Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Ademiige andaare, Soonuni taliano, tere Eestis elav itaallane Angelo Palmeri, tere. Tere. No algus oli väga palju tavaga, kuidagi lühikeseks jäi maailma kuulsaks totocotoonia lauldud laul teile, et miks te ei jätkanud? Ma, ma arvan, et on vaja KiK arm vaja natukene noh, atmosfäär niimoodi siis, aga see on hea nagu paar sõna, et ennast tutvustama, ma olen itaallane Sununi talje. Selge see, ja te olete küll noorem inimene, no totocotoonia on väidetavalt keskeas inimeste ja vanemategi lemmiklauljaga, teile ta meeldib ka, ma sain aru, jaajaa, olgu, tunni on kindlasti olnud osa minu elus. Ma ei tea, kõik teemalaulud, aga mõned on tuttav ja muidugi see sõnunidel Jaanum vaagavaga tuttav on minu käes palju inimesi, eestlased, ega venelased küsinud, palun laula pulmas või tänaval siis, ja ma olen pidanud esindanud seda ma ei saanud lihtsalt öelda, et okei, ei tee. See oleks olnud pettumus nendele siis ma tegin hea meelega. Nii et teie kui laulumehe kuulsus on siis täiesti olemas siin Eestis ja, ja Itaalias ka, et kõik teavad, et kui teie käest küsida, et palun laulad ja teete jah täpselt, et mis ma pean, teie, ma olen nagu itaalia jobuks. Te olete siis lapsena ja muusikakoolis käinud või kus selliselt mitte, meil oli muusikatund koolis, aga no ma ei ütleks, et ma olen selline muusiga inimene tegelikult ma arvan, et ma ei laula siis ma ei tea, mis kuulajad arvavad, aga no ma arvan, et ma ei ole selline tip-top tenor või midagi muud. No ei ole itaallaste ilmselt, kes laulda ei oskaks. Nojah, ja kes ei oska jalgpalli mängida, ka öeldakse. Jalgpallis on natukene mängida hakada ja jalgpall on teine. Teie lemmik on seal, kus te sündisite ja milline oli teie lapsepõlvekodu ja else lapsepõlveaeg. Sundisin Sitsiilias täpselt Palermo linnas. Mõlemad vanemad on sealt paarit. Isa töö tõttu. Me kolisime paaris, kui olin uue aastani paari, on Apulja maakonnas kalona Itaalias. See linn on enam-vähem nagu Tallinn mere ääres. Ka vanalinn, väga ilus, selles mõttes minu lapsepõlvekodu ja aeg on olnud baaris, mitte Palermos, aga Palermo on ka tuttav linn mulle väga tuttav. Mul on veel sugulased, seal mõned mälestused ja siis väga ilus linn ka. Aga nagu iga Itaalia perekond muidugi jõulud ja leiab, et on vaga tähtsad traditsioonid. Lisaks ma ütleksin ka mõned Sitsiilias traditsioonid, mis minu vanemad kaasa tõi paaris jõudsimegi traditsioonide juurde. Mõned Sitsiilia traditsioonid, mis teie vanemad kaasa tõid, näiteks meil on, ma ei tea, kuidas oleks eesti keeles ka meil on enne jõulu on Santa Lucia, see on ka Taistanud Rootsis, see on meile väga tähtis traditsioon. Et tegelikult Santal siia taeval ei sõjaks pasta või igasugune sai või leib, lihtsalt riis, see on, mis mulle õpetanud, vanemad Sitsiiliast ainult riisi, ainult riisi, ainult riis ja mida see peaks vähendama. No mitu aastat tagasi Mäemmale ta täpselt oli Aado Sitsiiliasse, et ei saanud toitu sisse, tuli järsku nagu võimalus süüa, see toimus talus ja päeval siis tänatakse, puhastanud siia niimoodi, et ei süüakse, leib sai missugune, aga ainult riis dell oli võib, nii et üldiselt selline traditsioonide kodu, et teil ikkagi peeti kinni mingitest kalendri tähtpäevadest ja kõike seda üsna jälgiti, kuidas elu siis on või võeti natuke vabamalt. No ütleme nii, et kui oleme väiksed, võib-olla jah, oli rohkem Henry jargi ja kui meil oli ka suulased koos, siis kõik koos, aga kui hakkasime kasvada, siis laks natukene vabamalt, et nuud rohkem jõulu ja, või lihavõtte ja jälle saame kokku, sellepärast. Ja Wen ei ela enam vanematega siis kui saame kokku jõuludeks või lihavõtteks, siis tähendab, et oleme koos taas koos. Sellised kokkusaamised on vist väga toredad või kuidas on teil selline üksmeelne pere või istute laua taga, hakkate vaidlema? Muidugi muidugi, vaidlema on selline hea ka osa, et kõik on oma arvamus, siis hakkame oma arvamus jagama ja see uks ei ole nõus, teine on see ka traditsiooni osa, et me lihtsalt ei istu seal ja vaatame teineteist. Kindlasti tuleb mingi diskussioon või midagi muud. Et ei ole mingit sellist malbelt ja leebet istumist, et kõik vaatavad? Ei üldiselt otse kindlasti mitte, et meie kokkusaamine on väga, mõnikord on ka tulid süülitseme või midagi, et see on siis paras, kui kõik koju, siis meil on neid maalisus, aga lõppkokkuvõttes ikkagi on teil hea meel, et te kõik kokku saate, te olete lihtsalt väga temperamentsed ja kindlasti, et kui ei oleks niimoodi, siis midagi oleks vale. Vähemalt kindlasti andsid teile ellu kaasa mingeid selliseid tõdesid ja noh, mingit moraali, kui soovite, et mida nad teile rääkisid, palju? Ära tee seda, tee see tarade sõidab, ma arvan, et ise vanemana ma olen samamoodi, et alati ütles, et lapsed ei sõida ja sõidab, ma olen palju nende käest õppinud. Minu kombed üldiselt on vastavalt nende õpidusi muidugi mõned AZ tuleb mõnikord ära õppima ja sest teooria on üks asi ja praktika teine ja seda ka nad mulle õpetas. Aga ukse asi, ma pole mitte kunagi unustanud, oli viisakas ja Utria ladivideere, isegi kui teised ei pruugi vastad, aga nad ütlesid saatejuht Teele. Ja see ongi nii, et selline viisakus tuli teile lastetoast kaasa ja no see on tõesti väga oluline. Kindlasti olete elus kohtunud inimestega, kes ei ole sama viisakad ja siis tuletanud meelde, mis vanemad on öelnud, no näiteks võib-olla alguses siin Eestis oli niimoodi, et ja ma mõtlesin, et keegi ei vasta nagu trepikojas või liftis. Natukene alguses oli pettumus. Harjusin ära, et läheb niimoodi, inimesed ei vaata teineteisele, vaatavad maa ja mõnikord ma niimoodi käitunud siin sellepärast, et ma tean, et teistel on ebamugav, kui ma vaatan, kui ma Trenteeri niimoodi, aga siis mõnikord ma ka uut endale, et okei, sina oled nagu oled siis käidud nagu vanemad noppinud sulle ei pea nagu teistele teha, võib-olla teised muutuvad ja hakkavad tere öelda või midagi muud, aga noh, üldiselt jah, proovin oma vanemate opidusi järgi, aitab see trepikoda, kus inimesed võib-olla teile alguses ei öelnud, et seal trepikojast elate edasi, inimestel võib olla muutunud ka või? Jah, kindlasti on, et võib-olla võttis natukene aega, aga siis kui need on öelnud, et ma elan seal juba nii kaua aega, siis võttis minu nagu tuttav inimene ja võib olla Nad vioksis ikke haaraga Motkulsi natuke. Tere. Et midagi lõpuks tuli jah, midagi lõpuks tuli ja siis mis koolides te õppisite, oppisin reaalkoolides ja siis pärast seda läksin ülikooli ja seal sain jurist. Aga ma ei ole uldse töötanud, juristina tegin midagi muud. Avastasin just mõned aastad tagasi, et minu elukutse on jalgpalli ajakirjanik või üldiselt jalgpallist kirjeldama, kuidas te avastasite selle. Aga kuidas avastasin minu vennaga ajakirjanik Tauli vaagasvulispilatsioon. Ma pidin kuskilt hakkama ja siin Eestis on ka jalgpall. Siis hakkasin külastama mängu koondise mängu ja siin meistriliiga mängud kõik ja siis mõtlesin, okei, võib-olla hakkan kirjutama inglise keeles keegi seda ei teinud üldse, siis avasin oma blogi see alguses, see oli lihtsalt uks sektsioone selle itaalia blogis oli nagu Itaalia Eestis suplus Bloog ja sealt asi arendas ja siis tundsin juba, kui mul oli oma firma viimase tööl. Et tegelikult ma tahaksin seda oma elukutse töö ja siis pars, kui selline tööperiood pes, siis hakkasin selle seiklusautoriks. Praegu ongi see üks ja ainus teeamet olla jalgpalli ajakirjanik, jah, ma võin öelda, see on minu amet ja jalgpalli ajakirjanik või nagu inglise keeles öeldakse, Football Wraithe nagu jalgpallikirjutaja, noh, ütleme niimoodi, et ei ole ainult ajakirjaniku töö igapäevane, aga lihtsalt haigeaialt kirjutan jalgpallis ja tööd on palju piisavalt. Jumal tänatud hetkel ja mõnikord ei olnud niimoodi, aga no ma olen kõvasti töötanud selle nimel, et ma saan selle leiba haarata ja see on Esmarc, et sa saad oma lemmiktööd teha ja samal ajal leiba teeniva, ma arvan, kas mõni õpetaja elus ka selline olnud, kes on kuidagimoodi teid mõjutanud ja kes on teid inspireerinud, jah, on olnud ja ma eriliselt malet on inglise keele õpetaja seal reaalkoolis, kus õppisid ta Kiievis muu inglise keele oskusi palju eriliselt, sest ma tulin pea augu nullist, ma ei osanud peaaegu üldse inglise keelt rääkida. Ja siis pärast kaks aastat seal koolis sain uks parimad sest inglise keele kõnelejad minu klassis ta hakkas mind palju kiitma, sellepärast võrreldes teised, kes olid juba tublid, mina tulin tõesti nullist. Tema Apedusi tegelikult on mulle siiamaani aidanud ka teist keelt toppida. Ja muidugi eesti keelt ka. Siis ma olen väga tänulik tal ja ka oli, tahtis mulle ja ajaloo ja filosoofiaõpetaja seal reaalkoolis aidas, minu kriitiku vaimu arendada, et ära võta asjad nii nagu Nadonaga alati otsi mingi tõde taga, et aru saada, mis on põhjused. Õpetaja jäi teist Itaaliasse ja Itaaliasse. Kuidas te Eestisse sattusite? See on väga hea küsimus ja tegelikult ma arvan, et praegu iga päev, kui ma olen siin Eestis elanud, keegi on minu käest küsinud, aga mul ei ole üldse probleeme vastada, et tulin töö eest. Ma tean, et vàlja keelab kummaline, sellepärast enamasti. Meelde tulevad siia sellepärast et nendel on leitud armastus või perekonnaga mullaks natukene teistpidi, et sellepärast uks, sõber oli siin juba Eestis olnud parastut ja töötas uue firmas ja ta soovitas mulle seadulasest, ma otsin tööd ja firma otsiti itaalia keeletöötajad. Siis ma mõtlesin, et okei, ma võin proovida, kuna ei ole siin tööd hetkel leidnud. Lähen Eestis, selline kogemus võib olla kuus kuud ja siis lähen tagasi. Aga see kuus kuud teiste aastate nuud, et jah sellepärast leidsin armastust ja perekonna, et noh nagu ütlesin, võib-olla teistele toimus teistmoodi, et enne armas ja kui perekond ja siis töö, aga no mullaks täpselt niimoodi keegi või mõnikord ei usu, aga ma pean, läks tõesti niimoodi. Kas te oma tulevase naisega kohtusite seal firmas, ta töötas sama firmas ja siis seal kohtusime ja hakkasime koos elama, Espast tuli lapsed ja nii indeksi, mitu last teil on peres kolm ja 12 rahastatavate siis Eestis elanud jah, täpselt 12 aastat. No kuidas see eesti keel hakkas tulema, kuidas eesti keele selgeks saite, te räägite mitte praegu eesti keelt nii kiiresti, et kaugeltki mitte alguses. Iga eestlane ei räägi nii kiiresti. Alguses ei olnud nooli alguses oli päris raske. Ma mäletan, et hakkasin kõigepealt numbri toppima, siis uks kaks kolmi kuni 1000 ja siiski mööned, aga väga lihtsat lauset parast tuuli. Esimene kelle kursus, mis ma tegin, kestas mulle ainult kuus kuud ja kui hakkasin koos teiste lastega õppima, siis oli kõik okei. Me vestlesime inglise keeles ja Opedajaga eesti keeles. Aga natukene hiljem, kui ma leidsin tööd kuskil muul siis pidin Vaidama klassi ohtuks eestivenelastega, sest minu Võrlaste kursus oli keset paljal. Ma pidin pingutama palju nendega eesti keeles. Me ei osanud inglise keeles, mina ei oska vene keeles ja varju paruski. Gabariit natukene natuke. Aga need raskused tulid teile kasuks, jah, tegelikkust ja sellepärast ainult üks keel, mis me saime kasutada eesti keel, siis see aitas mulle, ma ei tea, nendele, ma loodan ka, nende tegi, riigieksamina mitte, aga see oli mulle väga hea kogemus, mis aidas ka oli telekas eriliselt subtiitreid lugema. Oli päris sõjas tõesti naasi, mis Itaalias ei teaks, kõik filmid on tõlkinud, siis keegi ei õpi midagi, loetakse tõlge peale lifti ajal. Neid kõik filmid on tõlkinud, siis lihtsalt peab vaatama ja kuulama, ei keegi ei loe keegi, õpi keelt siis lopuks, ma ei oska öelda, kui oli raske või mitte, oli lihtsalt loomulik protsess, et tänapäeval palju võrdlasima ma tean, kes on elanud Eestis uks kaks või kolm aastat siis on minul käest ja kysimus, aga ma ei oska öeldades, mul tuli loomulik protsess, võib-olla ma ei tea, mul on natukene talente kellegagi, aga noh, see lihtsalt tuli mitte natukene vaid palju. Ma ei tea, ma alati mõtlen, et teised Utelema, et kui ja või mitte on minu oskusi, ma, ma ei saa ennast hinda, uks asi ka aitas ja see on seotud muidugi jalgpallikirja lugeda, et ma kõik jalgpallisõnavara, ma olen sealt varastanud. Ühest küljest teil on siin kodupere kolm last, see teeb juba olemise väga koduseks ja teisest küljest ma saan aru, Eestis on ikka üksjagu teie kaasmaalasi, kas nad on Itaaliast või on nad Sitsiiliast, on ka Itaalia. Et sattusin kaasmaalastega rääkida oma kodust itaalia keelt, nagu ikka väga tahtmine tuleb või kui tihti te omavahel kohtute päris tihti, et kui me oleme asetanud ukse jalgpalliklubi, kes mängib amatöörliigades. Me oleme palju itaallasi, seal on ka teised Saksamaal, Poolast, aga meie, Itaalia grupp on päris suur, siis eriti kevadel ja suvel kohtusime palju iga nädalavahetusel vaimaldaja, siis trennides kaks korda nädalas, siis see kogusamini oma mallastega on päris tihti, ma arvan, see aitab ka, et meil on ka oma jutt kida või oma pluus laulma niimoodi, see aitab päris palju vaeva. Ja tundub, et kõik teie kaasmaalased on siin kuidagi väga hästi kohanenud, et mitte öelda juurdunud lausa, et tunnevad ennast siin hästi ja on pered loonud ja ja on mitte ainult meie jalgpalliklubis, aga ma tean ka teised itaallasi, võib-olla see, kes on siin juba kaua elanud, perekonna loonud ja kindlasti, et see on nagu teine kodu minu jaoks, kui ma lähen Itaaliasse, muidugi ma tunnen kodus. Aga samal ajal kui tulen tagasi Eestisse, Ma tulen ka tagasi koju, siis jah. Eesti on minu koduga. Kui tihti te Itaalias saate käia, kui tihti see igatsus peale tuleb või lihtsalt võimalus sõita? No ütleme nii, et vaevalt paar korda aastas, aga ma ei oska öelda, ei ole fikseerinud periood, millal ma laena, et saan töö ja argija, teised tehas ja järgi sisse ja kindlasti laen vahemalt uks kord jõuluks ja teinekord võib-olla suvel või Ma ei tea. Sügisel seal on natukene soojem, kui siin, siis seda natukene teist kliima nautida eriliselt lastega. Ja see park kord aastas ma ütleksin, et see oleks ja ikka terve perega, jah, lapsed ja kõik, jah, lapsed naisega või mõnikord ainult lastega, et kui naine ei saa totu, siis ma lihtsalt võtan last ja olen koos nendega. No lastel on kõik keeled suus, itaalia keel, eesti keel ja nad oskavad mõlemat keeled raginal või aru saada, et kõige väiksem käeaastane hetkel arusaam itaalia keelt, aga ta oskab öelda ainult paar sõna. Tema põhiline kee suusahetkel on ainult eesti keel, aga kui ma ütlen talle midagi, ta saab kõik aru. Miks te siis aru ei saa, kuuled kogu aeg, teie räägite, seal, räägiti lastega itaalia keeles ja naine räägib eesti keeles, täpselt nii, jah. Ja kui, et laskuda aru saavad, mis me räägime, meie siis kajastame inglise keeles, aga lapsed juba koe nad õpivad, jajah, kohe õpivad, siis me ei ole mitte ühtegi keelt. Võib-olla tuleb kasuks nud mingid vene keel või saksa keeles hiina keel, tuleb selge keel ja aga kui siis lapsed kohtuvad oma Itaalia vanaema ja vanaisa, kas see võib olla päris elamuslik ja on nad ootavad niipalju, et lapselapsed tulevad koju siis iga koordis, okei, millal te tulete, järgmine kord juba, kui me oleme lennukisse tagasi Eestisse tulla, siis nad elavad selleks nimeks, et saavad kui palju, kui võimalike lastel aastad naa ja koos mängida ja aeg vä? No tänapäeval on igasugused tehnilised vahendid ja digiajastu ja Skype ja seda kasutajat jah, kasutame ka, et tihtipeale ma sadam pildite labi otsapis on see viimane tehnoloogia ime, aga no alguses oli jaa Skype'is enamus, et kui esimene laps sündis, siis oli koena, et Skype'is niimoodi, et siis nad saks oma laste lapse arengus järgi olema, et nad ei ma ei ütleks, et ei kaota tema kaasaelamine, aga noh, lihtsalt, et naa. Kuidas laev, et see on paaris paaris Muuga ma kujutan ette, kui näiteks mina kolisin oma perekonna vaarisse, kui ma olin kuueaastane, minu vanavanemad võib-olla ei näinud minna, terve aasta leid ei olnud Skype ja mitte mindigi tehnolooja vahendid, kes aitas seda teha, ainult olla pildilt saatnud labi postiga. Selline lugu siis, aga mida te Angelesi Eestis ELT tekste vahel sõidate mööda Eestimaad ringi ka, näiteks on teil nii palju aega, et koos perega, äkidele mõned oma lemmikpaigad Eestimaal või kuidas ja ma olen reisinud päris palju, kui ma ei ole kõik kohad veel külastanud, näiteks ma ei ole veel saanud Peipsi järve ääres minna. Aga enam-vähem 12 aasta jooksul ma olen kõik kooskõlastanud, aga uks kohtum paaris kallis mulle ja minu naisele ka meie perekonnale ja üldiselt on Saaremaa me abiellusime seal tegelikult muu saarel, mis on Saaremaa osa ja ülasuvel me elame sinna Ooperipäevadel, veedame aeg seal lastega, et jah. Ma olen juba ette, kui need võib-olla tuleb paevanemalaen pensiooni, siis lähen Saaremaale elama seal rahus ja ilus kohtadest. Teil on seal koht, kus olla mingi suvekodu või ei soovi, hetkel mitte, aga me oleme leidnud uks vaga ilus nagu farmi talu ja siis jah, oleme seal paar paeva kolm paevovi, viis paeva sõltub töölt ja midagi muud, aga ja katsume nii palju aega seal veetma, kui võimalik. Nimetasite Saaremaa ooperipäevi ilmselt nagu normaalne itaallane, olete tega päris tubli ooperifanaatik. Tegelikult lugu on natukene teistsugune, sest enne, kui ma kolisin Eestisse, ma pole ju ainult ooperi ohtul minu elus uldse muidugi rohkem staadioniga imine kui OP-i õhtul ja see oli esimene kord Eestis, kui ma läksin koos oma naisega opera vaatama ja isegi ei uskunud, et ma ei ole mitte kunagi varem operakandja, see oli esimest korda Eestis, aga nii ongi. Ja siis meeldis, mulle meeldis. Ja otsustasin, et noh, vähemalt üks kord aastal Estonia teatris või Saaremaale katsume minna, et vaatame, operaator on olnud nii palju esindajat Itaaliast, Saksamaalt, ise selle aastal oli Poolast, ma arvan siis jah. Ja kaasaelamine mulle meeldis palju ja ma pean tänama Eesti seda armastasin. Nii et ooperis oli tore käia, aga fanaatik teost ei ole? Ei, mitte mitte nii palju, et mul on hea meel minna, aga no Ma ei ole nii fanaatik. Aga olete käinud ka, ütleme, mõnes draamateatris või linnateatris ja vaadanud mõnda etendust eesti keeles, no telesaadet ilmselt niikuinii ja ma olen käinud ükskord läksime, see oli kui meedia, ma arvan, see oli Salme keskuses seal kalamajas mõista siin 40 50 protsenti, mis oli räägitud eesti keeles, siis pidin kogu aeg naise käest küsima, mis tahud. Aga noh, see oli tore, aga seekord oli natukene raskem, aga pärast seda ma ei ole eriliselt kuulastanud. Ma tunnistan, ma olen rohkem spordiinimene ja jalgpalliinimene ja ma olen jalgpallifanaatik siis. Kõik, mis on seotud jalgpalliga ja ma kindlasti laen jälgin või vaatan teised ja see on, mul on vaja mingi pakkumine või kutse ja siis võib-olla proovin ma jutte, et kohe ei, ma ei tule, aga noh, see on natukene teistmoodi. Jah. No kõige fanaatik ei saagi olla, kõigega ei saa olla, aeg on selline, et me ei saa kõike kasutada. Kes teil kodus süüa teeb? Küsimus alguses rokkim Miina aga NUT, tunnistan, et rohkem miinu naine kui siis May tahtis male lihtsalt mingi pitsa või pasta Aiargijadongoiu. Mõnikord, kui ma ma leian inspiratsioon, siis ma teen mõned head asjad ja muidugi minu naine miks rohkem tihti ei tee, ma ütlesin sulle, nojah, eks see oligi minu pool selge vihje maailmakuulsale Itaalia köögiletan, tunnete selle toidu järele igatsust ja Eestis pole ikka päris see, mis seal või siiski saab hakkama, saab hakkama ja tegelikult on mõned kohad, kes on pakkunud veel abiaastatest palju ja toitum. Restoran siin Tallinnas Attima, kes teeb vaga ja pasta ja pitsa, olen seal päris tihti ja koos sõpradega ja tunneb nagu Itaalias siis see igatsus on palju vaen, mis ma igatsen, võib-olla on oma maakonna spetsialideedid Oreki ette, see on nagu seid Veige pasta, Iraabasem tehtud nagu tsemendilabor, raske selle nagu brokoli lilled. Aga see leia takse ainult seal baaris ja minu ema valmistab vaga Ast. Aga minu naine on noppinud seda teha ja mõned teised asendid ja see tuleb haava kehasse, siis su igatsus on natukene. Aga kuidas on eesti toiduga, siin on paljud toredad külalised ikka püüdnud kuidagi viisakuse piiridesse jääda, aga noh, ikka, kes on öelnud, et aru, mis asi see silt on ja ja kes on seal midagi muud hätanud ja sõnaga, kõik sellised eksootiliste maade inimesed on raskustes olnud, kuidas teil? Ei, ma, ma olen olnud alati selline inimene, kes uutelt, kui midagi on hea, uut teeb, on hea, kui minagi, Albud on halb, toiduga ma ei ole nii diplomaatiline. Näiteks uks laksin kuulastada, uks Itaalia sõda tegime koos piitsad ja tema naine tahaks ananassi pitsamahutusi. Miina pitsa, ananassi sulle ei tee, kui sa taati, mina ei tee. See oli võib-olla ebaviisakas, kui ma olin teiste Kulas, aga parastaja peremees, tubli, Ainsalu niimoodi käidud, tahaks aga lihtsalt öelda, et. Ma olen palju hästi toitu maitsenud. Mõned asjad meeldib palju, mõned mitte, lihtsalt tuleb sõlma, mis sulle meeldib ja aun asjad, mis mulle meeldib, siin. Näiteks kõik Rubraadid ja verivorstid ja ma, ma ma palju maitsnud on ka sellise haiged sõma, et tegelikult ma lähen Itaaliasse, natukene igatsen, kui on verivorsti puudub, et meie Lõuna-Itaalia kultuur, verivorstid ei ole verivorstid kuskil muul Itaalias süüakse ja näiteks asi, mis mulle ei meeldi, et kindlasti kaasa toiduga, ma ei joo keefir, piima või midagi, no piima maitse või selline ukse asi, mis mulle tõesti meeldib, on, sobib see väga hea, see on paarissarnane kui meie ricotta, et torni tehakse ja kindlasti googe googe on tõesti ja ma teeksin seda Itaalias hommikusöögina, see on vaga vaga jaa. Jaa. See toit, mis mulle meeldib, palju on minu naise ema, toit tavalmistab tõesti maitse ja lihtne ja vaga ja praadida ja teised asjad, et ja ma labi teemaga. Ma olen maitsnud palju ja hästi toidud. Nii et ämm teeb hästi süüa ja süüa, tõesti on päris hea elamus või on jõuluvõi lihavõttetema juures, meil ei ole see et kui ütleme leiab, et siin teeme jõuluItaalias või vastupidi on olnud pigem nagu kuidas võimalik kooli, et töö ja argivõi muu järgi, et jah, aga vahemalt uks kord aastas proovime olla seal, kui on liia võt või jõulud. Kas te päikesest tunnete, vahel puudust? Tunnen küll? Tunnen küll jah, et see, kui ma elasin Itaalias, ma ei mõelnud, et see päike paistma ise on, tahtis, et meil oli lihtsalt peaaegu iga päev ja tegelikult, kui oli sügise või talveaeg natukene seljas, et okei, on sügis, aga alati päikeseline. Aga siis, kui hakkasin Eestis elama, aru sain, kui tahtis, see on. See on päris hea õppetund mulle. Et kui sul on midagi, sai hinda selle paali, aga kui see midagi või kedagi ionäära laenude hakkad seda rohkem hindama. Tänane ilm sel päeval, kus me teiega siin seda saadet salvestame, see pole veel kõige hullem, hommikul oli natuke hullem, aga noh, ma ei taha teid hirmutada, aga eks hullud ilmad on veel ees, aga tegelikult kui ma astusin lennukist välja, kui jõudsin siia Eestisse, oli sama päeva ja 12 aastat tagasi ja lund juba saajas ja oli nii palju, oli aastal 2004 ja ma mäletan seda. Ma tahan, et oleks võib-olla külm, aga päikeseline, aga oleks parem, et enamasti ilma lumeta endiselt. Sellepärast ma pean igal hommikul autum puhtaks teha või midagi muud sellega seotud. Aga Ma arvan, et võib-olla jõuluajal oleks sõja Lumiga, aga pärast ei ole vaja. Pärast võiks kohe tulla kevad ja kohe-kohe suur tänu Eestis elav itaallane Angelo Palmeri, et saite aega meile stuudiosse tulla. Saate tegid Haldi Normet-Saarna ja Maris Tombak ja lõpetuseks jääb laulma ei keegi muu kui totokotuunia.