Ei, me oleme praegu jõudnud Stockholmi alkoholimuuseumi ja räägime juttu muuseumi direktor, kõrgeim Irja Laossoniga. Seda ei juhtu just tihti, et ühes riigis on olemas kohe alkoholimuuseum. Teisest küljest, rootslastest on ikka jäänud rohkem mulje kui pigem karsklastest kui kõvadest viinavõtjatest, kuidas tegelikult on? See on tegelikult üks viina ja veeni alkoholimuuseum või viina veiniajaloomuuseum tegelikult. Ja siin meil on, Rootsis on ju nagu Eestis ka üks pikk ajalugu viinaajalugu mis on vähemalt üks 500 aastat ehk veel vanem. Ja Rootsis on väga palju viina joodud kad üldse, ma ei tea, kas Eestis on juba vürtsin joodud, aga jood, siis oleks päris tugev traditsioon nagu ka Taanis. Et viina versitakse köömnetega teste. Kas. Sellist viina võib nimetada ka Rootsi rahvusjoogiks. Siin on küll Rootsi rahvusjook nagu õlu enne oli, viin on olnud mitusada aastat. Tänapäeval ei ole viin enam Rootsi rahvusjook või ühest küljest ja teisest küljest ka on, juuakse kohutavalt palju veini. Niux 50 aastatel umbes hakati veinipropagandat Rootsis tegema ja sellepärast, et ta tahtis trossiltroosed, jooks vähem alkoholi ja sellepärast, kuna veinis on vähem alkoholi, siis proov tehti propagandat, rootslased hakkasidki veini jooma, see oli ka mitte ainult Rootsis üle terve maailma, tegelikult hakati rohkem ja rohkem veini joomas. Rootsi tuli ka sel ajal teiste maade söögikombed Itaaliast pitsad Prantsusmaalt tuli uued, see oli siin Voobandikaks kaks pargelt nagu ristida taldriku peal ja selle peal tulidki valiti eri Eini tõrissegi juurde. Ja ütleme polla 40 aastatest, kui tänapäeval siis 60 50 60 aastat tagasi joodi kolm miljonil lihtest Väini tänapäeva jõuaks võib olla 120 miljonit liitrilt. Aga õlut juuakse veel rohkem. Nonii sed õlu. Kontseptsioon on väga palju Rootsis kohutavalt tõusnud viimased aastad sellepärast joodi peamiselt ainult rootsi õlut. Siin õnniks rihmeks. Kus tegelikult võib osta alkohoolseid jooke, seal ma mäletan, olid riiulid realiks kümmekonna Rootsi õllesorti ja tänapäeval on vähemalt 500 või rohkem eri sorte ja kui rootslased hakkasid veini jooma, siis tuli ka see mitte ainult et joomine selgeks degustatsioone nimelt veini. Ja mitte ainult seal taheti Ahtikat inimese õpetaja jooma, mitte ainult sopa Hiiumaalt ka mõtlema, mis, mida joob näiteks Anna-Liis tehti sellest Väinistasis nuusutati, veiniklubid hakkasid tekkima selles järg, samamoodi on need õllega, et elus lihtsalt nii lusti ja rõõmu sellest, aga täna päevadega tehakse analüüse, võrreldakse erisuste märke, siis mis veel on? Üks 20 aastat tagasi veni siis äkki pandi need või 30 aastat pannile, väiksed õllepruulimisvabrikud kinni ja tekkis monopolid. Monopolid on nüüd ära kadunud ja nüüd on jälle väiksed viin, igalt poolt tekivad väiksed uued õllevabrikud ja pruulitakse kohalikku õlut, mis siis ka tekitab suurt huvi eri sortide vast maitse lasteni. Kuidas nad turul läbi löövad selles mõttes, kui neid on nii palju, et kas nad jäävad siis ka kõik turule püsima? Aga sellega on probleem tegelikult sellepärast 1995 Sist astus Rootsi Euroopa ühisturgu ja see on nimelt, et meil on ainult üks koht, kus võib osta koolseid, jooksis süsteemuloogiat ja nemad peavad sestsaadik kõik vastu võtma, mis nagu pakutakse neile ja müüma neid osta, eks ole, kui need täitsa viletsad ei ole. Aga siis on niiviisi, et nüüd on üks teatud üks sortiment viinad ja õlled, mis on nagu esimeses olemas, aga siis on nagu Kuslap tellida ka sealt tellimise sortimendist. Sealt, see on niiviisi, et kui teatud liitrid meedia, siis nad kaovad jälle ära automaatselt. Nii, muidugi see oleks väga suur konkurents nende vahel. Kõik see on ju küsimust siis pakenditest ja siis raske on turustada, sest Rootsis ei tohi teha alkoholireklaami ainult harilikus ajalehes ja tõid ainult niisugustesse söögiajakirjades või spetsiaalköögiajakirjas joogiajakirjades seal tõid alkoholireklaami, aga muidu mitte. Te nimetasite mitu korda alkoholimonopoli süsteem poolhaaget. Need reeglid on vist viimase aastaga pisut lihtsamaks muutunud, müüakse küll ainult selles ketis, aga kas see reegel kehtib ka veel, et nädalavahetusel ei müüda alkoholi ja õhtuti või need müüakse juba? On ju väga ranged reeglid olnud, et ainult päeval lahti, aga nüüd on niiviisi, et nüüd on mõni aasta tagasi tehti laupäeval lahti süsteem laagid ja ka mõni nädal õhtu on, on siis võimalik osta audio võrdlemisi rangisi. See siin see on. Ühest küljest ju hea sellepärast et muidugi need, kes tahavad alkoholi kätte saada, saavad, aga et kui ei saa bensiinijaamast, siis, siis on raskem raskem saada kätte, kui keegi teine paneb end osta või nii, aga igal juhul seal mingisugune kontroll on. Kui vanalt võib alkoholi osta? Peab olema 18 restoranis olema ja ise poest osta, on siis 20? Kui need reeglid natukene lõdvemaks läinud, et kas on uuritud ka seda, et kas on siis rootslane rohkem jooma hakanud? Seda ma täpselt ei tea, kas alkoholikonstruktsioon on kasvanud üles ja veini on rohkem hakatud jooma ja viina vähem. Nüüd ma sul umbes status quo. Kui on sellised karmid piirangud ühes riigis, kas ei kutsu esile või tekita salaviinaäri ajamist? Mis on see salaviinaajamine väga suur rehkendaks, et vähemalt pool sellest viinast, mis PS osta pool BL tehakse juude kodus ja mis ka tekkis, oli see, et väga palju toodi üle piiri. Seda me Eestist ja Poolast ja ma ei tea Venemaalt igalt poolt kohutavalt suured laadungit viina müüakse võlts sipudeli siltidega, et sageli on kallis sellega tegemist. Kas kodudes ka tehakse puskarit, aetakse, tehakse keel absoluutselt ei, igal pool, ma arvan, väga tavaline ja siis tehakse puskarit ja siis ostetakse niuksed, litsentsid, riskid maitsega ja likööri ka ja küllap seda tehakse. Aga millal muutusse karistatavaks puskariajamine ja kui suured on karistused ja kas on teil mõni meeles mõni niisugune markantsem näide? Tegelikult on see niiviisi songaristab juba karistatud 1800 60 aastast. 140 aastat, sellest 42 aastat ei ole lubatud kodus põletada ilma litsentsita ja see on ausalt öelda, ma ei tea, täpselt, kui kõrge see karistus on, aga meil on siin lina venimine, Muuseumis on meil mine mõned aparaadid meil siin mis on politseile kest saadud ja mõned kohutavalt suured, täidavad pool tuba ära ja mõned väiksed nagu kaks kastrullid ainult pliidi peale kodu ehitatud. Ja siis on üks väga tavaline, mis on nimetatud norra aparaat, seal nagu kaks ämber metallist ämbet kummuli pandud kokku ja siis eks toruväli seal, eks haril vorstidest. Praegu on teil muuseumis miski päevad. Millest see tuleb, kas te tahate rootslaste huvi miski vastu suurendada või, või on see huvi suur ja sellepärast on niisugune päev? See on niiviisi, et meil on ju muuseumis endast on 1200 ruutmeetrit ja me näitame siin viina ja veiniajalugu. Meil on mõned teemad, mis me siin iga päev ei näita, see üks viski on näiteks üks nendest teemadest, Cuba, kui uksest saab, siis on üks kohutav suur veskipõletamis pann seal all või. Igatahes ja mõtlesime, et kuna Veski Rootsis on üks suur riskihuvi, siis miks mitte teha üks näitus riskist ja see viiski, näitus on? Siin saab, tehakse selgeks, kuidas maalt veskid. Poolt võiski šoti, eriti Šoti ja heledusi, mis asi viski on, millest see tehakse ja kuidas ta läheb pruuniks ja miks tal on eri sorti lõhn ja nii edasi. Lapsed käivad agarasti, teemuuseumis? Ei käi, siis on meil väga vähe koolilaps tegelikult on ja me katsuge neid ja püüda sellepärast, et see ei ole nagu nende teema. Mõned niisugused pool karastusjoogid ja pool alkohoolsed joogid, mis tänapäeval maailmas hirmsasti moes on. Paar kraadi on ainult sees. Kes need on teil gaasil muuseumis? Ja need on olemas, meil nende kohta ei ole näinud, näitustega käib ju moevõiks mõneks ots on ju näiteks pannil kompvekid, siis viinas on moest läinud näiteks lagritsa teni ja siis olid ju need, mis olid nagu vürts või niuksed nagu mahlad viinaga koos. Mis minu meelest on täitsa mõttetu. Rootsi see nagu ma enne ütlesin, et, et suur õllehuvi on, siis on ka José riskisuul piski huvi. Sellepärast et üks, viimased üks 15 aastat tagasi oli üks 40 äririskimärki, täna on 400 eri sorte ja see on nagu selle viina Reini huviga, ehk nagu degustatsioone töötlikusteeritakse, viiskid samamoodi nagu viina ja õlut. Ja teate, analüüsija võrreldakse märkel ja kuidas, kuidas on tehtud eri Maydeni edasi? Te nimetasite jutu alguses, et tegemist on viina ja alkoholiajaloo muuseumiga. Äkki teil tuleb meelde mõni huvitav seik Rootsi alkoholiajaloost või mõni huvitav tegelane mõni viinakuningas näiteks või keegi niisugune? Viinakuningas teate, seda seal on, nimetatakse heinakuningas. Ell la Shulz on SMIT, on nimetatud just Rootsis viinakuningas, see tõi, tõi Rootsi selle viinapuhastamise 1870 umbes tema oli üks väga lihtne väike poiss Lõuna-Rootsist, ta vanemad olid nii vaesed, ajad, kadukteerisid lapsendasite seal konsuli juures ja see oli väga andekas poiss, nii et ta mõne aastaga oli hakanud solides poest tööl ja seal oli väga suurendanud seda tööd seal ja siis tuli ta Stockholmi, ehitas, kui ta oli kaheksateistaastane, terve viinavabriku ja tõi täitsa uue meetodi Rootsi. Et mitte kui viina puhastada, mitte läbi see ainult lasta sõeludavad teha veel üks tõstilatsioon, nii et siis selle, nii et see oli üks väga puhas viin, mis ta siis uus meetod. Ja seda ta tegi, nii edukas. Nüüd ta sai üks Rootsi taga väga rikkaks meheks, tal oli Rootsi esimene v klasse näiteks. Ja ta oli kuningana tuttav ja ükskord Duda tuli pidi läbi rootsi tulema, ta oli kuskil välismaal tähtis, koos oleks ta iiris terve rongi läbiroopa täitsa isegi sõites. Ja tal oli Rootsis viinatööstus oli nagu tema käes ja ta hakkas ka Rootsi viina Hispaaniasse eksportima. Nad tegid, segasid oma kangeveiniga, seal tegid kanget veini. Temaga mõtles välja sõnumile absoluutviin, absoluutselt puhas. Ja see viino Spriit Aabedena tegi podcamine absoluut ja see oli just tema väljamõeldud nimi, sest selleks Janiaalne nimi absoluut igas keeles peaga ja nad tutvustasid seda veinikuningast, ellus mitt la Schulz, mitt oma putkaga ja Ameerika selleks kohutavalt hästi, nii et iga teine mats vähemalt teab Ameerikas, kes Shulz Milton. Muuseumist veel nii palju, et ja rootslast joomise kultuurist, rootslastel on kuuldavasti hästi palju joomalaule ilusaid lõbusaid ja neid saab kuulata ka, kui teile helistada. Just ja Rootsis on üks niuke kommet juua või mitte juua ja seda laulda, kui joob. Jah, need on väiksed niuksed, humoristlikud lood või laulud tegelikult ja seal tihtipeale on niuksed väiksed, midagi poliitilist on sündinud või miski tuntud lastelaul, mis on nagu tekst ümber tehtud ja need on ainulaadne Rootsist need laulud ja neid on tuhandeid-tuhandeid, meil oli siin muuseumis minu jaoks koguks 9000 laulu siis meil on ka üks niisugune multimeedia, siis saab nupu peale oodata, on vähemalt 200 laulda laulu kuulda ja vähemalt 2000 teksti lugeda. See võime võime pärast kuulama minna. Missugused toostiga rootslased napsuvõtmist alustavad? Tähendab kauss ja see on üks vana arvatavasti, aga väga vähe, rootslased teavad, ütlevad, ütlevad kauss. Sa ütled kausse nüüd sellepärast, et vanasti olid joodud klaasist joogikausist, Kaus nagu istute siis koos, joob oma joodija sissegi, kausliks läks mehest mäe juurde, sealt võeti Riibati ja siis edasi. Ja selle pärast öeldakse Skovski.