Ja ilusat keskhommikut, rahva teenrid on taas teie ees ja täna siis teenivad rahvast taas kolmik, nagu ikka. Heidit Kaio, Eesti Ekspress, Mart Linnart Eesti rahvusringhäälingutelevisiooni köögist ja, ja saatejuht Aarne Rannamäe täpselt sealtsamast kohast. Head naistepäeva häirid, aitäh. Ma ootasin seda, et sa mulle soovida. Ja. Ma küll mõtlesin, et, Kas tasub, et mõnikord inimesed on erinevad, et kas see läheb nagu õigesse kohta, et mitte, et ma kahtlesin, et sul on see õiget kromosoomid paigas on aga, aga, et? Sa pead sellest midagi mind käe hämmastav see, et selle selle tähtpäeva puhul nagu kiputakse liialt palju Rosa Luxemburgi meenutama, et see on siiski juba 100 aastat. Olge tasa, siis meenutad, see on hädas. Võib, aga see on olnud Karlik lehti. Ja jätame nemad, et me seal on 100 aastat siiski töötavate naiste püha, et see on päev, kus teha väike kingitus või meene siis naisele, kes iga päev sooritama väikesi kangelastegusid, kasvatades lapsi ja käies tööl töötavatele naistele just nimelt töötavate naiste püha teised need, kes ei tööta, nemad on kodused ja nendel on emadepäev, emadepäev on nagu ütleme siis selline teine Haylait. Aga need, kellel on naine, kellel on viis last ja ta töötab ja ta mitu püha Jah, just nimelt isegi kahe lapsega naisel on mitu püha, aga see just nimelt on on ju töötavate naiste püha, et. Kui täpsustada, siis ta vist oli isegi töötavate naiste solidaarsuse päev, nii et siis tekib küll küsimus. Meestest keelega. No vot ja siin oleks mul hea võimalus omakorda tervitada kõiki töötavaid naisi ja eriti eriti neid üksikemasid, kes iga päev oma kangelastegusid sooritavad ja kelle võib-olla fännklubi on natukene väiksem, sellist igapäevast tunnustust avaldama. Kui Eesti vabariik taasmaalt välja, kes mõned aastad tagasi, siis ma olin täiesti veendunud, et sellised nõukaaegsed pühad vajuvad unustusse, aga näed, ei vaju. Kusjuures siin on kindlasti kaubandusele oma osa, seda, seda nagu elus elushoidjana, et, et ma arvan, et Eesti vabariigi tekkes tekke ajal eesti naised ei tundnud nagu selliste töötava naise uhkust. Et see on siiski olnud kaubanduse suur teene. Aga noh, see on tõsi, et iga asi, mis aitab kaubanduse läbimüüki ja seega rahvamajandust kergitada, ei ole mõttetu, nii et järelikult on sellel päeval oma mõte olemas. No igasuguseid rumalaid, vabandust, pühasid on tulnud ju sõbrapäev näiteks, eks ole, sellel ei lähe kaubanduses väga hästi, selles ei lähe, läheb. Laste seas läheb jah? Jah, siin on mingisugune huvitav, selline koolilastesurve on selle selle selle püha pidamiseks jaga, kuidas ta sure vanematele võime ja võimalus siis välja pressida uusi huvitavaid asju. Kui sa vaatad ka reklaamplakatid tänavatel, siis äsja lõppesid sõbrapäevapakkumised sõbrahinnad ja algasid siis naistepäeva. Naistehinnad, eriti kallid äsja-äsja olid sõbra heina teha, nüüd on, minge vaadake, mis lilleõied maksavad, et õnneks neid lilli tehakse üha rohkem vabandust, kasvatatakse ja tuuakse ka igalt poolt. Aga muide, kas kas see nii-öelda naistepäev ma ikka olen mõtisklenud, kohe mitte midagi teha ei ole, et siis hakkad nagu lollusi välja mõtlema. Et kas naistepäev nagu naist alandav püha ei ole vä? Ei, no miks ta peaks olema, ma mõtlesin issand, töötava naise püha lohet, naised. Meestepäev on ka ju olemas. Novembris isade hõisata. 23. Sa tahtsid öelda, Ma tahtsin isade kangerdas välja ainult muna armadeilal, siis oligi. Isadepäev ei, aga et noh, meie maailmajaos, eks ole, kus naised on, mulle tundub, et suhteliselt võrdselt meestega jäänukidel on, kus neil on nagu kehvem olla, aga üldiselt kas ei tundu nagu, et ei majja, kus esmase näidatakse koht kätte kord aastaselt nagu tõstetakse pjedestaalile, et, et kuule, tule välja ja ma annan sulle selle lillerootsu ja. Ei tea, ma ei, ma nagu selles võrdsuses nii väga kindel ei oleks, et seda, seda vaatame meie selliselt oma haritud positsioonilt. Et ma mõnikord lõbustan ennast samamoodi kui mul absoluutselt mitte midagi teha ei ole sellega, et ma loen perekooli. Ja seal on ikka täitsa uskumatuid peremustreid, et kus on ikka noh, selles mõttes, et see võrdõiguslikkus ei ole ju küsimus selles, et kes mantlit selga aitab, vaid see on ikkagi küsimus nagu selles peremustrisse, kuidas nagu see, et pereelu on jagatud või kui võrdselt sealt need kohustused on jagatud, et see, et, et naine, kes käib tööl, ei peaks siis tegema kangelastegusid ka muudel muudel aladel, et see, ütleme kodu, kodused tegevused oleksid jagatud, siis, siis ma näen seal perekoolis küll, et see on kindlasti väga levinud muster, et mehel rohkem kohustusi peale tööl käimise. Ja ei, ma ei mõelnud ka palitusid selga, aitamistega, uksest ees välja lubamist naisterahvale, et see hullude feministide mingisugune viimane saavutus, eks ole, või viimaste aastate saavutused saad tappa neid mõnes mõnes riigis, kui, kui sellise Systiga välja tulevad. Ei, ma mõtlen kohe päris tõsiselt, et mis tähendab naistepäev, et, et on olemas inimeste päev. Me oleme kõik võrdsed, me tahame või ei taha, aga isegi meie mehed, hakkame naisi üha rohkem nagu inimesteks pidama. Kusjuures just need sügisel tuli välja üks täitsa huvitav raamatukene, mille andis välja. Mis on siis Urve Palo, ministeerium? Ministeerium ei ole ministeerium Mille raamatukese, mille Nevjanud nimi on töö ja pere, kui ma ei eksi eurorahadega, kus olid tehtud siis uurimus nagu sellest et töö ja pere elujagamisest sellest seal oli igasuguseid muid muid peatükke ka, aga, aga see käsitles üsna palju siiski selliste aja jagamist meeste ja naiste puhul aja jagamist nagu koduste tööde peale, et Eesti on täitsa selgelt on see selles lahtris, kus, kus naine teeb enamiku osa kodustest ülesannetest käib tööl ja loomulikult kannab ka siis seda tavalist Too mees jällegi siis kannab koju puid, brikette raha, eks ole. Enamik Eesti naisi siiski, kes käivad tööl, need kannavad raha. Ja, ja noh, eks, eks briketti ja pude kütmist jääb järjest vähemaks ja ja selles mõttes ma olen muidugi nõustuge heiditud. Et neid traditsioonilisi meeste töid jääb kodus vähemaks ja naistekoormus on suurem, aga lihtsalt ma ei tea, kas nüüd niisugune tähtpäev nagu, nagu naistepäev aitab seda seda olukorda kuidagi muuta, noh hea küll, kaheksandal märtsil pesen kodus nõud ära. Aitab ihkavad ainult mehed, kes milleski süüdi, need saavad nagu korra aastas pater lunastada. Rohkem nagu naine, kui naine on piisavalt loll, et seda patronast sõnavõtte ja ja siis mõelda kolme kuu peale ette, et oh jumal, ta tõi mulle sel päeval lillede, ma annan talle mõne asja andeks nüüd et las las joob rohkem või remised nurgas. Kuna noh, nagu süüdistav alatoon, et see, see võib-olla ei ole tõesti nagu see, mis, mis, mis võiks selle tähtava mõte olla Et sisuliselt on muutunud nagu meeste kaitsepäevaks Aga et ärme siis neid hukka mõista mäe, kes te täna lilli toovad ja raha raiskavad siukseid asjade peale, et las nad siis toovad ja kes tahab, ei too ja neid tuleb ka mõista. Jah, eesti rahval on uus spordiala tekkinud mardi väljamõeldis, kes eile mulle nii ütles, mulle õudselt seal välja meeldib, seepärast me seal praegu kasutasin. Nimelt allkirjade kogumise sport. Kõik koguvad praegu allkirja poolt ja vastu. Et seal midagi midagi täiesti uut selles mõttes, et ta on nagu harrastus, et seal tulemusi ei ole. Ja mina olin, selle eest ei jagata mingeid reaalseid. Muutusi tõenäoliselt ei tule aga, aga inimesed väga ohtralt on arvutiklahve klõbistama. Kuidas teile meeldib? Kuidas siis tulemusi ei tule, tulemused on konkreetselt näha, kas rohkem allkirju samba poolt või vastu ja? Ja ainult, et selle teadmisega ei ole nagu peale midagi hakata. Noh, jah, medaleid ei anta selle eest tõepoolest. Siin kogud äsja ju vist oli 100000 allkirja või Tallinna linnapea vastu mis sest tolku oli. Jah, ma eile vaatasin ka seda vabariigi kodanike saadet, kus minu meelest Juku-Kalle Raid ütles väga täpselt, et, et, et me saaksime rääkida kodanikuühiskonnast sellisel juhul, kui selle nendel allkirjadega mingisugune mõju oleks, et need ka arvesse võetakse, et siis me saaksime nagu rääkida sellest ilmingus kui kodanikuühiskonnast, et praegu ta tõesti on selline sporditasemel harrastusspordis. Ütleme nii ja sellest on kahju, sest et noh, praegu jah, taandub rohkem nagu lehtede siis Onlinide niisuguseks raha teenimise kohaks, eks ole, mida rohkem, kes seda rohkem reklaamiraha, noh, see nagu vana vana tõde, aga, aga need teemad kaks teemat tegelikult, mis praegu nagu väga teravalt ikka endiselt üleval on siis vabadus, vabadussõja sammas öelda Vabadussammas, aga see ei ole seda, kuigi mulle meeldiks, et seal oleks vabadussammas ja, ja teine siis see riigikogu liikmed hüppeline palgatõus, mille vastu siis kaks, kaks väljaannet heidet sinu oma kaasa arvatud või no mis ta sinu oma sa saad seal töövõtja. Et kuidas see toimetuses teil nagu on need meeleolud, et kas see üritus nagu meeldib või, või kuidagi kavatseti mingit jätkudele anda või? Kindlasti kavatseme, et, et mul on küll mulje, et, et toimetuse töötajad väga toetavad seda, et, et me oleme ise küll väga innukad seda aktsiooni läbi viies et see noh, ma ei saa nüüd öelda, et see nüüd tohutult liidab meid, aga, aga me ise peame seda ka õigeks mõtteks, et see, see ei ole see mõte, mis on sündinud selleks, et saada rohkem vaid pigem on see jälle õiglustundest sündinud, meie võimalus jälle sedasama kodanikuühiskonda arendada ja, ja samas ka võib-olla ta on oma olemuselt üsna sarnane nagu mingisugune kinnisvara arenduste vastu antavad allkirjad, mis on ka tohutud aktsiooni väiksemates piirkondades või prügilate vastu või, või kruusakaevanduste vastu, et need on ju viimastel aastatel hästi palju. Ühesõnaga, laiale publikule need üle Eesti kaovad ära. Kusjuures need on sellised asjad, mis mõjuvad, et kui ikkagi seal kohalikud annavad mingi hulga allkirju selle kruusa kaevanduse vastu, ega siis ei tule ka seda prügila vastu, et, et ega need ei tule. Jah, seal sõltub vist nagu võim mõtleb rohkem, et et kui nii palju allkirju, noh, ütleme Tallinna piires, palju neid klikke on siin ütleme, ma ei ole küll riigikogu liikmetena tuhandetes, aga igal juhul igal juhul mitte kümnetes tuhandetes. Mitukümmend, kui ma ei eksi, siis umbes nii 5000. Nagu olid viimased numbrid, no vot, see on nagu ütleme isegi Tallinna piires suhteliselt kaduvväike arvukene. Nojaa, aga samas, võib-olla sellepärast Ta ei ole nii väike ja seda tasuks hinnata, et, et seda on püütud teha niimoodi, et see oleks võimalikult usaldusväärne. Et kui Ekspressi koduleheküljed sa pead ennast nii-öelda verifitseerima seal, noh, et sa annad nagu kõik oma andmed ja siis sa saad omakorda vastu veel kirja, et teie hääl on arvesse võetud, et seda kõikide kommentaaridega. Okei, et seda ma ei tea. Siin ühele kommentaarile oma nime all vastutas, ma anonüümsust vihkan, aga aga mul ei õnnestunud ja ma ei viitsinud hakata seda pikka tabelit täitma seal ja ma loobusin, et ah, ma võin inimesele helistada ka, kui, kui vaja. No seda parem, et ja jah, et see on nüüd selle leimi vastu võitlemise osana tekkinud ilmselt pakkuma. Mis te ise arvate, paljude neid allkirju seal koguti ja, ja kui suur sõjahulk peaks olema, et sellel mingi mõju oleks? Vot ma ei kujuta, ma arvan, et tegelikult Eesti mastaabis tegelikult 10000 oleks või päris kõvasti. Et siin Tartu-Tallinn maantee ehitamiseks anti ju ka mingi kas 30000 saadi kokku? Sotsdemmid ajasid seda asja. Seda vist ikkagi võib nimetada, mõned ma tean, meie kolleegid ka nimetavad seda nagu pseudoprobleemideks, et mina ei arva nii, tähendab, mind ei huvita niivõrd näiteks kui me räägime riigikogu liikmetest, siis mitte nende polk, vaid seal nii-öelda õiglustunde jäme jõhker rikkumine. Ja noh, vabadussammas on niisugune rohkem nagu maitseasi, et ma maiseks samasse puhul rohkem usaldaksin professionaale, aga kui ta nagu püsti pannakse ka. Aga mul on tõsiselt ettepanek, ärme hakkame nagu sambasse ristis teha ja sellest uuesti väga maitse asi. Jah, aga, aga et see, et kui me jääme allkirjade kogumise jutu juurde, siis tegelikult ju nende nende nelja või 5000 allkirja juures oleme, räägime nagu kahest teemast läbisegamini, et kuna paralleelselt käivad, aga aga seal on ka mõned mõned tuhanded audi raid, krabite, kümneid tuhandeid, siis samba puhul ja, ja seal on väga palju just kultuurirahvast nii-öelda spetsialiste või pool või veerand spetsialiste, noh niivõrd-kuivõrd, kes seal oma liistudest ei anta, kes on ütleme pooltest liistudest, et seal igasugused maalikunstnikud ja disainerid ja skulptorid ja kõik, kõik need, keda võib nii öelda intellektuaalid, võiks nimetada ja kirjanike ja et mis sellest nüüd siis peaks tulema ikkagi, et minu jaoks nagu see rong on läinud, et kui nendele väga meeldib, siis alati võib ju mingisuguse uue mälestussamba panna ja, ja ütleme ka kolemajade puhul, kui tõesti asi on kole ja nii-öelda tööle ei hakka siis nende ainult üks positiivne omadus. Neid saab olete ära viia, ära lammutada. Et see nagu lohutab, aga, aga no ütleme, see samas muidugi ma arvan, pannakse ikkagi mitte aastakümneteks, vaid. See on huvitav küsimus, et mis sellest peaks edasi saama, sest Me oleme ju märganud ka nüüd viimase viimasel ajal tekkimas selliste, sellist häält ühiskonnas, et meie võime siin ju rääkida, aga see ei muuda midagi, et just nagu tähelepanu juhtimise võimuvõõrandumisest, et nendel on seal mingi oma klubi, kus nad ajavad mingeid omi asju, kus, kuhu siis see tavalise inimese hääl väga ei ulatu. Et ja vot, see ongi selles mõttes keeruline küsimus, et, et selge on see, et võim ei saa iga värhatuse peale oma otsuseid muuta, et see ei toimi siis lihtsalt niimoodi, et, et missugune on see nüüd see piir või kus, kus on see määr, kus kus peaks toimima hakkama. Nojah, aga kasvõi selle samba puhul saame ikkagi öelda, et nüüd suurem osa inimesi on selle samba vastu või, või suurem osa on tema poolt, sest et noh, ega selle allkirjade kogumine see ikkagi seda ei peegelda kui 10000 või või ka 30000 või ka 100000 inimest annab oma allkirja selle vastu, see ei tähenda, et enamik on vastusest. Samal ajal korjatakse allkirju vastu ja on on tehtud annetusi. 11000 annetus tuli vist teise seisuga rahalist annetust, nii et see on võib-olla isegi nagu isegi nagu toekam argument, et kui inimene isegi oma rahakotirauad avab, eks ole ja annetab kasvõi ühe krooni selle samba. Sest selleks on ikkagi vaja midagi teha, sest noh, klikkide lihtsalt see oma nimi sinna, see käib väga lihtsalt ülekande tegemine natuke keerukam. Jah, ainult, et vot see samba puhul ongi niimoodi, et tegelikult ta on, nagu öeldakse, tema vastuolijad ütlevad, põhiline argument on see, et ta on kole. Ta risustab linnaruumi. Samal ajal linnaruumi kerkivad üks jube maja, teise otsa üks üks jubedus, eks ole, keset linna me jõua nüüd enam üleski lugeda. Ja, ja selle vastu nagu ei toimu mitte midagi, eks ole, ma ei hakka enam nimetama neid neid objekt, aga, aga me siinsamas, ma tulin hommikul tööle, vaatasin jälle neid ehk Kadrioru maju, eks ole, kus äsja siin Poska maja avati, noh, mis on ju veel Eesti kroonijuveel selle ülejäänud saasta kõrval, noh et miks, miks linn või riik ei tegele näiteks niisuguste asjadega, et ei lubaks ehitada neid jubedaid kark. Kusjuures ma ei ole tähelepanu, et, et Viru poja sünd ju tegelikult avalikkuse survel just nimelt avalikkuse survel on edasi lükkunud, et see avalikkuse survel just see, mille pärast oli linnavalitsuses lõpuks valmis ka kohtusse minema. Ja praeguse kohtusi vaaritub, nii et seal on avalikkuse survel on ka üht-teist muutunud. Ja teine asi, sa ütlesid siin enne, et poliitikud ei saa iga värastuse peale, eks ole, oma otsuseid muuta, no vot, see on see asi, et, et milleks, ütleme sellise vabadus vabadussõja samba puhul. Kes need poliitikud olla, ma tahaks teada, et misasjapulgad, nemad üldse seda asja otsustama, okei, rahastamine, teine asi, aga see, et, et kui sa heaoluna või riigi esindajana annad sellise eesti rahva ajaloo ja edasikestmise identiteedi niukse noh, sümboli jaoks raha, kas see siis tähendab seda, et sa pead tingimata olema nii-öelda professionaalsete otsustajate hulgas? Mina näiteks nende kunstnike arvates, kes praegu kohutavalt lõugu laksutavad ja kohutavalt palju kisa teevad ma oleksin juba algusest peale nende nende asemel sealt žüriilt välja astunud ja öelnud, et ma ei ole selliste konkursi tingimustega üldse nõus. Mis, ma lasen ennast sinna üldse määrata, ei olnudki ju poliitiline otseselt seal oli konkursikomisjon, kuhu kuule oli selles mõttes poliitiline otsus, et poliitikud said ju nagu nende enamus oli. Nojah, ja kas sellel konkursil oli mõni mõni töö, mis nendele vastastele meeldiksid need rohkem kui see see, mis välja valiti, ma ei, ma ei ole juhtunud märkama, et oleks mingisugune teine. Ma ei olnudki, et siin on kutsutud üleselt uut konkursi välja kuulutada ja ma saan selle, ma saan nendest. Ja ma saan nendest vastastest ka aru, et nende üks argumente on see, et, et see kujuneb selline välja nagu poleks vabadussõja ajast saati kunst edasi arenenud, et meil on nagu modernsemat väljendusviisid ja, ja on nagu loomingulisemad kunstnikud ja nii edasi. Ja samas ma mõistan ka neid, kes on selle praeguse variandi poolt, sest et rahvas ei mõistaks seda. Et, et nendele ja ütleme, et rahvale on see risk oluliselt arusaadav, arusaadavam sümbol, kui, kui moderne lähenemine, et see võiks tõesti võib olla väga põnev olla ja saadab isegi preemiaid kusagil huvitavatel konkurssidel, aga ta oleks, kardan, raskesti mõistetav. Ta ei mind, mind ärritavad just need lähtetingimused, et miks, kui see, see kunstirahvas, kes, kes nüüd kisendab kõva häälega kogu lugupidamise juures nende juurde kindlasti professionaalid. Aga, aga ei ole vaja ju nõustuda lähtetingimustega tähendab riike, mis riik, kes on Eestis riike, siis on riik, poliitikud, omavalitsuse poliitikud, vennad, riigi tasandi poliitikud ei ole olulist vahet. Tähendab, kui sulle antakse ette lähtetingimused seal sammas sammas, minge vaadake mööda maailma, milliseid, milliseid monumente tehakse, kui, kui mõjusad nad on ja kui lihtsate vahenditega nad ei maksa 123 miljonit, nagu, nagu see läheb maksma, eks ole, või teine asi, et, et selles peab olema vabadusrist. No miks ma pean sellega nõus olema selle lähtid õigeks ja noh, ja nüüd siis see, see, see rist, mis on siis nüüd tõstetud selle klaasklaastahuka otsa, siis võidutöö, eks ole. Mina üldse ei hakka hindama, kas see on, kas see on hea või halb, kas rist on hea või halb, noh, ütleme ärme hakkame täna enam sel teemal rääkima, aga, aga põhimõtteliselt on, on on see asja nii-öelda lähtepunkt täiesti vale minu jaoks. Jah, ja need vastased kunstiinimesed ju väidavad küll, et, aga me ju ütlesime, meid ei kuulatud. Aga noh, ilmselt öeldi liiga vaikselt, sest et see allkirjade kogumise kampaania käivitati samal ajal, kui kirjutati tsehhi firmaga alla see, see, selle tellimised leping, et noh, mis me siis nüüd teeme, jätame asja katki, ütleme tšehhidel, et pardoon, panovee maksame teile selle raha tagasi, mis me, mis me juba oleme maksud avansina või, või noh, mis siis peaks saama pääsest praegu puhas. Kohe näha, et mees on Prahas töötanud aastaid. Ei, nüüd on rong läinud, see on see on selge, et. Mul on tunne, et, et see, et see tüli on inimestele natukene liiga kauge, et, et noh, me tülitseme siin igasuguste asjade üle, et mulle mulle tundub, et selle lihtsa inimese jaoks on nagu mina näiteks on see, teeme ta siis ära, no mis siis, mis me siin nüüd arutleme selle ümber. Nojah, kahjuks selle tüli järgmine faas on suure tõenäosusega see, et ühiskond läheb pooleks taas siis, kui see asi on püsti. Ja siis hakatakse ignoreerima ja ütleme, ühe tiivad tärgi sinna eliinile, teised viivad endiselt reaalkooli juurde või ma ei tea kuhu. Et, et nüüd oleks aeg nagu see tüli siis lõpetada, aga katsu sa seda Eesti rahvale selgeks teha, eks ole. Praegune nagu juudile, eks ole, kaks inimest ja kolm arvamust nii-öelda ja ühe tühja asja pärast võib ikka noh, nagu Andres ja Pearu, eks ole, nähtavat jämegi kraavi pärast niimoodi. Ja kas see tüli jääks olemata, kui teda ei pandaks püsti ja et siis on jälle niimoodi, et üks pool on võitnud ja teine puhul nagu kaotaja on noh siis ei ole seda konkreetset objekti, mille ümber tuli tülitseda kellaga. Kui ma arvan leitakse järgmine. Kuule aga sellele allkirjade kogumisel ja sellel, mis Ekspress ja Postimees nüüd suure kampaaniaga läbi viivad, tundub, et mingisugune muudatus ikkagi tuleb siis kui me räägime nüüd mitte enam sambast, vaid riigikogu liikmete palgasüsteemist. See on huvitav jah, et, et on märgata mingisugust liikumist riigikogu. Poolt jah, proua Ergma, kelle käest me sinu poolt mainitud eilse saate jaoks tahtsime intervjuud suhteliselt järsust toonisteri oma abiliste küll keeldus, tähendab see asi? Tal on kuum ja seda kartulit ei taha nii-öelda kuumalt kõige päev kätte võtta, aga, aga fakt on ju ikkagi see, et, et riigikogu esimees on nüüd siis. Või peaks tänase naistepäeva puhul, ütleme riigikogu esinaine väikese erandina on fraktsioonide esindajate aprillikuuks kokku kutsunud, et et vähemalt see on mingisugune mingisugune samm, mis, mis siis asutakse. Kuigi ma ei kujuta ette, mida, mida seal siis hakatakse ette võtma, siis nad hakkavad arutama, et mida me tahame. Eino ta palus juba fraktsioonidel mingisugused seisukohad välja kujundada. Enne kui see kohtumine toimub, midagi hakkab nagu susisema jah, aga eks see, et midagi hakkaks usinema susisema ja sel puhul ma arvan, see allkirjade kogumise kampaania oli nagu see viimane tilk karikasse, mis pani karika üle jooksma, sest et eks sellest selle palkade ümber on ju, on ju tänitatud ja vingutud ikkagi aastaid nii palkade kui seal nendes kulu hüvituste ja majoneesitšekkide ja mis iganes, see on, käinud ikka aastast aastasse, ma ei julge öelda, mitu aastat ja noh, kusagil nagu siis peab see see mõõt täis saama ja midagi liikuma hakkama. Ja mul on tunne ka, et, et seal on mingisugune uus nähtus, mille nimi on Jaan Kundla. Et riigikogu on saanud ühe ühe tüübi nägu, on nagu saanud sümboliks sellele riigikogu ebaõige Eelmine sümbol oli Reet Roos, kes valijatele pitsatavasti kulutšekkidest. Ma ei tea, kas keegi teab kedagi, kes on kunagi kohtunud mõne oma valituga mõnda mõnda valijat, kes on isiklikult kohtunud, mina ka ei tea, mis asi süldilaua taga sildi laua taga või üldse. Ei, no ma olen loomulikult ma olen poliitikutega kohtunud ka, kui valija, jah, aga mitte kui valija tõepoolest. Mina ei tea kedagi, väga huvitav oleks, kui, kui mõni selline valija endast teada annaks. Jah, see oleks hea mõte, kusjuures see ju Inglismaal on see väga tugev traditsioon, et parlamendiliikmed käivad oma valijatega kohtumise, teevad väga põhjalikku tööd selles suhtes, aga, aga ma olen kuulnud, et näiteks Villu Reiljan on maa maapiirkondades teinud selliseid valijatega päris tõsiseid kohtumisi. Aga tõesti, see on see, mida ma olen kuulnud, et võib olla. Et olukord selles mõttes Tallinnas ja kuskil maal on maarajoonis Lõuna-Eestis näiteks või Lääne-Eestis, on, on natuke teistsugune kui sest ega nad ise oma oma hääle ikka kuskilt kokku ei saa, neid tuhandeid. Poliitikud, kes praegu ka ülbitsevad selle palkade teemal ja suhteliselt inetult, käituvad ka ajakirjanikega ja, ja kõik see jõuab õnneks lehte ja eetrisse, aga aga, aga ega nad seal kohapeal ülbitseda ei saa, sest et sellest sõltub nende edasikestmine, sest ega nad teema poliitik võiks olemiseta noh, vähemalt suur osa neist nagu ei olegi midagi. Aga noh, ma arvan, et ka seal kohtumas nad käivad ikka enne valimisi suurelt, osalt ka valimiste vahelisel perioodil arvad ka, et käivad kuulamas inimeste muresid? Võivad käia, aga ma, ma arvan, kui toimuvad siiski rohkem rahvamajades ja mitte majoneesi ja kalaga, et, et need on ikkagi sellised miitingu või vestlust. Koosolekute moodi jah, ja nüüd nagu mulle selgeks tehti, see oli nagu puhas õnn, et see esinduskulu jah, see, mis on 30 protsenti palgast, mida saab siis kuluhüvitisena tšekkide vastu rahaks välja vahetada, et see on nüüd tänu sellele, et kogukuluhüvitise piires on lubatud ka auto liisimine siis noh, kuna inimese ahnusel ja sellisel edevuse Alpusel ei ole, ei ole piire, siis minge vaadake seda autoparki, mis on nüüd järsult muutunud Toompea parkimisplatsil. Aga kuna sõidetakse audide ja Hummerite ja ma ei tea millega veel Mersudega, eks ole, siis tänu sellele see osa, mida sa saad nii-öelda majoneesi peale kulutada, see osa nüüd väheneb loomulikult, sest et see summa on konstantne, seal ikka 30 30 protsenti. Et võib-olla selles mõttes nagu olukord paraneb, et kohtumisi valijatega jääb vähemaks, sest oma raha eest nagu hästi Rootsil. Ma ei tea, ma tahaks ikka sõita, või jaoks siis seal on hästi, palju on džiipide hulk suureneb, sest et kõik need kõik need Jõuavad jah, kui sa väga sisse ei maksa, eks ole seal kuus kuni kaheksa, 9000 krooni kuus ja ja noh, varsti siis hakkabki moodustama peaaegu see 30 protsenti, nii et Kundlaismid jäävad nagu nagu vähemaks ja ma loodan, et see nokkimine, pidev aasimine, mis avalikkuses ka tänu meiesugustele toimub või meie vahendusel siis siis ka see lõpuks ikka kivisis augu uuristab. Ma loodan, vähemasti. See oli muidugi huvitav mõte, Chipe on seal nii palju sellepärast et valijad maal elavad kas, mis piirkonnast rohumaa on valitud? Kusjuures noh, võib-olla rahu maa ümber ilkuda selles mõttes pole Hummer ei olegi džiip ja, ja tema tema kummer ei ole nagu minu teada ei ole, see, ta ei võta selleks nagu eraldi kulutused, et seda peab nagu eraldi tõesti nagu sümbol nendele. Mõelnudki raamat, sest et minu jaoks ongi Hummer, on, on. Üldnimi suurele džiivile. Et ma mõtlen, et noh, et tema valijad elavad kuskil eriti ligipääsmatus kohas, siis kuhu muud moodi ligi ei pääsegi. Ma tean, et elab Tabasalu kandis, et ju tal valijad on sealsamas, Tiskre kandis. Kui Eesti rahvusringhääling ütleks mulle ka ühel päeval, et Aarne siin on 10000 krooni, kasutas autoliisinguks, külmad, aga ära kasutanud kuule muidugi, et absoluutselt, mis seal ikka siis, et mul on vaja läbida Teidja elamisi ja et aga sa mõtled, et see on nagu tore asi, et, et see asi hakanud liikuma, et äkki seal midagi muutub, kuigi noh, autoliising korraliku palga juures peaks olema iga inimese enda asi tegelikult ka siin ei tohiks olla minu meelest riigikogu liikmetel mingisuguseid erandeid, et et minul on autot vaja ka selleks, et aeg-ajalt tööd teha, et elada, eks ole, täpselt samuti on temal vaja. Ja, ja ma ma üldse ei arva, et autoliising peaks olema nii-öelda osa sellest hüvest, mis, mis maksumaksja kinni maksma minna, see mõiste maksumaksja kohutavalt ärritav. Ma olen, ma olen ka nagu mõelnud selle peale, et, et riigikogu liikmetel on need kuluhüvituse hüvitised just selleks, et teha tööd valijatega, et nende mõte on ju selles, et nad, et nendele hüvitatakse just nimelt need sõidukulusid selleks et nad saavad nagu mingeid kulusid maha kanda, nendel on mingit esinduskulud, mille mõte on just see, et nad saaksid nagu kohtuda valijatega ja mul on ka mõelda, kas see on ju nende tööpagan võtaks ja miks ma peaksin toetama näiteks mulle mitte sümpaatse erakonna liikmete tööd nende valijatega ma ei näe nagu mingit. Pantis jah, sest ja selle valijatega kohtumise kulud võib-olla peaks hüvitama erakond, sellepärast et noh, loogiline jah, kohtumisel ikkagi kohtutakse selleks, et neid hääli saada ja hääled tulevad. See on tegelikult ma toetan valimiskampaaniat, maksumaksja toetab valimiskampaaniat, mis millel ei ole väga sügav. Noh, seda teeb ta niikuinii, sest ega ka erakondade raha tuleb muidugi kaudselt maksumaksja taskust. Aga üks riigikogu liige ütles mulle mõni aeg tagasi, et teda läksid kulmud kukla taha, aga kas ma pean siis sõitma rongi või bussiga valijate juurde või? Minu vastus on väga lihtne, aga miks mitte? No absoluutselt, miks võiks, autot on vaja, tähendab, Eesti on niivõrd väike isegi kuigi rongiühendus on veel niisugune, nagu ta on, aga bussid ometi käivad ja miks, miks sinna peab siis nagu nagu mootoriga kehade nad on ületanud oma oma mõtlemises mingisuguse barjääri, mis on avalikkusele täiesti noh, vastuvõetamatu ja see on, see on selle, selle nii-öelda Rahva seas kobrutav viha niisugune noh, baas just nimelt, sest nad ei, nad enam ei saa aru, et nad, et nad ei läinud mingi seal on nad on tavalised inimesed tegelikult ju, et nad külastavad tualetti ja söövad samamoodi nagu nagu tavalised inimesed, et, et nad ei ole erilised. Ja vot siis, kui nende hulgas on veel, ütleme, selline tubli neljandiku, isegi kolmandik, keda avalikud, kus praktiliselt üldse ei tunne. Ja siis tekitab see siis vaat siis me korrutame selle viha neljaga, eks ole nagu nagu, nagu keskmise palga nende nende palga puhul. Ja vot siis praegu ongi see hetk, kus nagu see üle üle hakkab kääritama ja sellest lõpuks võistlust Arusaadav poliitikutüüpvastus sinu argumentidele reaalne oleks peaaegu muidugi see, et aga kas siis riigikogu liige teab lapitud pükstega käima. Seda, seda argumenti olen ma kuulnud korduvalt, iga kord, kui üleski üles kerkib ja teine argument on see, aga hea meelega muudaks seda, aga me ju ei saa, meil on seadustega käed seotud. Me saame muuta ainult ainult järgmise riigikogu palgasüsteemi näol. Riigikogust on isteras ühest kooslusest teise ja oleks ammu võinud seal ära muuta, kui oleks ainult natukenegi. Loomulikult, ega keegi ei nõuagi, et nad läheks nüüd seadusega vastuollu ja muudaks oma palga. Ja lombis puutub lapitud pükstesse, siis ütleme, nende nende palga eest saab uue palgast, mis äsja-äsja jõustus, saab umbes umbes täpselt kolm hormooni ülikonda ühe kuupalga eest, nii et jah ja mitte unustage. Unustage niuksed, niuksed, lollid jutud, eks ole. Aga noh, umbes umbes samasugune sõnavõtuga esines Joeyle sinu saates Siiri Oviir, mata vist ei rääkinud konkreetselt lapitud pükstest, aga, aga umbes midagi midagi sinnakanti. Noh, ja see vastuväide, et, et noh, ega ju, et kui nüüd seda palka vähendada, siis saaks iga kodanik selle arvel pudeli õlut umbes või noh, see ei ole adekvaatne näitaja, sest loomulikult riigieelarvele ei ole see nüüd mingisugune väga, väga suur ja märgatav kulutus. Kassadest saab 10000, et krooni rohkem või vähem praegu ei ole, aga, aga see, mis, millist mõju see avaldab ühiskonnana nii-öelda moraali moraalitundele ja sealtkaudu eelarvele ja see on juba päris oluline, sest kui inimene seda kõike jälgib, tahes-tahtmata tekib mõte, et aga miks ma pean makse maksma, kui, kui, kui need tüübid seal elavad nii või naamoodi? Enamikul meist muidugi seda valikut ei ole, sest maksuamet võtab need maksud kohe palgast maha ja kõik teada, aga aga on, on ka teatud võimalusi, kus, kus see kassa. Kas sa maksu maksad? Ei maksa, sõltub suurelt osalt sinu teadlikkusest mitte mitte ainult hirmust regulatsioonide ees. Kusjuures mina arvan, et inimesed nendeks kujundavad ka sellist just nimelt selliste aktsioonide kaudu väga palju üldistava selliseid aktsioone näiteks üldse poliitika usaldusväärsusele, et mis tegelikult ei ole oma omavahel võrreldavad asjad, aga kuna see palgasüsteem on niivõrd ebaõiglane, siis inimesed kohe nagu võtavad selle üle, et selle võrra on ka see töö, mida nad teevad vähem usaldusväärne. Jah, kell on 11 35 ja ma kujutan ette, et nii mõnigi riigikogu liige praegu mõnusalt õhatajad, oh issand, kui tähtsad, no lähme, vaatame, kaua nad meist räägivad, rohkem ei räägi. On muid asju, millest me veel räägime, räägime politseist. Sest tegelikult on üks väga huvitav asi, üks väga huvitav juhtum käimas, mille lõpp on veel nähtamatus kauguses ja mille ümber on nüüd nii kenakesti vahtu ümber löödud, et siis jutt on siis selle abipolitseiniku sandiks sõitmisest Tartus Vahi tänaval ja, ja selle järellugu on, on eriti eriti huvitav, mis, mis alles ajakirjanduses kogub tuure, Ekspress kirjutas natukene muidugi spekulatiivselt. Et mis selle taga, võib-olla me, ma ei tea, kas peamiselt samal teemal jätkame, mina ei oska selle kohta midagi öelda, kas Ansip Silja otseselt on omavahel tülli pööranud või kas Otsaltist on tahetud teha, siis jutt käib? Tartu vabandust lõuna prefektist, eks ole, Andres Otsa osaldist, Aivar osaldist. Et, et kas temast on tahetud teha kapo peadirektorit ja kas need on selles suhtes nagu mingisugused plaanid muutunud? Ma ei oska seda öelda. Aga see, see vahte, see hämamine, mis, mis politsei poolt toimub, selle juhtumi ümber, see on kahetsusväärne, sest teatavasti politsei peab olema kirkamast kirkam ja läbipaistvast läbipaistvam see, mis puudutab just nii-öelda tema mainet. Ma ei taha öelda, et kapo uksed peavad olema kõigile lahti, aga just maine ja, ja see, mis on tema üks põhiväärtusi Ma olen sinuga täiesti nõus, kusjuures mulle meenutab see lugu väga seda Aivar Otsalti koera lugu, mäletate, kus, kus Aivar Otsaltil oli, oli keegi koer, ärge kes sattus varju varjupaika ja siis varjupaigas avastati, et tal on just nagu jalgades mingisugused vigastused ja siis tekkisid spekulatsioonid, et ehku otsalt tekitas need. Mulle meenutab see natuke sedasama lugu, millega ma ise olin tookord natuke seotud selle võrra, et ma käisin Tartusse osaltiga intervjuud tegemas ja see oli intervjuud tegemas pärast seda, kui Aivar Oswald oli välismaalt tagasi tulnud ja siit hakkab kooruma nagu mingi muster. Et kui mingisugune jama, siis põrutab otsalt välismaale laseb nagu sellel kuumal-kuumal asjal nagu mööda minna ja siis tuleb tagasi, hakkab seda klattima ja, ja siis, kui ta hakkab seda klattima, siis on, siis on kogu aeg tunne, aga miks sa, mees ei rääkinud seda enne, kus sa olid siis kui siin kõik haukusid ja, aga tema argument on see, et ma olin välismaal, ma ei saanud, et vaadake, kui ebaõiglased minuga käituti, ma ei saanud ennast kaitsta, ma olin täiesti kaitsetu, et see on praegu ei ole selline olukord, kus, kus on silmnähtavalt süüdistusi ja spekulatsioone rohke ja, ja ma ei näe nendele vastuseid, et, et siin ei ole seda inimest, kes nagu vastavaks Kas keegi teab teist, kus otsalt on ja miks ta on välismaal? Ei tea. Prefekt Otsalton sel ajal, kui kodus Köb ja kõik on väga halvasti. Miks, miks te välismaalane? Tagasi no ma tean seda, et on väga palju inimesi, kes katkestavad oma välisreisid, kui sellised skandaalid puhkevad ja põrutavad esimese lennukiga koju, siis mul on mulje, et tema seda tüüpi tegija, kes esimese lennukiga põrutab No ja üldse, miks tema enda põrutada ei ole, eks ole, tal tal on olemas konkreetne ülemus, on ju politseiameti peadirektor, et miks ta teda välismaale sealt tagasi ei kutsu või miks keegi ei seleta, et kus ta on ja ehkki teda ei saa tagasi kutsuda, äkki ta on mingite isiklikel asjaoludel äkki tal on tervis paha, näiteks ravib ennast kuskil ma tea vaadembadenis aga keegi ei jaga mitte mingeid seletusi mulle. Sest noh, ikkagi, ka enamikes välisriikides on olemas telefoniühendus ja, ja internetiühendus niimoodi, et kuidagi telefoni teel Uuringud on tehtud rohkem kui 100 riigiga, tähendab, ta on siis kas selles 100 esimeses riigis, kus telefonitöötajat on pidevalt välja lülitatud või et milles on probleem, et niisugust niisugust jama Eesti vabariigis 2008 ei saa, ei tohi olla. Ehedaks politsei juhtivjuht ei ole kätte, ei ole kätte. Et võib-olla tema, meil siin võib-olla on sõda Venemaaga, eks ole. Võib-olla tal ei olegi süüdne, aga ma ju ei tea, eks me ei oska öelda, et noh, et hea küll andis sellele mehele, kes otse sõitis, andis teise võimaluse. Andis pärast teenetemärgi ka veel 10 aastat väga edukat teenistust. Mage lugu, aga juhtub, siis selgita jah ja ja aga, aga vaadates seda, kuidas näiteks politseiameti peadirektor on reageerinud sellele juhtumile, siis on täielik alus arvata, et sisse võetud ringkaitse ei tahetagi mitte midagi selgitada. Sest alati võib öelda, et juurdluse segamise või toimetamise huvides te segate meid ja, ja ei, me ei taha lidele rohkem öelda. Jah, see on selline keeruline lugu, et ma mõtlen mulle, see väga meenutab seda koera juhtumit, et, et noh, nagu klahvi mine, läheb väga suureks ja samas samas nagu on tõesti mingi ringkaitse, et on selge, et seda meest ei puuduta, et vaatame edasi, vaatame, mis toimub, kas asi rahuneb maha ja siis siis kui asi maha rahunenud, siis võiks jätkata, miks me peaksime hakkama siis nüüd sakutamasid? Kuigi ma pean ka seda õigluse huvides tunnistama, et ilmselt neid inimesi, kes Aivar Otsalti lahkumist väga sooviksid, on tema enda alluvate seas ka väga palju, et neid, kes ootavad võimalust talle väikest viisi käru keerata või siis suuremat viisi, neid on päris palju. Ja, ja noh, ütleme kui politseis on ikkagi võetud niisugune seisukoht ja mina arvan isiklikult ja ma usun, et paljud nõustuvad minuga, et kui sa oled politseinik ja sind tabatakse roolis purjus peaga see see, noh siis kui sa kaineks saad ja oled võimeline võtma kätte pastaka, siis sa võtad selle pastaka A4-ja kirjutad lahkumisavalduse, tähendab, mitte mingisugust teist lahendust ei ole. Kas sa oled teinud avarii või ei ole teinud avarii, noh siis oli isegi avarii, eks ole, 2003, kui ta tagant otsa põrutas, küll ohvreid ei olnud, aga, aga pole vahet. Ja siis võtad selle nelja kirjutada avalduse ja lähed, otsid endale müts näpu vahel uut tööd, aga tagasiteed seal Eesti politsei ridades ei ole. Nüüd ütleb politsei peadirektor, siis praegune see kesklinn ei ole kehtestanud seda, seda niisugust põhimõtet, et mina ei hakka ühegi eelmise peadirektori otsuseid kritiseerima, ümberlükkamisega pooldama, isegi pooldama ei hakka. Tähendab, Raivo Aegil on mingisugused teised põhimõtted. Aga millised need on, ma tahaks teada avalikkuse esindajana. Jah, sellest jääb mulje, et kui vahetu politsei peadirektor siis võib juua, sest et kõik eelmised eelmise nii-öelda rikkumised, karistused, need aeguvad seoses uue peadirektori tulekuga Moraal muutub, avalikkus tahab igasuguseid asju teada, miks see avarii toimus Tartus Vahi tänaval, mis on teatavasti üks kõrvaline koht üle jõe. Kas täiesti juhuslikult sellel tänaval elab ka politseiprefekt Aivar Otsalti või ei ole see juhus? Miks peaminister vaikib? Kas see on juhus või ole juhus ja muid selliseid küsimusi? Inetu, et ma saan aru väga ebamugavad võimulolijatele oma, me tahaksime teada. Kusjuures ma sinuga nõus, see, need küsimustele vastuste saamine ei tähenda tingimata seda, et Aivar Otsa peab lahkuma, lihtsalt seda peaks seletama. Kui ta kaua vaikib, siis ta lõpuks peabki lahkuma, avalikus arvavad, kuidas ma arvan, aga, aga tal on viimane aeg tulla kapist välja hakata jagama avalikkusele seletusi, sest ta on üks neljast Eesti politsei prefektist ei rohkem ega vähem. Kas keegi teab, millal otsad välismaalt tagasi tuleb? Ja kust me seda teame, võta telefoni vastu. Näotu lugu, NATO lugu, härrased politseinikud, et ma usun, et avalikkus meie ehk siis meedia näol peab selle asja kindlasti jätkuvalt silma peal ja ja tahab saada vastused neid nendele huvitavatele. Kusjuures, kui te panite tähele, siis seda Alo Lõhmuse tehtud intervjuud Postimehes selle viga saanud politseinikuga, siis ta ütles seal. Politseinik ütles üsna tähtsa lause, mis võib kogu seda protsessi mõjutada, ei oleks tohtinud tegelikult lehte just nimelt, et ta ei näinud, kes oli roolis. Et ta ei teadnud täpselt, kes seal on, et mis, mis mille peale iga nagu mõistlik inimene ütleks, et see on mina, ma ei tea, kes seal oli. See segab Alo Lõhmuse ja Postimehe artikkel oli üks üks huvitav asi jälle niisugune kaasus, mida, mida on pikalt ka juba arutatud, aga aga igal juhul Alole palju õnne eilse preemia puhul kindlasti jagati tähelepanu pääseda ajalehtede ajakirjanike preemiaid, aga, aga see, selle, selle lause, selle ühe küsimuse ühe vastuse avaldamine lehes oli kindlasti suur viga. Ja kindlasti talitas valesti ka juhtivprokurör, kes nõudis peaaegu et poole intervjuu. Mahakraapimist. Ajagi Postimehes õigesti. Ta avaldas aga mõned kohad, noh, oleks võinud kriitilisemalt üle vaadata ja neid ei oleks olnud vaja avaldada. Tallinnas toimuvad suured asjad, meil on veerand tundi, saate lõpuni me jõuame rääkida nii ühest kui teisest. Tallinn on tulnud välja tohutu suure paketi igasuguste ettepanekutega naastrehvidest on räägitud, aga nüüd siis ka kange alkoholi müük mitte noorematele kui 20 aastat. Vanad inimesed ja kiiruse piiramine kesklinnas jällegi otsapidi nii-öelda politseiteemadega, aga ka kindlasti rohkem kui kui politsei teemat suurele avalikkusele huvipakkuvad teemad. Natuke kusjuures sel ajal, kui kähke kähmlemine, veri ninast väljas selle Vabadussamba ümber, siis need on teemad tegelikult, mis mõjutavad meie igapäevast elu, need on need, mis, mille tulemusel on meie elu viie aasta pärast ühtemoodi või teistmoodi või meie otsused ühesugused või teistsugused see, kui me lõpuks pärja viime. Mis, missuguse samba juurde, et see on tore, aga see siiski ei mõjuta otseselt meie igapäevast elu. Nojah, ma ei tea, kas need Tallinna linna otsused ka väga mõjutavad, sest need on esialgu alles ettepanekud riigikogule mingisugusesse, seadusesse, sissekirjutamiseks, mis, mille eest ma kõvasti kahtlen, kas riigikogu seda teeb. Aga nojah, kui hakata neid üksipulgi vaatlema, siis iseenesest tundub esmapilgul tore see alkoholimüügi piiramine. Aga, ja kui me hakkame sisuliselt vaatama, siis mis siit poes juhtuma hakkab, läheb noor inimene leti juurde ja siis peab see kassapidaja, kes seni lihtsalt pidi mõtlema, kas see on nüüd 18 või või noorem või vanem või siis ta peab hakkama tegema ka veel selekteerima, välja jätta ainult elu seal korvis või on tal seal midagi kangemat vastavalt sellele küsima dokumenti, dokumenti ja mitte. Ja, ja teine asi on minu meelest see, et ega need joogid, mis nagu lapsi ja noori ohud ohustavad ja, ja sellele viinakuradi teele viivad, ega need ei ole need kanged alkoholi nagu, nagu viin, konjak, viski, need on ikka rohkem õlled ja siidrid ja niisugused värgid. Magusad joogid ja noh, see on selgelt selline kummardus Rootsile, et kus on süsteem, plaagiti põhimõte, eks ole, et, et lapsed ei jääks ainult ühes kohas ja seal on ka tõesti kehtib see 21 aasta piirang süsteem blogides on tõesti seda väga lihtne kontrollida, et sa seisad järjekorras, jõuad leti juurde, küsid suhtled näost näkku, ana, esitada oma dokumendid, see on tõesti nagu selles süsteemis väga hästi toimiv. Ja, ja samas ma tahaksin öelda sealsamas kõrval Rootsi kõrval üks teine riik, mille nimi on Taani, kus on kogu aeg alkoholi müüdud supermarketites ja, ja ma tunnistan, et mulle, taanlased ja Taani riik meeldib oluliselt rohkem. Kas ainult sellepärast, et nad rohkem joonud? Ei sellepärast, et nad on tsentri läksimad, et nendel ei ole vaja kogu aeg põdeda igasuguste asjade pärast, näiteks nagu see, et minna süsteem plaagitesse, saada seal spetsiaalne kott, kus on sees alkohol ja siis piinliku näoga kõndida kodu poole, et et ma olen nüüd ostnud alkoholi. Jah, üks viikingirahvas kõiki, aga kaherahval on tõesti oluline vahe ja kui sa vaatad Kopenhaageni sadamakaisid, siis seal on õhtuti kogu aeg jõmisevaid taanlasi täis üks rohkem ja teine vähem joobeastmes, aga, aga millegipärast kuritegusid sellest väga-väga oluliselt ei sünni, eks ole. Nojah, siin on mitu aspekti, et see hea piir, eks ole, noh, valima võib inimene minna. Kaheksateistkümneaastaselt tähendab meie Tulevikku Eesti tuleviku üle otsustama, on ta piisavalt pädev, 18. aasta millist jooki endale kurgust alla kallata, seda, seda ta veel ei tea, enne kui 20 saab. Ma ei tea, kas on siin räägitud psühhiaatrite ja geeniteadlastega, et äkki Eesti rahvas on niisugune omapärane, et 20-lt saab alles nii-öelda alkoholiküpseks. Ameerikas on ka muide 21 on see see piir, aga minu teada vist ei müüda seal isegi ühtegi alkohoolset jooki alla alla 21 aasta mäletanud president Bushi tütardel oli siin tõsiseid probleeme, et nad said alkoholi kuskilt kätte 20 aastaselt ja nad saidki kätte õlut. Või oli see viiski, ma võin, võin siin praegu eksida. Vaid neid praktikaid maailmas on, on, on igasuguseid, aga aga noh, praegu on nagu, Tallinna puhul paistab see silma mingisuguse koguse paketmiseks populismiavaldusena, mis on, mis on sellele erakonnale, selle linnavalitsusel on muidugi väga-väga omale. Aga võtame nagu vaatluse alla järgmise, et kiirus kesklinnas 40 peale. Kusjuures need on, ma olen ka mõelnud, et miks neid vaja on selliseid, sedasorti Te muudatusi ja mulle tundub, et, et tegelikult ju olulised muudatused alkoholipoliitikas ära toimunud, ma olen täiesti nõus sellega, et alkoholi ei peaks meie ajalehekioskis ja see peaks olema kättesaadav tõesti ööpäevaringselt ainult selliseid asju, mis on praktiliselt lõppenud, kemise lõppenud, just nimelt. Et aga need on sellised asjad, mis tegelikult meiesugust keskmist inimeste eluliselt ei puuduta, et ja, ja me ei märkagi seda. Ja aga nüüd on vaja midagi sellist, mida, mida jätkaksime. Et me näeksime, et, et me saaksime imestada ja kiita linnavalitsus, on ta tõesti midagi teevad. Jah, ja see hea piirang, et äkki siis peaks nihutama selle kogu alkoholipiirangu sinna 21 eluaasta peale või mis mõte sellel on, et nad siis õlut ja siidrit võivad nooremat osta, et, et noh, et oleks nagu väike eelsoojendus, kui, kui saab tõsisemaks. Jah, see on nüüd teaduslikult tõestatud fakt ja mitte ainult Eestis, vaid praktiliselt kogu maailmas, et noorte joomarlus algab just nimelt nendest värvilistest ja laiadest, jookidest need nelja poole ja viie kraadised joogid, et need on, need on selle kurja juur nende reklaamimine, nende värvikirevus ja nii-öelda noortepärane lähenemine nende nende ülespuhumisel ja et see on, ei lähe see noor inimene viina viinapudelit võtma. Pigem jah, sest et noh, seda on rannas eba ebameedil lingist libistada, soojast peast pudelist aga aga seda sissi mida, mida reklaamitakse otseselt noortele suunatule, seen. Ja meie rannaelu muidugi tagasihoidlik, aga suvel kindlasti jah, aga üldiselt Nordan varakult aru saanud, et see lahja jook võimaldab ju kauem sumiseda. Ja sellest saab ju väga hästi aru ja see on nagu kontrollid isegi oma mingisugust. Noh, piir, eks ole, enne kange joogiga võib olla väga-väga kuriefekt. Jah, kusjuures ma kindlasti ei ole, ei ole ju keegi meist ei vaidle vastu, et noored joovad ehk liiga palju ja tähendab võiksid vähem juua ja nad ei peaks, võib-olla on väga noorelt tegema tutvust alkohoolsete jookidega, aga ma ei ole ka kindel, et see nüüd peaks toimuma läbi poodide see, see töö noortega. Et, et see on nagu lihtne lihtne meetod läheneda poe kaudu. See, see peab, see, see lähenemine peab kusagil mujal. Toimuma võimalikult personaalselt Heino seda ja jahi keegi ei vaidle, et et olukorda tuleb parandada kontrollidele, et tõhustada ja nii edasi, noh selle kiirusega on samamoodi, mis see 40 aitab siis, kui, kui kõik praegu, 50 Alaski kimavad 60 70-ga, kui kontrolli ei ole hirmu vahelejäämise ees ei ole, eks ole, siis siis ei ole vahet, mis sa sinna tänavaserva peale kirjuta. Kusjuures minu meelest seda isegi natuke üldistada, et me oleme nagu Eestis hästi tragid, seaduse muutjad, aga meil tegelikult pole päris korralikke süsteeme seaduste täitmise kontrollimiseks, et pigem on nagu nagu nõrgemad kohad seal seal, et kuidas siis neid regulatsioone kontrollida. Jah, ja meie meie, liikluse probleeme ei ole. Lisaks roolijoodikutele, mis on probleem, ei ole kindlasti niisugune lihtsalt kiire sõitmine vaid ülbitsemine ja ohtlikud manöövrid, mis, mis teevad, mis teevad meie selle laiba statistika nii hirmuäratavaks. Aga mitte mitte see, et ma sõidan 10 kilomeetrit nüüd rohkem ja kui keegi ütleb, et, et nüüd hakkame kontrollima, kui 50 alas sõidavad 58-ga, siis lajatame sulle pool elutunnet hävi märgis. Aga see on, see on naeruväärne. Noh, sellega ei, ei tee mitte midagi. Jah, ma arvan, et need tüübid, kes praegu linnas sõidavad kohati 100-ga 50 piirangule, et kui see piirang on 40, et noh, et siis nad ei tõmba 90 peale oma oma oma kiirust Paraku nii on jah, ainult et noh, tõesti võib paljudelt teistelt linnaprobleemidel tõmmata tähelepanu kõrvale, kaasa arvatud selles, et need tõesti varakevad on peaaegu käes ja Tallinnas vähemalt täna on niisugune hästi ilus ilm. Esialgu kui ka ja päike paistis hommikul, et, et vaatame uuesti jällegi kevadist teede lagunemist ja vaatame sihukses kohutavas olu, rumal ja on meie tänavad. Siin mõnel tänaval võiks Deblissiga konkureerida täis ja oh Oht finišini on natukene neil veel ruumi näitab silmadeta TR1-Euroopale aga, aga ütleme noh me tahame olla natuke rohkem, eks ole, juba praegu me olemegi rohkem selles mõttes, et neil on, neil on natuke paremini läinud kui, kui gruusia riigil, aga, aga siis see see on tegelik probleem, eks ole, löökaugud ja, ja nende nende lappimise kiirus ja, ja noh, kui me tuleme siin välja sihukeste jama ettepanekutega. Muide lood, mis siin on, on proovitud, need on, need on päris huvitava psühholoogilise efektiga mitte ainult Tallinnas, vaid ka ütleme siin suurematel maanteedel, ma olen pidevalt ainult Tallinn-Tartu maanteel näitaabloosid ega võtab jala natukene gaasipedaalilt tõstabki tõstma, küll jah. Kui ma sõidan kuskile asulasse sisse ja seal on lubatud kiirus 50 ja ma vaatan, et tabloo näitab mulle kiiruseks 63. Ja, ja natuke kerkib, see on, see on väga huvitav, niisugune efekt küll jah. Kummaline mõte oli tablool panna üles muidugi Harju tänavale, ma kujuta kuidagi seal selles kohas nagu kiiruseületamisega probleeme oleks. Gabriele efektsemalt Müürivahe tänavale. Et siis jalakäijad saaksid ka oma kiirust mõõta. Ma ei tea, kas ta nii väikse kiirusi mõõdab, aga, aga Harju tänaval seal munakivide peal majandusministeeriumi ees on, on ikka vahva küll. See on esinemine ja seda ei, seda küll. Aga jah, et niikaua kuni. Või siis või siis on seal parem kontrollida, pätitada. Brucci lööks näiteks. Jah, seal on turvakaameraid, mida see nõelasilma tabloo töötab jälle väga üht läksin oma tütrega üks perset mööda ja mõtlesime, et mis, mis turvameetmed seal küll on, et keegi seda televiisorite kaenlasse nõelasilma, no seal on see Tallinnat tutvustav niisugune, mine vaata seal kiriku kiriku kõrval kohe usku, kus kiriku kõrval teeme Tallinna giidi tunni pärast seda saada. Aga ma tahtsin öelda, et niikaua kuni kuni ükshaaval tuleb kogu aeg juhtumeid niisuguseid noh, niisuguse avaliku elu tegelased või mingid mingid noh, nagu siin ütlemise joodik Kaitseliitlane major mitte, oli vist jah, jäi jäi vahele, jälle tabati joomase peaga roolis veerpalu juhtum, eks ole. Noh, nii kaua nii kaua saab ka nii-öelda populismi harrastada, kuigi vaadates tõele näkku. Me saame aru, et, et see aitaja Ei aita jah, see on huvitav, et Ma olen mõelnud selle üle, et kui avalikkuse surve nüüd juba üks, poolteist aastat hästi suur, et need liiklushuligaansuse ja, ja korraliku juhtimise soovitusena, et, et see, see hakkasime, mäletan üle-eelmisel suvel, kui oli hästi ilus suvi, hästi soe suvi ja, ja oli erakordselt palju liiklusavariisid nende seas ka mitu prominent said surma. Et siis siis nagu raputas ühiskonda päris kõvasti ja sellest tekkis nagu hästi suur surve liiklushuligaanide vastu. Ja mind hämmastas see, et, et see nagu ei toimi, et kas Pole siis, mis me räägime, et kas ei jõua nendeni? Ei, ma olengi aru saanud, et seal on tõesti üks seltskond, kellele siis ei jõua, kes nad on kas muukeelsed või siis nad ei ole sellesse nii-öelda avalikus ruumis, milles meie suhtleme või nad eiravad seda siis hea meelega, ütleme me nimetame neid rullnokkadega tavaliselt. Ja teine hulk inimesi on neid, kes, kes arvavad, et nende käitumine ongi täiesti normaalne, et nemad, nemad ju ometi ei riku seda, nad ei pea enda käitumist huligaansuse, eks. See on üks huvitav lugu, on Toivo Asmer, iga, kes kirjutas paar nädalat tagasi Postimehes arvamusartikli korralikus liiklemises, kus ta muu hulgas kirjeldusest elulist situatsiooni, milles tema osales, kus ta nägi kaherealisel neljarealisel teel, kus oli siis ühes suunas kaks sõidu sõidusuunda ühte autot valesti käitumas, ma ei mäleta enam, mis, mis seal siis iganes vale kiirusega sõitmas vales reas või midagi sellist. Ja siis Asmer nagu korraliku kodanikuna otsustas sellel autole märku anda, sellest ta sõitis autole selja taha, andis tuledega märku. Noh, iga üritas igat moodi märku anda, et see auto käitub valesti, siis ta sõitis sellel autol kõrvale ja üritas žestikuleerida nagu läbi akna ja anda märku, et nad käituvad valesti. Ja nagu asfar kirjutab, need inimesed vaatasid teda juhmi ja ehmunud näoga siis otsustas Ott. Ja siis otsustas Asmer, et ta siiski nad ei saanud aru, milles asi on, sõitis neile ette ja hakkas pidurdama, noh nagu, et sundima seda autot nagu liikumiskiirust muutma. Ehmad. Ma tunnistan, et mind ajavad ka väga närviautod, kes näiteks vales reas sõidavad või, või vale kiirusega. Aga ma kardan, ma käsitleksin sellist käitumist huligaansuse Astmel käidud või kuidas? Eestlaste, kuidas seal kõrval neil siia ja pärast lülitas need peatada, siis ta rikkus ja ka ise liikluseeskirju. Aga noh, ja sellisel puhul, aga meil on teisigi selliseid aktiviste nagu noh, Peeter Oja on kõige tuntum nendest. Et kes teeb füüsilisi märkusi, liiklus liiklusrikkujatele võib olla õige, aga teisest küljest on ta ikka nii kindel, et tema alati teab, et temal oli õigus ja teine siis äkki äkki oli vastupidi. Ma ütlesin, et seal on mingi seltskond inimesi, kes, kes käituvad võib-olla huligaanseid, aga nad ei pea ennast huligaanse käitumise. Ma arvan, et Andrus veerpalu enda meelest täitsa okei, ta ju kontrollib olukorda, milles küsimus on. Jah, väidetavalt tema auto peal, ma ei ole teda näinud, teisi suusatajaid näinud, tema nimi on, on auto peale graveeritud kuisku sponsor, autokasutaja, et seal on eriti nagu, nagu mage värk, eks ole, et näed, mina tulen. Auto ise hüüab, ükskõik kes seal roolis parasjagu on, kas seal on tema naine või sugulane või tema ise. Aga, aga see on, see on nagu jah, peaks olema tegelikult distsiplineeriv faktor ja kui tähele panite, siis netikommentaatorid ärkasid pärast seda uudist ja kuidas eriti need Otepää kandi omad ja kirjutasid kõik, kuidas ta ongi kombeks nagu kihutada. Ise ma teda muidugi näinud, aga, aga see, see on üks kole kumme, jah. Rahvuskangelane nagu, nagu ta meil on, et meil on kahju ka, kui ta ennast sodiks sõidab või keegi teda sodiks sõidab, seepärast temaga niimoodi liikleb, et et ta peaks aru saama ka seda, et ta meie rahvuslik aare, kuigi enam võib-olla aastad pole enam need, et olümpiamedaleid enam ei tule, aga tehtud töö on seda väärt, et iseennast ja teisi rohkem väärtustada. Norma. Kuulge, aga me peame nüüd ära lõpetama. Mulle annab see kellakene seal seina peal märku, et me meil aeg antud aeg on ümber. Heidit Kaio, Mart Linnart ja Aarne Rannamäe olid täna siin rahvateenrite stuudios ja järgmine kord juba teine kolmik. Ilusat nädalavahetust.