Siin Estonia kontserdisaal, siin Estonia kontserdisaal. Kohe alustame. Vabariikidevahelise konkursi laureaadi Kalle Randalu klaver juhtu ülekannet. Seniks kui interpreet ja publik kontserdiks valmis. Pakuksin kuulamiseks lõigu päeval tehtud intervjuust interkleidiga, milles kuulame vahe, palun. Kas peale muusika millelegi veel tähelepanu ja aega jääb? Kas see on olnud terve eluteel niiviisi ka teist päris pisikesest peale olete fanaatiliselt selle muusika küljes olnud? Mulle tundub, ei peaks muusika küll, aga kas fanaatiliselt ma ikka mäletan küll siukseid perioode küll. Minu meelest olete te küll muusikakeskkoolist peale niisugune etalonpoiss, kes kes mitte midagi muud ei tee, kui ainult harjutada. Igariel kuul seda kindlasti, seda kindlasti mitte. Aga kui vanalt teel tuli niisugune tõeline niisugune huvi? No ja vot, see on tegelikult ma ise ka imestan ikka kuskil kuskil keskkooli võib-olla esimene teadlik niukene sihiga töökeskkoolis kui keskkooli ütleme ütleme kaheksas üheksas klass umbes niimoodi sinna sinnamaani ka läks, nii nagu ta ikka läheb ühel õigel õpilasel. Aga kas siis juba sattusite professor külge ja? Tema juures seitsmendast klassist keskkooli seitsmendast klassist. Algul kui konsultant oli käe ja ja siis ta töötas nagu mõnda aega Assistentidega. Aga need ei ole seda süsteemi. Aga kas see huvi ärkamine on see seotud nagu tema tulekuga või juhuslikult kokku sattunud? Ent teatud seal oli niisugune teadus konkreetseid ajendil ta no ma võtsin näiteks Beethoveni viienda orelikontserdi üheksandas klassis käsile. Ja no läks nagu korda, ütleme selles mõttes, et õnnestus nii, ütleme umbes viiele pedagoogile enam-vähem nii kenasti lugu mängida, et ja siis nagu tekkis niisugune mõte, et seda võiks orkestriga mängida. Ja siis jäi mulle kuskilt kõrva kuskilt koridorist või umbes nii, noh ei ole viga, saad 50, et siis mängid orkestriga headmisele konkreetne olukord, mis mul on täiesti nagu meelde jäänud ja siis ma mõtlesin, et ei toetajatega varem mängib. Läkski kord. Ja see läks korda. Eks see ongi sageli tähtis mingisugune tõuge ja mingisuguse aluse loomine, siis on juba nagu kerglaselt edasi. Ja muidugi ongi eksülesanded ise küpsetavad inimestega ma enne vabariikidevahelist konkurssi võib-olla ei oleks ka arvanud, et ma üldse annan kontserte ja põgenen orkestriga, kui see juba kord nii on, siis nagus seab ennast ka teisele tasemele. Nii on kõikide nende elasenad mille ülesanded ise kasvatavad, ülesanded ise kasvatavad, just näed. Aga muidugi, eks. Eks on ju väga keerulised. Need asjad maailmas. Vana vana ja kulunud ja tuntud jotad spordiga ei ole tegemist, eks ole, ühe sajandikuga siin kedagi ei, ei võida, ega keegi ei kaota. Palju on joonisus subjektiivselt ja isiklikku arvamust ja väga kergesti seal põimub, lävib hoopis muusikaväliste motiividega ja puht juba seal ütleme meiesugustega isikliku kasu saamise äärest asjadega. Au ja kuulsus on väga ihaldatavad asjad ja selle nimel muidugi maailmas igal pool väga palju saadetakse korda nii head kui halba. Jah, ega see teene nii roosiline, kindlasti ei ole see saadav interpreedi. Aga kui jala valitud, siis nagu selle nimel siiski tasub surkida. Luht arvuline publik on kogunenud, millel olid valmis väljatulekuks alustamine kontserdi esimest poolt, milles kõlavad Heino Elleri kodumaineviisi. Kuulsite Kalle Randalu, klaver, Jõhvi esimese osa ülekannet Estonia kontserdisaalis. Kliima sinu külas, Jaan Räätsa 24 marginaali Opus 65 kioski esiettekandel. Ülekannet jätkame 16 kuni 18 minuti pärast. Vaheajaks pakume aga kuulamiseks mõtisklusi Kalle Randaluga mikrofoni ees. Kalle Randalu mitmes õhtu täna, see teil on. Estonia kontserdisaalis arvatavasti kolmas, kolmas. Üldse, kui neid orkestriga esinemisi ja ja mitte mitte tervet sooloõhtut või ütleme ühte osa niimoodi võib-olla võib-olla üle 10. On seda palju või vähe? Ma mõtlen seda, et interneti tavaliselt eriti eesti internid kurdavad, et esinemisvõimalusi on vähe. Vot seda mina nüüd seda ei ütleks. Või vähemalt ei ole ma seda küll siiamaani tunnetanud. Nii palju nagu palju on ülesandeid ja ja seda tööd ja kõike, nagu jätkunud ennist. Niisugust mõtet veel ei ole tulnud. Ma tõin, algasid need esimesed juba küllalt vara juba üliõpilasena. Nojah, minu enda jaoks nagu ajaarvamine keskkooli lõpetamisest saadik, heid, esimene orkestriga esinemine oli nagu muusikakeskkooli, lõpetades Peeter lillega, mängisime Beethoveni neljanda klaverikontserdi esimest osa. Ja edasi siis arvatavasti oli vabariikidevaheline konkurss siin Tallinnas 76. aastal. Ja see muidugi nagu andiski istmeid esinemise võimaluse. Premiere vabariikidevahelise kokku, siis oli suur asi ja pani teie nine üldiselt kõlama. Laialdaselt rahvusvahelises ulatuses olete ka korrale jõudu katsunud. Ja see oli 79. aasta suvel Zürichi rahvusvaheline pianistide konkurss. Uus ja tundmatu asi. Teatud äreva hoiaku ja uudishimuga, nagu paljud maailma pianistid sellesse suhtusid No selle kohta võiks öelda küllaltki küllaltki omapärane omalaadne konkurss. Ilma publikuta toimub see konkurss. Ja. Lühidalt tohutu suure kohaga ja Coloklemi korras mängib iga osavõtja pool tundi neljaliikmelisele. Žüriile. Ja konkursil on üks preemia. Nüüd aga aga muidugi reis nagu tervikuna väga-väga õpetlik. Ja andis muidugi väga palju, eriti võib-olla mitte niivõrd isegi see sööriksi konkurss, kuivõrd just üleliiduline konkurents. Nagu sellega sellega kursis olemine, üleliiduline konkurents ja üleüldse üleliiduliselt konkursid on on muidugi väga-väga tugevatasemelised. Ja, ja tihtipeale tugevama koosseisuga üldse tervikuna kui väga paljud rahvusvahelised kongressid. Nii et siis sel aastal konservatooriumi lõpetamine lõpukavas põnevat Ei ole nagu selle peale saanud veel õieti aega mõeldagi. Peale. Ja seda küll eksamid varem ka ja. Aga ma püüan nüüd peale selle tänaseks kontserdi. Veel veel ühe kava ette valmistuda enne enne, kui siis konservatooriumi lõpp kätte jõuab. Kava üliõpilasena. Neljaskava üliõpilasena. Üks kava veel. Tudengina. Ja siis muidugi, Tšaikovski kontsert ootab ees nüüd, 28. veebruaril. Aga mis siiski mõtted kindlasti on selle ümber juba käinud, misse lõpugavasse peab tulema. Noh, lõpukavasse peab tulema nagu ikka. Kaks suurvormi eesti teost kontsert, arvatavasti Brahmsi variatsioonid ja fuuga Händeli teemal. Jaan Räätsa, kaheksas sonaat, kui see selle aja peale valmis on. Til tulevad kääni otse ahjust, otse ahjust. Ja paljud need teile viimasel ajal viimased ja Sanaadid. Ma olen nagu põhimõtteliselt ka kõike võtnud, mängida, mis mulle vähegi on pakutud, sellepärast et see on huvid. Heliloojad on erinevad ja ja kes ikka midagigi kirjutab, sellele on ikka mingilgi määral oma individuaalsuse oma oma nagu loominguline käekiri ja sellega on väga huvitav tutvuda, lihtsalt ma ei ole raatsinud kunagi midagi ajalt epiteedid, ära kiiresti. Uusi tehaseid ei oska nüüd ise oma vaeva hinnata. Ja kui praegu veebruari lõpus pole veel lõpuks alustatudki, siis siis peab ikka olema julgus ja niisugune enesekindluse kogemused, et see siiski nii läheb. No eks muusika on ju tuntud, selles mõttes ei ole, sest suurt nootide õppimist võib-olla nagu uudisloomingu seda teha tuleb. Täna oligi siin kontserdi esimeses pooles, siis lausa esimene pool koosnes eesti heliloojate teostest. Elleri kodumaine viis, mida me tavaliselt nagu orkestri ehituses juba oleme harjunud rohkem kuulma. Jaan Räätsa 24 marginaali. See on küll päris uhiuus teosest esiettekandes. See oli nüüd esiettekanne ja see on tõesti päris uus teos. Elleri kodumaist viisi. Osalt huvitas see mind sellepärast, et nagu kõrv harjunud, seda ainult orkestri ettekandes viimasel ajal kuulama. Tegelikult see on Heino Elleri klaveripala pühendatud Heljo Sepale. Ja teatud mõttes on ta ka sümboolne pala muidugi juhtumisi satusega kokku uue Steinway lavale panekuga Estoniale need olgu see siis need palad sellele uuele klaverile sisse õnnistamiseks. Aga räätsa 24 marginaali minu meelest see on vähemalt viimase viimase aja Eesti klaverimuusikast täiesti erakordne teos. Palju sinna on sugemeid nii mitmesugustest teistest muusikaliikidest. Sellepärast sind nimetakski, marginaalid, mitte lüüdid. Palju niisuguseid väikesi intonatsioonikatkeid kasutatud teistelt heliloojatelt ka popansamblitele, elektronmuusikast. Aga kõik see on muidugi ühtsetele eesmärkidele allutatud. Helilooja ise, nagu sooviks tulevikus seda veel võib-olla süntesaatori abil ette kanda. Seen, mis te täna kuulsite, oli nagu klassikaline klaverivariant, aga Aganis tehnilise muusikalist tämbri, muusika võimalusi nendes marginaalide seal on muidugi väga palju. Huvitav loominguline ülesanne. Väga huvitav, üle üle hulga aja ma tundsin väga suurt rahuldust. Kontserdi teise poole moodustavad shop läänes kreadil kas lemmikud või. Ei, ma olen nagu mõelnud nii päris nii oma oma esinemiste algusest peale ennast nagu võimalikult vähe korrata. Või vähemalt ma olen nii mõelnud nii õppimise ajaperioodi või et et ei kattuks nagu stiililiselt üks kontsert teisega. Ja. Ja teine asi on nagu, nagu olen püüdnud. Kontserti kui tervikut üles ehitada, on mitte lihtsalt ühte pala tervikut ega isegi mitte kahte, aga nagu tervet kontserti tervikut, mis nüüd tänasel kontserdil? See läks niisuguseks ühendavaks jooneks võiks olla võib-olla seda isegi väga raske. Väga raske praegu öelda. Aga šotaanist, skriaabinini on need kindlasti. Kindlasti niisugune võib-olla niisugune üks või vähemalt väga lähedane tunnetuse tee. Eriti võib-olla just shopaaniast moel ballaadist tulla Screabini üheksanda sonaadi. Kas te leiate šopäänis Askreabynis, ütlete midagi nagu omamoodi üldiste niisuguste levinud esitustega võrreldes? Ei, ma ei ütleks. Või ma ei, ma ei arva, et et minu interpretatsioon on. Väga või diametraalselt erinev sellest, mis on nagu tänapäeva maailmas tehtud ja teada ja ja kuuldud, aga mind on kaua aega see muusika Nagu huvitanud ja ma olen seda nagu mänginud veel enne, kui ma eelmist sooloõhtut ette valmistasin. Võib-olla paari sõnaga, aga teie suhetest professor Bruno Lucyga. Mis vormis teil nagu praegu see koostöö olete muidugi kaua aega olnud. Kui palju vajate veel tema nagu abinõuannet, kui palju neid kasutate? Ma see õppimine terroristi, ma olen tema juures varsti 10 aastat õppinud, see on niisugune pikk pikaldane protsess. Raske on öelda öelda selle kohta midagi nii lühidalt ja paikapanevalt. Aga no mis ma olen nagu ise tunnetanud veel. On see tema oskus nagu teatud Teatud aja möödudes hakata õpilasest nagu kaugenema või muutuda ikka rohkem ja rohkem nagu, nagu noh, ütleme kõrval selliseks või kõrvalkuulajaks või. Või või, või siis lihtsalt lihtsalt nii tagasihoidlikuks nõuandjaks. Endale nagu tundub, et mida rohkem nagu nagu ise hakkad üldistusi tegema ja nagu asjade vahel seoseid loomas, seda, seda enam ta eemaldab ennast sellest loominguprotsessist. Nojah, ta peab ju istuma noortest ja andekate pianistidega väga lugu kui inimestest ja isiksustest, seda ta on igal pool rõhutanud oma arvamustes ja loomulikult võtab teid kui teie täismõõdulisi kunstnikke juba nähtavasti praegu. Jah, see on ka üks niisugune joon, nagu, mis minus on imetlust tekitanud, see ta nagu oskab pühenduda selleni isikliku suhtlemise, suhtlemise momendi ja tundide tegemise, need asjad ei, ei lähe omavahel, segamine ei põimu absoluutselt. Jah, ja vaatamata sellele, et, et nii nagu otsest niisugust survet ja juhtimist ei ole tunda ometi nagu tema isik ja kogu tema põhimõtted nagu siiski ja mõjuvad ka siiani nähtavasti. Kindlasti kahtlemata. Ja eks lõpuks ole kõikaga tegemist pedagoogi küljes on eluaeg oma tööd teinud ja eluaeg nagu sellesse Sellesse süvenenud ja selle üle selle üle mõelnud. Ja arvatavasti eks meie noored pianistid saame ise ka kõik pedagoogidega ja millal, millal me jõuame üldse mingisuguste niisuguste teatud pedagoogiliste tõdede mõistmiseni või kes seda muidugi teab. Pedagoogi kujunemise tee on ikka ka tavaliselt pikk ja verine. Selles mõttes, et kindlasti kindlasti on perioode, kus kus ei leia ennast ka selle töö mõttes jagus. Kus lihtsalt selle tõttu kannatavad õpilased aga sinna ei ole midagi parata, sellepärast see on. Inimese kujunemise protsess kestab terve eluaeg, sinna ei ole midagi parata. Kui see, kui see niimoodi läheb. Ma mõtlen, me oleme õnnelikud inimesed selles suhtes, me oleme. Et me just nagu praegusel ajal oleme professor Bruno Luki õpilasteks sattunud Aga kui te kavatsete edasi Moskva konservatooriumi senat enesetäiendamise poole vaadata keda sealsetest pedagoogilist nagu eelistaksite või kelle juues tahaksite õppida? Minuga töötama tahaks nagu Moskvas repertuaari tähendada eriti, mis puudutab vene nõukogudemuusikat, on olemas väga huvitavaid teoseid. Väga palju huvitavat muusikat, millest meil siin ei ole eriti palju aimu. Aga teisest küljest? Ikka neid esinemisvõimalusi. Tule laiendada. On päris selge, et üks-üks-kaks kontserti kavaga on ikka natukene vähe. Teisest küljest ei saa ka vabariiki rohkem pakkuda. Mis siis ikka, soovime siis veelgi kõrgemate tippude vallutamist ja kõikide soovide mõtete täideminekut edaspidiseks. Aitäh, ma soovin teile sisukat kontserte. Te kuulsite Kalle Randalu klaveriõhtu Ülekanne Estonia kontserdisaalist. Kuni ülikonda aja lõpuni. Katsume püüda värskeid muljeid kontserdilt. Pianist Toivo Nahkur, kuidas meeldis tänane? Pean ütlema, et sain kontserdil suurepärase elamuse ja tõesti tuleb veel kord tõdeda, et Kalle Randalu näol on meil tegemist väga erakordse noore muusikuga. Mulle meeldib Kalle Randalu mängus suurepärane pianist, tema täiuslik mõtlemine meeldib ühelt poolt tema mängustama mastaapsus ja teiselt poolt omavahendite ökonoomsus ja lihtsus. Igal juhul suurepärane kontsert. Kuidas meeldis uudisteose esiettekandes kõlanud Rätsep kaks, 24 märgina? See oli väga huvitav muusika, tõesti, esimene mulje on teosest siiski. Tahaks nooti näha ja tahaks ka proovida. Aitäh kolleeg. Tulin töölt ja olin üsna väsinud ja pean ütlema, et see kontsert oli minu jaoks nagu soe dush, mis viis väsimuse ära. Tõepoolest, olen täitsa nõus lahkuriga, et Kalle Randalu on erakordne nähtus. Nähtus ma rõhutaksin seda sõna. Tema puhul nagu ei ole üldse tegemist materjali vastupanuga. Võib rääkida, kas teha ühte asja nii või naa, Moody. Kas see mulle meeldib või ei meeldi, aga igal juhul Kalle on täiesti materjalist üle. Ei oskagi nagu kavast midagi esile tõsta. Šotaan oli väga meeldivalt mängitud, võib-olla eriti Locturnid. Imekaunis oli piano vähem, olen rahul tsismols kärtsuga natuke minu jaoks kokku aetud. Aga samas oli ta ka väga ülevaatlik ja selle teoseid puudused nagu ära fileeritud. Uudisteos oli ka väga põnev minu jaoks natuke liiga pikk oleks võinud lühem olla, aga väga markantseid marginaal oli seal, kalle, ütlesid tänase õhtuga mängis ta nii-öelda sisse uues teine ei. Kas oli siis kõlavahed on? Jah, oli küll vanasti invel pahatihti passid, läksin natuke plärisema. Aga täna oli tõesti äärmiselt pehme ja meeldiva kõlaga külaga klaver. Väga tore, et oli nii tore sümbioos, suurepärane, hästi müüa. Suurepäraseks. Aitäh kontserdisaalis ka palatist käijat. Artur, huvitavam tuntud muusikapedagoog, helilooja ja nagu teame ka ise väga hea pianist. Teie sõidate kontsertidele alati Pärnust ja neid võib väga sageli siin näha. Tänase õhtu kohta tahaks küsida, kas teie meelest tasus ära pikk sõit jälle uuesti? Ma sõidan Pärnust ikka kontsertidele, mis mul tõotavad muusikalisi elamusi. Ja lühidalt tänane kontsert kuulub nende kaunimate hulka, aga mida mul on õnnestunud kuulata? Seda kõigepealt tänase konsultandi lihtsalt surmava musikaalsuse tõttu. Ma usun, et Ma pean isendist saab kunagi rohkesti kirjutatud ja uurimusi selle kohta nii täpsustatud. Muidugi ma ei hakkaks üksikasjadesse laskuma. Kordan veel. Teda mind võlus tema lihtsalt hurmav musikaalsus, mis esimesest veridest nii kaasa haaras. Et panini Pingeliselt kuulama kuni lõpu viimase helini esile tõsta mõnda üksikuid momente, siit oleksin muidugi võimalik küll, kui see vajalik on, aga ma usun, et ehk oleks ülearune. Siin nagu kuulda on, tulevad pianistid üksteise järel ja proovivad meie uut Stein veid. Täna ütles Kalle Randalu, et tema mängib sisse siis selle uue Steinway. Kas oli kõla vahet tunda? Ma panin seda suurel määral, Kalle Randalu haruldaselt rikkaliku kušeele, ei saa siiski mainimata jätta tema erakordset tehnilisi võimeid mida temaga nii endastmõistetavalt rakendab oma muusikalise intensioonide teenistus, et see nagu silma ei torkaks tema erakordse loomulikkuse juures tema loomuliku musitseerimine juures ja muidugi suure suure veenva noh, nii tõlgitsuse juures. Sten vei. Ma mul ma ei teadnud, et see uus instrument on seda enam hämmastas mind see, kuidas Kalle Randalu seda instrumenti noh, nii suure rikkaliku ja reservidega kasutas näiteks esimeses osas kuuldud räätsa marginaalides miniatüürid, mis no päris entsüklopeedias rikkusega hiilgavat, nii nii tehnilikke leidlikkuse kui eriti rütmika juures pianistile ühe erilise ülesande veel selle juures, et, et 24 Menjotüüri järjest kuulata. Oht on alati olemas, et nad hakkavad 11 kordama ja mind võlus, kuidas Kalle rand asub neid niitiferentseeris. Et kujunes sellest tõeline nyyd muusikaline entsüklopeedia, nii helilooja kui ka interpreedi poolt. Tähendab uus teos jättis teile väga meeldiva mulje. Kui ma kordan seda oma esimest lauset veel, et et see tänane õhtu kuulub minu kaunimate muusikaliste elamuste hulka Noh, täna olin Kalle Randalu kolmas iseseisev klaveriõhtuga, kas te olete ka kuulnud tema eelnevaid ja võib-olla võrdleksite? Ta külastas meid Pärnus ja jättis seal väga võluva mulje. Noh nagu tavaliselt öeldakse, et, et ta tähendab eelnev saavutusi, see muidugi peab paika kõigepealt kava oli tal täna erakordselt rikkalik, lihtsalt haruldane ja niisugused tehnilist võimed nagu näiteks Schopeni kuulsad, siis mul, Scertsus. Ma ei kujuta ette, et seda oleks võimalik tehniliselt veel rikkalikumalt tõlgitada veel virtuoosliku malt, rääkimata sellest, et randal on üks haruldane omadus kasutada muusikaliselt see suure nii erilise veendumusega. Lühidalt see artist on tõeline poeet, mis paneb kuulama ja sunnib kuulama. Aitäh teile. Kuna jutule soovijaid enam ei ole, siis paluksime foonikast üle 1000 lõpuni pisut muusikat. Ülekande helirežissöör oli Maris Kuivjõgi heliinsener Rein last. Ülekande toimetas Sirje Kuusk. Kuulmiseni.