Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku teisipäeva 10. jaanuari olulisemad sündmused Eestis ja välismaal. Mina olen toimetaja Liisu Lass kaheksa ja suurärimeest annetasid koalitsioonierakondadele ja Reformierakonnale tunnustusena kolmanda lapse toetuse tõstmise eest kokku 800000 eurot. Erakondade rahastamisega järelevalvekomisjoni aseesimehe Kaarel Tarandi hinnangul aga ei peaks niigi hästi tasustatud töö tegemise eest poliitikuid lisaks premeerima. Füüsilised isikud võivad erakondadele raha annetada täpselt oma soovi järgi, aga üldiselt see juhtum näitab hästi kätte, et kuivõrd vildakad ja ebanormaalne on meie erakondade rahastamise kehtiv kord, ei ole üldse. Eesti metsatööstuses tegutsevate investorite Grupp plaanib 2022.-ks aastaks rajada Eestisse miljard eurot maksva puidurafineerimistehase. Me asendame madala väärtusliku ekspordi kõrgeväärtusliku toote ekspordiga. Majanduslik mõju Eestile on see, et kogu see lisandväärtus jääks meile. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide endised ja praegused liidrid, teiste seas Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves paluvad Donald Trumpil järele mõelda enne kui ta valib oma liitlaseks Vladimir Putini. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama peab täna õhtul koos oma lahkumiskõne presidendina. Tema pärandit hinnates osutatakse nii ajaloolistele saavutustele kui ka suurtele ebaõnnestumisele. Värskest Praxise tehtud uuringust Eesti tantsupeo traditsiooni kohta selgus, et tantsupeolised ise väärtustavad eelkõige traditsioone. Tantsupeost. Kujuneda kunagi väga meelelahutusliku lihtsakoelise festivalilaadset üritust. Ning ilm on nii öösel kui ka homme päeval pilves selgimistega. Öösel sajab kohati vähest lund, päeval on ilmuga sajuta ning õhutemperatuur on öösel miinus neli kuni miinus 10 homme päeval miinus kaks kuni miinus seitse kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Tänase Postimehe teatel annetasid möödunud aasta lõpus kaheksa suurettevõtjate üheskoos parteidele 800000 eurot. Ärimehed selgitavad oma sammu, kui tunnustust otsuse eest kolmanda lapse toetust tõsta. Indrek Lepik jätkab teemat. Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit teenisid ärimeeste toetusest igaüks 280000 eurot, opositsiooni kuuluv Reformierakonda aga 160000 eurot kaheksa. Ärimehe seas on nii pankureid, IT-ettevõtjaid 100000 eurot, panid mängu Bigbanki üks omanikke parvel pruunsild, keda seltskond ise ka ettevõtmise eestvedajaks nimetab samuti Bigbanki kaasomanik Vahur Voll, meediaettevõtja Postimehe omanik Margus Linnamäe, LHV Grupi üks omanikke Heldur Meerits, Nortali juht Priit Alamäe, Skype'i asutaja Jaan Tallinn, vest von grupi suuromanik Aivar persin ja ist Logistics Groupi omanik Karli Lambot. Mainitud viimane Lambot rõhutab, et ainult kolmanda lapse toetuse tõstmise eest annetas ka tehti. No loomulikult on inimestel kahtlused ja need on ju selles mõttes ka täiesti põhjendatud, et Eesti poliitilise kultuuriminevik annab väga palju ainest erinevateks kahtlasteks ja ma olen täitsa kindel, et seda parem on ka niimoodi toimunud, aga ei loomulikult räägin ma enda nimel, aga ma usun, et see on teiste puhul samamoodi. Et see annetamine on seotud ainult ja ainult lastetoetuste tõusuga. Lambot oli ainus, kes nõustus päeva jooksul raadioeetris küsimust kommenteerima. Seevastu kinnitasid kõigi annetuse saanud erakonna peasekretärid Postimehele, et raha eest ollakse küll tänulikud, kuid selle nimel kolmanda lapse toetust ei tõstetud. Ehk erakonnad ise kaht sündmust omavahel ei seo. Erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul ei omaga erakondade õigustused mingit tähtsust. Avalikkuse silmis ei näi, kus on loodud ja ettevõtjad on ise ju seda ka tunnistanud karbelbu pruunsilla isikus, et et see seos on olemas, võingi, seda võib tõlgendada ja nüüd on igaüks, iga kodanik on vaba tõlgendama seda asja nii, nagu ta näeb, nii nagu ta tunneb ja peasekretäri jutt, peasekretäri jutt Tarandi sõnul näitab tänane uudis hoopis taaskord seda, et ehkki sellised annetused on täiesti seaduslikud, on erakondade rahastamise süsteem vildakas ja poliitika mõjutajate ring väga kitsas. Nii et me ei saa siin nii-öelda laiade rahvahulkade või rohujuure demokraatiast õieti rääkida, sest et inimeste võimalused erakondade rahastamise või rahalise toetamise kaudu poliitilisi otsuseid mõjutada on väga erinevad. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles, et ei ole annetuse teinud ettevõtjatega rääkinud ei enne ega pärast lapsetoetuse tõusu puudutava seaduseelnõu vastuvõtmist. Peaminister Jüri Ratas, kuidas teie hindate tänast uudist erakondadele maksti suurt toetust selle eest, et nad lastetoetust tõstsid. Ja me oleme seda uudist lugenud, ütlen ja tunnistan ausalt, et ei ole nende ettevõtjatega kohtunud. Ma ei tea, et see olnuks või saaks olla põhjus. Samas kui füüsiline isik täna Eesti seadusandluse kohaselt erakonda toetab, siis on talle lubatud. Kas tegemist võib olla siiski eetilise probleemiga? Ma kordan veel kord, et ma ei ole Ühegi nendest ettevõtjatest rääkinud enne toetuse saamist, ei peale toetuse saamist ja ei ole kuulnud ka infot, et kui valitsus, mida ma täna lugesin, peaks otsustama lastetoetuse tõusu siis üks, kaks või rohkem ettevõtjate füüsilised isikud on valmis. On see toetama, mida ütlete neile, kes väidavad, et tegemist on seaduste ostmisega? Sõna otseses mõttes? Seaduse ostmise Eesti riigis toimuda ei saa ja ei toimu. Ja vahetame teemat. Eesti metsatööstuses tegutsevate investorite grupp tutvustas täna plaani luua Eestis moodne puidurafineerimistehase. Uku Toom räägib lähemalt. Investorid on asutanud firma Est-For Invest OÜ ja selle juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava olid täna ajakirjanike ees. Niisiis miks tehast vaja on? Margus Kohava. Kui vaadata Eesti metsamajanduse metsatööstust, siis on arenenud päris hästi, välja arvatud see osa, mis puudutavad tselluloosi ja paberitööstus. Ja täna on Eesti kahetsusega endiselt selliste vähearenenud riikide hulgas, kuna enamus hangitavad paberi- Kuustria saetööstuste puiduhakkes läheb endiselt eksporti ilma lisaväärtust andmata. Ja Aadu Polli agendame madala väärtusliku ekspordi kõrgeväärtusliku toote ekspordiga. Et kui täna viiakse välja ümarpuit hakke kogu selle lisandväärtuse saavad endale Põhjamaad, siis majanduslik mõju Eestile on see, et kogu see lisandväärtus järk meile Ning taas Margus Kohava Toorainest, et kavandatav tehas kasutaks umbes toorainele umbes kolm miljonit tihumeetrit puitu. Ja näiteks võib tuua selle, et täna Eesti ekspordi umbes kaks miljonit tihumeetrit paberipuitu ja umbes üks miljon tihumeetrit puitu ütleme nii, et kui tänane eksport õnnestus 100 protsenti suunata uude tehasesse siis oleks puiduvarud täielikult kaetud oma ressursiga. Esialgse investeeringuga rahastatakse planeerimise uuringuetapp, mis kestab kaks, kolm aastat. Korduvalt rõhutati, et lahendus peab olema Eestile parim. Tehase ehitamine võtab kaks aastat, see tähendab, et käivituda võiks seda kõige varem 2022. aastal. Kuhu tehas võiks tulla, ei ole esialgu selge. Aadu Polli. Tänane uurime selgelt kogu Eesti kõrgneed, see ongi seda planeeringu protsessi mõtte leidnud asukoht. Kaalume kõikide erinevate parameetrite koosmõju ja igal parameetril on võimalik teha kompromissi mingil määral. Aga neil ei ole vastust sellele. Vaatame uuesti. Olen söönud seal väljaspool pealinna. Igal juhul loodaks 700 kuni 900 uut töökohta ja kust tuleb raha tehase ehitamiseks? Investorid on ette näinud sellise investeeritud summa kokkusaamiseks. On vaja kaasata rahvusvaheline pankade konsortsium mis aitab seda kapitali leida. Lisaks sellele on investor tuleb kaasata strateegiline investor ja kui ise paha veel puudu, siis ka võtta finantsinvestor. Kuid mina ei ole seal paadis, et seda täpsemalt analüüsida, et see on ikkagi vahetult enne investeeringut. Olulisemad välissõnumid võtab kokku Kai Vare. Kesk-Euroopa riikide endised ja praegused liidrid saatsid USA presidendiks valitud Donald Trumpile kirja, milles paluvad, millele mõelda, enne, kui valib oma liitlaseks Venemaa presidendi Vladimir Putini, kirjutab ajaleht Washington Post. 17 tuntud poliitikud, teiste seas Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves, Läti endine president Vaira Vike-Freiberga ja Rootsi endine peaminister Carl Bildt räägivad, et Putin ei ole huvitatud Ameerika suurusest, aga Ameerika liitlased on lepinguliste liitlastena. Kutsume administratsiooni ja kongressi üles seisma kindlalt ühiste väärtuste ja huvide kaitsel, seisab Donald Trumpile saadetud kirjas. Rõhutatakse, et ei tohi leevendada Venemaale kehtestatud sanktsioone ega anda vaikivat heakskiitu Krimmi annekteerimisele. Nii USA vabariiklaste kui demokraatide senaatorid tahavad laiendada Venemaale kehtestatud sanktsioone vastuseks Venemaa kübertegevusele, samuti tegevusele Süürias ja Ukrainas. Eelnõu on koostanud 10 senaatorit teiste seast. John McCain on see, et eelnõu toetavad mõlema partei esindajad suurendab tõenäosust, et seega kongressis heaks kiidetakse. Samas tekitab see vastasseisu. 20. jaanuaril ametisse astuva Donald Trumpi administratsiooniga trump on korduvalt Venemaa presidenti Vladimir Putinit kiitnud. Eelnõu esitatakse päev enne seda, kui trump välisministrikandidaat Rex Tillerson astub senati välissuhete komitee ette. Paljud parlamendiliikmed mõlemast parteist tahavad vastuseid. Naftafirma eksan Mobil endise tegevjuhi tillersoni aastakümnete pikkuse koostöö kohta vene valitsusega. Saksa sotsiaaldemokraatide esimees Sigmar Gabriel on otsustanud kandideerida sügisestel valimistel Saksamaa kantsleriks Angela Merkeli vastu, teatas ajaleht Bild. Eelmisel nädalal teatasid Parteiallikad agentuurile Reuters, et peale Gabrieli polegi kedagi kandidaadiks esitada. Gabriel on praegu Merkeli valitsuses majandusminister. Ametlikult teeb sotsiaaldemokraatlik partei kantsleri kandidaadi kohta otsuse 29. jaanuaril. Ajalehe Bild teatel ütles sotsiaaldemokraatide eelmine kantsler Gerhard Schröder, et tema julgustas Gaabrieli kandideerima. Gaabrieli on pikka aega peetud peamiseks konkurendiks, kellele aga osa tema parteikaaslasest kaaslastest on lootnud pigem endise Euroopa Parlamendi juhi Martin Sultsi ülesseadmist. Gabrieli praegu populaarsusest Merkelile olla oma parteikaaslaste seas on tal siiski suurem toetus kui eelmistel partei liidritel. Marokos keelatakse burkade valmistamine ja müük, teatab kohalik meedia. Ametlikku teadaannet selle kohta pole, aga meedias levitatakse fotod siseministeeriumi templiga dokumendist. Siseministeeriumi kõrge ametniku sõnul keelatakse burkad julgeoleku kaalutlustel kogu nägu peitvat riietust on ametniku sõnul kasutada teatud mitme kuriteo sooritamisel. Suurem osa Maroko naistest kasutab Hidiaabi, mis katab vaid juuksed. Eeloleval ööl Eesti aja järgi peab Ameerika Ühendriikide president Barack Obama oma lahkumiskõne presidendina. Obama ametiaeg Valges Majas lõpeb tuleva nädala reedel. Kaheksa aastat ametis olnud Obama saavutusi ja ebaõnnestumisi lahatakse praegu igal pool maailmas. Mall Mälberg teeb ülevaate sellest, kuidas Ameerika enda teadlased, kolumnistid ja ajaloolased Obama pärandit hindavad. Hetkel, mil Ameerika esimene mustanahaline president on oma ametiaega lõpetamas, ripub tema pärand paljude arvates juuksekarva otsas. Aga kuigi Obamal jäid paljud oma lubadused täitmata, kirjutab Princetoni ülikooli ajaloo professor Julian säilitser, jääb temast järele väga palju märkimisväärset. Ta aitas riigi välja sügavast majanduse finantskriisist, andis 20-le miljonile ameeriklasele tervisekindlustuse. Kui Obama võimule tuli ei kujutanud tervishoiureformist, saab tema sisepoliitika kõige tähtsam osa. Aga miljonid ameeriklased olid ilma tervisekindlustuseta Ta arstiarved viisid perekonnad pankrotti ja äärmiselt ebaefektiivne. Tervishoiusüsteem neelas majandusest ebaproportsionaalselt suure osa ja nii saigi tervishoiust mitte ainult prioriteet, vaid häda, vajadus mis tahes seisukohast vaadates. See oli ajalooline saavutus, märgib Georgetowni Ülikooli professor Sabrina kolleeg. Tema sõnul võib USA uus administratsioon avastada, et 20-lt miljonilt ameeriklased tervisekindlustus ära võtta on raskem, kui nad ette kujutavad. Milline on Obama pärand immigratsioonivaldkonnas parimal juhul segane, halvimal suur pettumus, kirjutab vabariiklaste strateeg Navarro. Obama lubas, et viib immigratsioonireformi ellu esimese kuue kuu jooksul valges majas. Nüüd, kaheksa aastat hiljem, on see ikka tegemata. Barack Obama välispoliitikale hinnangut andes ütleb rahvusvahelise poliitika kolumnist ja CNNi endine korrast. Tondent Friida kiitis, et presidendi kavatsused olid head, aga tõid kaasa pettumuse. Obama ajal hakati USA-s suhtuma kui riiki, kes on sõnades tugev, kuid ei taha kasutada piitsa. Obama ei soovinud kasutada jõudu, nagu presidendid peavadki tegema ja toetus tugevasti diplomaatiale. Prioriteedid olid õigesse ritta seatud, kuid need nõrgendasid tema seisukohti läbirääkimistel, nagu juhtus Iraaniga. Otsus kokkulepe sõlmida polnud vale, kuid Iraan mängis USA ja liitlased, kes Washingtonile toetusid nurka läks läbirääkimistel Süüriaga, kui Obama jõu ähvarduste eest tagasi tõmbus. Kokkuvõttes arvab Frieda, kiitis, et kui poleks Süüriat, võinuks Obama oma välispoliitilise pärandi veel päästa. Aga nüüd pärast miljoneid põgenikke ja sadu tuhandeid sõjas hukkunuid, pole see ilmselt enam võimalik. Riigikogu majanduskomisjon arutas avalikul istungil Eesti Üürnike Liidu kollektiivset pöördumist omandireformi küsimuses. Uku toom jätkab sel teemal. Kollektiivse pöördumise autorid on veendunud, et omandireform viidi läbi ebaõiglaselt ja soovivad riigikogult seaduse kehtestamist, mis annaks võimaluse heastada omandireformi elluviimisega tekitatud ülekohus ja kahjud neile inimestele, kes jäid ilma nende kasutuses olnud korterite sooduse erastamise võimalusest. Endel Ploom Eesti Üürnike Liidust. Seadus, mis vastu võeti, nägi ette, et selle rakendamine ei tohi kaasa tuua uut ülekohut kuid praktika läks hoopis teist teed. Kuna tekkis vaidlus tihtipeale korterite ja majade üle, siis võiks vaadelda kui tsiviilõiguslikku vaidlust. Kui ta oleks olnud juriidiline asja lahendamine, oleks olnud tagajärjed hoopis teistmoodi, kuid asi muutus ju poliitiliseks protsessiks ja selle tulemus on tänapäeval ju näha. Täna käis tuline vaidlus selle üle, kui halb see omandireformiseadus oli või kui halvasti teda ellu viidi. Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Uku Hänni ütles, et tegelikult nähti probleemi ette ja küsimuse pidi lahendama Vene sõjaväelastest või üldse Venemaale siirduvatest inimestest maha jääv pind. Ja selle vältimiseks muudeti eluruumide erastamise seadust, kus nähti ette ka siis võimalus, et vabanevad eluruumid reserveeritakse just nimelt siis nendele inimestele, kes on sunnitud oma olemasolevast siis üürikorterist lahkuma elamute tagastamise puhul, kui tegelikult, mis toimus, oli ju see, et meie taasiseseisvumise algperioodil aastatel 91 põhiliselt 92 valitsus andis üle praktiliselt kogu riigi valduses oleva elamufondi kohalikele omavalitsustele ja seetõttu jäi ka siis kõigi nende kavandatavate abinõude rakendamine praktiliselt kohalike omavalitsuste õlule. Omavalitsused muidugi probleemiga toime ei tulnud või kohati ei tahtnudki tulla, sest palju kasulikum oli korteritega äri teha. Kuigi mitmelt poolt on raporteeritud, et probleem on lahendatud, käib vaidlus tehtud ebaõigluse üle senini. Ka täna otsiti süüdlasi ja muututi kohati üsna kirglikuks. Pöördumisele oli lisatud ka omandireformi läbiviimisel tekkinud kahju hüvitamise seaduseelnõu projekt. Selle suhtes peab majanduskomisjon nüüd seisukoha võtma. Võrus lõppes kurioosne olukord, kus maakonnaliinide bussihanke võitnud hansaliinide 21 uut gaasibussi ei saanud pea aasta aega sõita, sest Võrus polnud gaasitanklat. Nüüd rajas selle aga Alexela, räägib aktsiaselts Hansa bussiliinide juhatuse liige Madis Lepp. Gaasi hind on Võru tanklas, nagu ma näen, natukene kallim, ehk siis 0,8 kaks üheksa üle Eesti anda 10 senti odavam, aga tänu sellele, et Võrru tuuakse ta nii-öelda teisel kujul veeldatud ja siis peab teda uuesti nii-öelda üles kompresseerima tegema, see tõstab ta natuke hinda. Meie väikebussid võtavad tsirka 12 kilogrammi 100-le kilomeetrile Eestis. Kui tavaline diiselbuss võtaks seal 12 13 siis ta on natukene ökonoomsem ja lisaks sellele on gaasi hind madalam, et see toob kokku väiksema kulu kui tavaline diisel sõiduk. Eesti tantsupeo traditsiooni kohta on nüüd valminud värske uuring, mis aitab tulevastel tantsupidude korraldajatel mõista, mida see traditsioon teolistele tähendab ning kuidas üks tõeline tantsupidu välja peaks nägema. Kärt keldri lugu. Tuljak peegeldab hästi tantsupeo olemust, nimelt kannab see endas aastakümne pikkuseid traditsioone just seda, mida nii tantsupeolised kui ka korraldajad väärtustavad, selgus mõttekoja Praxise läbi viidud uuringust räägib analüütik Jane mat? Hea tantsupidu põhineb kindlasti sellistel väga tugevatel väärtustel rahvuslikel väärtustel. Väärtused on selline katus, põhimõte nii-öelda, mis tähendab seda, et tantsupeost ei saa kujuneda kunagi sellist väga meelelahutusliku lihtsakoelise festivalilaadset üritust. Tantsupidu peab alati sisaldama mingisugust head kõnetavat teemat, sõnumit, mis läheb inimestele korda ja mis ei lähe korda ainult ütleme eestlastele või Eestis elavatele inimestele, aga ka teistest rahvustest inimestele, kes ka siis tõepoolest Eestis elavad ja ka väliskogukondadele näiteks, kes elavad välismaal. Modellisid Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutus ning Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts. Miks uuring ette võeti ja mida Õudsalt selgus, selgitab seltsi esimees Kalev Järvela. Eks ta võttis sellepärast ette, et me tahtsime nagu konkreetsemalt teada saada, ise ka, sest eks me kõik teame omakeskis, mis asi on tantsupidu, aga kui me kokku saame, siis me tõdeme seda, et mida me igaüks natuke erinevalt ühtpidi siis nagu üha laiapõhjalise küsitlusega tegijate hulgas, et mida nemad arvavad ja pärast nagu siis ühiste tunnusjoonte kokkuleppimiseni, kas teil on ka mingeid üllatusi selles uuringus, mis tuli välja, et mida nooremapoolsem vastaja, konservatiivsem ta oli, seda rohkem oli ta traditsioonilises kinni ja mida eakam vastaja, seda liberaalsemaid tolerantsem ta rahvustraditsioonide hoidmisel oli. Uuringu käigus küsitleti ligi 1800 tantsupeoliste korraldajad, kes olid vanemad kui 15 eluaastat. Jane Matti sõnul tuli küsitluste käigus välja ka pingekoht, millele tulevikus tähelepanu pöörata. Et üks koht, mida võib välja tuua, on näiteks see, et kuidas saavutada võimalikult hea tasakaal sellise hea kaasavuse vahel ja kunstilise ambitsiooni kvaliteedi professionaalsuse vahel. Ühest küljest, tantsijad ja juhendajad peavad väga oluliseks seda, et tantsupidu oleks, kaasab põlvkondlikult, kaasab piirkondlikult kaasa, teisest küljest nähakse, et see võib hakata ohustama sellist professionaalsust ja kvaliteeti. Saabuval ööl lääne poolt tulekul aktiivne madalrõhulohk, milles hommikuks tekib Norra edelaranniku kohal uus äge tsüklon. Õhurõhk langeb kiiresti päeva jooksul, tsüklon süveneb veelgi Oslo kohale. Läänemerel tõuseb lõunatuul tormiseks, tuuleiilid võivad päeval ja ülejärgmisel ööl küündida 25 kuni 30 meetrini sekundis. Meil Eestis on öösel pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 11, anguti 14, saartel ja rannikul kaheksa kuni 13, puhanguti 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus nelja miinus 10 kraadini, saartel ja rannikul jääb kohati miinus kahe piiresse. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta ilm. Puhub lõunatuul kaheksa kuni 13, puhanguti 15 kuni 18, saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest miinus seitsme kraadini. Ja jäänud on veel spordiuudised. Ragnar Kaasik. Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA võitis eilsel auhinnagalal vastu otsuse, et alates 2026.-st aastast osaleb maailmameistrivõistluste finaalturniiril senise 32 asemel 48. Uue formaadi puhul moodustatakse 16 kolmeliikmelist alagruppi, kust kokku pääsevad edasi lõppvõistlusele 32 koondist. Ühtlasi kuulutati eile välja ka FIFA möödunud aasta parimad. Parima meesjalgpalluri tiitli pälvis oodatult Madridi Realiga meistrite liiga võitnud Portugali koondise Euroopa meistritiitlini viinud Cristiano Ronaldo. Parima treeneri auhinna sai Lester Cityga Inglismaa meistrivõistlused võitnud itaallane Claudio Ranieri. Naistest pälvis parima mängija autasu ameeriklanna Carli Lloyd kiustantashinaiskonnast. Bangkokis toimuval ATP Challenger sarja tenniseturniiril alistas Jürgen Zopp Pava ringis Tai tennisisti Chaleczan tänasugarni kuus. Null, kuus. Null. Järgmises ringis kohtub Zopp India tennisisti Enn Sri Rambalatšiga. ATP edetabelis asub indialane Zoppist 85 kohta madalamal. Korvpalliliigas NBA peeti ööl vastu tänast kolm mängu. New Orleans Pelicansi võitis New York Knicksi 110 96. Suurepärast hooaega tegev Anthony Davis viskas võitjate poolelt 40 punkti ja võttis 18 lauapalli. Oklahoma City Thunder alistas Chicago Bullsi 109 94. Kolmandas mängus oli Minnesota Zimmer poolsada üks. 92 üle Dallas määrariksist. Endurosõitja ranna Roosna on alanud superenduuro maailmameistrivõistluste sarjas hoidmas esikümne kohta. Kõige tugevamas prestiiž klassis sõitev Uusna soovib poole peale jõudnud MM-hooaja hea alguse järel lõpetada esikuubikus superenduuro MM etapp. Pidudel osalevad lisaks erasõitjatele nagu Uusna ka tehasetiimid, kelle sõitvad teenivad endale sellega elatist. Eesti aasta motosportlaseks valitud Uusna sihiks on oma heade esitustega super enduro seada silma ka tipptiimidele ja parimal juhul endale uueks aastaks leping teenida. Ranna Roosna. Talveeesmärk oli peale saada, järgmine eesmärk oli top 10, aga nüüd olen juba kaheksandaks tõusnud, et spordiala, kus on nagu palju pealtvaatajaid ja kõik toimub pealtvaatajate silme all, et kindlasti tehase meeskonnal on huvitatud sellest alast. Kui suudan ennast tõestada, et miks, et järgmine aasta äkki mingi ilm mõne suurema tiimiga. Aitäh sporditoimetusele te kuulsite 10. jaanuari Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Kaunist õhtut ja kuulmiseni.