Vaadates tagasi nüüd juba üsna pikale eluteele, meenub sealt nii hästi vastutulijaid kui ka kaasakõndijaid. Viimaste seas on palju sõpru ja mõttekaaslasi, keda on võimatu unustada. Ent on ka juhuslikult kohatuid, kes mõnikord meelde tulevad, et siis jälle unustuse hõlma vajuda. Mängisime 1940.-te aastate lõpul kuuekesi Sakala tänavas asunud töötava rahvakultuurihoones kolm korda nädalast tantsuks, andsime kontserte. Seda asutust juhatas tollal umbes 45 aastane seltsimees. Meile 20 aastat noorematele päris Ivana. Kuna parajasti oli alanud niinimetatud külm sõda koos ideoloogiliste rünnakutega, pane vastu meiega, mängisime džässi. Siis jälgisime hoolega ülemuse suhtumist neisse. Peagi selgus, et karta pole tema poolt midagi, meie nii-öelda repertuaaripoliitikas seda ise kunud. Tollal ei teadnud temast õieti midagi. Alles hiljem sain teada, et tegemist oli inimesega, kel mõnelgi kultuuri alal oli olnud märkimisväärne osa. Aleksander Tamm oli sündinud Peterburis, kus ta isa oli keisrikoja kingsepp. Kui pere oli asunud Eestisse, õppis poiss Võru poeglaste gümnaasiumis, harrastas näitlemist ja oli juba 1935. aastal Eesti Näitlejate Liidu liige. Aino Tamme ja Helmi Einer ja õpilasena oli ta lõpetanud Tallinna konservatooriumi. Temaga samal aastal said diplomi heliloojad Villem Reiman, Adolf Pedro, Johannes Kap Bel, Margus Kappeli isa. Lauljaist oli Aleksander Tamm selles lennus edu Gaim. Ta oli juba aastaid laulnud Estonia kooris ja tegi ooperites solistina kõrvalosi, andis ka soolokontserte ning laulis esimest tenorit kvartetis koos Eino uuli, Vootele veegaati ja Teo boksiga kõik tuntud lauljad. Omaette peatükk oli Aleksander Tamme osa Eesti Raadio ajaloos. Ta oli Eesti Ringhäälingu algataja ja esimene osaühisuse Raadio Ringhääling juhatuse esimees aastail 1925 kuni 26. Ta oli ka esimene tikk, Viktor, nagu see elus tihti on, tõrjuti algatajad peagi kõrvale. Mainige veel, et kirjandusteadlane Axel tammun, Aleksander Tamme poeg, tema hääle on jäädvustanud viis kahe poolega bella kord elektroplaati. Kaks laulu on ka tänapäevastel helikandjatel itaalia laulust tiki tik. Tiki tak tegi klooriaga Bell sõja ajal puhkus ja elurõõmu hümni. Ent Aleksander Tamm laulis seda nii.