Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Aserbaidžaani, Eesti päritolu Solei Mailova, tere. See laul, mida Ivo Linna nüüd laulis, oli justkui sulle lihtsalt kõlas küll niimoodi. Lisa ma seda ka kuulad või, ja kuulen, kelle ma avastasin selle loo enda jaoks vist aastal 2011. Ja see on nagu tantsulugu rohkem, et see tõstab vahel tuju ka, kui on vaja. Mäletan lapsepõlvest vanaema laulis seda mulle ka just nimelt selle nime pärast. Ja mise Hanoom tähendab Hanumman selline viisakus, kui pöördutakse naisterahvale poole, siis tema nime lõppu öeldakse alati han. Me leppisime sinuga nii naljakas, kui see ka ei ole, spontaanselt saate alguses kokku, et räägime sina, kuigi me tunneme alles üsna lühikest aega, aga kuidagi saime aru, et oleme, kuidas selle kohta öeldagi sellised ühes helistikus inimesed, nii et see siis põhjenduseks, miks me sinatame, kus sa sündisid ja milline oli lapsepõlvekodu. Tegelikult ma olen sündinud Tallinnas Mustamäe haiglas, aga minu sünnitunnistusel seisab sünnilinnaks paku, et selline asi oli kuidagi võimalik nõukogude ajal ja see oli isa soov, aga tema oli kindel, et ta tahab oma lapsed sünnitada Eestis ja nii nagu läks. Lapsepõlvekodu oli üsna vaheldusrikas, et esimesed viis eluaastat elasin ikkagi Bakuus peamiselt ja pärast isa surma me kolisime Eestisse. See oli just siis, kui ka Eestis nõukogude aeg hakkas läbi saama. Aga pärast seda me reisisime iga suvi sinna ja veetsime seal kolm kuud järjest. Üsna kirju oli mu lapsepõlv, no Aserbaidžaanis Bakuus ja vast mujalgi on sugulasi ju päris palju vist? Jah, ja on jätkuvalt ja on küll, aga noh, need suhted enam nii lähedased kui kunagi, kui mu vanaema veel elas, et kahjuks need sidemed on nõrgemaks jäänud ja, ja need sugulased ise juba kolinud igale poole erinevatesse riikidesse, USAsse ja Venemaale. Et nagu ikka. Aga muide, kuidas Ma üldse tuttavaks sai eestlanna ja Aserbaidžaan lane ja see on ka üks niisugune tore lugu, et nad kohtusid aastal 83 Tallinnas. Ja mu isa teenis nõukogude mereväes ja oli siis siinsamas Tallinnas. Ja mu ema oli siis hästi noor 16 aastane. Isa oli tollal Lähme ikka emast ja nende vanemad olid mõlemad väga šokeeritud, tema üritas isegi Bakuus ja sõita veel nii noorelt ja, ja minu vanaema sai ta sealt lennuki pealt siis viimasel hetkel kätte ja jooksis lennuki. Jah, just niimoodi oligi. Aga ikkagi nende tunded olid tugevad oma ja ikkagi jäi püsima, et mõned aastad hiljem sündisin mina ja mu õde. Aga ema käis siis ju veel keskkoolis, kui ta isaga tuttavaks sai. Jah, nii et ema siiski lõpetas enne kooli ära ja siis sündisid siin ja siis heita põgus jah, oli küll niimoodi. Et see oli sihuke varajase lapsepõlveaeg, et ega ma väga palju enam sellest ei mäleta. Aga midagi siiski mäletan, jah. Ja kui sa olid viieaastane, siis tulite Eestisse, jah. Sellest ajast mäletad, kuidas tulek välja nägi ja kuidas siis hakkasid Eestis kohanema, tegelikult muidugi lapsed kohanevad üliruttu ja käisime enne seda niisama Eestis Eesti vanaema juures, siis me käisime tavaliselt tema juures külas, aga siis, kui me kolisime siia, sissekolimine käis ka niipidi, et meie Bakuu korteri Me saime vahetada siia siis kohalike aseritega, kes sinna tagasi kolisid. Et see oli selline uus kodu ja, ja, ja kõik oli uus ja mäletan seda kolimist päris hästi küll seda kõike seda mööblitassimist ja tema pani meid selles uues korteris raadio peale istuma, õega hommikusööki sööma, kui meil seal lik mööda veel lahti pakkimata ja kõik sellised mälestused on alles. Isa oli teie Eestisse kolimisel, Peaks paraku juba elavate hulgast lahkunud. Ema pidi meie kahega üksinda hakkama saama ja. Aga meie sugulased Bakuust käisid ikka, Kazine saatsid meile kastiga mandariine ja noh, see side ikkagi säilis, et Eestis oli, oli teistmoodi, aga ka hea. Teie hull sinu ja sinu õe puhul täpsemalt ei olnud mingit küsimustki, et millisesse kooli panna või kuidas eesti keel selgeks sai, eesti keel oligi ju emakeel ka. Kui isa veel elas, siis ema ja isa omavahel rääkisid, rääkisid vene keeles põhiliselt, et see oli nendel ühine selline võõrkeel, mine kasutades said üksteisest aru, mis keeles isa sinuga ja õega rääkis? Ta rääkis segamini nii Aserbaidžaani kui vene keel ja samamoodi ka isa, ema ja onu ja, ja kõik teised sugulased. Ta rääkis meiega alati Eesti, et selles polnud üldse küsimust. Nagu öeldud, lapsed õpivad kiiresti, kas sa said aserbaidžaani keele selgeks või ta jäi siiski kuskile nii maa ja taeva vahele? Tead, ma ütlen sulle ausalt, kui veel see aeg, kui me käisime iga suvi seal siis ma sain kõigest jutust aru ja sain ka midagi vahele öelda, kui vaja. Aga pärast vanaema surma kahjuks on see kadunud, sest praktikat enam ei ole. Et ma olen selles mõttes üsna kurb külg, mul see keel suus ei ole. Aga noh, see on parandatav. Sa oled üsna eksootilise välimusega ja seda loomulikult alati olnud. Kas sinu eakaaslasi see uudishimulikuks ka tegi? No Eestis minu jaoks oli kooliaeg selline. Veidi ka nagu väljakutse, võib-olla et seoses juba ainuüksi minu nimega oli noh, igapäevaseid selliseid vahejuhtumeid, kus õpetajad, õpilased ei suutnud mu nime hääldada või see korter, mille ema siis siia vahetas, asus tollases kallaveres, nüüd on see Maardu ja sealne elanikkond, põhiliselt koosnes kohalikest vene keelt, kõnelevatest, inimestest ja see kool, kus ma käisin, see oli Pirita vool siis mu päev oligi selline, et ma nagu alustasin seda päeva ühest kohast ja siis see vahepeal möödus kuskil mujal hoopis, nii et selle vahel oli ka nagu ette koolikaaslased, ei saanudki aru, et kes ma olen tavaliselt, kas ma olen venelane, sest et ma räägin nii hästi vene keelt ja ma elan sellises kohas, kus on palju vene keelt kõnelevaid inimesi. Ja siis jälle, kui ma läksin sinna kallaverre, siis siis ka seal oli selline, et noh, tõused siin mingi eestlane, et sa räägid eesti keelt ja ja kõik sellised asjad. No aga selleks ajapikku üle ja sina kasvasid ja enesekindlus suurenes ja, ja inimesed võisid ümberringi arvata, mis nad tahtsid ja just täpselt nii Kraris. Huvitav, et õpetajatel oli siis ka raskusi sinu nime hääldamisega? Jah, no oli ja, ja niisugune tavaline asi oli, et näiteks kui me siin mõne diplomi või mingi mingi siukse kirja, kus mingi võistluse eest, siis seal oli mu nimi valesti, siis ma viisin selle tagasi, ütlesin, parandage ära. Ja siis tehti suured silmad, et kuidas nii et seda juhtub tänapäeva, nii et ma olen sellega juba nii harjunud, et ma ei pane seda üldse pahaks. Kui nii võtta, ma vaatasin ka su nime peale ja kui ma selle nüüd täpselt nii ära öeldakse, nagu seal kirjas on, siis ma ütleksin, Züleyxa siis selgus, et ei sulle iha, et juba see kirjaviis, eks ole. Et kirjaviis ongi täpselt selline, nagu Aserbaidžaanis seda kirjutatakse. No lapsepõlvekodus, kui tulla tagasi nende aserbaidžaani aastate juurde, palju sa sellest mäletad? Olid ju omad kombed ja rituaalid olemas, et aserbaidžaanlased on teadagi nagu ka teised rahvad, aga kindlasti on nad väga oma kommete ja rituaalide aldid ja nad väga peavad kõikidest sellistest asjadest lugu, et tuleb sul midagi ka meelde. Nojah, mis vist kõige põhilisem on, on see noh, Ruspairamm, mille ajal siis pannakse need nisuidud kasvama ja see on selline põhilisem. Aga no meie peres me tähistasime jõule uusaastat. Et see Nov rusi tähistamine pole kahjuks meiega peres siiani traditsioone säilinud. Aga sellel ajal ma ikkagi mõtlen selle peale tagasi, see on kevadel kuskile. Kui see aeg tuleb kätte, kas siis nagu tunned, et käiks nagu mingi jõnks läbi või et see on nüüd see või kuidas on või on see sinu tänane valdavalt ikkagi Eesti elu nii tihe ja nii sündmusterohkelt vahelduvate tunnustad äragi hoopistükkis? No on ka seda ette tulnud, et mingit jõnksu võib-olla eriti läbi ei käi, aga just mälestused lapsepõlvest, et sellel ajal ma nii-öelda käin need jälle läbi ega midagi rohkemat, võib-olla ma tõesti peaksin seda oma lastega hakkama läbi viima, nii-öelda selle taaskasutusele võtma. Sul on lapsed ja mul on kaks last, üks saab pühapäeval kohe kolmeaastaseks ja vanem saab seitse detsembris. Lapsed praegu no eriti vanem muidugi adub seda, et tema vanaisa oli selline tõmmu tore mees sealt kuskilt päikeselisest Aserbaidžaanist ja, ja olete rääkinud, oleme küll, ma tegelikult olen oma pojale oma isa härgi nimegi pannud jah, et minu poeg on selline sinisilmne blond poiss, et kui te vaatate seda teist Jussistid sealt pildi pealt, siis tal on jah, huvitav ikkagi. No ütleme siin Eestis elades teadagi me võime enda kohta öelda, et me oleme väga paljurahvuseline, Eesti väike maa küll, aga siin on igasuguseid eri rahvustest väga toredaid inimesi, kes on ilusti eesti keele selgeks saanud ja teevad siin tööd ja tunnevad ennast hästi ja meil nendega suhelda. Nii on siin ka näiteks Eesti Aserbaidžaani kogukond ja küllap muidki erinevaid selliseid aserbaidžaani seltsid. Kas mõnes sellises praegu nagu kaasa ei? Eile ei ole kuulnud juhust, et kunagi nooremana veidi aega pärast seda, kui me siia kolisime, siis meil oli küll mingid kontaktid ja just eriti veel sellepärast kummubaku vanaema siin käis siis tema arvas, et see on väga tähtis, et meil oleksid suhted kohalike aseritega ja tema vedas seda nii-öelda. Aga praegu viimastel aastatel ei ole küll otseselt mingi seltsiga selliseid suhteid välja kujunenud, kuigi mõned kohalikud aserbaidžaanlaste tuttavad sõbrad on mul küll mingid kontaktid on, aga nad on üldjuhul juba ka kõik nii eestlased, et Nemad on üldjuhul kaeba, eestlased ja sina mõistagi ka ja aga siiski pidi omavahel kokku saatanaks, teete midagi aserbaidžaani pärast, alustame toidust või ja muidugi näiteks meie pere lähedane teine pere, kes on kõik pärit tegelikult Aserbaidžaanist. Nemad valmistuvad alati selliseid toite, mis on seal tavaks küpsetada nagu näiteks no näiteks nagu bluff või tul maa mis on siis viinamarjalehtedesse hakkliha ja, ja kõik sellised, aga, aga jah, ma pean tunnistama, et ma viimasel ajal olen rohkem taime toidu peale üle läinud, et see liha minu menüüst on väga harvaks jäänud. Ühele tõsisele aserbaidžaanlased ilmselt väga mõistetamatu. Vot mul polegi tulnud juhust ja selle eest rääkida, aga ma usun küll, et kui ma oma onule seda ütleksin, siis ta vaataks mind suurte silmadega onule, kes elab siis Aserbaidžaanis. Tema elab tegelikult hoopiski Moskvas, praegu aga ta käib üsna tihti lapsi vaatamas, pakkus ja tema on siis isa vend ja isa vend. Aga oled sa nüüd seal ka ikkagi aeg-ajalt käinud, et need kontaktid mingil määral ikkagi on olemas ja muidugi et tänapäevased suhtlemisvahendid nagu Facebook ja Skype võimaldavad mul minu kaugete sugulastega tihti suhelda nii tihti, kui vaja on. Ja sidemed on jah ikkagi säilinud. Et ma pean tunnistama, et viimati käisin Bakuus aastal 2006 vist sellest on juba 10 aastat möödas. Tean, ma pole veel ennast kokku võtnud, et sinna minna praegu. Seda põhjusel siis, et meil oli seal suvila, mille ehitas vanaisa, see oli Kaspia mere ääres kohe kaljude peal ja põhiliselt seal mööduski siis mu lapsepõlv. Aga me jäime sellest suvilast ilma ja nüüd mul polegi nagu päris oma kohta enam kuusine tagasi minna. Ja sellepärast, et ma olen nagu vältinud sinna minekut, et see on natuke valus, selline kogemus minu jaoks, et ma kunagi lootsin, et ma saan oma lastele ka näidata seda kohta, aga teda kahjuks enam ei ole. Aga sugulased, ma kujutan ette, Ta on väga külalislahked ja mõnigi pakub, et tulge ja elaga meie juures muidugi jah, aga noh, see ei ole enam seesama, see ei ole päris oma ja et siis 2006 oli nüüd seekord kui sa viimati käisid ise kohal? Jah. Mu kunagi üks tatarlane rääkis, et kui ta astus lennukist maha, siis tal käis tuline jutt läbi, kas ka midagi sellist veel tundsid? Absoluutselt, et, et need lapsepõlve mälestused nendest reisidest koos ema ja õega, Bakuusse. Need olid alati need vastuvõtud seal ja need ära sõidud sealt olid alati väga emotsionaalsed ja see sinna saabumine on jah, et kas see jutt käib läbi ja see ootusärevus ja see õhk, mis tuleb su ninna ja see kõik, see selline hästi äratuntav sinna. Ja see on ikka tohutult mõjutab iga kord isegi raske kirjeldada vist kõik see emotsioonide virvarr, mis siis läbi käib. Jah, kas sa oled seal käinud nüüd? Üks siin ma saan aru ilma lasteta Ta ja ilma abikaasata või siiski abikaasaga koosolek, Pekka käinud ei ole, et ma käisin viimati ma käisin koos sõbraga ja see oligi vist esimene kord, kus ma läksin sinna ilma emata ja ilma aeta. Läksin iseseisvalt, ei tahaks küll neid kunagi ka sinna viia, Nad tahavad ilmselt ise ka ja poeg väga tahab. Tuleme nüüd sinu Eesti elu juurde, selles mõttes, et sa oled üks väga tegus noor naine ja mis nagu eriti tähtis rohelise mõtteviisiga ja niivõrd rohelise mõtteviisiga, et kuulud lausa Eestimaa roheliste erakonda, et millal sa siis sellise äratundmiseni jõudsid, et vot see on see õige ellusuhtumine ja maailmavaade. Selline loodusearmastus ja loomadest hoolimine ja kõik see, see on mul juba lapsepõlvest juba. No kui ma ennast mäletan, aga see äratundmine võib-olla pole, tuli siis kunagi aastaid hiljem, kui ma kuidagi juhuslikult tekki sattusin lugema ühe sellise loomaõigusorganisatsiooni nagu Beta koduleheküljele. Ja kus siis oli kirjeldatud erinevad tooted, mis teevad loomkatseid. Ja, ja aga enne seda ma olin ka juba hakanud vaatama, et need tooted, mida me poest nii-öelda ostame, mida nad kõike sisaldavad ja kus need ained tulevad ja mis hinnaga. Ja, ja siis ma hakkasin nagu rohkem uurima seda ja ma arvan, et siis ma saingi aru. Aga ma ei näinud veel tol ajal võib-olla kohe seda, et kui kiivas tegelikult maailm on, et et me oleme tegelikult loodusest nii eraldunud. Aga rohelistega liitusin ma pärast eelmisi riigikogu valimisi, kus nad põrusid väga tugevalt ja, ja ma sain aru, et ma pean appi neile minema. Ja ja praegu nii ongi. Te olete öelnud, et sa tegelikult juba lapsena ka armastasid teha aiatöid ja askeldasid viinamarjade ja tomatite ja baklasanidega, nii et tegelikult see Aserbaidžaanis elamine seal oli aed ja meiliaeg andis selleks suurepärase võimaluse, et mäletad neid aiatöid ja tegemisi. Ja ma mäletan ja see oligi selle suvila aed, mille mu vanaisa ehitas. Ja tema oli ka suur aianduse fänn, et iit, need viinamarjad, mis seal olid, olid tema istutatud, et vist olengi selle pisiku temalt saanud. Tunne, mis on nagu konkreetselt sinu funktsioon seal erakonnas, mida sa teed, valgustad inimesi, valgustad eesti rahvast, jah, et kuna meid on nii vähe praegu, et siis teemasid, millega mina isiklikult tegelen, on üsna palju. Aga põhilised, minu, minu teemad on siis näiteks taimekaitsevahendid, mahetoit, metsanduspoliitika, energeetika, et need on kõik sellised hästi valusad kohad meil praegu Eestis, et ja millele on vaja rohkem rõhku ja tähelepanu pöörata ja seda ma püüan ka teha. Sinu aserbaidžaani sugulased teavad ka seda, kui tubli sa siin oled ja millega sa tegeled? Juttu olnud? Ausalt öeldes ei ole minu onu on, on lihtsa ise tegelikult naftainsener, et mingis mõttes lähevad jah, meie vaata et isegi kardinaalselt lahku. Aga kuna elab ja töötab Moskvas, siis alati, kui ma temaga räägin, siis ma proovin rääkida perest ja lastest, et sest ma tean, et ta niikuinii enam ei saa midagi sellega teha ja ja mul on mõttetu hakata teda ümber veenma, sest et see, millesse tema usub ja mida ta teeb, et mida ta on õppinud, et kui nad on juba piisavalt vana, siis on raske ümber võib-olla veenda ema, pigem keskendun positiivsele. Ja on teemasid, mida lihtsalt tuleb vältida, aga sinu esiisade maal on sul mingi ettekujutus, kuidas seal sellesama rohelise mõtteviisiga asjad on? Päris huvitav teada või on ka niimoodi, et nafta on igal pool särav kuldsete tähtedega vastu ja jah, nii ongi jah, et kogu Aserbaidžaani majandusi tegelikult põhinebki nafta pumpamisel ja müügil, et ma tean, et Aserbaidžaanis Bakuus vist isegi, kas see oli eelmisel aastal või oli see õli, see sellel aastal lausa toimus ju ka see teeme ära see meie oma Eesti teeme ära. Toimus Bakuus, et noh, on näha on, et see nagu midagi juba hakkab nagu liikuma. Aga ma usun, et nagu meilgi Eestis on seal samamoodi, et võib-olla see selline aktiivsem selline keskkonnale rohkem mõtlev piirkond on võib-olla just nooremate seas. Aga kuidas täpselt sellega praegu asjad on, ma mõtlen nagu poliitilises mõttes, ma ei oska kommenteerida. Oled vist hingelt pigem maa kui linnainimene. Ma olen liiga kaua linnas olnud, siis ma tunnen sellist ärevust ja väsimust ja ei saa nagu aru, et mida ma peaks tegema ja ja siis, kui ma lähen maale, ma saan teha füüsilist tööd värskes õhus, siis on kohe nii hea olla, et ma soovitan kõigil katsetada seda, et see on parim teraapia? Jah, kas või pooleks päevaks maale minna, kuivõrd su temperament võib-olla erineb ja tänu sellele temperamendi erinevusele, et vahel võib-olla ei saa kohe inimestega ühist keelt leitud või ei ole kinnisest samas eks ole, kui ma siin sinuga räägin ja see põgus aeg, mis ma sind tunnen, et sa oled ikkagi pigem vaoshoitud ja tagasihoidlik, aga mitte selline tuline, energiline Aserbaidžaan on, nende asjadega on? No see on natuke keeruline küsimus minu jaoks, aga aga kui sa küsisid, siis ma proovin vastata, et et kuna kuna ma olen siin nii pikalt elanud juba, siis võib-olla on tõesti vahel ei pane tähele, aga, aga vahel panen tähele, et ma olen. Võib-olla ma ei tea, kas just keevaline, aga võib-olla selline otsese ütlemisega ja ja, aga samas see pole ka mitte midagi sellist, mis oleks näiteks Aserbaidžaanis kuidagi kuidagi aktsepteeritavam ühiskonnas. Et seal ma olen ka alati silma jäänud sellega, et ma ütlen seda, mida ma mõtlen tavaliselt ja, ja eeldan, et inimesed teevad sedasama. Aga kõiki tee kõiki, jah, et noh, et ikka kõik, me oleme erinevad, aga võib-olla jah, olen natukene selline, kuidas öelda, aktiivsem kui mõni selline teine eestlane. Aga see on ju ainult hea, ma arvan nii. Jah, et see on osa sellest, kes ma olen, jõuad tegelikult palju? Vist jah, et viimasel ajal jääb selline mulje endalegi kui kibe käsi sa köögis oled. Kuule, minu ema abiellus minu isaga, kui ta oli väga noor, siis söögitegemise õppis ära minu vanaemalt. Kes oli siis isa ema ja, ja muidugi sealt tuleb ka minu toiduvalmistamise oskus ja harjumus, et toiduvalmistamisel kasutan ma ka erinevaid lõunamaise päritoluga maitsetaimi. Ja retseptid on üldse jah, et see ei ole selline tüüpiline eesti köök, mida ma kodus teen, aga ma teen ka Eesti aitäh kodus, siis oled sina põhiline söögitegija. No algusest on see nii välja kujunenud, aga kuna mu elukaaslane Joonas on väga tubli mees ja kuna tihti on nii, et mind ei ole kodus. Ja siis ma olen teda ka õpetanud ja ta on juba ise ka teinud, süüa, nii et ta saab täitsa kenasti hakkama. Et ei pea ootama, kuni naine tuleb koju ja süüa teeb? No see on tõesti suurepärane, mis on see, mis Eestis väga meeldib ja mis on see, millega on sul võib-olla siiamaani raske harjuda? No mulle meeldib mõistagi väga Eesti loodus, sest meil on veel suhteliselt palju metsa, mulle meeldib eesti keel väga, see mu lemmikkeel. Ja mulle meeldib siin olla, et mulle meeldib Tallinn, et kuigi see pealinn ja võib-olla võiks arvata, et siin on palju müra ja ikkagi mulle meeldib see, ma armastan seda linna. Asi, mille on raske võib olla harjuda, on külmad talved, mis on küll viimastele soojemaks läinud tänu kliima soojenemisele. Aga jahedas, külmad tähendab talved on ikkagi minu jaoks väljakutse, et ma ei ole mingi suusatamise fanatt ja kui on ikka väga külm, siis ma sinna õue pikaks ajaks ei kipu. Kas siin lööb välja see Aserbaidžaani pool, sinus? Tundub nii, jah. Mulle meeldib, kui on soe. Aga muidu on kodu ikkagi Eestis ja loodetavasti ühel hetkel on see kuskil maal ja see koht on meil juba välja vaadatud ja me jõudumööda käime seda seal harjumas ja ette valmistamas. Siis tulevad koduloomad ka rohkem veel? Jah, jah, et minu unistus, et ma kunagi elan niimoodi, et ma saan ennast ise täielikult ära majandatud. Ma mõtlen just, et ma saan kasutada oma nende toidu. Et ma peaksin võimalikult vähe sõltuma mingitest tööstustest, et arvatavasti sellega kaasneb ka mingite koduloomade võtmine, siis suur tänu sulle, Leica Izmailova said aega meie saatesse tulla ja stuudios olid veel ka Haldi Normet-Saarna ja maris Tombak kuulmiseni.