Raigo tuna ele sai riigikogu hakkama esimese lugemisega. Loti pisikesed saarte seadust. See asi peaks andma siis, kui temaga kolmandale lugemisele vastavatesse saarte üldkogudel õigus ise otsustada jooksja, maakonna või valla haldusreformi käiku, selle kohe lähtad. Siiamaani olnud kolm saart oma õigustest. Sedasi läheda, kuidas pisikesi saarte seadus näeb? ELMO jään nii, et saaredanud Naissaar, Aegna ning Väike-Pakri nende kolme saare Läheb mitu tosinat inimesi. Ame juttu pisikese Pakri elaniku Jana Taliga kysi kahjuks hiljaaegu Saaremaalt Aegolis. Hakkas teise maailmasõja sündmustest, kui aastal 39 baaside lepinguga sunniti baklased lahkuma esimest korda oma kodusaarelt. Ja pärast Nõukogude võimu kehtestamist tehti osad saarede täiesti tühjaks. Pakri saared asuv saar, sealhulgas. 1944 oli siis kõige viimane ja kõige suurem lahkumine maha jäi ainult kolm peret erinevatel põhjustel. Ja sealt edasi rääkida seda, et üheksakümnendatel siis, kui Vene sõjavägi lahkus muudeti haldusliku kuulamiste esimest korda, Pakri saared hakkasid kuuluma Paldiski linnale, toonane linnavõim nägi siis neid maaomanikke pigem kui kui segavaid asjaolusid mitte kui lisandväärtust saartel. Ja seeläbi siis ka maade tagastamise protsess väga pikalt venis. Sellega seoses kõik seadused, mis toona lihtsustasid, sooned aasastamist kuidagi nagu jooksid meil ja, ja me ei saanud neid kasutada. Ja täna oleme siis sellises situatsioonis, kus väga paljude erinevate otsuste tagajärjel on lootust kaotanud, et kas, kas üldse võimalik. Aga kuidas siis pisikese Pakri elanikud ilma kaitsva seaduse hakkama saanud? Ma räägin väike Pakrist, siis on tegemist kolme nelja perega, kes on siis seda tõsisemalt mõelnud teha, oma suvekodud, sinna alguses rajanud ja siis ka kõige tuntuma Vigla meie saare Mati, kes tuli sinna 2004. Ja siis üks osapool nüüd sellest ühest perestamises võtnud loo osaühingu Pakrida, rahvas, kes peab seal mägiveiseid ja ja selle mägiveiste ja nende puisniitude hooldamise peale, siis on tulnud ka sinna tööjõudu, kohalik kogukond ikkagi seal aastaringselt elab, on pigem need inimesed, kes on tulnud sinna tööd otsima. Aga kui rääkida nüüd pihustage väikesaarte seaduses, siis tõesti sedavõrd pikalt venitatud, on see kindlasti joonud saartele selliselt, et et väga paljud sellised õiguslikud momendid nagu takistavad meie igapäevast elu-olu. Seal on ju ka tükk aega saare elanikkonnaga, nüüd oled oma saare enge kirjast vällja. Kirjutan, et sa pärast. Et ma ei ole seal sellepärast, et ma näen seda, et linnal puudub huvi ühenduse loomiseks saarega. Ja, ja seeläbi on väga raske panna pisikest vaeva kooli. Isegi mu ema elab Paldiski linnas, nii et see oleks kõik olnud võimalik korraldada ja täiesti mõeldav ja mõistlik ja üldse nagu pidada sidet kohaliku omavalitsusega. Kursesse on ka muidugi võimalik sõita. Asjaolud on teised Kurkse lahes ja väga raske on pidada seda ühendust Kurksele. Kas Mihkel andis siis kas trump Anove? See tuli lihtsalt sellest, et Mihkel pidi minema kooli ja kõige mõistlikum oli siis seda teha sellisel viisil, et ma müüsin oma aja ära ja täna on siis lootust, et siin tulevad teised inimesed sisse ja elu läheb edasi. Sa oled ju pisikese Pakriast Nabalu jest seisneb, kuidas Pakri ilma selleta hakkama saab? Ma loodan, et küsija, seda väikesaarte seadus võetakse võimalikult kiiresti ja kõigi nende rakendussätetega, mida see kogukond ootab võimalikult mõistlikul viisil vastu et koheldakse kõiki asustatud saari ühetaoliselt, nii nagu see peaks olema. Elumiku Aga murdsivad Eesti saarte kogu liikmed, riigiametnikud rahandusministeeriumis seal ka just sellest tulisest vaidlemisest osa võtmas, kva meile toimendaja kasemark, otse kuuleme asja kõrva taha, pani Kihnu vallavanem Ingvar eksi, arutaks erinevusi punkttranspordi osakohast ning üldkogu mõtest ning tsiviilpaelu asju. Me oleme nendest krõhnasi osavõtt Narva 2010.-st aastast. Mõtlesin erinevuse, mõtlesin läbi käinud, täna tundub, et hakkab midagi konkreetsemat ikkagi paika saama ja ja see initsiatiiv tuleb ise juba täna rahandusministeeriumilt, mitte mitte nagu altpoolt, et siis ehk lootust on, et saab midagi, midagi ka muutub. Jääde teema kütab meeli praegu, et kas peaks toetama või peaks väikesaarte seadusest maha kiskunud ja teed. Las riik laseb, sure programmil käia. Aga ei, mulle meeldib, et seadus on sihuke natuke deklaratiivne päris mitmes asjas. Aga teisest küljest, kui jäädi, võetakse väikesaarte seaduses vallaga ligikaudu. Tähtis on ju see, et kui riik ei jääteed ei tee, siis inimesed hakkavad üle käima ise ning siis on ju palju ohtlikum. Ja ma arvan, et Eesti riik Ede kui arenenud sinnamaani ja kõik ametnikud, kes otsustavad selle tegemist ikkagi inimese jaoks on riik ja et inimesel oleks mugav liiku mitte ainult Soera inimesel mandri peal, vaid mandriinimesed saavad ka siis talve jää teiega kihnu tulla ja see on väga popp. Läbi selle juba saab teha regionaalpoliitikat ja see iseenesest, et riigile ju paelu ei maksa. Niukseid beeži sellel nõupidamisel SEO jaoks kõige tähtsam on tõlkes asjas kõige tulisemad toetajad. Ohhoo, praegu mõistagi asi välja tuua, ma arvan, minu jaoks oluline, on lõppude lõpuks vaja väikesaartele raha juure Igazarsaks tegutseda, areneda, puhata, võid Farbel elada küll, aga tolku pole sellest kedagi. Nüüd siis aga paar küsimust Eesti saarte kogu esimehele Lea Silippovile. Kõige olulisem on see, et saane, püsielaniku arengueeldused ja elamisvõimalused oleks kaetud ja elamine oleks turvaline. Kas asja siis konkreetselt selle jaoks taris tehanud, kasutatud juba mitu mitu teemat, siin on üldkogu teema. Üldkogu volitus, selle vajalikus, selles Unduslikus teatud olukorras püsielanikuna, et just praegu oli tuline vaidlus jäätee põhimõttega pärast, et kas selline transporditee võimalus peab olema riigieelarves ette nähtud, kui tekib vajadus, et rahal eks olemas. Et ei tekiks punnseisu nagu tavaliselt elus sa oled siis hea pooldaja või vastane saareelanikena? Me teame, jäädee tekib sõltumata sellest, kas riik seda tahab või ei taha. See jäätee tekkimine on saareelanikele eluline vajadus ja seetõttu on tark, kui riik tahab seda ja riik planeerib eelarvesse sellised summad, et juhul, kui kasvõi 10 aasta korras tuleb üks väga külm talv ja saab ja tee, et see jäätee saab korrekselt kiiresti vajaduse korral rajatud. Selline saigi tänaõhtune saade või elulised juba pühapäeva hommiku. Olgem ikka rõõmsad.