Kui räägitakse pop- ja rokkstaaridest, kõlavad kogu aeg numbrid. Selle plaadi on müüdud nii palju miljoneid, tollel jälle nii palju. Mulle sattusid ette andmed Tsaari-Venemaa plaaditoodangust kus torkas silma arv 20 miljonit. Nii palju valmistati seal plaate 1915. aastal, kui käis juba esimene maailmasõda ja paukusid igasuguse kaliibriga relvad ning polnud veel tehtud pööret tekkinud, vitavad sammu mindud akustiliselt helisalvestused üle elektrilisena. See tuli alles 10 aastat hiljem. 1925. aastal, kui USA firmad Victoria Kalambia võtsid kasutusele mikrofoni ja lampvõimendi. Koos heliplaatidega tulid ka lööklaulud. Schlaagrid. Venemaal olid ja on praegugi väga hinnas romansid, mille esitajad teenisid summasid, mille eest võis osta mõisa koos talupoegadega. Üks esimesi Vene lööklaule oli hiljashatroovivals mandžuuria sopp kadel mis oli sündinud 1905. aastal pärast Mocteni lahingut Vene-Jaapani sõjas. Kui peale instrumentaalse tuli müügile valsi laulu variant, müüdi seda kahe nädalaga 15000 plaati. Tolle aja kohta ennekuulmatu menu. Üldise tulisele valsi plaati seitsmelt lauljalt. Instrumentaansed variandid peale selle, kui 1911. aastal jõustusid Venemaal autoriõigusi kaitsvad seadused, nõudis hilja sat rahvama autorluse tunnustamist. Seni olid plaadid ilmunud ilma autori nimeta Ta end helilooja kaotas algatatud protsessi ristolid tema vastastel välja panna suuremad rahad. Läks vaja oktoobrirevolutsiooni, et helilooja saaks kehtestada oma õigused. Suured firmad olid siis juba natsionaliseeritud, riigil polnud huvi ühe heliloojaga protsessida. Võib vaid oletada, kui rikkaks oleks Shatrow saanud. Oleks teda algusest peale koheldud õigustega Torina ja kui palju oleks tal oma varandusest pärast revolutsiooni järele jäänud. Et aga tema valss oli populaarne veel möödunud sajandi teisel poolelgi, näitab, et seda laulis kvartett ramm. Ja plaat ilmus Soomeski Layla Kinnusele seadis mainitud valsi Erki melagoski. Aastad olid kuuekümnendad.