Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elavad Mort, Vjatšeslav Lebedev. Tere, sündisite udmurdimaal, aga kus nimelt ja milline oli teie lapsepõlve? Kodumaas sündisin udmurdimaal, aga täpsemalt pealinnas lisaks, kes? Lapsepõlvekodukohta võin öelda, palju see oli väike kahetoaline korter kesklinnas ja mina vanemad on mõlemad murdid haritud inimesed, isa oli õppejõud ülikoolis ja ema etnograaf. Kuid vaatamata sellele, et meie perekond olnud murtide perekond omati nüüd minu vanemad ei õpetanud mulle kunagi ise siiski ei ole päris murtidelin sisserändajate linna, võib niimoodi öelda. Tootmisliin. Rahvuskultuuri üldiselt ei ole ja lapsed lapsepõlves võivad kogeda küll sellist rahvuslikku mittesallivust. Isegi kui nad elavad Udmurtiast. Hiilgescan siis udmurdimaa pealinn, kus te sündisite, et seal räägitakse põhiliselt vene keelt, saan ma nii aru? Saame räägitakse vene keelt ja seal on pigem pigem te kuulete Tatarite udmurdi keelt. Rohkem tatari keelt aga näiteks tänavasildid, poesildid. Kellel on minu ajal seda, no tead, viimati on muutused, et Udmurtiast on olema selline natsionaalpoliitikaministeerium, kes palkas ühe inimese ühe filoloogi, kes tegeleb sellega, tõlgib tänava nimed ja asutuste nimed, udmurdikeelne, aga no see tegevus pälvis ka väga palju kriitikat nagu terve vabariigi peale. Vaat üle miljoni inimest suurusesse lähedane Eestile. Ainult üks inimene tegeleb selle tõlkimisega üldse nagu kõik, kõik, mis eraldatakse murdele, ütleme niimoodi. Natukene midagi tekib, et seal see ühistranspordis vist praegu peatuste nimed räägitakse udmurdi keeles. Aga noh, seda ilmselt vähe. No teie sündisite, mis aastal 76 ja vanemad kohe üldse ei hakanudki teile udmurdi keelt õpetama, kuigi nad ise räägivad. See oli alati ka niimoodi, et peale suvepuhkust kohe kõvasti tagasi linna siis udmurdi keelde enam ei olnud, ütleme niimoodi, kus te soovitasite emagi laule Iisaski lähedal, kaheksa kilomeetrit showskist. Aga tänapäevaks tahad soolivad mardikad. Seal olid sellised protsessid, et eluheidikud ja inimest, kes ei saanud hakkama, joodikud olid tõstetud korterist välja ja tihti ka neile osteti mingi kartarana kõvalt Juvasse ja noh, ja võsa, maksa ei lähe, no ütleme niimoodi. Isegi kevadest murdekeel kaob ära vaikselt. Aga ma praegu saan ikkagi siis nii aru, et kui te suvel olite maal külas siis seal, tol ajal veel räägiti udmurdi keelt, siis räägid ja kelle juures te seal olite? Põhimõtteliselt oma onu juures onu ja onu onupojad olnud, meil on parimad sõbrad. Ja omavahel rääkisite siis? Need seitsmekümnendad, 80.-te algus oli ka niisugune tore aeg, jutumärkides et siis tõepoolest võib teiega vanematest aru saada, selge oli see, et vene keel ja ainult vene keel, kui sa tahad elus kuskile jõuda, võib-olla siiski tänapäeval on see asi natukene kergem, leiti vähemalt see üks inimene, kes hakkab vene keelest udmurdi keelde panema neid nimetusi ja aga ema elukutse on etnograaf. Ta tegeles rahvarõivastega, et kindlasti tema elutöö on selline, ta sõitis terve, murti läbi kusjuures tihedas koostöös Eesti Rahva Muuseumiga. Tema pikaajaline partner oli ju Eesti Rahva Muuseumi direktor Aleksei Peterson. Ja aastas 77 kuni 91 oli pidevalt need etnograafilised ekspeditsioonid. Kas nad kolisid seda udmurdi rahva pärindi? No ema ei takistatud selles töös, et see oli nagu ikka lubatud selline muuseumiväärtusega ja. Ma arvan, et eestlased andsid väga suure tõukejõust, et see udmurdimaa on saanud kuskil Venemaa keskel. Kui tulid eestlased, siis natukene nagu natuke välismaalased ja siis nad võib-olla ka see ministeerium hakkas toetama seda etnograafiliste ekspeditsioonide tekkimist üldse, sest näiteks praegu midagi sellist enam ei ole. Et kõik, mis muuseumis mustade kohta korjatud, tuligi korjatud, see on kaheksakümnendatel umbes niimoodi ja praegu mingit raha eraldate. Ekspeditsioonid toimivad, aga mitte sellises suuruses koguses nagu varem tudengid käivad ja ülikoolidest võib-olla üksikud, aga noh, see ei ole enam niimoodi. Fanaatikud, kelle kirg on see õppida tundma oma rahva ajalugu? Ja lähme sealt tegelevad sellega, aga need on selgelt vähe. Otsest arengu ei ole tegelikult kultuur hääbub mustadel ja viimased loendused näitasid Kasena. Sellest on kahju. Te olite siis haritud vanemate laps, mida nad teile rääkisid, mäletate, olid mingisugused elutõed, mida te kindlasti peaksite tähele panema, kui te suureks kasvate lapsena. No ema rääkis muidugi tagasihoidlikkusest, aga tänapäeval ma mõtlen, et ei olnudki kõige parem isikuomadus. Kuidas ütlevad sakslased, et kõiki asju on öelda täiesti selgelt? Umbes niimoodi, aga no see mustade tagasihoidlikkus võib-olla ei olegi kõige tänapäevasem masina ütleme niimoodi muidugi suhted loodusega, Tandmurtidel väga tähtsat rolli mängib mets elu seal noh, loodusele üldse. Mets oma pühapaikadega te õppisite Eizevskis päris heas koolis, nagu ma saan aru matemaatika klassis, mida te sellest kooliajast veel mäletate? Kool oligi, on, ma arvan, et parem sisuslikul või parmud murti agul. Ja mäletan, et esimeses klassis oli juba sisseastumiseksamid tol ajal või katsed siis pidi pidev lugema tükk raamatust vene keeles kõik, muidugi muidugi mägedes. Tol ajal ei olnudki viirust, kes ei olnud ühtegi kooli, kus oleks õpetatud udmurdi keelt kellades ja tüvedes või sellisest. Väiksemates linnades aga ei olnud, et see viimati tekkinud. Udmurdikeelne gümnaasium aga ainult õpetatakse murdekeelt, mida kõik ained udmurdi keeles. Seda, et kõik ained oleksid kurdi keeles, ei ole. Koolist mäletan, et õppisin mille jaoks seal oli imelik või selline vastuolu, et kui ma ikkagi rääkisin, et minu olnud murt klassis rohkem mul ei olnud kuigi isegi mõeldud murte udmurdimaal oli kuskil 60 protsenti. Jelena, tellid venelased, ukrainlased, tatarlased võib-olla olid aga jah, et nagu terve paralleeli peale oli viis klassi. Et täpselt ma tean, et võib-olla veel 2000 murti inimese peale, see tähendab, et kolm protsenti meie koolis oli aidanud amordid. Võib-olla keegi pole öelnud, aga või, või ei olnud niimoodi helistada välimusest? Ütleme niimoodi, et selle mitte eliitharidus, vaid hea haridus ei olnud päris kättesaadav murtidena, et võib-olla ka sellepärast, et minu vanemad kasvatasid või või ei hakanud andma oma keelt või, või ma ei tea, et oleks võimalus saada paremat haridust enda jaoks. Ma natukene uurisin seda asja ajad kooliealisi lapsi praegu murdjas kuskil 40000 ja nendest ainult 16 toovat EPodumurdi keeltanniana. See tähendab, et isegi need lapsed, kes on udmurdid, kelle vanemad on udmurdid koolis 24000 ei saa keelt õppida. Sest seda ei õpetata. Ja lisaks olnud murti ja siis ka üsna paljurahvuseline maa, kus elab nii venelasi, tatarlasi, ukrainlasi ja nõnda edasi. Kuidas te sattusite Eestisse? No aastal 99 osalesin hõimurahvaste programmi konkursis, andsin oma dokumendid ja sain Tartu Ülikooli magistrantuuri õppima. Kuidas te selle peale tulite, et osaleda sellisel hõimurahvaste programmi konkursil? No ma olen kuulnud, enne murti, tekivad Eestis ja noh, mul oli palju tuttavaid eestlasi, noh, seesama Aleksei Peterson karm Audunud, kus te nendega tutvusite ekspeditsioonidel eestlased saavad ja tuli murtes ja need need 10 või 12 ekspeditsiooni, mis oled kogu aeg hulk vestlusi olles. Te õppisite ise ülikoolis majandust, aga ekspeditsioonidel sattusite. Koos emaga lihtsalt, eks mul ei olnud valikut. Väike väike ekspeditsiooni ligem, käisime mööda udmurdi kõvasid ja tassisime eksponaat bussini. Aitasin nii palju, kui sain. Saite siis tuttavaks paljude inimestega. Niisiis selleks ajaks, kui te saite siis hõimurahvaste programmi kaudu Eestisse tulla, teil oli seal Udmurtiast juba ülikool läbi. Ja enne selle maa käsi on juba vaatamas aasta 93. Emal oli mingi komandeeringuklaasis, mina tulen kaasa turistina. Siis ta näitas mulle Eestit. Põhimõtteliselt siis tutvusin Eestiga. Aga aastal 99 tulin õppima. Siis rongiga tulite ja läksite Tartus maha. Tartust olite ka varem käinud või olnud? No olen varem käinud aasta 93, et põhimõtteliselt ma olin tuttav selle linnaga, et oli läbi käidud juba uditata, aga noh, juba tol ajal läks ilusamaks võrreldes aastaga 90. Eesti keelt ei olnud veel teil sugugi ujunud. Läksite siis Tartus rongi pealt maha ja liikasite oma ühiselamupoole, jah. Jah, vastatule Hand sama hõimurahvaste programmi kaudu tol ajal õppiv tartus fantalixi, ta teadis, et tulevad inimesed Venemaad ja siis ta tuleb. Ja tema juba natukene rääkis eesti keelt. Ja ta oli aasta aega elanud juba, et seal oli ikkagi päris tugev kogukondades neid tudengid, soome-ugri tudengit, Venemaad, kes elasid Tartus ja õppisid erinevatele, teavad. Need tudengid hoidsid kokku ja aitasid teineteist ka. Nagu siis lihtsam. Sisseelamine ei olnud väga raske, tähendab. Ei olnud, et noh, oli surfi Eesti vastane siis ei olnud üldse keeruline, oli mõnusa huvitavaid. Mida te Tartus magistrantuuris õppisite? No õppisingi majandust, jätkasin oma eriala. Ja selline intensiivne keeleõpe, see kestis teil aasta. Aasta aega ja esimene aastale keeleõpe ja see läks väga väga lihtsalt, ütleksin mina. Grammatikat õppisime päeval ja õhtul läksime paaria. Zavoodi pool kuute, harjutasime vestluseid. Nii et hommikust õhtuni proovisite ikkagi rääkida eesti keeles ei olnud, nii et räägime nüüd pealegi vene keeles. No ühiselamus ikkagi vene keeles rääkisime teiste tudengitega, aga ja lihtsalt proovisime leida võimalikult palju kontakte, saaks rääkida eesti keeles. Aga see oli meie endi teha. Ja peale selle ma mängisin jalgpalli. Meeskonnas harjutasin ka eesti keelt. Jalgpalli aitab alati, et ükskõik kus sa oled, et need inimesed, kes armastavad seda mängu, neid on igal maal, see ühendab. Tunnetasite siis võib-olla tunnetatega täna natuke sellist temperamendi erinevust, et teie olete nüüd niisugune, aga aga elate siin Eestis ja eestlased on teistsugused ja kuigi ühed soome-ugri rahvad oleme kõik, aga sa alati ei loe, sest ungarlased on jälle hoopis temperamentsemad. Väga palju seda temperamenti erinevust, mina ei tunne, et suhteliselt sarnased udmurdid ja eestlased, ma ütleksin niimoodi, eestlased muidugi rohkem haritud, igatahes aga kujuvad murt võtab natuke napsu, siis ta laulab ja siis Elon lill. Kui eestlane, siis jutud käivad natukene teistmoodi ajad või võib-olla nad, noh, ma räägin muidugi meestlased naiste kohta, nii keeruline mulle tärtest tulite. Tallinn 2003 seitse on tagasi isast, kes aga mul jäi siia tüdruksõber ja aasta pärast tulin viisaga Eestisse ja me abiellusime. Kindlasti viisa mulle kuu aega ja siis ma läksin Moskvasse ja taotlesin seal elamisluba. Et aasta aega me jõudsime niimoodi, et mina olin Iisaskis, tegin tööd juba. Aga noh, suhtlesime interneti ja telefoni kaudu showskis kohaneda, seal oli väga raske pärast Eestit pärast tõesti teha, see on väga, väga raske. Muidugi inimene harjub kõigega, aga ega see ei olnud juhus kogemuse pärast. No vanematekodu oli seal jätkuvalt olemas, aga see ei aidanud. No see vanematekodu on lihtsalt korter on, ma ei tea, kui kodu võib see Lasnamäe korter asuda. Selles mõttes, et kus on vanemad, et see on ikka natuke kodu, ükskõik, kas on korter või ühesõnaga hing ja süda jäid juba Eestisse. No ühelt poolt hea, et kui ma tulenevad murtiasse muidugi, et kui sa näed need pesas üldse tunnetad, et nagu ongi kodumaa, siis seda hakkab teistmoodi lööma. Aga kui jõuad teises, kes see ei ole ilus koht, see on tööstuslinn. Noh nagu Tallinn oleks üks suur Lasnamäe, ütleme niimoodi ja kolm neli suurt tehast oma kostnutega. Nii et olite siis Isovskis aasta? Siis saite pikapeale elamisloa, et niisuguse tee on pidanud läbi käima kõik teie saatusekaaslased, kes on hõimurahvaste programmiga siia tulnud ja pärast selle lõpetamist siia jäänud. Ja see kõik oli seda väärt. Olete rahul, et te elate praegu Eestis? Siin on teie kodus. Jah, ja siis, kui ma tulin Eestisse, leidsin töökoha ühes eraettevõttes pärast kahe aasta pärast, see ettevõte läks pankrotti ja, aga noh, kui minu tegevussoont oli kasumlik, siis ma tegin oma ettevõtte, jätkasin sellega, et ma mul on omaette võtta. Püüan rakendada oma teadmised majanduse kasuks, millega te seal tegelete, metallitöötlus ette võtta, me töötame, ostavad ära sellega, et nad see muidugi ei ole mingi tehas, aga noh, väike töökoda, ütleme nii, et tööd jätkub, tööd on palju. Teie abikaasa on eestlanna. Ja minu abikaasa on eestlane ja ta võttis mind väga kõvasti oma perre, ütleme niimoodi, või tema pere võttis mind avasüli vastu ja meil kodukeel on eesti keel kasvab. Tütar, kes on juba kümneaastane, tütar räägib praegu kolmes keeles, emakeel on ta eesti keel siis minu kaudu ta õppis vene keele ja nüüd lisandus ka kolmas keel saksa keel. Naise töö tõttu me olime kolm aastat Austrias ja tütar avastas oma kooliline teekonda Austria koolis. Ja vabsepis keele selgeks, kui ta läks kooli, ta ei osanud lugeda ega kirjutada ja kuulmise peale ja tegevuse käigus saksa keele ja praegu Kadrioru Saksa gümnaasiumis. Kadestusväärne, kui kergelt lapsed omandavad käigu pealt ja mängides. Ja see on väga huvitav oli vaadata seda protsessi. Naise suguvõsa on siis selline suur ja põhjalik suguvõsa või kuidas teie omaksvõtmine käis? No hästi läheb täiesti ilma ilma mingisuguste probleemideta. Kõik oli superkäigus. Kõik elavad Tallinnas või elavad ka mujale. Naine pärit Jõgeva kandist. Noh, praegu me oleme Tallinnas. Aga sügavamat juured, naise suguvõsal on Saaremaal hops. Te olete Eesti peaaegu et risti-põiki läbi sõitnud. Seda küll kogu aeg, kas ta on võimalusi ja sõidame nüüd, meil on ka oma suvekodu vababys Hiiumaaeluaastast 2004. Me teeme suve teised Hiiumaale. Ja, ja siis jah, Hiiumaa jäi südamesse ja otsisime kohta ja leidsime. Ja nüüd vaikselt kordasena. Siis on teie juured ka natuke juba nii-öelda Hiiumaal. No te ütlesite, et kodus on siis kolm keelt ja laps oskab kõiki kolme keelt, teie abikaasat? No eesti keel emakeel siis tuleb praeguse hetkega saksakeelne, siis tuleb vene keel. Aga kuidas on teie enda emakeelega, kui selle kohta võib nii öelda küll alguses juba mainisite, et vanemad ei õpetanud teile udmurdi keelt, aga kas te ise oskate natuke? Ma ei ütleks, et ma oskanud murdekeeltes, et mõned sõnad midagi ma saan lugeda, et kuna ma räägin juba ka nüüd eesti ja saksa keeles või see loogiline taust annab natukene selle arusaamist ja need mälestused lapsepõlvest, aga, aga otseselt keeld ei ole niimoodi, et. Te olete siin mööda Eestimaad ringi sõitnud ja siis, kui te ise olite lapsis sõitsite oma emaga mööda udmurdimaa külasid meenutele aeg-ajalt, et kuidas siis need külad välja nägid ja võrreldes noh, nende eestimaa küladega No Eestis oli minu jaoks väga huvitav, et siin on taud udmurdimaal on kevad, kus tänav ja maeti ümberringi, aga Eestis on väga ilusad, tahavad. Ja nad asuvad üsna hajali, ei ole nii, et üksteise kõrval, eks ole. Olete nüüd oma perega ka vahel harvad udmurdimaal käinud või? Minu abikaasa oli ükskord udmurdimaal, aga noh, see ei meeldinud tähele, see, mis ta nägi Isovski, et mujal rohkem ta soovi praegu maailm ei sõitnud ja et meil ei olnud taotad ja see ühistransport nii on nii nagu on seal tütar tahab minna küll vanema juurde keset pidavad, et mina olen, me saame minna. Ei ole enam, isa suri aastal 2009. Kas ta enne jõudis Eestimaal ka käia? Iso pole käinud Eestis, ema käis mitu korda, praegu kaevas. Ema muidugi käis ka nõukogude ajal Eestis oma töö tõttu juba, aga kuidas ta nüüd siis teie elu ja käekäiguga rahul on? Tema on väga rahvana, ta kogu aeg tuleb, eestlase imestab, et kuidas siin elu nii hea ja miks seal ei tule välja, noh ma arvan, et kõik mõtlevad niimoodi või väga paljud. Ja avati ta avastab midagi uut enda jaoks, kui tuleb siia Eestisse Puhtus tänavatel ja vanalinna, ütleme niimoodi avastab uuesti ja jälle vanalinn nende jaoks Tallinnasse lõpetajad seal vanalinnas jalutada ja teebki praegu muidugi ta suhtleb oma vatsa lapsega aga hommikuti kuivab saladus koole, siis ta jookseb linna muuseumides käib ka muuseumites käimine on läinud üle ka minu lapsele, et me tuvastame, avati kõvasti, on selliseid kohti ja laps on selline, kes võtab selle vastu. Aga kui ema on siin juba mõnda aega olnud, siis tal tekib koduigatsus ka või tekib selline tunne, et vot ei tahagi enam tagasi minna Isovskisse või kuidas sellega on. Ei teki, aga tal on selline suviva või krunt, kus otsast Mae ei ole, aga kust ta pista näpud mulda, selle vastu igatsus on, et parem minema tead midagi tegema seal, tal on lille juured veel välja käävamata, küll nad kaovad ära. Tal on suur pere, mina, ema peres oli üheksa last. Kusjuures kaheksa nendest oli tüdrukut külaelu jaoks, see oli keeruline. Me ei pane neid mehele ja. Aga nüüd nad jõudsid sellise elufaasi, et kus kõik need naised matsid oma mehed ära. Kõigema õed mõtlesid oma mehed ära ja nüüd veedavad aega koos üheksa õde. Mitte kõik enam praegu kuus, kui ta on elus ja siis nad suhtlevad väga aktiivselt, sest mehi meil enam ei ole. Kõlab küll, väga huvitav, jah, EMO on kaheksakümneaastane. Nii ülejäänud õed on siis No noorem oli 58 praega. Sõde suhtlevad omavahel, kõik elavad iisovskis või mööda laiali. Kolmude jalapesas, kes ja siis kaks sõda on suhteliselt lähedal, lisas et nad saavad kohtuda päris tihedalt ja üks natukene kaugemal. No see on väga tore, see on tegelikult suur õnn, et sul on nii palju õdesid ja kõik saavad omavahel hästi läbi ja mis nad siis koos ette võtavad? Käivad basseinis, et nüüd majava pükse ja ta funktsioon võimaldab, tegelikult on talle seda, et tal on, see tööstaaž on nii suur et kuigi pension on väike, aga nendes hindades, et mis seal on, ta ikkagi saab hakkama. Ega ta nõudmist ka ei ole, väga suured. Teil on siis ema pluss viis tädi. Mõlemalt poolt, nii abikaasal kui teile, kas need, teie tädid on siis ka Udmurtiast siia kohale tulnud, et? Pole käinud, tegelikult see kaugus on päris suur, see on 2000 kilomeetri ja noh, see ei ole lihtsalt niisama võtta ja sõita. See on nagu, mis? Ele Moskva, Peterburi ei ole ja see võtab aega ja see ka maksab. Just. Kui palju te Vjatšeslav eesti kultuurist olete osa saanud, et eesti keeles te ju aru saate, et kas olete käinud teatris, kontserdil, vaatate võib-olla telekast mingeid saateid, loete lehti, ajakirju, kuidas nende asjadega on? Praegu ma tarbin informatsiooni eesti keeles esemega lihtne teie jaoks ja see tekitab probleeme. Kui hakkan lugema või kuulama venekeelset saadet, siis see propagandafolki mees 1000, see on natukene hirmutav ja vahepeal hakkab vastu. No saab ka rahulikumalt, meil on nüüd ETV pluss rahvusringhäälingus. Ja mul on natukene näinud seda aega ma hetkel ei olnud televiisorit kodus kuidagi otsustasime, elame ilma. Muide, see on väga progressiivne mõte. On veel inimesi, kes on otsustanud, aga kuidas on teatrikontserdiga? Käime pidevalt, käisime Estonias, kuulasime Uppsala kammerorkestri ja minu abikaasat huvitab muusik, ütleme niimoodi ja teater ja siis ta kaasab mind päris jõuliselt. Ja tänu sellele olete nii mõndagi näinud. Mis on veel see, mis Eestimaal meeldib? Siis, kui ma tulin Eestisse, siis avaldas kohe väga suurt mõju see, et kuidas eestlased suhtuvad oma maasse oma kodumaasse. Ja see patriotism ja kodumaa armastus ja korras hoidmine see avaldas väga suurt mõju mulle. Seda ma olen ka kogenud murdjas nendes väikestes külades, kus ma olen käinud, aga üks asi on see, mis ma nägin nendes väikestes külades ja hoopis teine asi, et mis ma nägin pealinnas udmurdi pealinnas. Et see viha aina kasvab ja praeguse seisuga küla sureb välja ja pealinn kasvab ja kasvab kasvatades millestki muustki. Kui udmurdimaa pealinnaks. Tarned murtide jaoks äge olema. Ma kardan murdjat, kunagi ei jõua nii kaugele. Aga unistuseks võib see jääda. Elame-näeme. Te olete öelnud, et Eestis võiks teretamisel olla käepigistus rohkem levinud. Ei kiputa väga kätt suruma, kui tervitatakse või. Sellega harjunud aga lihtsalt vahepeal elasime kolm aastat Austria sotsiaalinimesed, ka tulevad vastu aegagi, kohe oodatakse kätt. Lihtsalt erinevad kombed. Ja siis seal soodeldakse lapsi ka rohkem. Ma panin tähele, et kui ma viisin oma tütart kooli siis vanemad alati suudlevad lapse põske, ütlevad ilusaid sõnu, et laps läheks kooli. Ja praegu käen kooli, siis jätkan selle traditsiooniga. Teiste vanemate, tead, ma seda nii väga ei märka, et kindlasti on selliseid, kes, kes nagu natukene soojemalt saadavad lapse angerjad. Natukene võib-olla jääb külmaks, aga noh, see on lihtsalt eripära ilmaga külmem. Külm põhjamaine rahvas ja külmavõitu põhjamaine maa, aga kus teie olete ometi oma soojuse oma kodu leidnud? Suur aitäh Eestis elamud, murt, Vjatšeslav leebeedeeeffet saite ja ega meie saatesse tulla. Stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni.