Raigo haldusreform on Riigikogus templi alla saan. Nii need saared kysi dastavad omade Valdes või siis mõne teise valla või maakonna seltsi selle kohe elada peavad vana aasta õhta otsuse tegema kysi ise otsust mõista. Lakkab lapse huvides vabariigi valitsus. Vaevalt mõni saar omale tahab. Sordi inimesed on siiamaani ikka ise hakkama saanud. Oma mõttejõuga minema nädali Toompeal, kus Eesti sordikogu pidas nõu riigikogu liikmetega kuulakendis Juta niukse õnnestus mitte toimetajal kasemargil nimi on seal soe. Pisikeste saarde seadus näeb ette, et vähemalt korra aastas püsielanike üldkogu kooskõla ning elu tähtsasi otsus ei vasta võtma Abruka saarevaht Rein Lember, kas Teide saare rahvas seda seadust ikka täidab? No üldiselt peab ütlema, et väga tihe kokkusaamine ei ole, aga aastas korra ikka oleme me enam-vähem koormi kokku saanud ja me oleme saare asju arutanud. Praegune Abrukal jänes vare vallal, aga äikest mõtled pisitasa hoopis Kuressaare või Pärnu alla minna. Eest küsisid, siis tekkis küll väga ketserlik mõte, see rahva seas mõte ja idee liikvele panna, mitte et meil nüüd praeguse omavalitsusega midagi seal viltu oleks, tõsi küll, jah, see Etkene omavalitsusi, selle nägu on kõige vähem näha saare peal, aga me ei ole tasamas millegist puudu, tundutame suuresti kiitma näiteks kas või meie merepäästevarustuse soetamiseks. Muidugi on ka ja mõttejõutehase ettepanek näiteks sellel linnal ja miks mitte ka Pärnu linnale suurema saare Ruhnu eeskujul, see loob pinnase läbirääkimisteks. Aga võib-olla tõesti, et üks omavalitsus selle peale oli ju sihuke tõestisündinud nali, et kui maavalitsuse saalis oli maavanem, käin välja üks saar, üks omavalitsus selle peale Muhu vallavanem püsti tõusnud, et meile see sobib talle minema. Ants Varblane on ta suurema osa oma elust elanud vorm, siis paistab, et annaks üldkogul õigusi veel juure. Mina arvan seda, et nendel saartel, kus on omavalitsus, seal võiks olla üldkogu veel laiema kõlapinnaga, sellesse võiks olla kaasatud ka kõik maaomanikud ja ettevõtte esindajad ja siis selliste suurte küsimuste juures kindlasti otsuse peaks tegema volikogu, aga ta peaks kuulama kindlasti selle laiema seltskonna arvamuse, aga nendel väikestel saartel nagu sina, Manija mees teil peaks üldkogul olema ikkagi otsustab, mis on õigus ka aitäh toetuse eest. Asi selles, pisikesed saared on ju, no suur maailm, pisikeses veepisarad, pisikesed saared on ju suure maailmamudelid, eks kõik asjad, mis siin seadusandluses nagu valesti tehakse, need võimendavad veel väikesaartel, aga õnneks on ka vahest mõned seadused nii kehvad, et need üldse neile ei mõju. Kaarel Lauk oli 10 aastat Taavi, Ruhnu vallavanem. Huvitav, sest see juhtub siis, kui Ruhnu tahab Kuressaare või Pärnu asemel hoopis Riia alla minna. Roomlased ise peavad otsustama, kas sa oled Ruhnule, seal on oma mõte juba olemas? No ikka on, kuna tänu sellele haldusreformi seadusele on merel seal väikesaartel võimalus omavalitsuse staatus säilitada, siis nii kaua kui see võimalus meil on, et ega me nagu nagu kellelegi teisele vägisi ei kipu ja, ja siis ja hetkel maakondade vahetus lihtsalt nagu ka iseenesest ei ole nagu mingi sisuline teema. Nõupidamised jäid Piirissaare, tahad kõikjale meitele kõrva, Piirissaar häda nagu tegelikult meie kõige tahad, lihtsalt inimesi on vähe. Loomulikult, aga nende seis ei ole hea. Aga vallalavusta kinni tagumine ei paranda ju olukorda. Nii on, aga omavalitsuslikku Tartus, mis seni on olnud, ka ka ei ole parandanud meie seis surnuseis ka, nagu selles mõttes väga hea ei ole, viimane laps sündis 10 aastat tagasi ja nüüd on üks Ruhnu naine lapseootel. Haldusreform vede, et soolase veesaared võivad oma valda Ede kohe pidada mageda vee omad aga seda luksust lubada. Otse kuuleme Piirissaareelaniku Maie koitjärve käest. Seda asja siis tegema peab. No vist ilmselt peame lisama soola. Aga selles mõttes, et jah, see on ikkagi riigi riigi otsustada ja riigi teha, et elu väikesaartel jätkuks. Siin on vaja riiklikult läbi mõeldud kõik need otsused et inimesed tuleksid tagasi, sest minul on tutvusringkonnas neli-viis inimest, kes ütleksid, kui olukord muutub, kui oleks töökohad, nad tuleksid kohe saarele elama. Kas valla hävimine Piirissaare pealt aitab Piirissaart parema elupeo? Ma arvan, et kindlasti ei aita, kui otsuseid teeb volikogu, kes ei ole huvitatud arengust, kes ei ole huvitatud edasiminekust, siis see ka ei aita. Kes need inimesed on siiski seal volikogu laua taga sedasi otsustavad, need ei saa ju saare põliselanikud olla. Ei, need on saare põliselanikud, aga no kuna praegu ka vallavanem ütleb, et kõik on juba otsustatud meie eest, et nagu meil muuta jõudu, midagi ei ole. Kas peaks üldkogu ikkagi koguda olema ja kas siis oleks otsus teistsugune tulla? Ja ma arvangi, et siin peaks olema riigipoolne saare elanikke, kokkukutsumine oma kogukonnavahelised, seal on tüli probleemid, et see nagu ei toimi. Et just riigipoolne sekkumine oleks vajalik. Kihnu vallavanem Talle Hingward said targemaks ka või oli isa muidu Ede võetud reis? Ise muidu Ede võetud reisi elaseks ta ikka jälle pähe läheb ja arutaks asju, aga suurem jagu arutelust läks väikesaarte programmi tutvustamise kohta, on neil peaks olema elu väikesaarte peal 2030, et aastal 2050 aasta. Põhiline murekoht oli rohkem Piirissaare küsimustes, Piirissaarel, majanditele, nähtudeta Kihnu Ruhnule ning Vormsil, mis tänanud saarvallad, seal on ette nähtud, et kui me teeme taotluseni põhjendama, siis me saame jääda ise oma Ede valdakse tega Narva, et seal ka õige ja selle nimel, et see erisus tuleb, on tegelikult Ruhnu ning Vormsi vallavanem, aga palju tööd tehtud. Kuidas siis kihnul plaanis on, kas üksi jääda või mõnega kogu minna ning issil seda otsustavad kas kas vald või või üldkoga või? Kes siis seda otsustab, ju seda otsustab rahvas, kas tahab liituda või ei taha, meitele ei põle keegi liitumisettepaneku teinud. Kihnu vallavolikogu võib-olla ise ka otsustan kellegagi liituda, me oleme teinud ühe küsitluse rukis, mis mingisugust juriidilist tähendust ei omaga, seal tuli umbus. Kas oli 50 ligi vastusi üks 40, ütles, et peaks olema ikkagi Kihnu eraldi ja mõned siis arvasid, et tõstame, aga mõned arvasid, et Pärnuga ma ise arva, et meitel kui kõik rahastamine riigi poolt ning jääb samaks, need programmid, mis jäävad samast, siis Kihnu vallal ei põle mõtet liitu mõne mandri vallaga. Küll aga me oleme siin, mõlgutan mõtlesi või pigem sedasi visioneerned, kui meedial Ruhnu ollakse näiteks ka Pärnumaa osa ja oleks Kihnu Ruhnu ühisvalt, kui Ruhnu seda tahtvat, siis seda saaks mõtelda. Ja seda me lähme arutama Ruhnu 30. juunil, et mis on sihuksed meeleolud, et kui siukest asja teha, aga veel kord pigem ei põle plaanis ühineda kellegagi sellega, et sellest otseselt mingisugust suurt tulu kihklastele tuleks. Kuus aastat oleval vallavanem, ma näed meete, kui nüüd need peaks hakkama asju ajama veel kellegi teise kaudu meedial on ikkagi omavalitsus ning omavolikogusid kohapeal, kes saavad inimeste mured Ede antud küll ja veel, et ma arvan, et me saame see asi hakkama, aga. Manesele akva kihnlased, et kui nemad avaldaks soovi linnuga liituda Kihnu vald ei tule kuidagi, ütlen, et nad ei oleks nõus, kui niisugune ettepanek tuleks, aga ma pigem kuulan, et seal ainult mõni inimene on, mõtlen niisugust mõtet, et kiiluga ühineda ka mõne ära rohkem tahaks olla Tõstamaa osa võib-olla Audru hoopiski olla koos maakultuurilooliselt, me oleme küll seotud, aga nemad on juba harjunud palu, et on, tõstame alla osa ja ja ka seal ei põle kihlastel nagu minu arust õigust sinna kuidagi sisse pressing suruma hakata. Nüüd peaks Kihnu valla tulema, aga loomulikult jällegi, kui Liivi lahe saared oleks näiteks üks omavalitsus, kui me räägime Kihnu, Ruhnu mõne ja siis võiks juba munalaga võtta tõstama vallalt selles valla osaks, siis oleks juba asi, ütleme nii, et see oleks huvitav tänaste plaane järgima. Räägime ette tänades järeval haldusreformist. Üks uudis on ikka. Alates tulevast nädalast oleme kihnukeelset uudistega kuni lõikuskuu lõpuni eetris üksi pühapäeva hommikuti. Teede õhtuti oleme eetris Uiest alles mihklikuus olendiga mõnusat siiniks, hääbuv, märg.