Vikerraadio kuulajad ilusat pühapäeva teile. Me oleme alustanud ühe suure plokiga uuega mis käsitleb kino- ja filmielufilmimaailma nõukogude liidus ja jääme ikka valdavalt nendesse raamidesse, mis meil on ehk Stalini aega, kuigi paratamatult koos näitleja kätega ja filmidega Mäga varasemasse ning hilisemasse ajajärku. Kuid vahetevahel juhtub nii, et leian midagi huvitavat, millest me rääkisime. Või nagu antud juhul saatis mulle Paavo Kivine ühe väga huvitava artikli artikli, mille on kirjutanud Kenna onko. Ja ma mõtlesin, et see on sedavõrd huvitav materjal. Ja üsna hiljuti käsitlesime mäe ühte väikest klapikeste male blokikest et võiks teha väikese tagasivaataja tulla üheks korraks selle teema juurde tagasi. Nii et nisukesi kõrvalpõikeid olema, no ju ikka teinud. Ja tõesti, kui midagi huvitavat juhtub või kuidagi haakub sündmustega, siis tahaks, tahaks seda informatsiooni jagada. Ja tegemist on väga huvitava autoriga. Gennadi Kennossonko, põhjendad, miks kenaadistan saanudki enna? Tegemist on suurmeistriga? Ta on olnud omal ajal nii Mihhail Dahli kui Victorcationoissekondan. Ja lahkus Nõukogude Liidust, emigreerus 1972. aastal Hollandisse, Hollandisse, ta jäi ja on olnud hiljem mitu korda Hollandi meister males. Ja see võib-olla ei ole niivõrd suur näitaja, aga vaieldamatult mingi periood. Ta on ta kuulunud maailma maleeliiti ja kuskil jäi ka silma, et maailma 20 parima maletaja hulka kirjutanud väga palju raamatuid on võitnud mitmeid suuri olulisi turniire. Nii et kogu see informatsioon, mida ta jagab, milles ta kirjutab, see ei ole mitte karmolpa pilk, vaid see on inimene, kes asja tunneb. Ja just nimelt inimene, kes tunneb neid tagamaid, mis meid huvitavat kogu sõda Nõukogude süsteemi ja malerolli selles süsteemis. Ei, alustab Kennossonko oma lugu ühe ajaleheteatega. Ta toob selle, et ära. Ja need teated kuuluvad nende hulka ka, mis nõukogude ajal olid kohustuslikud avaldamiseks kõikides ajalehtedes. Seal on ka oma reastus. Teatud ajalehed pidid avaldama teatud materjale, kindlasti näiteks rahva hääl pidi avaldama, selle teab aga ütleme, rajooni ajalehed olid sellest vabastatud, kuid oli selline informatsioon, mida pidid levitama muidugi kõik Nõukogude Liidu väljaanded. Ja see on pigem telegramm või niisugune tervitustekst. Ja see on saadetud Jugoslaavia ülemjuhataja pooltema, pöördub punaarmee ülemjuhataja Stalini poole. Ja miks ta siis pöördub seltsimees Stalini poole sellepärast et just vabastati Belgrad fašistide käest. Ja tegemist on 1944. aasta ka ja selle pöördumise autor on veel üks tegelane, kes meil oli päris pikalt seoses selle tuntud jalgpallimatšiga mis leidis aset Helsingis 1952. aasta olümpiamängude ajal, kui kohtusid Nõukogude ja Jugoslaavia jalgpallurid ja kuidas siis seda nõuti ja millega see kõik lõppes, sellest oli meil eraldi lugu. Ja pöördu, täna ilmub ajalehtedes 44. aastal 25. oktoobril ja see konkreetne lookene, mis meid antud juhul huvitab, see ilmus ajalehes Pravda vastu tooka. Nii et seal kaugel ida pool. Ja nüüd on vaja natukene tähelepanelikku kuulamist. Nimelt see pöördumine on pealkirjastatud järgmiselt. Vast saavad kõik meie kuulajad sellest vene keelest aru. Suunamo Klaunaga mandusjuma Krasnaja armi Marshal Hussar, jätskavassayusastallinnu Jossif Vissariooni juht, nii et tema poole pöördutakse. Ja need juhtub traagiline viga. Ja kui keegi meie kuulajatestab seda artiklit näha, siis Facebooki lehel on ta olemas, nii et nagu kokku leppisime, need huvitavamad asjad püüan siis sinna üles panna, et saaks neid vaadata. Ja need tuleb tähelepanu juhtida sellele teisele sõnale Launakamandusi ja mis siis siin juhtus? Kui nüüd rahulikult seda sõna aeglaselt lugeda ja pöörata tähelepanu teisele tähe lärnisson Well siis jättes selle tähe, sealt raa, saame märksõna, mis ei kõla üldsegi eetri kõlblikultagas, on kaunoga mandusi vastu, ei ole minuealistele kuulajatele seda sõna vaja tõlkida, aga võib-olla peaks seda ikkagi tegema. Noh, see on eesti keeles pask. Nii et pealkiri nimetab siis selle sõnaga, kes siis on Jossif Stalin ja omistab talle sellise siis tiitli millega see kõik lõpeb, kõrgeima karistusega kogu toimetus lastakse maha. Muidugi tiraaž konfiskeeritakse, käiakse läbi köik ajalehetellijad, ajalehed võetakse ära ja sonko väitel on säilinud kuus eksemplar. Miks need sissejuhatavalt paigutab tasel loo oma artikli algusesse, sellepärast et me teame, millised olid Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhted. Ja omal ajal rääkisime ka sellest, 1948. aastal need suhted järsult halvenesid ja vot siis said tiitost Nõukogude Liidu suurim vaenlane. Ja ei olnud vist nõukogude liidus ja see puudutab ka Nõukogude Eesti ajalehti, väljaandeid, no vist mitte ühtegi, kus teatud perioodi jooksul poleks ilmunud mõnda karikatuuri. Tiit ost. Levitati plakateid, plakateid, näiteks tekstidega Hošatiittoniad pandiita, hullemat bandiiti kiita pole olemas. Uskumatud luuletused, karikatuurid kirjutasin välja ühe kukrenicsi, karikatuuride all on siis järgmised read. Püüame nad kuidagi ära tõlkida ka. Tseebeeerr, Tito, sawsjaminebdo, Tiit, too, too onisminiussanjena Shutkunjotiita pole enam Tito, ta on muutunud, on võõrJossif diito pross ja ta oli Jossif tiita pross Aston Jossif prostitutka, nii et tast on saanud siis lõbunaine, vot niisukene tekst on siis ühe karikatuuri all. Ja jällegi panin mõned karikatuurid illustratsiooniks Facebooki lehele, nii et kui keegi tahab neid vaadata, siis nad on seal olemas. Ja tüüp veriste kätega käes on reeglina kirves, millel on haakrist. Ja kui tolleaegsete karikatuuride variandis on Nõukogude liidu nisukesed avalikud peamised vaenlased droomeni, Churchill siis Tiit on nende käsilane teenistuses sageli nemad teda siis sealt tagant otsitavad. Ja tema sooritab siis neid kurje tegusi. Väga palju Chastuškaši nisukesi, Vena traditsioonilisi luuletusi, kukkesi ja jällegi meeldetuletuseks võib-olla minu põlvkonna inimestel tulevad nad ka meelde. Oli kaks Stahlis naljamees nagu tara pulka ješ täpsel. Nii et üks niisugune üks niisugune Chastuska oli siis järgmine. Stepsel pöördub tara pulka Poola ja küsisid tema käest, mida sa siis ütleks, kui saaksid teada, et koerad said diito ära. No ja vastab siis tara Punika, et ma ütleks neile head isu, niisugune erakordselt naljakas lugu. Ja jällegi need ära pulga ja stepsel otsisin nad ülesse, olid nad nõukogude liidus erakordselt populaarsed ja panin ka ühe sketši sinna Facebooki lehele, nii et ka sealt võib seda tagantjärele vaadata. Kes nad olid, võib-olla ühe lausega, Tarapunka oli Juri Timošenko. Ukraina rahvakunstnik ja nende oma naljade headeks on neid muidugi raske nimetada, aga poliitiliste naljade saab ka 1950. aastal Stalini preemia. Ja vahetevahel, kui nad on kindlates rollides, siis trappuinka reeglina oli miilits. Jaa, stepsel FM Jeltsin, tema oli elektrimunk, tör. Mõlemad nad õppisid Kiievi teatriinstituudis, nii et sealt nalt oma teed alustasid. Ja toetina hakkasid esinema juba 1946. aastal. Ja tegutsesid 40 aastat ja nende toimimine pes ühe dueti osapoole surmaga 86. aastal. Nii et selle ajani nad siis nõukogude inimesi naerutasid, olid niisugused üldtuntud tuttkülaliselt alati, kui oli saade kalomoyoganok või mõned teised, siis ilmada rapulgajas täpselita sealt läbi ei saanud. Kusjuures väga sageli olid nende lugudes ka mõned üksikud ukrainakeelsed sõnad sees Ukrainast, nad olid pärit Nami sajase inimesi veel rohkem naerma jäi niisugune mulje, nagu räägivad vigaselt vene keelt. Kui vaadata neid stereotüüpe, aga kõikidest nendest vaenlastest olid nisukesed, karikatuur, sealt välja kujunenud stereotüübid. Ameeriklane, onu samm, niisugune pikk ja kõhetu kitsehabemega inglased olid buldogikujuliselt ja diito niisugune taks maniakk alati Antal marssali vormimüts peas ja reeglina verine kirves käes. Ja need, kui kogu seda tohutut kampaaniat jälgida, mis läheb lahti Tiit aadressil, siis oleks huvitav heita pilk vastassuunas, kuidas sellele reageerivad Jugoslaavia väljaanded. Ja üldiselt on sedastatud diito suhtus vot selles seal laimu või sellesse karikatuursesse rolli, mis tal oli omistatud kuidagi erakordselt rahulikult. Kui ta oli üks juhus, kus ta närvid olevat ülesse õelnud. Ja vot seda armeed tänase teema juurde tagasi ehk selle maleteema juurde. Nõukogude Liidust ju loomulikult toimusid propagandistlikud raadiosaated, mis olid siis suunavad tud Jugoslaavia laht kohalikus keeles. Ühes taolises saates teatati seal muidugi sõimati Tiitut nii nagu jaksate ja öeldi, et tiita peab ennast väga suureks maletajaks aga tegelikult pole tal malemängust aimugi. Nii et võeti siis kasutusele jälle, kas näide malemäng, et valetab ja nende pea Tito vastu. Ja omalt poolt siis jällegi raadio vahendusel teatatakse. Tieto on valmis kutsuma siis Daniela, kogu poliitbüroo eesotsas Staliniga, temal nõus nendega malet mängima ja vähe sellest. Ta annab veel igale ühele ka ratsu ette ja proovige siis temast jagu saada. Muidugi arusaadav, et mitte mingisugust vastust sellele ettepanekule ei tuleAga kännasossonka oma artiklis väidab, et pärast seda juhtumid Nõukogude propagandas enam mitte kunagi seda maleteemat ei puudutatud. Nii et ilmselt läks Nõukogude propagantistidele ka kuidagi hinge ja see oli taoline tita reaktsioon, nii et jällegi male. Ka ajal, kui Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhted olid head, mis kinnitab, et Tiit oleb, mängis malet ja oli vist suhteliselt hea maletaja. Kuigi siin on ka väga erinevad seisukohad ja on pakutud välja igasuguseid variante, et mis tasemel ta mängis. Aga pole mitte mingit kahtlust, kui Stalini puhul olid need infokillukesed just väga üksikud ja väga küsitavad, kuivõrd ta üldse mängis hästi, ta mängis siis diito puhul pole mingit kahtlust, et ta mängis, vähemalt, kui inimene mängib, siis juuda, mingil tasemel ka mängis. Ja Eteda esitati maletayama, aga see on ju väga oluline nõukogude propaganda jaoks, seda ju taanitasime ja kriipsutasin alla. Juhtisime tähelepanu ka Stalini puhul näidata inimest malelaua taga. Tähendab, et tegemist on ikkagi mõtleva inimesega, see on ikka intellektuaalselt tark inimene. Suudab ette näha käike, kombinatsioone ja ei ole asjatav ja seda valikut tehti ju väga tähelepanelikult. Kui avaldati pilte mõnest riigijuhis, siis millises rollis seda tehti, tiim? Siin on vaks vahet, kas me näeme fotodel palja ülakehaga Putinit seal signaal ja informatsioon meile, et tegemist on matšoga atlejaga või me näeme siis fotot, kui inimene istub mõtlikult korrodani skulptuur, malelaua taga kaks erinevat tüüpi, need on kaks erinevat ootust. Ja 46. aastal ajalehes, aga nokk on foto. Kustito istub malelaua taga. Ja kui üldse vaadata maleelu Jugoslaavias siis kas jooma populaarsuselt see mäng ei jää ju alla sellele, milline oli malemängu roll nõukogude liidus. Ja väga paljud suured male üritused sõjajärgsel ajal toimusid Jugoslaavias. Näiteks 1950. aastal toimus Jugoslaavias esimene sõjajärgne maleolümpia niisukeses ilusas kohas Dubrovnikus, paljud Eesti inimesed on käinud ja arusaadav, kui vaadata seda aastat 1950, tule, tuletame meelde, et suhted Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia vahel sisuliselt katkesid. Muutusid vaenulikaks 48, Stalin veel elab siis Nõukogude Liit ja ka teised satelliitliigid sellest olümpiaturniirist osa ei võtnud. Ja kui pärast Stalini surma 1953. aastal hakkavad kahe riigi suhted paranema siis siin on oma rolli mänginud täpselt samuti male. Ja vot see sündmus, mida on kirjeldatud sündmus väga paljus meenutab üht lugu hilisemast ajast jällegi võib-olla osa meie kuulajatest mäletab, räägiti omal ajal niinimetatud pingpongi lauatennisediplomaatiast. Ja see lugu viib meid aastasse 1971 kui valmistud D soojendama üles suhteid Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel. Ja see lõppes küllaltki olulise ajaloolise Nixoni visiidiga. Hiina rahvavabariiki toimus visiit 71. aastal. Ja see oligi esmakordne nisukene suhtlus sellisel tasandil pärast 40 üheksandat aastat. Ja mis sellel eelnes, sellele eelnes America lauatennisekoondis sportlast visiit koos Sis delegatsiooniga Hiina rahvavabariik. See leidis aset 71. aastal, 12. aprillil. Ealini sakene märgikene head suhted on muutunud ja näid märgikese, osatakse ju diplomaatia maailmas lugeda, et midagi on sellele järgnemas. Aga vast seda lugu, meie nooremad kuulajad võib-olla teavad tulenevalt filmist Forrest camp kus peategelane on üks nendest lauatennisemeeskonnas osalenust, nii et seal võib siis seda lugu ka näha. Ja täna vähem midagi samasugust toimub ja täpselt samas rollis kasutatakse ära malemängu, kui on vaja luua või niisuguse eel sammukese astuda selleks, et pärast Stalini surma neid suhteid Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia vahel taastada. Ja päris pikalt räägib sellest oma raamatus David kronstein. Ta kirjutab sellest, et ta mängis 1954. aastal Belgradis, seal toimub turniir. Ja see on aeg, kui veel kahe riigi vahelisi suhteid peaaegu ei ole. Nii et ei ole enam Stalini aeg, aga ei ole ka veel midagi muutunud. Ja kui tagantjärele vaadata, siis prostanud selle turniiri võitma disaga ta kirjutab et enne viimast partiid siis ei olnud veel kindel ilmselt see, kas ta väljub turniirist võitjana või mitte. Ta olevat tal helistanud Nõukogude Liidu saadik, nii et need diplomaatilised suhted kiusis olid ja küsinud tema käest, vot see on jällegi tüüpiline näide, kuidas tolleaegne võim sekkub spordiellu ja küsinud tema käest, kas ta võidab, niisugune kummaline küsimus, kas ta võidab mille peale prantslane olevat vastanud? Väga raske on midagi öelda, sellepärast seda viimast partiid mängib ta mattanovitšiga. Tanovitš nimi eriti võib-olla tänapäeval ei ütle meile midagi, kes vähemalt malega pole tihedamalt seotud. Aga tegemist oli väga tugeva maletaja, aga kes hiljem on võitnud mitmeid rahvusvahelisi turniire, seega ohtlik vastane ja mitte mingisugust garantiid, et õnnestub see matš võita muidugi ei ole. Ja mille peale siis selle kõhkluse Bronsteni kõhkluse peale olevat saadik teatanud, et peate võitma ja teatage mulle hiljem siis tulemusest ja nüüd järgneb sellele ikkagi sisuliselt otsene ähvardus. Arvestage, et kui see tee lõpeb liigiga, siis mitte mingisugust vastu Nõukogude saatkonnas ei toimu. Mida me võime siit järeldada ja kogu seda järgnevat teades ju siis oli Moskvast siin ei saa olla saadiku oma initsiatiivi, ju siis oli tulnud Moskvas signaal et kasutada säras seda võimalust, võimalust, aga arusaadav, et vastuvõtu on mõistlik korraldada sel puhul, kui turniir on võidetud, kasutada seda juhust, alustada diplomaatilist, mingisugust nisukest mängu, selleks, et soojendada suhteid Jugoslaavia. Ja need prantslane jätkab, toimuski, siis vastu turniiri ta võitis Nõukogude saatkonnas. Ja sellel vastuvõtul oli ka Jugoslaavia välisminister, nii et ka sealtpoolt siis ilmselt see soov neid suhteid parandada. Ja saadik olevat pöördunud välisministri poola. Ta pole ju ammu meie juures käinud saatkonnas, mille peale vastab välisminister, et pole ju mind ammu kutsunud, vähemalt niimoodi Branstel seda vestlust kirjeldab Janet, ta lisab siia ühe väga huvitava detaili, kõik need Anjonisust märgikesse, teated, detailid, aga nad on ju väga paljuütleva. Keset Belgradi seisis hotell Moskva, mis ei olnud kasutuses, oli remondis, nii et nende suhete külmaperioodi jooksul olid aknad sisuliselt laudadega kinni löödud. Ja koheselt prantslane ütleb minu silmade all algas selle hotelliremont. Nii et kordaseadmine. Ja mõne aja pärast jätkab ta, toimuski Hruštšovi visiit Kružours sõitis Titol külla. Ja seal räägib veel sellest, millest oli meil juttu seoses malev ka mitte ainult seoses malakaga seoses ka nende olümpiamängudega, tähista sündmustega. Ja me võime viia selle jada tänase päevani välja. Et selle süsteemi puhul ei ole sport lihtsalt sport, sport on ikkagi väga paljus midagi ideoloogilist, midagi poliitilist. Ja kui sportlased seda niga ei võta, siis vähemalt võimukandjad seda mõistavad just nimelt nii. Nii lastevõidud või kaotused on nende jaoks ikkagi küsimus riigi võitudest, riigi kaotustest, sele, süsteemi, võitudest, kaotustest ja et see oli nii, seda iseloomustab prantsusstend sellise säigakesega. Et enne sõitu turniirile Belgradi kutsuti ta välja keskkomiteesse. Ja jällegi tsiteerides Bronsteni olevat talle öeldud nina merest välja. Aga esimene koht tuleb võtta. Kas see lause kõlas just nii, aga vähemalt sisuliselt see pidi nii olema. Ja et selle temaatikaga täna lõpetada, siis lihtsalt meeldetuletuseks. 1955. aastal toimubki suur Tartaline väga arvuka delegatsiooniga, Hruštšovi visiit Jugoslaavias. Jällegi panin ühe pildi sellest visiidist Facebook'i kodulehele. Ja muidugi koheselt kaovad ära igalt poolt igasugused karikatuurid, mis paljastasid titat. Nii et kui vahetevahel räägib, arvatakse, et nende autoritaarsete süsteemide puhul on need muutused võimatud, et kuidas nii, et kogu aeg olnud tembeldatud vaenlaseks, kuidas siis üleöö võib tekkida suur sõprus. Aga me teame seda 39. aasta variandis, kui Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaev järsku tekkisid suured sõbralikud vennalikud suhted ja siin täpselt samuti. Ja korjatakse igalt poolt ka ära. Orest Malcevi romaan, Jugoslaavia tragöödia. Üsna hiljuti olis kalassaalsetes tiraažides trükitud autorile omistati 1952. aastal Stalini preemia. Ja nüüd korjatakse raamat igalt poolt ära, nii et ei mingisugust jälge. Ja seda uut suhtumist. Kui meil oli Chastuska tollest ajast, siis alkoga sellest ajast iseloomustab üks niisugune Chas tuska. Saan juba vabanenud rahvana ei ole enam seda hirmu, mis valitses Stalini ajal. Ja need read on siis järgmised. Tarangoeta vaarich, tiita satsi pea ja otsin ratt. Kaks kasarfušov kiita Lynniftšomnewinavat, nii et siis sina, armas seltsimees tita. Et ma olen väga rõõmus, nagu ütles seltsimees Kružov, kiita pole sa mitte milleski süldi, nii et iseloomustab nisukest arusaamist. Täna olid suur kurjategija, aga homme oled sa täiesti puhas poiss. Ja 56. aastal toimub siistid, too vastuvisiit Nõukogude Liit. Ja samal aastal, kui nüüd mala juurde tagasi tulla ka malematš Nõukogude Liit, Jugoslaavia. Ning ega malemäng veel kord oma populaarsuselt Jugoslaavias Nõukogude liidule ju alla ei jäänud. Ja seal toimus väga palju märgilise tähendusega maleelusündmusi. Ja üks neist, see vist on ununenud, paljud niisugused asjad, mis omal ajal paistavad nii olulised ja tähtsad kuidagi hiljem mäletavad oma rolli. Aga sellest räägi väga palju aastal 1970. Seda sündmust nimetati sajandi matšiks. Ja see oli 1970. aastal toimunud malematš Nõukogude Liit, nii et ühel pool oli siis Nõukogude Liit ja teisel pool ülejäänud maailm. Nõukogude Liidu maletajad mängisid ülejäänud maailma maletajatega. Mängitis ta Belgradi alates 25.-st märtsist viienda aprillini. Ja kui vaadata selle sajandi matši tulemusi, siis kuigi Nõukogude maletajad esimesel neljal laual kaotasid jäi üldtulemus Nõukogude liidule positiivseks, nii et matš võideti tulemusega 20 pool 19 poolt. Ja kui vaadata, kes maailma poolt mängisid, siis esimesel laual oli bänd Larsen. Need on kõik tuntud nimed. Teisel laual bobi Fischer. Ja tuletame meelde Eesti male sõbratseda muidugi teavad, et Nõukogude Liidu koondises 10. laual mängis Paul Keres ja saavutas erakordselt hea tulemuse. Ta võitis Jugoslaavia esindajat Boris Iffkowit seisuga kolmiks. Ja kui vaadata, kes siis osavõtjatest oli saavutanud analoogilise tulemuse, siis selleks oli ainsana Bobby Fischer. Nii et tema võitis khati grand Petrassani täpselt samuti tulemusega kolm. Üks. Kui nüüd aga tulla tagasi Kennossonka artikli juurde, siis ta põhjendab ka, miks ta üldse selle artikli kirjutas. Miks ta pöördus nende minevikusündmuste juurde tagasi. Ja ta toob ühesse iga. Ja see oli järgmine, talle saadeti Venemaalt, läheb malenupud niinimetatud poliitilised malenupud. Ja kui vaadata, kes siis on nende nuppudena kujutatud, siis loomulikult valge kuningas oli Putin. Tema vastas, must kuningas oli muidugi Barack Obama ja see ei ole mitte ainult viide kabama nahavärvile, vaid ka sellele poliitilisele rollile, nii et vastased on ustad. Kui vaadata neid järgnevaid nuppe, ei hakka kõike nimetama, aga näiteks must lipp oli Angela Merkel. Ja oda. Neid on ju kaks, siis täpselt nii nagu Stalini ajal kujutati karikatuurides tiitot ameeriklaste ja üldse imperialismi saba rakuna. Analoogia on sõjaeelsete karika batuuridega, millel on kujutatud Eestit titt siis ju need on ka väiksed koerakesed, kes on rihma otsas ja rihma reeglina hoiab oma käes Inglismaa siin samuti. Nii et oda on Porošenko, nii et tema on täpselt samuti siis nende suurte imperialistide teenistuses aga lõpetab Sossonka oma artikli positiivsetele nootidel. Ja ta kirjutab sellest. Ta loodab, vähemalt või selles artiklis väljendub selline lootus, kui 1900 viiekümnendatel aastatel, kui Nõukogude Liidust ja Jugoslaavias said jälle suured sõbrad. Õnne aastat oli mõõdunud sellesse hetkest, kui Ta oli vast kõige suurem vaenlane. Seesozanco väljendab lootust, et mõõdud kümmekond aastat ja võib-olla Ukrainast ja Venemaast jälle saama, siis sõbrad. Ja seda prognoosi kinnitab ta ühe fotoga. Foto jäädvustab sündmust Stalingradis sisse, linn kannab veel seda nime. Ja seal Tiit oli siit sinna. Ja tiitel tuli vastu. Ma 200000 inimest ja sellel fotol on aga tagaplaanil suurt. President ujuga Slaviitava Rich Joosil pros kiita. Nii et alles oli tegemist veriste kätega tapjaga ja nüüd on ta meie suur sõber. Ja selle teadmisega võikski täna lõpetada. Maleteema on niivõrd põnev ja huvitav, sellest võib ju rääkida väga pikalt ja eriti arvestades, et me oleme ju väga huvitava ja tähtsa juubeli eel. 100 aastat möödub Paul Keres tunnist. Nii et ilmselt nimetaja ajakirjanduses, kui raadiost tuleb malest juttu rohkem. Aga et sellele teemale tõesti punkt panna, aga kui sa ei tea, võib-olla kuskil tuleme male juurde tagasi. Väiks kuulata, ühte põllumis on pühendatud malemängule. Ja selle esitab Vladimir troshinud muusika on vanu Murad, heli peaks olema naile tuttav nimi Stalini ajast ja sõnad on Ljudmila Davidovitšilt. Laulan küll natukene hilisemast ajast, aga ta sobib hästi seda väikest blokikest lõpetama.