Tere, õdagussa raadiokuulaja olev Alpri Valdo ja kõneleb tsipakene tuust, mida mingi kandindetas eeleteti vallale vahtsena Mõniste huvi kuul. Pärimusmuusika laupäev, kadri nakas Loppama kümmet esipilli huvi kuuse hindele kolm tarre Mõniste kooli vanad majad, nuid, tarri, Aviti kõrda, teete vallavalitsus, kuul, jalatsivanem, kõneles laupäev. Kadri. Nüüd me oleme juba üle kuu vao ruumi remont, maru Ilos ruumi oma ja nüüd ongi nii, et lapsed tulevad, nakkame Pille oksma ja Pille omm 10 ringi on erinev, et mida me hakkame Mõnistan siis mängima? Kolme aasta pärast pidanud on juba suur orkestri olemas, Nanseni pilli oma, neid on nii palju aed lõõtsaga pilli oma, mis oma kõik akordioni ja karmoška eesti lõõts palju tüüpi lõõts juba noida, mesi, hästi palju siis oma keelpilliviiul hiiu kannel nütises son, väiku kannel ja kui keegi tahab rahvakannel dopinasi soppa, jääb esiveidikese ennast ammendama Rapla siis aga rahvakannel topi või siis nüüdsest basse kitarr, kesidki trumme on võimalik appi puhkpillidest, plokkflööt alustuses, ärme väga keerulises ka need asja, palju siis natsihuvilisi ammu huvilisi on, niimoodi, et täiskasvanuid jalatsi oletan umbes poolest, et tegelikult me saame võtta enne 30 hinemisse joosta, aga noh, kes teed, et mis edasi saab, võib-olla tule siin mõne aasta pärast töödule happeid monoidsi, mõistan seene väiku kotusse, kunsti, neid huvilisi siin nii palju, aga tegelikult ei ole Tani väiku katust midagi, et kui kaetud üle 60 on õpilasi kooli, et tegelikult mille mitte, kas või kõik kõik latsev võis ju pillimängija ja lisas saamilatsiaid ka, et seal on ju ka mitukümmend huvilist ja kui niimoodi neid huvilisi pääle kasvatades. Tegelikult ma kujutan ette, et mõne aja pärast ongi sääne lukkuvad Mõnist rahvas, kõik mäng pill, nii nagu vanast Välgi. Üks huvikooli vahtsene pilli õpilane on Mõniste kooli neljanda klassi poistele Võsu Imre, kelle käest sai uuritus läänest pilli time hoopi taht. No ma tahaksin Kallelt säänest väikud kanepi Sulekva käänam seitsme keelelist kannelt, aga mõisteta kandle pääl juba tõmmata, aga näpuga vähekese tõmba kõrras. Istunud sibulaga. Kindlasti ei ole paha alastuse Kotsile, et võid julgelt pääle laada, kui siin nüüd hobi töö vallale omni. Seon etalon võro keeles kätel ja päält Mõnista huvikooli vallale tegemise on tulemas veel mitmeid uma kultuuriga köidet tulid ettevõtmisi, noide Kotsile, sodeerist, Võro Instituudi kodulehe päält, võro keele nädali lõpetuses, tule ülehomme Võro liina spordi hallin Uma meki, suur laat kohe tuleva kokku söögikraami käiku tege ja tootja. Oma kraami pakuvad häält Katsakümne müüjani Võrumaalt, mujalt Eestist kui ka Lätimaalt. Nagu yks laada peal suitsuliha, koduleiba, sõira ja muud talukraami. Võrumaalt on jälki lõõther, kord puu, Kanepi ja Urvaste kihelkonna piiri pääl hüüde järve veerenud kasus eesti jänesel Tõne kuus. Puu ümbermõõt on kolm miitrat ja 60 üttesse sentiliitrit. Eesti ei anna kuusepuu neli myydrat jämed, Bunde puntra kuus kasus kah Võromaal hüüdre kuusest vähem kui 10 kilomeetrid, hakkan mõlema kuuse oma mitme jooga ja mõni Haromer murdunud puu sõpru, jaosson, viiluts kina. Uudis. Pokumaal on valmis saanu näitis päälkirjaga üts puu nähtis tuubas rahva ette vana Võromaa kultuuri, kohanud tuleva Tõse päeva poole viie haigu õdagu kooraste kandi mees kihulase Meelis oma haavast kuusest enne 16 valla talu asja kõige suurem müüte puupaat, rohe pildi oma näituse jaosteni, Kalve Toomas Jaadraarne Margna epo manu otsinud Iidmisi haava kuuse ja näide seltsilisi Kotsile näitusias vallale aastaga lõpuni. Võro liina galerii saniga nikku, Katri, aga nii Kaia Räpina kandist peri noore kunstniku hälvini ö netist päälkirjaga ütel pilvel oli ripsmekunstniku juttu, perre on pool näitusest sürrealistliku jänesepildid ja Tõne puul oma mooduli libildi. Kuivnõelatehnika pilte tegemises on kunstnik saanu härgitust kodukandi Võromaa loodusest. Ja ongi oska raske, kõik saate, saad sa kokku Harju Ülle lugi Valtri Valdo. Võrokeelne saade tule jal nädala pärast neljapäeval kell viis läbi viis minutit.