Ala Pärna Raigo süüdanud koos torm, aga kohale jõudnud. Kõige hirmsam sügis on geenius on 1984. aasta, kui meri võttis neli kiinumi eestkissi. Tibrikalt näeme koormaga taha, kohe tulid. Sel aastal kaeva meri, oma Raamat jaguneb, ütlen, ning minema reedeleks sarvi Enno mere peale, aga sealt oma taha Koidulas Kihnu Mondo pealik. Aga kus sa kuulsid esimesena Tarvi Henno vaatanud. Merlin, mina osalen selles töös ummiku alles teada, aga kuidas sa seda teada said? Mark helistas mulle teie hommikune hinnang keses Kasmeti ka mõnest veel aeti, et, et poed üks poetei õhta kadu. Me peaksime õppetunni, see andis, noh, see Nerta, selle, kui õnnetused juhtuvad, siis meite jaoks jääb abi ikka ette kaugeks, et selle korra otsima tuldi siis küll tõriga ning piirivalve kaater vist oli ka väljas, aga, aga kohapealsed inimesed nagu sas suurt kedagi teha, et kohapeal Chokast varustuste põles asjaga siis inimesi otsima minna või, või abisa minna. Kui, kui inimestel Untaris aga mihukest varustust päris oleks Kihnu päästekomandole ET Kihnust, ühest saaks minna inimestele, kes oleks mere ääres, ei olnud päris üle minna ning kopteri tule või mis iganes. No ühte sihukest paati oleks ju tarvis. Ühesõnaga saaks siis haiga siia üle viia ning kui on tarvis kohal, siis mere peale mõnele abi minna. Et kui kihnusse poeta oleks olemas, siis Kihnu ümber naba elu, kõiki sihukest rannikumerd, et siia ikka õnnetusi juhtub küll purjekatega ning, ning, ning oma vaest kaluri poetajaga ning et abi on ju tarvis anda inimestele. Aga sa sead seal kaatril kindlasti halvemad olema tänapäeval ju seda varustust kõikina paelu, et tööd saaks kohe ühised ning, ning sealt ka endine poed peaks olema, et kui natuke tuulatsem on, teed siis tööd saab tehtud ning aga kas kõik komando mehed on vastava väljaõppe saanud, et kui oleks taris mere peale minna? Ometi on praegu seitse meest, et kõik paadijuhe paprazi pole ühti, aga aga kõigepealt oleks poet õua ning paadi jaoks läheks ühte uuenetaris, kus paati saab alluda ning nikku poetanud olemas, ju siis saab mehed ka välja koolitanud see kõiga pisikese mas ikka mehed. Mõtlemapanev Lugus Ennu kadumine, et teie tõstavastropat käisid piirivalve kaater ning kopter otsimas küll aga Kihnu päästekomando ning teised kalurid said teada sellest alles lopa ummiku ning läksid siis õitsema ning leiutasid paari kilomeetri kauguselt kummuli paadi ning mina usun küll, et kui oleks tere õhta kihnu meestele öeldud, siis oleks nemad otsima lain küll kasse latritega ning mine ja võib-olla oleks südamehaige mehe paadist alles läinud. Aga selleks, et haiged kähku üle mere hääduvad küll Kihnu ühte kiirkaatrid taris. Selle peaks külm valitsuses ette tõsiselt võtma. Vähemaga saate kohe oleme Vilsandil ning räägime juttu Eesti saartega lõikega. Laine tarvis seadmed on üsa pikka aega Eesti saarte kogu esinaine ning Leo Filippov seal praegu esimees, et kuidas siis Eesti. Elavad, eks nad ikka iga elavad nagu terve Eesti rahvas elab terve Eesti ja noh, eks mure on see, et rahvaarv järjest väheneb saartel, olgugi et neid asustatud või on mõni juurde tulnud, aga see moodne elustiil, et kõik lähevad, kõik lähevad välismaale ja lähevad saartelt ära, mis just kõik, aga väga paljud. Nii et see teeb muret. Aga see asja tegema peaks, et see juhtuks, siin tuleks häält omavahel rohkem suhelda, moodne sõna kommunikeerida, suhelda, et me teaksime, millised tugevad küljed, millised rõõmud meil ühised on ja siis on kergem ka neid arengut tõkkeid neid lahendada. Neid ühendab see, et me oleme kõikide saarte elanikud. Oluline ei ole, see on see surve. Väikesaar saar on saar. Ainult väiksel saarel lähevad need elulised probleemid kiiremini esile. Suurel saarel võtab see aega. Meil on rohkem inimesi, inerts on suurem, aga varem või hiljem, kui väikesaar hätta jääb ja midagi ette ei võta, siis ühel ajal jääb ka suusaratta. Sellepärast kuulge, saarte kogus püüame koos hoida suuri saari väikesaari ja teame, et saared peavad olema ühed. Aga kas haldusreform toob õnne saarte õue peale? No see on nüüd kahe otsaga asi, mulle endale tundub, et võiks olla küll need omavalitsused suuremad, aga kui nüüd väikesaari mõelda ja siis siis kus ikka kogukond on olemas, seal võiks ikkagi need omavalitsused olla. Ja üks suur mure on muidugi see, et väikesaarte seadus ette näeb, need saarte üldkogud. Vaat kõigepealt tuleks tööle saada nüüd saarte üldkogud ja, ja et rahvas, iga inimene saaks rääkida seda avaldada oma mõtteid, mida, mis tal öelda on, kui säilivad need omavalitsused seal saartel on hea, kui, kui nad suudavad neid omavalitsusi töös hoida. Mina vaataks natuke laiemalt, Eesti on väga huvitav maa. Me oleme kultuuride piirimaal. Me oleme looduse piirimaal. Me oleme merepiirimaal. Kultuuride piirimaal, on see, meil on näiteks eestirootsi, kultuuri, mis on Ruhnu kunagi esindas ja Kihnu on täiesti omakultuur. Saaremaa, Vilsandi, Põhja-Eesti saared, kõigil on oma oma kultuur, üks kild, mis meid kõiki rikkamaks teeb ja selle kultuuri üks osa on ka kohalik omavalitsus. Aastasadu on saare kogukonnad aru saanud, et edasi saab minna edukalt ainult siis, kui on iseotsustamisõigus. Kui keegi kõrvalt, kas mandrilt suuremat saarelt ei tule ütlema, et tehke seda Vi, ärge tehke seda. Iga saare kogukond peab ise tundma seda iseotsustamisel rõõmu, ise ise vastutamise koormat. Aga kas võib öelda, et meid ei õpeta mitte valitsus, vaid hoopis meri, SAS'i enda ümberkaudu? Ma arvan, et meid, eks me jõuame ikkagi selle rohelise elu viisini ja biosfääri programmi ala elluviimiseni. Nii et hakkame elama nagu meie esivanemad ja siis sealhulgas ka meri, on see, kes meid siis armastab ja õpetab ja toidab. Mina olen küll seda meelt, et meri meid õpetab, on ju hea lausumine olemas, et meri annab, meri võtab, et rannarahvas rahvas teab, mida see tegelikult tähendab. Ta võib anda rõõmu, suurt rõõmu, aga tuua ka koduõuele suurt suurt kurbust. Nii et meri meid kindlasti õpetab. Kahjuks on ainult need, kes kipuvad eemalt, kaugelt saare kogukondi õpetama, et seal on väga vähe neid inimesi, kes saavad aru seda sellest, et meri õpetad. Aga nende ilusate sõnadega lõpetamegi tänase saate võidulised juba pühapäeva hommiku algendika, rõõmsandlik, terved.