Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Tuletan meelde, et eelmine kardi jõudsime ühe filmide kangelanna juurde ja selleks daamiks on solkakult käkke. Ja rääkisime ka ühest konkreetsest loost lõpetasimegi kuidagi filmilikult põneval kohal. Et täna seal edasi minna. Aga meie kuulajatele, kes on meiega äsja liitunud, siis hästi lühidalt see eellugu. Järjekordseks Annika Kulka ohvriks langes endine Saraatovi poiste gümnaasiumi direktor kes oli läinud äsja Pencile oma kuulsusrikka teenistuse lõpetanud Jaloodis viia ellu oma vana unistuse, kolida lapsepõlve sünnilinna Moskvasse. Ja selle mehe nimi oli Mihhail Ossipovitškinkeeviks. Ja kohtus ta juhuslikult Peterburis salka kult käekesega, kes esitles ennast grafinnana. Sofja Ivanovna. Ja eelnevad Ta oli direktor, juba endine direktor, juba müünud, maha oma elamisse, kõik säästud kogunud ja kavatses kokku korjatud 125000 rubla eest osta endale uue elamise maja Moskvas. Ja see kokkupõrge oli täiesti juhuslik. Kas oli ka ei saanud seda kavandada, inimene oli täiesti tundmatu. Aga sa iseloomustab teda kurjategijana, juhus, mis ta kätte langes, seda otsustas ta kindlasti kasutada, aga ja eksdirektor oli tal oma loo jutustanud ja avanud siis oma hinge niivõrd sümpaatne šarmantne intelligent daam. Ja selle jutu käigus selgubki Sophia vanuna on kolimas minema Moskvast, kuna tema abikaasa lähetatud saadikuks Inglismaale, Londonisse ja neil on kiire oma valduste müügiga. Ja nii nad lepivadki kokku vaatamata sellele Tiigi evitš, nagu esmapilgul inimene ju olles kooli direktor, peabki omama kainet mõistust, et 125000 rublaga osta palee sisuliselt oleks ju nagu võimalik. Aga erakordne situatsioon inimestele kiire, kuidagi ostja meeldib, me ju teame vahetevahel, kuidas niisukesele emotsionaalsed momendid võivad meie otsuseid mõjutada ja nii on nad saavutanud siis kokkuleppe. Jame katkestasime oma loo siis, kui nad koos üksistus rongi Sämmastele teises saavad kokku ja saabuvad Moskvasse, nii et grafinna ja Din keevitš oma perega ning vastas neil erakordselt uhke ekipaaž valges kutsarsis seal pukis ja grafi ekipaaži uksel uhked hobused ja neid sõidetaksegi sinna maja ette ja maja vääriks muidugi tiitlit palee pole mingit kahtlust. Niivõrd väljapaistev isiksus Saari lähikondlana ei saagi elada ju väiksemates hoonetes kui pale. Ja nüüd nad sisenevad, sisenevad muidugi jällegi uhkelt rõivastatud teener ukse ees lastakse sisse, Jadingeevitšil jääbki kinni. No meil ei ole mõtet vist aega raisata, meil seda aega pole kuskilt võtta, et selle pane sisekujundust kirjeldada. Aga kõik me oleme näinud filme köitma kujutama enam-vähem, et võib-olla need filmid on inglise variandis Pole vahet vene variandis 19. sajandi teise poole palee, kuidas võis välja näha. Ja mis ajas ju täiesti pea sassi, kogu see hiilgus oli ju saadaval 125000 rubla eest. No mis selle hoone jaoks muidugi peenraha. Ja sinna lisaks kogu sisustus, nii et inimestel on kiire, nad kolivad minema ja nagu sellel juhuslikult kokkusaamisel, kui nad kohvikulaua taga istusid krahvinna teatas, et rahaprobleemi neil ei ole. Ja inimestel, kellel pole raha probleemi, nad ju võivad vahetevahel endale lubada müüa midagi alla pool oma hinda. Ja näidatakse maja näidata, saadakse siis aeda ja müügihinna sees on muidugi Cartiik sulguvad, kalad ühesõnaga kõik täielik komplekt. Tin keevitši tütar on minestamas, nii et isa pidi kolima koos tütre Kaja tütre lastega väimehega. Haya lossi, Bowitšon, Valmis krahvinna käsi suudlema. Ja seller seeni kõrval muidugi ülemteener. Ja nüüd samal hetkel kui tõesti luksusest raba tuttperekond on minestamas ja ahmib õhku, astud sisse, teeni anna. Hea ulatab hõbekandikul grafinnale kirja. Sofja Ivanovna võtab selle kirja vastu, ei ole nagu hakkaks lugema, aga Kissitades silmi jättes siis muljet? Ta on lühinägelik või vastupidi, igatahes ei ole tal mugav lugeda ja kuskile või võlla saata mingite prillide järele võib kuidagi ei ole nagu aega. Ja nüüd ta ulatabki selle kirja Tinkeevitšile palve ka, nad on juba nii lähedased, teine on nagu niivõrd segaduses, et casting keevitš ei oleks nii kena ja no ei aitaks teda, ei loeks selle kirja. Ja ting muidugi loomulikult tuleb sellele palvele vastu ja see kiri on järgmine kirjaan lähetanud grafinnale tema abikaasa Londonist. Nii et välismaalt ja sisu on siis järgmine. Lähimatel päevadel on ees kuningale volituste üleandmine, informeerib siis tulevane saadik, annab volitused üle ja nagu tol ajal oli kombeks, siis sõnadega punkt. Vastavalt protokollile koos abikaasaga, punkt kiirelt müü maja ja sõida välja. Punkt ootan kannatamatult kolmapäeval. Punkt Grigori punkt. No ei jäta sonka kuld, käekene ühtegi tellist ladumata sinna müüri, et see koolidirektor koos oma perega saaks pette. Nii et veel üks juhuslik tõend, juhuslik tõend, mis kinnitab, tähendab nii tema päritolu kinnitab ka seda kahtlust, võib-olla, mis kuskil hingesopis võis endisel kooli direktoril olla, kuidas selline pale nii odava hinnaga, aga nüüd talvise luges selle kirja ette, ise kiirusta, sõida välja. Ja ongi kiiver, ongi kiire, on vaja vormistada ostu-müügitehing ja kuradi hinnagressi olusid tunneb, tema on ju Moskvas direktor, on asja sinna saabunud EBSis ettepaneku sõitagi koheselt notariaalkontoris vormistada see tehing. Ja nüüd me võime jälle kujutada, et kuidas nad sisenevad kontorisse ja uks seal koheselt laiali kätega naerunäoga neile vastu nootarv kes siis väljendab iga iga oma liigutusega seda hämmingut või lugupidamist, kui ta näeb neid sisenejad. Ja nüüd ta läheb tehase kõrvalpõige ja meenutada seda, millest meil eelmine kord rääkisime. Ööd, son ka sai väga hästi läbi oma endiste meestega. Ja üheks selleks samaks notariks polnud kui keegi muu selleks korteri omanikuks. Kuid ema, esimene mees, Rosenberg, et ta oli juba ammu andnud sonkale andeks, need 500 rubla, mille kas on ikka oli tema juurest põgenenud. Ja lisaks, mis neid muidugi sidus, oli ühine laps, tütar. Ja nad ei olnud pikalt kokku saanud ligikaudu kaks aastat ja selleks ajaks on roosan paat juba ise sukeldunud kuritegeliku maailma. Ja peamine, millega ta tegeles, oli varastatud kraami kokkuost ja edasimüük. Ja on öeldud, et erilist kirge tundis ta kellade vastu alati olevat Tal olnud taskus erinevas taskus, sis kaks uuri ja üks tema niisugune meelistegevus oli võrrelda, kas nad ikka käivad sünkroonselt, kas aeg on ikka mõlema, uuri poolt. Väga täpselt. Nii et seesama tema endine mees muidugi ei rõõmusta mitte, ta näeb endist abikaasat, vaid ta on ootargias, rõõmustab Ta näeb niivõrd auväärset külalist ja teretab teda siis lausetada, krahvinna, milline au. Ja selline täht minul viletsas asutuses, me võime need laused jätkata. Ja mõne hetke pärast juba astub sisse noor notari abiline ja alustatakse müügi ostulepingu vormistamisega. Nii, Attingeevitš annab siis üle oma 125000 rubla, no võib siis ette kujutada, milline Anse lahkumine grafinal on muidugi kiire, arusaadav, tema peab juba kiirustama Londonisse, nii et seal väga pikalt aega hüvastijätuks pole. Ja neid ei suudagi tingeevitšitte pere oma õnne uskuda. Ja siis nad astuvadki koos oma kuute elamisse ja elavadki seal. Ja paistab, et tõesti inimestel on üks kord elus, võib-olla on varem ka midagi õnnelikku juhtunud. Aga et nii vedada teisiti ei saa olla. Möödub natukene aega, kui sellesama pale ukse taha ilmuvad kaks noort meest. Need on tol ajal Venemaal väga moodsad ja kallilt kinnimakstud arhitektid, vennad Artemnevid, kes olid sõitnud pikemale ringreisile Itaaliasse ja ega siis nende võimalused ei olnud ka ääretud üürinud selleks ajaks oma maja nalja. Ja võib arvata, millega see kõik lõppes. Lõpp on sellel lool väga traagiline, sellepärast et petetud Michael Tynkjevitš jäi oma rahadest ilma. Sealt hoonest tõsteti nad loomulikult välja ja hiljem üsna pea lõpetab ta elu enesetapuga. Nii et me võime ju solkakult karkese osavust imetleda ja vahetama, kui tema ohvriks langesid jõukad inimesed, siis see lõpp ja see kahju nende jaoks oli ju suhteliselt tühine. Aga antud juhul läksid kogu perekonna vaevaga teenitud rahad kõik meil, mis oli. Ja see lõpp veel kord oli väga. Mõtleme nüüd sonka lähtepunktist kogu sellele operatsioonile siis seriaali teostatud erakordselt lühikese ajaga üks juhus, see kokkusaamine, teine juhus, tuli leida kiiru ka, kui nad istusid kohvikulauaga, aga jaa, kui ta pakkus selle võimaluse välja, siis ei olnud tal ju mitte mingisugust hoonet, mitte mingisugust maja tähendab selle lühikese ajaperioodi jooksul, mis vältis nende kokkusaamisest kuni uue kokkusaamiseni Moskvas tuli ju leida üüritase maja, organiseerida see notarikontol köit, Need kaasosalised punti tõmmata, kõik riidesse panna. See nõudis ka küllaltki suurt ja ilmselt tuhandetesse ulatuvat investeeringut, aga tema pilgu läbi vaadates oli selle ettevõtmise kasumlikkus muidugi meele. Seda, et keegi üritab analoogilist tempu korraldada ka tänapäeval muidugi hoopis väiksemas mastaabis. Seda oleme me ju ajalehe veergudel lugenud, aga salgaga võrrelda ennast muidugi nad ei, ei ole võimelised, teod ei ole mõõdetavad. Kuigi Moskvas leidis aset, kui me juba seda kuritegeliku maailma puudutama valgud, siis ka see näide jõus, mis väga palju sarnaneb sel Sonic akult käkesettembule. Ja selle loo kirjeldab oma raamatus Moskva ja moskvalased viljarovski erakordselt huvitav raamat ja vist oleme kunagi ka seda soovitanud. Dianat oli kavatsus tõlkida ka eesti keelt, aga ju siis jäi see realiseerimata. Ja minu teada eesti keeles seda raamatut pole, aga vene keeles on ta korduvalt välja. Vot nii, et kui keegi tunneb huvi 19. sajandi lõppu 20. sajandi tee alguse Moskva elu vastu ka Moskva kuritegeliku maailma vastu siis tasub seda raamatut kindlasti vaadata. Erakordselt põnev ja huvitav raamat. Ja Celia rovski kirjeldab üht juhust, mis seondub tolleaegse Moskva peremehega. Nii teda kutsuti Moskva kindral kuberneriga vürst Dolgoruki ka. Ja kuna seekord kuritegeliku jõugu ohvriks langeb niivõrd väljapaistev inimene, siis sellest loost väidabki rovski eriti räägitud, püüti nagu kinni mätsida. No kuidagi piinliku kindralkuberner satub sellisesse olukorda. Ja see lugu algab sellest Moskvasse saabub lõuna Venemaalt tööks jõukas mõisnik kelle nimi on päier. Ja nagu ka alustab siis oma elu vallas Moskva teises pealinnas tutvub väljapaistvate inimestega välja ja pikapeale on tema tutvusringkond juba selline. Teda hakatakse kutsuma ka kindralkuberneri vastu. Tudele saab temaga tuttavaks ja kindralkuberner, kes on vanapoiss, vestlused temaga pakuvad huvi ja üldiselt nende vahel tekib nisuke usalduslik sõltaatne kena vahekord. Ja nüüd ühel heal päeval pöördub Speer kindralkuberneri poole ja ütleb, et talle on külla saabumas Eksustama ja tuttav inglise kord, kes tunneb suurt huvi kunsti arhitektuuri vastu. Aga kindralkuberneri palee pole ju mitte ainult maa, vaid seal tõesti nagu väikene kunstimuuseum. Ja kas oleks võimalik näidata külalisele näid kõiki kunstiväärtusi, mis siis palees on olemas. Jalahke kindral varna annab, muidugi, seal läks oma loa. Ja neid mõõdubki mõni aeg, kui siis Šbeeerrgos Lordiga saabuvad kindralkuberner veel paleesse võtab neid vastuametnik kohalik saatja, kes inglise keelt muidugi Põlda. Ja nii nad siis käivad seal ja aitab kõike ja lord vaatab väga huvitav ja imetleb neid pilte ja imetleb interjööri, vaatavad isegi hobusetall selle. Ühesõnaga kõik talle meeldib ja ta lahkub ja kõik oleks nagu korras. Blordile tutvustati neid kunstiväärtusi. Mõõdab mõni aeg, kindralkuberner on kuskil ringreisil ja saabuvad siis vankrit. Kild kuberneri palee ette ja vankritest hakatakse välja tõstma kaste ja kohvreid ja igasuguseid muid asju. Kord koos oma inglasest sekretäriga ja annab siis korralduse, et kõik need asjad tuleb siis ja kindralkuberneri kabinetti. Kirjerovski kirjutab, et mis siis edasi sai, selle kohta käivad erinevad jutud, seletubki sellega etega sellest loost hiljem ju väga avalikult ei tahetud rääkida. Igatahes kord üsna pea on meie mõistes politseijaoskonnas, ta lüüakse sealt minema, võetakse kinni seal Taskandaalitseb ja väidab, et sealt tema maja. Et ta on selle ostnud omanikult päierilt 100000 rubla eest, niiet tallaks veel paremini, kui siis endisel kooli direktoril, kes pidi maksma 125000, tema sai 100000-ga hoopis suurema pale. Nüüd tema kavatseb asuda sinna elama ja oma õiguste tõestuseks suretab ta välja selle ostu-müügilepingu, mis on kinnitatud notari poolt ja kõik on nagu korras. Ja sealt järeldub, et kogu see summa oli ka üle antud, nii et ta oli maksnud ja ongi korras. Mis on siis selle loo eellugu? Samal ajal kui Meyer oli tutvunud kindralkuberneriga ja saanud temaga lähedaseks ilmusid Londoni ajalehtedes kuulutused, et Moskvas on müüa Ale. Ja kui üks huvitatud lord siis hiljem jõuab Moskvasse siis nagu me juba teame, talle seda paleed näidatakse. Ja kui nüüd pärast seda tehingut sealtsamast politseijaoskonnast tarmatakse otsima seda notarikontorit siis selgub, et see oli üüritud pind üheks päevaks, nii et leiavad ad ees tühjad ruumid, rohkem pole seal midagi. Aga sisenedes sinna sündmus leidis aset juba sajandi lõpul poole, kui olid kirjutusmasinat, siis seal kontoris istusid preilid, kõik trükised, tõeline kontor, kus sõlmiti lepingut, võib-olla olid veel teised kliendid ja seal inglane, siis sai oma lepingu ja maksis oma raha ära. Ja see lugu leidnudki lõplikku lahendust, vähemalt niigile rovski kirjutab, kuni siis oktoobri pöördune hiljem loomulikult ka mitte. Ja ta lõpetab selle kirjelduse kohtuprotsessiga. Teised kaasosalised võeti kõik kinni. Ja kui juba kohtuotsus olevat, et loe, tud, siis tõusis saalis püsti üks väga soliidne mees, kelle rovski täpsustab, nägi välja nagu professor ja lahkub sealt saalist ja nüüd kutsub voorimehe ja enne seda annab üle kordnikuna ümbrikupalvega, et ümbrik antaks kohtu eesistujale. Ja väidetavalt oli siis selles ümbrikus Špäieri visiitkaart, kuhu oli pliiatsiga kirjutatud. Suur tänu tänase näitemängu eest. Ma jäin väga rahule. Špäier kasseni oli, ei olnud, igatahes Celia rovski väidab, et nii oli. Aga ta kuulub nende ajakirjanike hulka, keda või uskuda. Nisukene kõmuline lugu, kas päier teadis ka solkakult käest, kas nad olid kuidagi omavahel seotud seal muidugi hilisemast juba ajast aga üks-üheselt sonka kuldkalakese poolt läbi viidud loo kordus. Kui nüüd tulla sonka juurde tagasi siis nagu rääkisime, oli tal erakordne edu või tema ohvrid väga sageli mehed ja seega ka edumeeste seas. Ja kui nüüd lähtuda sellest viimasest seriaalist, kus peaosa sonkad mängib Anastas siiami Kultšina, siis pole muidugi ka ime, et see edu oli väga kaunis näitlejanna. Aga kui vaadata politseikirjeldusi ja on säilinud nisukesed juhised agentidele, kui oli vaja kuidagi sonkad tuvastada, üles otsida ja seal on jäädvustatud tema väljanägemine. Ja selle kirjelduse järgi ei ole tegemist, noh, nii on raske öelda, aga väga, väga silmapaistvalt kauni inimesega. Mida seal siis öeldakse, et ta oli 153 sentimeetrit pikk nägu rõugearmiline veel kord, see on siis juhis agentidele, kuidas teda tuvastada, sa ei pea olema täpne, sellepärast et solka kasutas ka väga sageli kõikvõimalikku krimmi ja maskeeringu tagapõhimõtteliselt. Peamine jõuda esineb ju just nimelt niisukese kaunintele kentse Shar maltsa daami rollis. Aga siin selline kirjeldus nina laiade sõõrametega, huuled kitsad ja paremal põsel sünnimärk. Kuid me teame, et ilu on ju vaataja silmades ja ikka on meeles üks kirjutis, mida kunagi lugesin, kus üks autor kirjeldas Kleopatra meile kõigile tuntud ja leidis, et ta ei olnud üldse ilus kuigi meie jaoks kuidagi traditsioon, maaliliselt toon Kleopatra väga kaunis naine. Ja lõppude lõpuks ei oma ju mitte mingisugust tähtsust, kas meie hindame Sont katvaid Kleopatra kaunina või mitte. Küsimus on ju selles, mida tema nimel tehti, kuidas tema võlud võisid inimesi uinutada ja mida olid need inimesed või konkreetselt mehed nõus nende naiste nimel tegema, seega erakordselt kaunis? Ma son ka puhul ilmselt maa ilu, kui nii võib seda ilu kuidagi kokku võtta, oli Wystema hüpnortiseerivates silmades, tema pilgus. Ja hiljem, kui Sonica oli saadetud asumisele Sahhalini saarele kohtus temaga tolle aja väga tuntud ajakirjanik plastaraševitš. Ja ta kirjeldab sonkad ja rõhutab just nimelt tema silmavaadet erakordselt soojas sümpaatset silmavaadet. Ja tegemist on ju mitte teisejärgulise ajakirjanikuga väga kogenud ajakirjanikuga publitsistika teatrikriitikuga avaldas raamatu Sahhalinist ja sinna asumisele saadetud inimestest. Ja oli enne revolutsiooni päris pikalt need aastaga 1902 kuni 1917 tolle aja Venemaa suurima tiraažiga ja kõige loetavama ajalehe Ruska Slova selle toimetaja, nii et inimene teadis, mida ta kirjutas. Vahemärkusena bolševikud muidugi panid selle lehe üsna pea kinni pärast võimuletulekut. Kui nüüd vaadata, millal son ka esimest korda eriti siis selleks oli 1866. aasta 14. aprill selles sammas klinny linnas, seal, kus nad rongis kokku said. Kui said kooli direktoriga ja arreteeritakse ta hotellis siis ta oli muidugi algaja. Ja tegutses peamiselt raudteel. Nii et reisis rongis muidugi esimeses klassis jällegi šarmantsed noore daamina ja püüdis kasutada ära otsada oma õlu oma mõju ja varastada valdavalt muidugi meestelt siis midagi ja lahkuda märkamatult või ootamatult rongist. Nii et peamine nipp ikkagi võita usaldus ja süüdistatigi teda Ühe Juncroc ohvrivarguses. Ja see oli üldse ainus kord kogu tema elu jooksul, kus ta jäi vahele koos asitõenditega. Ta on ka hiljem vahele jäänud, aga mitte kunagi tema juures mingisuguseid asitõendid ei leitud? Ei jaa, tal õnnestub karistusest pääseda ja jällegi tema tohutu veenmisvõime tal õnnestub veenda, et see oli eksikombel juhtunud kogemata, inimesel oli vaja kiiruga rongist väljuda ja võttis vale kohvri. Ja ta oli niivõrd tugeva veenmisvõimega, et seda jäiga uskuma kannatanu ise, nii et mingit karistust ei järgne. Ja vot siis kolibki ta Peterburi, kus ta tegutseb koos varga. Michal Brenneriga viib läbi terve sarja vargusi. Ja seejuures need ei ole väikesed asjad ja mitte kunagi ei ole nad välja läinud juhuse peale, nii et nad on pikk ja põhjalik eeltöö. Jah, mõnikord võis selleks olla vähe aega nagu koolidirektori puhul. Aga kõik variandid olid läbi kaalutud, läbi mõeldud ja tegutseb ta peamiselt hotellides. Tema kirg on vääriskivid, nii et kõikvõimalikud juveelipoed rongides ja mitte ainult Venemaal, vaid ka välismaal, kuurortitas suurtes linnades. Ja siin muidugi võimaldab tal neid rolle mängidas keelteoskus, mis tal oli ja Sharm ja aristokraatlikus maneerid. Ning Peterburis on tal juba oma jõuk. Tan erakordselt leidlik. Ja kuna ta oli ikka valdavalt spetsialiseerunud vääriskividele siis näiteks üks nipp, mida ta kasutas, need olid tema pikaks kasvatatud kiine, et kuhu alla õnnestus siis neid väiksemaid vääriskive lihtsalt peita. Siis teiseks olitaal valmistatud spetsiaalse tallaga kingad. Ma ei oskagi täpselt seletada, kas siis mingisugune niisugune pehmem kiht ja vääriskivid on ju kõvad, nii et kui midagi nagu maha kukkus, siis ta võis astuda nii peale, et see kivi jäi sinna talla sisse ja hiljem sai ta sealt välja. Koop, mida siis näiteks dresseeritud ahv, see oli Odessas valdavalt väikene niisuke šarmantne aafrikene elegantne daam, aafrikene õlal, kellega ta siis koos külastas, näid ju hällipoode jahvali õpetatud neelama vääriskive alla. Kodus tehti talla sisse vastav toiming ja nii saadi need kivid. Ta kasutas grimmi veel kord, aga peamine muidugi oli näitlejameisterlikkus. Kord politsejadessas leidis tema kleidi, mis oli spetsiaalselt õmmeldud varguste jaoks kangapoodides ja seal olid täitsa nagu sahtlid sees, kuhu võis terve kangarulli nii ära peita, et jäänud mitte mingisugust jälge ei jää ilmselt sellel perioodil leiutab kada ühe uue meetodi vargusteks hotellidest lihtne ja geniaalne. Kantselt riides võis ta siseneda siis vara hommikul, kui inimene magas temaga hotellituppa eakata seal rahumeeli kokku korjama väärisesemeid ja raha. Ja kui need toa omanik ärkas, siis mängis suurepäraselt etüüdi ta lihtsalt varajasel hommikutunnil eksinud võõrasse numbrisse võõrasse tuppa. Ja muidugi enne seda oli kogu see hotell tubade paigud, kas kõiki täpselt välja arvestatud, ka see ohver välja beelitud. Reeglina oli see inimene, kes oli all restoranis Brassinud, kes magas sügavat hund, kel isegi ärgates pea oli sellises seisundis, et ta oli kindlasti nõus leppima selle eksitusega, et juhtus, et inimene tõesti sattus võõrasse numbrisse. Ja kui oli vaja, siis on ka oli silma pilgutamata valmis minema ka välja valitud ohvriga voodisse, et sealt siis varajasel hommikutunnil tõusta, korjata kõik väärtuslik kokku ja kaduda. Ja kuna tegemist on ikkagi niivõrd põneva isiksusega ta on veel kord olnud mitmete mitmete filmide kangelane siis midagi pole parata, ilmselt tuleb järgmine kord temaga jätkata ja juba siis pärast seda minna meie filmide juurde tagasi. Ja lõpetuseks tahaks jutustada ühe loo loo, millega võiks mälestada suurepärast kunstiajaloolastele vintsi. Leo mulle selle loo kunagi jutustas ja natukene haakub ta solka tegudega aga muidugi peamiselt sellest aspektist lähtuvalt või sedasi silmas pidades, milline on siis inimeste soove Ennast vahel petta ja kuidas seda võidakse ära kasutada, siin küll otseselt mitte kuritegelike eesmärkide nimel, aga ikkagi kasumi saamiseks. Ja Leogens jutustas etten sõda, tegemist oli Riias, see oli muidugi ammu, kui ta mulle seda lugu rääkis, nii et võin detailides eksida. Oli üks meesterõivaste kauplus, kus võidi paremat kaupa ja seal kasutati vahetevahel selleks, et midagi maha müüa, järgmist nippi. Ja nüüd me võime siseneda siis sinna Lõlkis salongi ja ei lõhnagu soliidsetest kauplustest astub ligi siis teeninda soovid nii hädas ja ka kliente ehk meie soovil osta, praegu on just parajasti sellised ilmadetavaks ostul paletu ja meile näidatakse seda, proovige lõbutseda, palitut. Olen proovinud seda palitud selga ja no kuidas te ennast tunnete ja müüa siis kogu aeg eest tagant ja nagu ikka, et kassennistuks alistub istuja proovige, tundke ennast mugavalt ja oli hädas. Vaat nüüd mingi hetk, kui tähelepanu on kliendil kuskil maid alkas, siis palitu krae. Näältetailil teeb see müüa ühe liigutus liigutuse, mis jääb kliendile kannataja majutleminelase liigutus on aga nõid. Hetk möödub ja läheb majja tooma nagu täis palitud kaste. Oot, ma toon teile veel ühe. Aga võib-olla see sobib teile rohkem jale peegli ees seisev klient, aga kui me proovime endale midagi selga, siis tõenäoliselt mingi hetk panemm käega tasku. Pannes käe tasku tunneb see klient, et seal on midagi mingisugune rull rull. Aga müüa kuskil seal taamal mitte väga kaugel keerutab, mis rull son ja nagu vargsi võtad selle rulli taskust välja ja ei usu oma silmi, see on rulli keeratud rahapatakas. Kusjuures see värv ütleb meile, et tegemist ei ole mitte, võtame siis tänapäevase variandi, ei ole tegemist, loodame, kroonid ei ole tegemist mitte ühe krooniliste paberrahadega. Tegemist oli Läti riigiga, nii et seal olid teised raadaga, olgu meie variandis kroonid vaid viiesajane värvi, ütleb neile patakas viiesajaseid ja need, mis toimub siis selle inimese kuskil siin kõrvade vahel lohiks, nagu ära anda, sellele anda, miks ei võta, jätab endale. Aga kuidas seda on võimalik siis endale jätta, võimalik on seda endale jätta ainult ühel viisil ostesse palit ära. Ja ei ole üldsegi välistatud variant, et oi, et see palett mulle sobib ikka väga suurepäraselt. Ma isegi ei jätaks kohe selga, et väljas on külm, et miks ka mitte. Ja ka mina vahetevahel osta jope millegi taolise olendajatud kohe selga ja palud siis müüjale pakid ja siis vana ära. Ja mis siis selgub, selgub, kui nüüd on ostma väljunud kauplusest ja selle rahapataka kiirelt nurga tagant lahti keeranud siis selle 500. all on võib-olla paarkümmend ühekroonist ja see summa kokkuvõtvalt polegi nii suur. Aga nüüd võib tekkida küsimus, et kuidas siis selline väljaminek heast peast, aga see konkreetne palit müüdi maha tunduvalt kõrgema hinnaga. C mida teenid. Palitud müües ületas ja korduvalt selle summa, mis läks siis kaotsi sellega, et tehti nisukene raharull ja pisteti sinna taskusse. Nii et natukene teisest ooperist lugu aga tuli sealses sonkaga ja meie nende nende teiste lugudega meelde. Ja sellega võikski praegu lõpetada, et järgmine kord minna siit juba edasi.