõhki läheb, siis siis hakatakse otsima süüdlasi ja, ja, ja ja no eks siis tulevad ka sellised suuremad erimeelsused ja teine, ilmselt on välispoliitiline olukord, et kui ikkagi selline noh, olukord tekib, kus Eesti satub näiteks mingisse välispoliitilisse isolatsiooni, kui Venemaal õnnestub Euroopa partneritega üle Eesti mingis asjas kokku leppida ja see võimaluse sugugi väike. Ka siis võib valitsus olla lõhkise küna ees. Ja et praegu need esimesed arengud, millele Erki viitas, on küll väga murettekitavad, ehk siis mõjutab majandust. Et ma ei pea silmas mitte üksnes seda võimalikku kinnisvara krahhi, vaid ka näiteks mitmeid muid valdkondi nagu näiteks seegi, et see kavandatav CO2 kvootide jaotuskava, see tähendab seda, et meile on kus Euroopa komisjon tahab oluliselt vähendada Eesti kvoote, seni on Eestisse voolanud sisse miljardeid kroone nende kvootide müügist ja, ja nüüd me jääme nendest lihtsalt ilma, et valitsus sai siin võtta eelmisel majandusaastal Eesti energiast väljapool miljardit krooni. Mis tulenes siis ilmselt peamised nende kvoodi müügist, nüüd jääb, see raha oli ikka sära, samal ajal valitsus on andnud lubadusi. Tulumaks alaneb, et ma usun, et see riigi riigi Riigi rahakoti. Et Sampo hakkab nagu vaikselt ahtraks jääma, aga öeldakse, et see, see, see pirukas ei ole enam nii rasvane. Kust, kus tulevikust võtta, saab jääjad väljas, apteegist. Ja pluss veel see ka, et kui viimastel aastatel on see majanduskasv paljuski tuginenud sellele, et, et euroala intresside oli nii madalad, siis need on ka nüüd juba peaaegu kaks korda tõusnud ja meile voolaga enam nii palju odavat raha sisse. No võtamegi jutus suuna võib-olla tõsisemate asjade juurde, kui, kui niisugune vaikne koalitsiooni või meie opositsiooniteema, et need on, need on tegelikult kogu riiki ja ühiskonda puudutavad küsimused. Energeetika on kindlalt teema number üks, praegu võib-olla ma ei tea Eestis sisemise stabiilsuse seisukohalt integratsioon hetkel veel on nagu olulisemal kohal, aga aga energeetika on selline, mis, mille, mille mõjud ulatuvad aastate taha. Ja, ja selleks et elada sama valges ja sama soojast taas. Tuleb mõelda juba praegu, et see tõesti see tuba oleks sama valge ja soe ka aasta või ma ei tea, 2015 2020. Ja nende otsused tuleb praegu langetada ja see süsihappegaasikvootide küsimus on, on üks väikene kyll tegelikult ju laiemast probleemist. Välisminister Frank-Walter Steinmeier käis, käis Tallinnas ja, ja väga huvitav oli vaadata, kuidas tema käiku meie pressis pikendati, mida sealt eelistati välja tuua. Huvitav, et just teie mõlema lehed tegid seda nagu, nagu täiesti erinevast vaatenurgast. Postimees rääkis rohkem nagu nagu, nagu rohkem Steinmeieri, et, et gaas on väga tähtis ja, ja Eesti ei peaks nii jäigalt gaasile Läänemere gaasiturule vastu olema. Päevaleht võttis niukse radikaalsema suuna, rääkis sellest, kuidas Saksa välisminister käisid ülbitsemas oma tuttamist kummaski? Jah, lasteaiajärjeroll on ju väga-väga nii-öelda mitmepalgeline, et tõepoolest tal on märk küljes on Gerhard Schröderi kantseleiülemaks olnud ja noh, Gerhard Schröder on Eestis ju peaaegu päris just nimelt ja teisest küljest Steinmeieri oli ka oma väike roll pronkskriisi lahendamisel, kus ta aitas siis vahendada Eesti ja Venemaa suhtlemiste kõnelusi ja see roll oli muidugi positiivne. Steinmeier oli ju siis Euroopa Liidu eesistujamaa välisminister ja seetõttu oli tema roll kaalukam. Et et Ma kardan, et siin on võib-olla mingi diil, et, et selles mõttes, et Steinmeier lubas eestlastele toona, et suudab tõenäoliselt maha rahustada või vähemalt vähemalt kuidagi seda vastuolu pehmendada ja, ja see ilmselt ka õnnestustesse Nossid aktsioon Moskvas lõpp, kas Eesti saatkonna juures ja, ja, ja, ja nii-öelda vastastikuste süüdistustest loobuti ja loobutud, aga aga noh, sellise füüsiliselt vägivallaga ähvardamine, sest kaugeneti teisest küljest või Steinmeier siis lubada midagi ka Moskvale maha, ma kardan, et see, see on vägagi tõenäoline ja, ja see ilmselt ongi see sõnum, et, et pärast seda, kui Ansip ütles, et temas rööderiga ei kohtu, siis keegi pidi selle sõnumi Eestini toimetama, et see gaasitoru on ikkagi tore, hea asi ja ilmselt Steinmeier siis võttis selle rolli enda kanda. Siin on ütleme positiivne selle asja juures see, et missuguse riigi välisminister nagu seda on, eks ole, Saksamaa välisminister tuleb siia väikest Niukest liitlast täpest isiklikult. See on nagu, nagu positiivne, eks ole, et noh, peetakse ikkagi vajalikuks, et siia ei saadetud mingisugust ase ja muid tegelasi. Aga aga tema sõnum oli ikkagi väga selge, et jätke seevastu punnimine ja jutus olevad viited sellele, et ida, Ida-Euroopa noh, on nagu takistuseks millelegi suurele, eks ole, suurriikide huvidele oli oli ka täiesti selgelt olemas. See on seesama, mida Venemaal geniaalsed Ida-Euroopa on siin nagu mingi pidur, mis takistaks suurepärast koostööd Euroopa Liidu ja eriti Euroopa Liidu suurriikide ja Venemaa vahel. Et, et siin on mingid pidurid, noh sama saab öelda ka selle kavandatava raketitõrje klaaside kohta Poolas, Tšehhis, et Poola, Tšehhi tegelikult on ise nagu suured pidurid Euroopa Liidu ja Venemaa koostööle. Ja veel kõik see juurde, mida Saksa sotsiaaldemokraadid arvavad koostööst Venemaaga. Kui ei ole ju mingi saladus, et Saksa sotsiaaldemokraadid on tulnud välja mõttega, et et Saksamaa peaks olema Ameerika ühendriikidest ja Venemaast võrdsel kaugusel. Ja ja Steinmeier on ju samuti Saksa sotsiaaldemokraat, nii et ta esindab sellist mõtteviisi sellise pilli pranti, ost, poliitika jätkamist, et me peame sellega Harjumaa teisest küljest saab, võib öelda, et noh, tegelikult ju Eesti ei ole väga palju protestinud selle Vene-Saksa gaasijuhtme vastu võrreldes näiteks Poolaga või kasvõi Leeduga ei ole Eesti väga palju siin kära tõstnud, on viidatud ainult Nendele keskkonna mõjudele. Eesti mõned teadlased on teinud ettepaneku, et see ala, kus see toru läbi läheb, võiks muuta Eesti territoriaalveeks. Aga see ei ole valitsuse seisukoht, et tegelikult väga suurt lärmi ei ole. Eestis selle Vene-Saksa gaasijuhtme vastu tehtud. Ja ka Eestil on siin antud antud ajahetkel suuremad võimalused seda seda juhtme ehitust ikkagi mõjutada kui Leedul ja Poolal, kuna sellest, kui kiiresti me loa anname, uuringuteks kogu protsessi kiireks ja seepärast me olemegi ilmselt suurema tähelepanu all praegu. No see gaas on eluliselt vajalik Saksamaale ja ka ütleme teistele võib-olla Lääne-Euroopa riikidele, sa ütlesid enne siin Erki, et taim Airidele teatab pisikene roll pronksiöödel ja sellele järgnenud Naši finantsistide aktsioonidel Moskvas, ma usun, et see roll me tegelikult ju täpselt ei tea, kui suur roll oli. Aga mulle millegipärast tundub, et see, see rolli nii väga väike ei olnudki. Olles kuulnud, et seda, kuidas nii-öelda mõtteline liin Urmas Paeti ja Steinmeieri mobiiltelefonide vahel oli, oli ikka väga-väga tuline nendel nendel nendel päevadel ja, ja ka ütleme, Steinmeieri ja Kremli vahel. Ja mulle tundub pigem nagu ikka väikeriikide puhul see on, et, et me võtsime nagu kuskilt teile võlgu ja, ja, ja võib-olla, et Steinmeieri Tallinna visiit oli mõnes mõttes selle võla tagasinõudmine natukenegi. No seda kindlasti sellele ma ka viitasin, väike seik võib-olla juurde, mis, mis teeb Urmas padjataime suhtlemise lihtsamaks. Seal on võib-olla sümboolne tähendus, aga, aga see seisneb selles, et Urmas Paet oli tegelikult esimene välisminister, kes siis kohtus Steinmeier iga, kui ta ametisse sai, õnnitles teda välisministriks saamise puhul, see oli Steinmeieri ametisoleku teisele päeval juba et sellistel asjaoludel võib-olla ka siin omakorda väike väike osa. Jah, no kui ütleme Steinmeieri Schröderi vahel on teatav link kindlasti olemas nii minevikust kui ka nii-öelda parteilise või, või maailmavaatelise kuuluvuse põhjal. Noh, meie, meie õnn, võib-olla on praegu see, et Saksamaad ei juhi mitte Steinmeier vaid ega, ega Schröder, vaid, vaid seal on kantsler, kellel on olemas isiklik kogemus Ida-Saksamaast ja suhetest Venemaaga ja tema see mõttemaailm on, on kindlasti natuke teistsugune ja ma usun, et see avaldab ka väga palju mõju. Et Ansipil on, on, on kindlasti Angela Merkeliga lihtsam rääkida kui, kui, kui taimeriga või ütleme, kui me jätame nimed kõrvale, siis selle, selle suhtumisega või selle maailmavaatega. Nojah, jaa, tegelikult küllalt suur asi on, on see, et see diplomaatia roll on muutunud diplomaatia ajamise vahendid on muutunud. Et tegelikult nii, Ansip, Ansip sai olla Merkeliga otse telefoniühenduses, kui Paet olla Steinmeier otse telefoniühenduses, et et see käinud nagu sellist klassikalist viisi mööda staad saatkondade kaudu saatkonnad esitasid raporti, see võeti siis keskuses teadmiseks, siis anti nagu tagasi ja kuidagi need liinid niimoodi, et Euroopa liidus, kes on tõesti see, et, et valitsusjuhid ja välisministrid kohtuvad omavahel, helistavad omavahel ja see diplomaatia roll on nagu selles mõttes kahanenud. Küll, aga, aga see klassikaline diplomaatia täiel määral kehtib siis suhetes Moskvaga. Et ei ole võimalik, et Andrus Ansip helistaks otse Putinile või Urmas Paeti helistaks ots Sergei Lavrovi-le. Tegelikult ja see juhtus aga, aga, aga jutt, kes ainult eesti saatkonna turvamisest ja millestki muust, vähemalt see, mida me teame, ei räägitud. Et noh, siin mõtlen, et meid päästis ka paljuski see, et see diplomaatilised kanalid Euroopa liidu sees on, on küllalt ebatraditsioonilised, et ei toimi enam need sellised riikidevahelised ametlikud kanalid, vaid tõesti, inimesed saavad suhelda kas siis silmast silma või siis telefonist telefoni. Jah. See pikk ja põhjalik välissuhtlus, mis siin nädala-paari jooksul on neid olnud, on, on toonud ka meile selliseid mõnusaid uudiseid, et et, et me isegi seda ei tea, Soome president meile saabub, eks ole, järjest tagantjärgi kuuleme, et proua Halonen on kohtunud Kadriorus ja siis läinud vaikselt kuhugi Haapsalu või Pärnu vaikusesse või Saaremaale. Ja et neil on meie presidendiga sedavõrd head suhted. Sama tõenäoliselt puudutab ka Läti presidenti, eks ole, kellega silmnähtavalt ilvesel oli, tekkis kohe hea kontakt, kuigi kuigi Valdis Zatlersi alles peamine nii-öelda endale meelde jätma ja, ja ega, ega see väga kerge ei ole, see sõltub ka selle mehe rollist ja poliitikast, mida ta ajama hakkab ja kuivõrd tugev mantlipärijad on Vaira Vike-Freiberga-le, kes siis ametist lahkus sel nädalal? Noh, võib võib öelda, et 89. aastal meil oli suuri raskusi. Et meelde jätta Vaira Vike-Freiberg raskem kui praeguse presidendi nimi. Jah, ja las need visiit on ju veel mina, mina näiteks ka ei teadnud, ehkki ma jälgin välispoliitikat küllalt palju ja tunnistan, et ei teadnud ja vaatasin Haljalas aktuaalses kaameras suure üllatusega, et meil käis ka Läti valitsusjuht Aigars Kalvitis. Et neid visiite on tõesti väga tihedalt see nädal ja ja tegelikult ei ole siin midagi erakordset, et Euroopa liidu sees sellised nähtused on tavalised ja see on, see on ka ma ütlen veel kord, see on põhjus, miks informatsiooni moondu, et kui, kui saatkondade või meedia vahendusel seda informatsiooni jagatakse, siis siis see paratamatult mingil määral moondub kellegi sõnu tõlgendatakse valesti, kedagi tsiteeritakse poolikult ja siis tehakse sellest omad järeldused ja see kõik toimib muidugi suhetes Venemaaga, aga ka Euroopa liidu sees, kui, kui valitsusjuhid saavad rääkida näost näkku, siis seda ei toimu? Jah, võtaks jutuks Venemaa siis Venemaa need ise ajanud sellist poliitikat, et tal ütleme Euroopa liidus selliseid vanu häid tuttavaid, kellele Venemaa president võiks võtta toru ja öelda, et kuule Gerhard või, või kuule noh, kasvõi peroskoonile, eks ole, oli, oli sama sama head suhted, et, et, et nad on ajanud sellist poliitikat ja vahepeal on toimunud valimisi on toimunud niivõrd palju muudatusi. Et ei olegi nagu selles mõttes. Putini ja Prantsusmaa värske presidendi Sarkozy telefonikõne ühe teatava suure energiaprojekti alustamiseks oli jällegi ilmselt paras üllatus. Jällegi niisugune mitte Euroopa liidu huve arvestav, vaid, vaid pigem kahe suurriigi huve arvestav asi. Jutt on siis gaasi uute gaasi ja naftamaardlate kasutuselevõtust Barentsi meres, kus siis pärast Putini Sarkozy telefonikõnet sõlmiti leping siis Gazpromi ja ja prantslased totalli vahel. Jah, ja noh, eks, eks siin jälle poliitik ka trumpab üle majanduse ja Euroopa komisjon ja tegelikult mitmed Euroopa liidu juhtivate riikide liidrid võivad rääkida toredaid sõnu turumajandusest ja turu läbipaistvuse eest, aga siis kui läheb tõesti nagu diilideks siis lood ikkagi selline poliitika, et ja see on vägagi selgelt nähtav, siis tõesti selles, et totaal sai 25 protsenti õigust kontrollida siis Stockmanni gaasi välja infrastruktuuri. Hästi kõlab Stockmanni Stockmanni meenutab meile ühte kaubamaja, mis meist kaugel just, aga Stockmanni küllalt kaugel. Et, et ja teisest küljest tõesti see võib olla ka pani aluse siis Venemaa sellisele parematele suhetele Prantsusmaaga. Noh, need suhted olid kogu aeg head tänu Jacques Chiraci ja Putini suurele sõprusele, aga pärast seda, kui Nicolas Sarkozy sai Prantsusmaa presidendiks, siis tekkis teatav kahtlus, et kas joon jätkub. Mõned Sarkozy jäised sõnavõtud Venemaa teemadel andsid ikkagi aimu, et Sarkozy kindlasti ei ole Jacques Chirac ja, ja Venemaal ei tasu oodata selliseid suhteid, noh nüüd on see see tervikpilt natuke jälle muutunud. Jah, aga noh, mõtlen, et nii-öelda turumajanduslikult seisukohalt ja ka Euroopa Komisjoni või Euroopa Liidu tavade seisukohalt on ikkagi üpris kummaline see viis, kuidas selliseid lepinguid sõlmitakse, et Gazprom lihtsalt valib välja endale mingisuguse partneri, kes talle meeldib ja, ja, ja siis need lepingud sõlmitakse, et, et ei, ei ole siin, et on mingisugustest, pakkumistest või turukonjunktuurist või, või mida mida iganes, et see lihtsalt lepitakse kokku kahe valitsusjuhi vahel ja, ja, ja, ja nii jääbki ja noh, kindlasti arvestades nüüd Vene-Saksa gaasijuhet, arvestades nüüd seda, et totaal saab oma õigused, seal on ju selge, et, et keegi ei taha, kuula mingisugust kuulda mingisuguseid häälisiit Ida-Euroopast kas või Eestist Balti vigina, jah, jääle tõlge, mingi keskkonda, mingi keskkond, vaid meil peaks olema mingi ühine energeetika poliitikat võiks olla mingid läbipaistvad poliitika energeetikas, et võiks toimida nagu turumajanduse reeglid ette. Sellist juttu vist väga. Ta kuulata. Jah, Kaarel Tarand kirjutab tänases Päevalehes Külli, sinu toimetatud artikkel vist jah, kirjeldab suurepärase loo nendest saastekvootidest ja, ja sellest, et, et miks Eesti ei peaks tegelikult minema Euroopa Liiduga kohtusse? Ta muu hulgas siin artikli alguses ütleb ka, et et me peaksime ikkagi Euroopa liidus olles arvestama nagu solidaarsust printsiibiga. Aga, aga kui me vaatame neid protsesse, mis tegelikult Euroopas toimuvat, kus, kus ikkagi nagu suured otsused sünnivad ja eluliselt tähtsad otsused, kas, kas inimkond on küll või ütleme noh, see see osa inimkonnast, kus, kus kontinendil meie elame, on näljas ja külmas või, või ta seda ei ole, eks ole, siis me näeme, et solidaarsusest ei ole mitte haisugi. Läänemere gaasi on üks, üks näide, mida küll püütakse reklaamida nii-öelda üleeuroopalise projektina, aga mida ta ju ei ole siis seesama, viimane prantslaste ja venelaste kokkuleppe ja neid, neid näiteid, väiksemaid näiteid on ju on ju veel ja veel need solidaarsus maksab siis, kui sul on piisavalt puudu, et rusikaga lauale lüüa ja öelda, et kuhu see solidaarsus jäi, noh, umbes nii nagu poole. Nojah, aga samas need nii-öelda ka Euroopa riigid, ma pean silmas just eeskätt Saksamaad koos oma selle gaasitoru projektiga samas miks Saksamaa nii väga seda gaasijuhet tahab, on, on see, et nad on kuulutanud, et nad tahavad lõpetaja tuumaenergia tootmise. Ja pluss veel teine asi. Tänavu kevadel ju lepiti Euroopa liidus kokku, et aastaks 2020 tuleb vähendada kasvuhoonegaaside emissioone kuni 30 protsendi võrra ja Saksamaa kohustus ennast veel veel rohkemaks eksis, vähendama kasvuhoonegaaside emissioone selleks ajaks hoopis 40 protsendi võrra. Mis tähendab seda, et et 13 aasta pärast tuleb ühest energiaühikust toota kaks korda rohkem Tartust kui tehti seda aastal 90. Ja lihtsalt, kuna on lepitud kokku selline ühtne võimelda nimetada solidaarsuseesmärgiks, siis nüüd riigid ilmselt. Nad jah, et eks igaüks püüab leida võimalusi, kuidas. Et kõik on õige, esimene alternatiiv, mis pähe tuleb, kui me mõtleme selle ülesande ise endale võetud ülesande täitmisele vastavalt, eks ole, Kyoto protokollile kus siis Euroopa Liit kohustus ennast veelgi rohkem pingutama. Esimene alternatiiv, mis pähe tuleb, on kaasongi, aga Ta ei võtnud nagu selles mõttes istuda viitsütikuga pommi otsa, et sama asi puudutab ju ka Eesti seda arengukava, mida, millest Kaarel Tarand räägib, et Eesti ise on ju võtnud vastu selle, selle otsuse, et me suurendame gaasi osatähtsust. Ja toimus see 2004. noh, dokument sünnib ju kaua, eks ole, aastaid tegelikult kust võisime tol ajal teada, kes iganes meist, kas poliitikud või kogu Eesti riik missugused kujunevad meie suhted, eks ole, Venemaaga. Ja kui, kui me ka see täna jällegi lehest loeme, kuidas Vene poliitikud on, on Eesti ajakirjanikule või Balti ajakirjanikele, kes külastasid Moskvat, öelnud, et me keerame teie gaasikraanid kinni, eks ole, siis noh, kus me seda gaasi võtame, on see ähvardus tõeline või ta ei ole tõene, või on see lihtsalt ähvardus? Žirinovski riik, nii-öelda ärklemine, aga, aga fakt on see, et, et et, et me ei saa rajada oma oma nii-öelda energiavajadust ju Venemaagaasile ja me peame seda vähenema. Jah, see on täiesti õige, aga kui me nüüd vaatame sedasama kõnealust Kaarel Tarandi artiklit, siis tegelikult tema Ta räägib lihtsalt energia tootmise mitmekesistamist ja sellest ka, et, et oleks vaja rohkem taastuvenergiat toota. Ja minu arust väga huvitav on see küsimus, et, et millise raha eest kavatseb Eesti investeerida Ignalina tuumajaama, et, et kas tõesti ka siis selles samas CO2 kvootide müügist saadud raha läheks sinna ja kui see nii on, siis ilmselt see sugugi ei meeldi näiteks Saksamaale, kes on, kes on kuulutanud, et tema lõpetab üldse tuumaenergia tootmise ära. Noh, see on muidugi nii, ainult tuletame meelde, kuidas Saksamaal see otsus sündis, oli ju suur suur roheliste surve, mis, mis ühelt poolt ja teiselt poolt ka noh, mõningat, eks ole õnnetused ja nii edasi, mis, mis viisid lõpuks selleni. Aga jah, aga miks seda ollakse nii väga vastu sellele tuuma, tuumaenergia nii-öelda ränestandile on see, et see sisuliselt pidurdab tehnoloogia arengut ja innovatsiooni taastuvenergiate väljaarendamise osas. Tundub, et meil on olemas tuumaenergia ja ja siis sellest piisab. Aga samas me teame seda, kuivõrd kiiresti kohanemisvõimeline ja arenguvõimeline tehnoloogia ja majandus kui ta seisab mingi surve ees. Ja kui me panustame tuumale realisi, seda survet arenguks lihtsalt nii palju. Ei, sellega võib põhimõtteliselt nõus olla tuues kas või selle näite, et võib-olla Eesti ei oleks praegu Euroopa liidus, kui Venemaa oleks omal ajal kehtestanud meile topelttolle ehk siis me pöörasime oma riiki niivõrd järsult, et, et olla konkurentsivõimelised mujal turul, kui, kui idaturg meie eest järsku ära kukkus. Selles mõttes on alati püksirihma pingutamine ju kasulike tagasi tulles nende gaasikraanide kinnikeeramise juurde, siis võib öelda ka, et, et tegelikult siin ju seesama asi, millest sa saate alguses ütlesid, rääkisid, et mis on Eesti prioriteedid, et energeetika või integratsioon siis tegelikult need asjad on omavahel kooskõlas, et või seotud, et teema keerab kinni gaasikraanid, seisu, kannatavad ka siinsed venelased, siis tekib loomulikult küsimus, et kes on süüdi, keda siin kohalikud venelased hakkavad süüdistama ja ja väheusutav, et nad hakkavad süüdistama Moskvat, nad hakkavad süüdistama jätkuvalt Ansipi valitsust ja, ja, ja sellist poliitikat ja see lõhe järjest rohkem süveneb. Et see on ka võimalik stsenaarium, mida, mida tuleks läbi mängida, aga muidugi see, mis, mis nüüd Saksamaale meeldib või ei meeldi, noh siis siis tõepoolest Saksamaale kindlasti ei meeldi Ignalina tuumajaama taastada käivitamine. Aga siin on jälle topeltstandardid, et noh, mis siis saab soomlastest, et, et kui, kui soomlased võivad kasutada tuumaenergiat ja rootslased võivad seda kasutada ja soomlased ehitavad tuumareaktorid juurde, miks siis baltimaalased seda võid teha? Jagame võimelised asja siin vaadata just nimelt nende CO2 kvootide müügi ja selle tulu kontekstis, eks ole. Et, et Eesti on saanud tohutut raha siiamaani kvootide müügist miljardeid kroone. Ja, ja meil on olnud sellised nagu kingitus taevast, kuna see, et meil on CO2 emissioon nii palju vähenenud Sajandi alguseks oli see vähenenud võrreldes 90. aastaga 40 protsenti aga selle taga ei ole mitte see, et me oleksime, et meie tootmine oleks muutunud väga palju säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks või lihtsalt see, et Nõukogude Liit varises kokku ja tootmismahud tervikuna lihtsalt vähenesid. Et me saame tegelikult neid saastetasusid Euroopa Liidult ebaõiglaselt, see ongi põhimõtteliselt. Kuumaõhuväes lihtsalt. No aga õhu müümine on alati olnud väga kasulik, see ei puuduta mitte ainult energeetikat, nii et suur osa meid ümbritsevast noh, kasvõi kasvõi meelelahutusmaailmast, eks ole ju puhast õhku ja müüb seda väga edukalt ja need, kes on pumba juures, siis pumpavad ikka kõvasti endale miljoneid taskusse. Jah, seda küll, aga kui me nüüd vaatame seda statistikat Euroopa lõikes, siis me näeme, et Eesti paiskab õhku CO kahte inimese kohta. Õigemini meile kuulub selles vallas Euroopas teine koht, meist rohkem paiskab õhku süsihappegaasi ainult Luksemburg. Nojah, aga see on jällegi niisugune niisugune mäng, et, et Eesti on põlevkivist elanud, eks ole, ütleme niimoodi, põhimõtteliselt Läti ja Leedu ei ole ja, ja sellepärast on nad selle selle nimekirjaga nii-öelda väga-väga positiivses valguses seal kuskil tagaotsas, kes, kes saastavad kõige vähem aga samas Leedule, Ignalina on toonud palju kannatusi kaasa ja, ja väga palju peamurdmist. Noh, lätlased võib-olla natuke natuke paremas seisus ja ja kokkuvõttes ikkagi öelda seda, et, et meil on, meil on sündinud dokumendid, needsamad arengukavade, eks ole, mis lusti seisab Andrus Ansipi allkiri nii majandusministrina kui ka kui ka peaministrina millestki. Kaarel Tarand täna kirjutab. Aga, aga need on, need on kõik niuksed niuksed, väga tõsiseltvõetavad dokumendid, tähendab need, nad ei, nad ei, nad ei kehti juba kaks, kolm aastat hiljem, sellepärast et kas nad on vastu võetud kiirustades või on nad vastu võetud selliste kompromisside tulemusena, mis ei tööta hiljem või lihtsalt nad ei, nad ei tööta muutunud. Kasvõi pole lihtsalt korralikult läbi loetud. Või nad pole korralikult läbi loetud, ainult et nende dokumentidega võib ju võidu vehkida, et näete, siin on nii kirjas ja me saatsime neid Euroopa liitu ja ja, ja noh, tegelikult läheme nagu iseenda vastuseni õige, põhimõttelist, täiesti õige. Ainult et oleme ikkagi noh, reaalselt toimivat energiapoliitikat, mitte mitte seda, mis, mis juba kahe-kolme aasta pärast on nii, et noh, laiutame käsi, aga kus me siis teadsime? Võidu vaikseks vabanduseks öelda, et, et noh, tegelikult ju ka ülejäänud Euroopa liit või isegi ülejäänud maailm ju ei teadnud, kuidas Venemaa hakkab käituma ja see, mis toimus siis Venemaa ja Ukraina vahel 2004 2005 aastavahetusel ju see oli selge märk ja noh, enne seda tõepoolest arvasid ju paljud, et noh, Venemaaga saab teha äri vanadel alustel. Aga, aga nüüd on siis selgunud tõepoolest, et Moskva kasutab energiat poliitilise tööriistana. Ja see tendents järjest süveneb, et selles mõttes ju mitte ainult Eesti dokumendid ei tuleks üle vaadata, vaid ka Euroopa Liidu igasugused alusdokumendid ja, ja seda on hakatud ka tegema Euroopa liidus. Noh ise küsimus on tõesti see, et mida nüüd Eestis siis tehakse, et, et kas see reageering Euroopa liidule Euroopa liidule oli, oli nagu adekvaatne. Nojah, nihuke sõprade, kolleegide liitlaste kohtuga ähvardamine seal noh, on kindlasti liiast, eriti eriti viis, kuidas seda tehakse. Kui Ansip ütleb pressikonverentsil, et see on nii põhimõtteline küsimus, et me läheme isegi seljakotitäie süsihappegaasi pärast terve Euroopa liidu vastu kohtusse, siis seda võib-olla poleks vaja. Jäik tuleks selles avalikus arutelus lisaks sellele, et allikatest seda energiat toota, rääkida aga ikkagi rohkem sellest, et kuidas seda rohkem kokku hoida. Sellepärast et mul on meeles, et lugesin ühte suurt uuringut, kus käidi läbi kõik erinevad alternatiivid, eksis vesinikuenergiast kuni, kuni kuni ütleme taimeõli kasutamiseni, autokütuste, seal, seal. Sellel uuringu Sis jõuti järelduseni, et, et kõige efektiivsem on siiski energia lihtsalt kokkuhoid. Ehk siis see, kui riigid toetavad ja et inimesed kasutavad rohkem ühistransporti oma autodega sõitmise asemel see, kui maju korralikult soojustatakse ja nõnda edasi. Ehk siis sellest võiks ka, nagu Eestis siiski veidi rohkem rääkida. Jah, ainult, et aeg tiksub, mitte ainult meie saatel. Meil on jäänud kümmekond minutit, aga, aga, aga aeg tiksub armutult selles mõttes, et et otsuseid on vaja langetada ja kui, kui siin öeldakse, nagu sina praegu ütlesid, et noh, vaja nagu nagu üleriigilist arutelu ja targemad pead peaksid oma oma oma mõtted kokku panema ja siis sellest peaks midagi sündima, aga, aga aega ei ole väga palju arutleda ei ole aega, tähendab, vaja on langetada otsuseid, ma ei ütle, et kohe ja ruttu, aga, aga ikkagi suhteliselt kiiresti, nii et siin enam aastaid enam aega oodata ei ole, sest et ümberingi keeb ja, ja ühel hetkel, kui me oleme ikka tõesti väljapääsmatus olukorras, siis ega, ega mitte kuskilt ei taevast, kuu pealt, Euroopa Liidust ja NATOst ei tule, ei tule meile, eks ole, energiat, mis meie kodud valget hoiab ja, ja toasooja Jah, ja väga raskesse olukorda võib sattuda peagi ka Leedu juhul kui ta peab, siin oli vist aastal 2009 selle Ignalina kinni panema ja see uus tuumajaam valmib diste alles aastal. Oli vist 2015, kui ma ei eksi, praeguste plaanide järgi. Et, et me peame ka selles mõttes ilmselt ühiselt arutama, et, et, et, et mis siis kolmandast balti riigist selle aja jooksul saab. Jah, no on ju räägitud siin sellest, et Leedu võiks saada Poolalt kuidagi seda energiat, aga tagasi tulles selle kokkupoliitika juurde, siis noh, meenutagem meie saate algust, et, et need kaks asja hästi vist ei sobi kokku. Valitsuse senine majanduspoliitika ja, ja, ja, ja siis äkki kokkuhoiupoliitika, et ja eriti veel seda, et valitsus tahaks olla võimul ja jätkata samasugust majanduslikku kurssi, siis noh, see kokkupoliitika ei tule kõne alla. Kuulge, peaminister Ansip on täna saanud meie käest nii et tolmab õige ka, sest et opositsioon on kehv opositsioon nagunii teda eriti ei ründa. Aga anname talle veel, tähendab minu arust see see flash-fotoExpressis kus peaminister julgestuspolitsei palaval heakskiidul sõidab 75 kilomeetrit tunnis maanteejalgrattaga ilma kiivrita. See on 100 korda hullem kui see, et, et Edgar Savisaar kuskil mõisa teel kihutab 51 kilomeetrit tunnis lubatust kiiremini. Et oma karistuse saab Edgar Savisaar muidugi kätte, see on ilmselge ja sest, et see info lekkis huvitavalt kiiresti tema jämedast ja räiget seaduserikkumisest kirjandusse. Tuletame meelde, et Jaanus Marrandi süütegu, mille järeldan lubadest kuuks ajaks silma, jäi jällegi opositsiooni üks juhte. See see, see oli, oli, oli kinni kalevi all ja mitu kuud enne kui me lõpuks teada saime, et näed, millega on lugupeetud rahvaliidu juht hakkama saanud. Aga, aga see selleks, aga, aga, aga see on minu minu meelest ma ei tea, millise kohaga julgestuspolitsei mõtleb, kui ta, kui ta laseb peaministri niukseid asju teha. No just nimelt, et noh, kui Edgar Savisaar võis loota sellele, et ta sõidab autos ja, ja võib-olla jää vahele, siis kui peaminister sõidab jalgrattaga maantee peal, siis on ju selge, et ta tuntakse ära ju, et et kuidas siis nagu sellele asja peale mõeldud või tahetigi, et ta jääks vahele, peakski fotole ja see on selline jõudemonstratsioon või et ma tuletan meelde, et minu meelest seal pildi peal jälgida, siis seal olid peaministril seljas mingisugune jalgrattakostüüm, kus olid ka mingid kirjad, et kas te siis reklaami raami peal omakorda mingisuguseid firmasid või asju või klubisi. Et saali samas samas kombinatsioonis, millega meie kõik parimaid jalgratturid on, on viimastel aastatel sõitnud ja üks prantsuse jalgrattaklubi? Jah, et järelikult peaminister reklaamib seda klubi, et et noh sellistele asjadele võiks mõelda, enne kui jalgratta selga istutakse, et loomulikult ei taha ma öelda, et peaminister ei tohiks jalgrattaga sõita, vaid ma arvan, et see on väga hea, et meil on nii, nii sportlik peaminister, aga viis kuidas seda tehakse? Natuke mõtlemapanev? Ei noh, kui, kui peaministri ihu kaitstakse ööpäev läbi tallanud ka ranged normid kasvõi oma kodust väljumisel, eks ole, ta, ta ei tohi minna üle tee ma tea, R-kioskisse nätsu ostma lihtsalt niisama etal ilmadel ihukaitse kaasas ei oleks eriti pärast aprilliöid on, on seda tõhustatud, siis siis näiteks oletame, et see, kes selle pildi tegi, ei ole mitte lihtsalt mingi möödasõitja, vaid on, vaid on pätt ja kaabakas, eks ole. Tahab meie peaministrile ära teha, ma tahaks teada, kuidas julgestuspolitsei oleks kaitsnud meie peaministrit siis, kui, kui ta oleks otsustanud lihtsalt temast üle sõita näiteks seal väga, võib-olla väga rumal ja väga küüniline Aasia, aga, aga sama töö oleks võinud ära teha, aga näiteks mingisugune väikene kivikene seal seal tee peal ja me oleksime olnud ilma peaministrita küüniliselt küsida, et mis siis jah, kui oleks fotoaparaadi asemel olnud mingi muu. Prot no aga me ei saa öelda, et, et, et peaminister ei tohiks siis nüüd rattaga sõita, ega see kiiver aga nüüd kõige eest ei, ei kaitse, olgem ausad, aga kui me räägime asjad nagu teoreetiliselt autoga kihutajast, jalgrattaga ilma kiivrita sõites, siis olgem ausad, et see, kes autoga kihutab, ületab kiirust ja seab ohtu ka teiste inimeste elu, aga see, kes jalgrattaga kanna kiivrit, on ohtlik eelkõige eelkõige ise. Ainult et sa ise henna ise iseenesest on praegu tegu ei peaminister, eks ole sedagi et kõik see, kõik see jutt, mida me oleme rääkinud aastate vältel ja räägime ka edaspidi mõistagi meie liikluskultuurist ja meie Meie kohutavast olukorrast teedel ja tänavatel, kus päise päeva sõidetakse inimesi surnuks ja, ja ei arvestata sõbradega ja ületatakse kiirust ja istutakse rooli purjuspäi ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Kõik see on üks sõelaga vee kandmine, sellepärast et ka need inimesed, kes peaksid näitama eeskuju, lihtsalt vilistavad sellele, see on minu jaoks nagu selle loo moraal. Iseküsimus, kui paljudele inimestele on Andrus Ansip Edgar Savisaar eeskujuks tõesti No on või ei ole 22540 valijat toetus üüratu, poliitiliselt ja nii edasi ja nii edasi, nii et Tartu linna 1000 inimest. Nii et me peame veel millegi üle arutlema ja me peame veel rääkima nendel teemadel, et ka lugupeetud peaminister, ära enam mine ilma kiivrita sõitma, ära sõida, autod kuratsiibi tuules, kus on tõesti natuke lihtsam sõita kui ise vändata. Ära enam sõida 75 kilomeetrit tunnis, nii kaua, kuni sa oled vähemasti peaminister ja kui sa seda enam ei ole, siis sa võid teha, jumal hoidku, mida tahavad, ainult et siis ei ole julgestusautot ees. Lõpetame sellega täna olid stuudios Külli-Riin Tigasson. Erkki Bahovski, Aarne Rannamäe. Meie saatel on kordus ka, nagu te kindlasti juba ammu-ammu teate, aastaid. Nautige nädalavahetust ja kohtume taas järgmisel laupäeval.