Ühtäkki siin hääl, märg nõela, tas käib mingi tänalamisi Kihnu muuseumis Kant juba õues ette karmid sügisesed ilmad, aga Siie muuseumi seal ette mõnus ning hubane olla. Noodimajja, et sess, see muuseumis tänave, sügise talvetulu, sealt ka varsti juba kooli saarlastel kogeja ning selleks maksa mõtlasi, mis asja huvitavat võiks pakku. Ning siia tulevaks luu Tweeguuelitaja Atal uuemast jäävad luud ka järge. Hea oleks, kui nendest komando teha saaks ning leidsigisi oksa kysi Toputab nüüd ning heegelnõel on kõiki taris asju tegema. Et 22. siis lapsed ning õpetajad saavad osaleda, sest kuuelland vaba. Et kas see tähendab seda, et siis kui mõnel anud kodo mingi lamp või koera litsel rea luutassist tuleb otsesele siia tõuave vaatama pagulitamata saama targemaks siis, kui see Monika Hint siia õpetama tuleb? Arvan, et mõne võiks juurde võtta küll võtta euroga mõnda seal ka enne nägindlastama oma kätt kuuekümnete Kihnus enne mäge ikka üleljastmess. Et kas selle sügise seal Muuseumis jäljastmisi toimub, meie hakkame ikka peale suid sedasi mihklipäeva paiku pihta. Esimene oligi selle korra juba üheksandal mihklipäeval oli siis esimene ületõstmine ning seo mamma lahuellandajakseyncaagis ikka küsib, et möllas ikka nüüd on veel. Tahtvat siia koba tulla ning nõmedad võtvad kas vene kraami natuke juura siis me teeme siit dieet ning ning peale sui keskmine on eriti huvitav siis kõik rekkad oma suvistest seiklustest ka selle korrana ise ei osalaski. Ole seal Eesti Rahva Muuseumi avamisel aga toimus ikka. Ning need Ants Jaksud ette toredad kokkusaamised. Üks asi on see, et räägitakse juttu ning minul on niisugune vihik, kus on ja siis siuksed pärlid, mis eriti vanast. Nüüd tuleb mäng, need kirjutame üles ka korra, et sedasi muuseumi kogu täieneb ka nende ülelistmistega. Äsja vardakoti ei nimetakski. Et kas inimesed lähevad ainult oma sõnadega ning värdavati võõraid võtagide noomiojast varda võtma. Samavõrd käib kogu üleljastmisega Etna, tulles pähegi, et seda eraldi nimetama peab kõikjal vardagatide juures kõik Buduvad Hardo, kas seal siis ainult naases küülikud ette, kas mõnda pilli mässis põletide? Vaata enamasti on tõesti sedasi, et naesad aga meie Olamasi näin ka seda, et Kihnu pärimuskoolilapsega Tulmedele pillimängu rõõmuks ka kui vana ala jõstuti ülel ummikuni noored, ehk siis tulid poisid, aga nüüd sa üle Lestmine, see muuseumi ülal eestminantsoga vanemad naised mängi päevasel ajal tahtvad juba valges koos aja 12-st akkama peale ning sedasi neljani viieni, et pimedas ikka kuivab. Kas jalgsi sega neljapäeva seant korra kuus, sedasi 20. kuupäeva paiku ütleme, et kolmas näljahäda tavaliselt tolm. Tere, aganüüd Meeaa koldeoreetule Silienness Me oleme uue kunsti muuseum, mis on Sri viinakuu, teine neljapäev ning jõstumesi ümberlavade kõik maisema kihklased Kogodul ning meetilanud jälle siis selle sügise esimene ülaliastmine ning küsime siis kohe otseseid vasakult Sarapuu Silvi käest, et mitmes aastasimeetilises juba ülal jõstmistel käive on neuronid juba meelest läinud küll ei tea, mitmes aastase on ta ka esimest korda tulime kogu siinsamas uue kunsti Muuseumis, aga seal all sööklas see võis olla üks viis aastat, tahab kindla peale Amist tähtsat paper'it seal lava peal, seal ees on mõni mõned asjad või no kuule, nende Kihnu sõnana raamatuga on sihuke sihuke jant, et ikka on sihukesi sõnu veel, et mille tähendus tuleb täpsustada ning ning võtame ikka ka üle keskmise naised abi, et tahame sõnaraamatut ikka novembri keskpaigas juba valmis saaja läheb trükki. Aga neid sõnu on ikka veel. Maaelu, mille tähendust tuleb täpsustada siis praegu paistab, kõige jubedam sõna on praegu meie arutasime tõsised tihva piirkond. Mis olla võiks et selle seletus puudu ning nüüd ikka tärganud naised näitasid, et seal käib siis nii, et vahel sihuke pulk, et see olnudki difaberg ning praegu oleme meie sellise sõna nagu body juures ning siis tuleb poetas sõna juures anud, räme ja et ma tahaks teada, et kuidas, mismoodi siis räimi kuivatati, kui nad olid punti, sädeme, õlled, rämed, poetati vaela peale, kui, kui ma pandi, aga kimpu ei Soeskonna neid mädanema vahepeal täkretsandiks. Niibyeborilased seal peal, aga mis asi see body on Minavia body, et anda omadussõnamäng kompodi laisk ning ning see tähendab, et on viimne laiskuse, laiskus. Enton Body laisk, omarkillunud kuulit. Manija mehed ütlevad, et see on niisugune jää öeldakse kõlva body ning öeldakse selle kohta Guabats otsas nagu noh, kui tee peal sihuke sihuke sihuke jees hüpanud veljel. Selle lummas lõpp on missi laaberantibrikal toodud värsket sügisest. Nimelt juba või, või mis asja sellega maiustada. Ja mis asjad tundage, teie. Kes te siis mina küll ei tea. Pole meile tulnud, küsidagi ikka sööme, ame näost sisse. Ilusaid röömeliselt maksimarketist ikka tulid vist. Elmi, kas vardakott? Ai, ai ai, ai vardad koti sallest, Colo värk meedias vas aegagi. Me hakkasime sõnum aerutama, meeldas aegagi, näputöö tee, võttiski pooleliolevas uga välja, tubli naine, kas siis see on üks niisugune mardilaadabusinessplaan Socessekideks seal müüki tulema vä? Hirmuga nüüd tegema järsku tulebki, mardilaadal on minna, nimi polegi suvi ju, lõputasi kõike ning nüüd hakkas kuduma, noh siiamaani oli laisk, ristsõnu, lahendasimlik. Nüüd tuleb tublist pihta panna, jälle mõne asja saab Martin nädala minna, kui, kui tuleb minek. Tere, Tõnu Ella, et sa oled, elan kolmes voore peal Ruhnus, Kihnus ning Malejaskuavele nihukeses Varbese siis praegu elad või hoopis maise maal. Mina elan praegu siin metsa tänaval, Pärnus pole olnud enne siia ülal eest, mis teil nagu tähele panna, et tulid komitee seltsi kuduma või maa kujun ka neid ruudumustriga kindaid. Mina tuli sellepärast, et leida Ta õpetab siis seda Ruhnu mustreid mulle ka kas siis on suur vahe Ruhnu kirjel ning Kihnu kirelve seal väga suur vahe, see on hoopis teistsugune mudel maa peal, muidu suur kuduja ja ka neid tuleb välja, et ei tea ööd ega ilma. Tulin õppima Leida juurde. Rongi Leedu oled siis vist ette kaua Ruhnu sellele, et need Ruhnu kirja täiesti selged on meil asi 25 aastat Ruhnus ma ei tea, kas on palju või vähe, aga nagu paras aeg. Aga siis hakkas kuduma Ruhnu värke Ruhnus, Rüütel oli kodo tika, need Kihnu õpetused juures ju mammad tegid ikka Kihnu värke, kudusime Kihnu kört kihnu sukele, nüüd vaatad, tuleb kõike tegema hakata. Kas siis sedasi nüüd õige rääki, et Ruhnu keel elab Ede kohe Rootsis ning Ruhnu kirjad elavad hoopis Pärnus mägesid, Ruhnus, Ruhnus olnud paasi okka jalus, käsitööait tehtud veisi Ruhnus hukka ning ning tegev Ruhnu vesta järgeniga hakkavad ikka kõik, ei vaja neid vanu, vanu Ruhnu asju tegema mandriinimesed, kes lennanud läinud hakkavad ka seda vanade eurooplaste käsitööd hindama, väikest ka veel Ruhnu või kuidas praegu tundub, meile maja oli maha võetud, kus meie elasime, olekski enam vaja. Minul pole seal muudkui lapse hauda käru vahetevahel ärimeestel saksa haud veel seal ning kas siis siia elakat meite seltsis nüüd köömesi teisel neljapäeval üleljastmistelt seltsis kudumas. Noh, eks ma ikka püüan hakata käima ka Tasmaania Ege nädal nüüd jõua kävega. Edenedeli polegi Toriske Ege kuude Ege kuu teise nelja või istume siin koos korra kuus, siis ma käin küll kõik korrad, kui ükskord kuusk tuleb käia, siis ma käin kindlasti siia. Siis hakkas jäigemaid tänane saade või isegi juba tuleva korra oleme ikka rõõmsad ning terveks seal põmer.