Vikerraadio. Tervist head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit ja algab huvitaja saade. Neljapäeviti hakkame rääkima haridusest laste kasvatamisel, sest loodame, et siis kuulavad nii lapsed, noored kui ka nende vanemad ja vanavanemad. Ja miks me selle teema huvite saatesse tõime, nimelt oleme jälginud seda, et saated, kus räägime kasvatamisest hariduse andmisest on väga järelkuulatavad, mis tähendab seda, et on põhjust rohkem ja rohkem rääkida, nõu anda ja küsimusi üles tõstatada. Ning ühtlasi alanud ka laste ja noorte kultuuriaasta. Nii et see annab veelgi põhjust lasteaia noorte haridusest ja ja kasvamisest rääkida. Täna keskendume siis sellele, mismoodi tajuvad lapsed eriti noored, aja kulgu, mismoodi kujunevad laste soovid ja ka eesmärgid algavaks aastaks või üldse kaugemaks tulevikuks. Ja siis saate teises pooles tuleb meil juttu ka veidi laste ja noortekirjandusest. Missugune see valik Eestis üldse on, kui palju on algupäraseid autoreid ja kui palju tuleb ka tõlkida sellest kõigest teeme siis alanud huvitaja saates juttu. Mina olen toimetaja Meelis Süld ja Marikale. Ei mina mina, raag minega minema minema. Ja ka noh, ja noorte kultuuriaasta 2017 vaatan mina KE. See oli siis laste ja noorte kultuuriaasta signatuur ja meie teema tõesti huvitav saates neljapäeviti on seotud laste ja noorte kultuuri aastaga ja ka hariduse ja, ja kasvamise ja kasvatamisega ning meil on külas siin stuudios Mare Müürsepp. Kes on Tallinna koolis õppejõud. Olete kaua õpetanud lastekirjandust klassiõpetaja erialal. Just, ja praegu olete siis tavakoolis ka tööl? Jaan del Pirita majandusgümnaasiumis ja olen täitsa tavaline klassiõpetaja ja mul on neljanda klassi lapsed iga päev käe all. Nii et oleme saanud tuttavaks saanud ja head uut aastat ka täide samuti räägime siis seoses uue aastaga, sellest on on ajataju lastel ja kui täiskasvanutele on teatud sellised, kuidas öelda stereotüüpsed k soovitavaliselt algava aastaga seoses, siis kuidasmoodi nende soovidega on, on lastele, et kui palju lapsed sellistest asjadest ka mõtlevad. Aga enne, kui me päriselt teema juurde tuleme, siis siin alguses, jutuajamise alguses kõlas keel laste ja noortekultuur ja seda signatuur, et Teie mõtestate üldse seda, seda laste ja noorte kultuuri kui sellist. Jah, ma ei peagi seda isiklikult mõtestama, kuna selle kohta on käibivat mitu erinevat tähendust. Et, et ühelt poolt hästi lastekultuur on see, millega praegu kultuuriministeerium selles saates tegeleb, et need on lastele ja noortele mõeldud teosed, Nende kunst ja muusika ja kõige muu sellise kasvatamise õpetamisega seotud asutused ja institutsioonid. Aga teisalt laste ja noortekultuur on laste ja noorte endi loodud tuur, nende omaalgatuslikud tegevused, mängud, rituaalid, mis teinekord võivad olla isegi meie jaoks lubamatud, aga nendel on nad olulised, et see on laste ja noortevahend identifitseerida, tunda ennast oma grupis, kelle nagi luua ise reegleid, ise neid täita, ise tunda vastutust oma tegude pärast ja need on kaks küllaltki erinevad, et asja ja kuna mina olen tegelenud lastega paljuga sellises vallased, uurinud nende kõnet ja nende tegutsemist ja siis minu jaoks tõusebki selle aasta puhul nagu esile see tähendus, aga tegelikult kultuuriministeerium peab silmas seda esimest. Ma kuulun ka Põhjamaade uurimise võrgustikku, mille näiteks on Soomes on selline süsteem nagu lapsed toimivad ja Kerdavad lapsed tegutsevad ja räägivad, kus me kogumegi laste kõnet, mis annaks märku sellest, et mis on lastele tähtis, mida nad elus väärtustavad igatepidi ja, ja see on nagu ka üks lähtealus, kust ma oma töös lähtun sellest, mida ma siin rääkida saan. Aga selles valdkonnas peab grammase tasakaal, et ühest küljest tuleb edasi anda seda kultuuri, mida on juba loodud ja, ja seda säilitada. Ja teisipidi olla kogu aeg ka ajaga kaasas ja vaadata, missugused on need laste ja noorte mõtted ja vajadused. Et siin peabki selline sümbioosist. Ja, ja minu meelest ka see tasakaalu mõte on läbiv tasakaal igas asjas sellest, mida me pakume ja selles, mida me lastelt ise ootame ja et me kuulame nende sõnumeid ja samas aitame neil mingeid põhimõtteid omandada, et me ei sõida ainult nende kelgu peal. Võime ikkagi lepime kokku elus, paljudes asjades ja, ja ma ütleks küll, et mind on lapsed väga palju õpetanud, nii minu omad lapsed kui ka minu õpilased. Et, et see on väga väärtuslik allikas, on, on neid kuulatama jääda. Aga nüüd siis mis puudutab seda laste ja noorte kultuuri, vastake selliste institutsionaalse elu edendamist, siis minu üks murekoht on selles, et, et täiskasvanud võiksid selle eest hoolitseda, et lastel jääks aega ja ruumi oma tegemiste jaoks. Koolis võib kohata selliseid lapsi, kes on väga tublid ja kes nutavad trippi vihale, sest nad peavad käima neljas ringis või sporditrennis ja neile ja lihtsalt sellist aega, kus nad sõpradega niisama jutt ajaksid ja nii-öelda taevasse võtaksid. Ja vahel imestatakse, et miks sellel väga arukal õpilasele, et tal on ended kõik viied ja ta kogub medaleid võistlustelt, et miks tal ei ole väga sügavaid isiklikke huvisid millegi vastu ja, ja küsimusi elule kui sellisele, et on kuulekalt täitnud oma tubli lapse rolle, ta on saanud neid medaleid esinenud kontserditel, aga tal ei ole tõesti olnud aega arutama hakata, et mis on tema isiklik osa maailmas, mille poolest eristub? See on niivõrd täis jah. Ja ja seal ei jää selliseks isiklikuks arenguks, siis siis nii väga tähendab noh, isiksuse arenguks väga palju ruumi võis. Ja jah, tundub nii ja minu meelest võiksid nii vanemad kui treenerid ja mis tahes õpetaja nagu võtta, võtta selle mõtte omaks, et laps on ikkagi üks tervik ja aru saada sellest, et tal on ka igasugused muud tegemised. Me oleme seda asja hakanud nimetama varaseks professionaliseerumiseks, nikku leitakse seal nelja-viie aastaselt, laps on milleski väga tubli, siis ta peabki pühenduma sellele asjale jäägitult teha. Ühe kurva näitena võin tuua, et kaheksaaastane poiss loobus oma lemmikspordialast, kus ta oli väga edukas, korjas medaleid, kuna ta ütles, et ma tahan ka mängida. Et tal oli vaja, kus ta võstan, lihtsalt laps teiste lastega koos. Ja teisalt ma tooksin aga esile ühte oma klassi lapse ema, väga tore laps, väga kiire mõistusega, väga ruttu haarab ja laia silmaringiga laps. Ja kui ma küsisin tema emalt, et kas sellele kümneaastasele lapsele võiksin ma välja mõelda, minge natukene Tõhusama programmi, et rohkem lisaülesanded ja siis ütles ema, ei, seda ei ole vaja lasta olla laps, nagu ta on. Aga aga mismoodi kujunebki arusaam aja piiratuse, sest et me tunneme alati seda, et aega on vähe kuidagimoodi, et et lasteaia lasteaiaosas see vist sellesama ajagraafiku üle täitmisega tekibki tasapisi see arusaam vaja piiratusest. Ja aeg on üks väga huvitav mõiste ja nagu te isegi märkate, et me oleme ise nii-öelda surmani õpilased, selle teema puhul, et me ei oska oma aega jagada, ei saa aru, mis on tähtis, mis mitte ja me peame tegema hulga ebatähtsaid asju selleks, et jõuda selleni, mis on tõesti oluline tegelikult ja, ja see on neile seal, mida on raske läbi hammustada. Laps elab täiest jõust siin ja praegu ja minu jaoks täitsa naljakas vaadata, et kui lapsed koolis on hoos millegagi järsku vaatavad ringi, mis tont praegu mitmest tund on praegu, et nad isegi ei pane tähele, mitmes koolitund on. Ma usun, et paljud inimesed mäletavad seda teles korduvalt näidatud klippi spordisaates, kus reporter küsib lapselt, et mitu aastat sa siis suusatamisega tegelenud, seitse kui vana sa oled, viis? Aastakene sinna-tänna, milles küsimus? Et tõesti, et muidugi ja see arusaam paraneb, aga, aga kogu aeg tuleb sellega teha tööd, et mis päeva jooksul jõuab juhtuda, mida sa jõuad ise teha ja nii edasi ja rääkimata siis aastast kui sellisest ja, ja muidugi aastavahetused on toredad asjad, eks ole, nad on niuksed, müütilised hetked, et kus tõesti mõtlenud, et tuleb midagi uut. Ja, ja, ja siis, kui, kui nüüd inimene jääb vanaks ja viletsaks, et siis ta istub pingi peal ja mõtled, et mida aeg tähendab, eks enne nagu ei jõua seda teha. Mul on tore näide teletuva hammast kodus. Minu kodus kasvasid siuksed mänge, erilised kaksikud. Poisikene oli väiksena väga terane numbrite peale. Ta vaatas kella, kui ta oli niisugune kuueaastane ja ütles nii, nüüd ma olen kolm tundi õues mänginud. Tema kaksikõde vaatas selliste filosoofiliste silmadega, ütlesin, aga kust kohast sina tead, mis aeg on? Ja tõesti, ega me ju ei tea, eks me me teame mingeid kokkuleppeid meie bändis on praegu kell kolm ja kogu lugu, aga mida see tegelikult tähendab? Lastekirjanduse klassikas on aja kohta toredaid kujundeid. Kui mäletate, siis rohkem kui 100 aastat tagasi ilmus Peeter Paan algul näitemäng ja siis raamat kus on aeg esitatud sellise jubeda metafoorina. Krokodill on kella alla neelanud ja siis, kui ta tuleb nurga tagant sisse tiksumine paljeneb, valjenev, paljeneb nagu karm meeldetuletus, et sinu lapsepõlv lõppeb ära ja sa pead hakkama ajakava orjaks, et sa pead kella jälgima ja tegema kõiki asju nii, nii ka oma, kui tohib teha ja nii ruttu, kui peab tegema. Ja kui me oleme uurinud lapsi, millised päevad neile tunduvad head siis väga hästi esile, et head päevad on need, kus õhtul ei pea magama minema. Et kus tundub, et aega on nagu lõputult. Sa teed asju nii kaua, kuni sa loomuldasa kustud, kus tekib tunne, et sa oled aja peremees keegi ei sunni midagi tegema, et see on, kas siis on suvel või siis koolivaheaegadel või nädalalõppudel ja samamoodi lastekirjanduses, kui märkate, siis kõige idüllilisena teosed seostuvad suveajaga. Kuna suvi on ju nii-öelda paradiisi võrdkuju, ei lähe isegi pimedaks meie kliimas ja samuti ka Astrid Lindgreni teoste puhul, et võib ka öö läbi mängida-mürada ja põnevat ette võtta, on soe ja hele. Nii et see ongi nagu, nagu kõige toredam, kui sa ei pea alluma aja diktaadile. Nii et lapsed elavad natukene nagu väljaspool aega. Jah, jah, seda küll. Samas ja nendega koos olles saad sa seda ka ise teha, et see on üks tore asi, nik lastega koos midagi teha. Et mul oli just hiljaaegu erakirjavahetus ühe eesti tuntuma füüsikateadlasega, kes kurtis, et paraku aeg on nagu see, mille vastu me midagi ei saa teha. Aga ma ütleks, et siiski teatud võimalused on just need on tegevused, mille puhul aeg justkui ja lastega koos tegutsedes leiab neid hetki. Aga samas, millal me peame hakkama õpetama ja väga-väga süstemaatiliselt siis õpetama seda aja tajumist? Jaa, jaa, kalendri jälgimist, oma aja planeerimist, sellepärast et mis seal salata, seda oskust on meil tarvis. Absoluutselt, aga no kõik pikad teekonnad algavad väikestest sammudest, eks ole, esimestest sammudest ja, ja ma mõtlen ka, et seda saab nii kodus kui algõpetuses teha, et iga väikest ülesannet juba ajastada, vaadata, kaua sellega läheb anda selleks aeg öelda, et sa teed seda selle kindel aeg, mille jooksul sa seda teed, on ju, ja, ja praeguse kooli kohta võib öelda kiidusõnu selles mõttes, et väga laialt on hakanud levima kujundava hindamise põhimõte ehk siis toetava hindamise, et kus lapsed võtavadki ise endale eesmärke ja hindavad ise oma tegevusi, et kuidas need on neile kulgenud ja tähendab väga paljuski nägema, et mida sa tegelikult teed ära. Ja teisalt ma tooks esile seda, et lapsevanemad võiksid oma lastele rohkem anda selles mõttes vastutust. Et lapsed ise jälgivad kella, teavad, mis kell neil hakkavad trennid ja sätivad ennast valmis, sest ma näen, et väga paljud lapsed elavad nii-öelda kaugjuhtimisega, et neile helistatakse, hakkan nüüd trenni minema, kui nad on juba kaheksa-üheksakümne vastased, et pigem nad võiksid ju ise vaadata kella ja sätin ennast valmis. Et niimoodi neile kujunegi seda oskust ise nagu oma aega jagada, oma tegevusi mõõta. Jah, selles mõttes, et tänapäevane ütleme siis infosüsteemide ja arvutite areng on üldse selline, et varem sai ju kokku leppida, kõik kohtumised olid pikalt nädalaid ette teada, aga nüüd on niimoodi, et kui telefoni kaasas ei ole, siis sõpra ei näe. Teated on absoluutselt ja me teeme siinkohal väikese pausi ja meil on külas Mare Müürsepp, kes, Meil on külas Mare Müürsepp, kes on Tallinna Ülikooli õppejõud ja klassiõpetaja Tallinna Pirita majandusgümnaasiumis ja me räägime siis ajatajust ja ka soovidest ja mõtleme just lastele ja noortele. Ning kui nüüd uusaastal selline ka lubadust andmise aeg ja inimestel on teatud sellised soovid, mida nad siis üritavad sõnastada, mis on nende jaoks oluline selle algava aasta puhul siis mulle tundub, et laste soovid on vist nagu juba enne jõule välja öeldud, et, et need on rohkem olnud seotud võib-olla selliste Assist kingitustega. No see on üks selline tore eelarvamus jah, mis võib-olla teeb meie elu lihtsamaks ja me ütleme, et laps ei huvitabki, mida nad tahavad saada. Aga just eelmise aasta alguses küsisingi oma klassi lastelt, kuna koolivaheajal tulid, mis on nende soovid uuele aastale, et mida nad tahaksid, et uus aasta neile kaasa toob. Ja siis olid seal olemas nii need soovid, et tahaks saada mingit sõiduvahendit, et on need igasugused huvitavad rattad, mis ise liiguvad edasi, eks ole, ja on, on mängud ja muud asjad ja perereisid, millest on, tead, eks ole, piletid on ostetud, nad teavad, et nad reisivad kuskile soojale maale ja kaks poissi selle suure hulga seest, siis väljendasid seda ainukesena seda mõtet, et nende soov on, et, et uuel aastal ei jõuaks Eestimaale Ukraina sõda. Ma mõtlen, et hästi hästi tore on siiski võtta aega ja rääkida lastega kõikidest asjadest pikalt ja laialt, sellepärast et et siis võib tulla välja, et mõnigi kord sellise lõbusa ja kehkadi pealispinna taga on midagi enamat ja on muresid ja hirme mida tuleks halada. Aga rääkida uue aasta lubadustest, et see on, tahaks rohkem selline kohvilaua teema, seda tädid, kes kohal paksuks läinud, või onud, kes tahavad suitsetamist maha jätta, et nad ei suuda end muidu kasvatada sihukeste lubadustega. Aga et noh, ma ei tea, kas lapsed annaksid uue aasta lubadusi ja võib-olla on vanemaid, kes kasutavad ära seda uue aasta kella kukkumist, et siis on nüüd ja hea kasvatuslik võimalus midagi lapselt välja pressida, et et ole hea, et ikka pane oma kooliasjad alati valmis või õpi paremini või tee kodused tööd ära. Aga lubaduse väljapressimise asemel võiks minu meelest mõelda sellele arvudele, otsida põhjust, miks ta seda siis teha ei saa. Et miks ta läheb kooli selle kotiga, mida ei ole pakitud ümber juba nädalaid, muide. Ja on vahel, võtad koti lahti ja vaata, et sul on sul enne jõulumingi septembri tunnikontrollkoti põhjas käiga võrdub, et et kodused ei ole üldse võtnud mureks, et vaatame, mis seal koolikotis on ja, või. Ta ei söö kodus hommikul, et miks ta seda ei tee ja pigem see põhjus eemaldada või koos sellega tegeleda, et mida siis pakkuda süüjatavatesti tervislikult elaks ja ta oma asjadega toime tuleks. Sest see koti korrastamine, asjade kaasasolek on ka väga tähtis tähtsad asjad kooli edu jaoks. Aga mis puudutab just selliste soovide soovide sõnastamist, siis mulle tundub, et et edukaks just et edukas olla ja elus läbi lüüa inimestes, et nagu seadme mingisugusest suuremat kaugemad eesmärgid ja, ja suuremad sellised laiemad soovid ja et kas seda peaks ka nagu tasapisi üritame õpetada lastele, et ärge soovige seda väikest tahvelarvutit või nutitelefoni vaid, vaid soovivad just nimelt seda, et, et oleks maailmas rahu ja või, või näiteks, et tal oleks hea haridus ja, ja oleksid hästi ette valmistatud eluks, et kas seda peaks ka nagu tasapisi õpetama lastele. Absoluutselt see ongi väga kurb on näiteks kohata last, meil olid siin just rea sees viienda klassi poisid, kellega oli koolis probleeme ja kui neilt hakati küsima, siis mitmed õpetajad koos küsisid, et mida sa oma elus tahad saavutada ja ja siis lapsekene vaatabki tühja pilguga, et ta ei oskagi muud tahta, kui tulla kooli ja sõpradega pulli teha ja koju tagasi minna, et ei ole tekkinudki seda kaugemat vaadet, et see on tõesti probleem, aga, aga nagu öeldud, kõik teekonnad algavad algusest, kus sa praegu oled ja ja justkui eelmisel aastal minu arust väga hea raamat, et ma ei taha nüüd kirjastust reklaamida ka, ütleme see teema ise on vägagi teadesse vahukommikatse, et kus oli selgeks tehtud teadlaste abil, et kui laps õpib oma tahtmisi natukenegi kontrollimaks ennast kontrollima, et ta ei söö kommi kohe ära, ta lükkab seda edasi seda naudingut, et siis temast kasvab edukas inimene, et testi, kui laps õpib ennast juhtima alul väikestes asjades pane pinalis asjad, eks ole, igaüks oma vahes tee oma koolikott korda ja, ja too asjad koolist koju, mis seal on olnud ja nii edasi, et siis jõuab nende kaugemate asjadeni, ja, ja see on tõesti väga oluline tahk ja ma tooksin siia kõrvale nüüd niisuguse näite, et mul oli suvel selline tore juhus, et ma sain kui lastekirjanduse maailmakongressil Uus-Meremaal sellise väga kena ja loomingulise inimesega, nagu on söör, lihtsalt Taylor, stuudio võtab üks rajaja ja juhtstuudio, mis teeb eriefekte suurtele filmidele, nagu ta isand ja muud säärased. Ja see väga kena inimene rääkis siis meile lastekirjandusega tegelevatele inimestele sellest, et tema stuudiosse alatasa tuleb kandidaate noori igalt poolt laias ilmas ja siis nad sõeluvad nende portfoolio ja viisid ja vaatavad, keda siis tööle võtma. Et tihti nad valivadki eelistada olevat neil, kellel ei ole see formaalne haridus nii tugev, kes on suurivaevu kooli läbi saanud. Aga kellel on loovust, kellel on oma vaateid elule, kellel on omad kavad ja kellel on töökoostöövalmidus ja praktilised oskused, on käelised, oskused on tugevad. Et see on nagu see alus, mis viib elus edasi. Ja, ja siit edasi veel, mis puutub nagu eesmärkide seadmise ja aja kavandamisse ja siis minu meelest üks väga oluline ja asendamatu tegevusvaldkond on praktilised tegevused looduses, materjalidega, tööriistadega, et kui sa ikkagi lööd kirvega või kaevad labidaga, sa näed, mida sa tegid ja, ja sa saad öelda, mida sa mingi aja jooksul tegin ja ja, ja mis sellest tuleneb. Et, et kui, kui te tahate, et teie lapsest kasvaks ikkagi inimene, siis andke neile pihku kirves ja labidas ja muud sellised kruvikeeraja ja vaadake, mida nad nendega teevad, et nad õpivad tõesti oma tegude tagajärgi nägema. Sest et kui nad saavad kätte tahvel samuti siis nagu väga paljud katsed ja YouTube'i videod näitavad, et tahvelarvutiga oskavad oskavad mängida, aga kassid ja ahvid. Mul tuleb siin selle jutuga meelde üks kogemus jaanipäevast, kus olid Põhjamaade noored koos ja, ja poisid ja tüdrukud ümber lõkke ja veel süütamata lõkke ja, ja need Põhjamaade, Soome, Soome ja Rootsi noored ei suutnud seda lõket põlema saada. Aga tuli üks kohalik poiss ja teadis väga hästi, mismoodi kirvega lüüa, natukene puhalgu väiksemaks ja neid pilpad teha. Ja lõke oli püsti. Me oleme ka natukene tõesti kaotamas seda oskust käeliselt midagi teha ja olemegi rohkem sellise virtuaalmaailmas. Ja, ja ma ütleksin täitsa selgelt oma klassi laste näitel, et ilusad käekirjad, kiiret ait, head keelelised oskused on, ongi nendel lastel, kellel on hea koolieelne, praktilise töö kogemus, kes on teinud talutööd. Veel rääkides soovidest, kuidas tajuda ära seda mis on selle lapse soov, mis on, mis on nagu need tema vajadused ja, ja mis, mis klapib väga hästi just nimelt tema isikuomadustega. Sest ega me seda ka ei taha, et lapsevanemad sooviksid laste eest kõiksuguseid, lapsi puudutavaid asju, et, et me, me ei taha ju programmeerida, et lapse vaid tahame, tahame, et ta ikkagi ise avastakse sooviks enda jaoks midagi. See oleks väga tore, kui kõik niimoodi tahaksid, sest et on neid vanemaid, kes kujutavad, et kellel on nagu väga kindel mudel, et minu laps sinna mudelisse sobima ja siis on palju pettumust mõlemalt poolt. Täitsa peab selle mõttega leppima, et laps kujuneb ikkagi oma rada pidi, ta teeb omad valikud, aga talle toeks olla, vaid siin on jällegi see tasakaalu asi, et ühelt poolt, mida sa nõuad, et tõesti, kui ta on trenni läinud, siis muidugi tee korralikult kaasa tee soojendust enne võistlusi ja ja ole alati õigel ajal kohal ja kõik nii samas mõista, et tal võivad olla ka teised huvialad, et ta peab saama ka nendega tegeleda ja tal võib-olla tal peab olema oma valikupunkte. Et kui laps ühel hetkel enam trenni minna väga ei taha, siis, siis võiks ka kuulda võtta, et, et mis on need põhjused, miks, miks ta seda seda trenni enam ei armasta? Täiesti see on arutelu koht, et mis siis on juhtunud ja mida mida muud teha ja mis see teine asi, tore oleks. Lapsepõlveidülli suurepäraselt välja joonistajaid Astrid Lindgren ja Tove Marika Janson on mõlemad rõhutanud seda just et lapsepõlves on oluline nautida vabadust ja saadav teha igasuguseid tempusid omal vabal väljavaatel. Ja samas see kindlustunne, mida annab see täiskasvanud on käepärast olemas. Et kui on häda, kui on probleem, siis on nad olemas. Aga nad ei sunni ennast peale, nad ei ela sinu elu. Vaid nad on kuskil taustaks olnud olemas. Meie teema selles samas saates on just nimelt laste ja noortekirjandus Eestis ja missugune on see pilt ja valik. Aga te olete ju ise õpetanud Mare Müürsepp ka just lastekirjandust aastaid Tallinna Ülikoolis. Ja viidanud ka siin intervjuu sees mitmetele autoritele. Kuidas teile tundub praegune hetk, et kas, kas lastele meeldib lugeda, kas nad armastavad ka raamatuid? Ja ja laps peegeldab täiskasvanukäitumist ja kui te ise armastate lugeda ja teil on raamatuid ja igapäevaseks seltsiliseks, siis on seda ka lastel ja see ei ole mingi küsimus ja see inimene, kes vingub laste kallal, sellel teemal, vaadaku peeglisse, keda ta seal näeb. Kas lugevat inimest või või teleka ees istuvad? Jah, sest tihtigi, kui ma küsin ka näiteks koolitusel inimestelt, mis oli raamat, mida te ise viimati lugesite siis sugeneb piinlik, vaikus ja kroonika topitakse kotti on ju, et, et tuleb võtta ja, ja, ja see mõte täiskasvanuid jagavad ka oma loetud maailma räägin tihti klassis lastele, nendest asjadest, mida ma ise olen lugenud ja siis nad saavad aru, et see ongi see, mida inimesed teevad. Et see ongi inimese elus üks väga oluline osa, et see ei ole mingisugune lastele peale pandud kohustus nagu, nagu tolmu pühkimine riiuli äärtelt. Aga see ongi selline igapäevaelu osa. Mare Müürsepp, teie soovid alanud aastaks. Alanud aastaks ma loodan, et täiskasvanud märkavad lapsi ja noori rohkem, kuna niisugune silt on üles pandud, et on selline aasta ja märkavad neid päriselt ja võtavad neid kuulda, kui. Ma ütlen endaga võrdseid, ega me ei saa võrrelda inimesi, eks ole, võtavad siiralt ja ausalt neid kuulda, sest vahel lapsi kasutatakse nagu meelelahutuselementi, et lapsed vastavad naljakalt ja siis on seda tore laste, kuskil mingisuguse killuna. Aga, aga selle nalja taga võib olla midagi, millest sa kohe ei saagi aru. Aitäh tulemast saatesse Tallinna Ülikooli õppejõud Mare Müürsepp ja klassiõpetaja Pirita majandusgümnaasiumis. Kuulame veidi muusikat ja, ja siis räägime juba lähemalt lasteaia noortekirjandusest. Paju. Niigi paist väikene, sa oled kõigis meis. Mida mees su hundi. Kuniks meeda otsid siit lõpuks leheliine Ma nüüd miskit siin Hana. Ei? Ei ei. Ei. Ei mina ka. Minapilt minega minema minema. Mina ka laste ja noorte kultuuriaasta 2017 vaatan mina ka. Laste ja noorte kultuuriaasta juurde käib kindlasti ka laste- ja noortekirjandus ja me oleme nüüd helistanud Haapsallu. Telefonil on Läänemaa keskraamatukogu lasteosakonna bibliograaf Krista kumberg, tere hommikust. Tere hommikust ja head ilusat lugemisaastat kõigile ja uut. Enne siin selles saates soovidest, uuest aastast lasteajatajust ja ka laste mõtete ja soovidega arvestamisest. Aga, aga nüüd näiteks lugemise osas just et raamatukogutöötajana teil on üsna hea pilt sellest, et kui, kui suur huvi lastel on lugemise vastu Minul on see hea seis, et ma näen oma oma eras ainult neid lapsi, keda lugemine siiralt ja tõsiselt huvitab ja neid on palju, neid ei ole jäänud vähemaks. Võib-olla kooliõpetaja teab veidi teistsugust pilti, aga neil on jah, palju häid, häid huvilisi, lugejaid. Missugune see laste ja noortekirjanduse valik praegu Eestis üldse on, sellepärast et eks me oleme täiskasvanutena üsna hästi kurjuse kursis sellega, missugused raamatud on, on siis täiskasvanutele mõeldud ja missuguse on, on see edetabel TOP 10, mida siis pakutakse, aga, aga mis seal salata, ega siis sinna lasteriiuli juurde ivaati ei lähe, vaatama. Kuigi tegelikult peaks iga lasteraamatuid, on niisuguseid, mis peaksid olema ka täiskasvanu lugemisvaras, selleks, et mõista paremini lapsi ja teada, mis missugune on noorte elu. Nii et meie majas käib lugemas ka palju täiskasvanuid. No kui ma nüüd vaatan sellele möödunud aastale, siis enam-vähem stabiilne leid ilmub aasta jooksul umbes 100 algupärast lasteraamatut ja 200 tõlketeos, noh, ma mõtlen, siin praegu ilukirjandust, tõlketeoseid on, on tegelikult ju hästi-hästi pandi ja suund on minu meelest selline meeldiv ja tore suund, et me kasvatame endile uusi lugejaid. Hästi, palju on eesti autorit, et pildiraamatuid juurde tulnud ja väga häid pildiraamatuid ja siinkohal tahaksingi täiskasvanutele öelda, et ega ei ole vaja pildiraamatud alahinnata. Pildiraamatus võib olla palju sügavam sisu kui, kui väga pikast traktaat. No võtame näiteks Indrek kohvi, ma elan hästi, pildid on teinud Ulla Saar. Ja see lugu sõprusest ja kirjasõprusest ja muidugi see pargikele ja jänes kirjutavad stiilis, et tere, kuidas sina elad, mina elan hästi ja mis ongi siis olulisem, kui teada, et sõber sind meeles peab kirjaga ja tähesti elab siis pildiraamatuid jagavad lahkelt ja jõukohases võtmes teadmisi näiteks Kertu Sillaste, tema autori raamat, igaüks teeb isemoodi kunsti, seletab lihtsalt ja mõnusalt ära, mis asi on performans, mis asi on abstraktne kunst? Ja minu meelest isegi täiskasvanul on seda, seda raamatut aga väga rikastav lugeda. Pildiraamat ei pelga väga raskeid teemasid, nagu näiteks surm. Ja Anne pikovi raamat, vana katkine kass, võtabki selle teema selle raske teema üles ja lõpp ei ole leinalile, vaid lõputu kulgemise loomulik rada, tuleb, tuleb sellest raamatust välja. Et hästi-hästi niisugune armas ja liigutav lugemine ka mitmendal korral toob, toob natukene nagu kurgu kibedaks. Ja ma ei tea, mida sööb kunstnik Regina lukk, toompere tema pildiraamatud on nii hullult ilusad, et teksti ei pane sealjuures tähele. Aga lumemees Ludwigi õnne kirjutanud leelo tungal ja seda teksti peale tähele küll, et kui millegipärast kuidagi nii, et me arvame või paneme lumememmele sellise soovi pähe, tema tahab kusagil väga soojas kohas olla, näiteks kevadet näha või jõulupuu ääres olla. Ja enamasti need lood on väga vesised, sest nad lõpevad kurvalt. Aga leelo tungal on kirjutanud niisuguse rõõmsaluu suvele, Sudlik saab oma õlle kätte, aga, aga tema naeratav nägu rõõmustab meid kevadeni. Et vot niisuguseid pildiraamatuid tasub, tasub vaadata, tasub osta lastele ette lugeda. Kes siis ei ole ka täiskasvanul iga? No natukene hõredamaks läheb siis, kui laps jõuab nii-öelda keskmisesse vanusesse. Et ta ei ole enam mudilane algklassi, õpilane Ta ei ole veel noor. Ja siis on neid juturaamatuid, omamaiseid, juturaamatuid tõesti tibakene tibakene vähe, aga muidugi Ilmar Tomusk ja miga keralen kannavad selle eest hoolt, et vähemasti krimijutud tragid, laps tegelastega on laste lugemislaual. Ja noh, ütleme, kui laps ei taha ennast samastada ilmtingimata piduri või detektiivi perspektiiviga. Iisraeli Reinouci raamat, kuidas mu isa endale uue naise sai, on, on niisugune humoorikas, päevanaatne tänapäevane absoluutselt, ja mis mulle meeldib muidu taolistes raamatutes, kus üksikvanem otsib endale paarilist ja lapsele, kas siis kasuema kasuisa on teismelised või eelteismelised, väga väga pirtsakad ja Piredati, tujukas, käituvad halvasti. Siin tütar toetab oma isa igal võimalikul moel ja, ja see galerii neid Taale, kes nende kodust läbi käivad. Jah, on need daamid natukene naljakad, aga lõpus ütleb tüdruk ta nendelt väga palju. Ma tegelikult tahaks seda öelda, et kui algupärased jätavad mõne teema sisselõnga, siis tuleb tõlkekirjandus appi ja, ja väga häid juturaamatuid on, on sellel eelmisel eelmisel aastal tõlgitud noortekirjandusega, on see lugu, et enamasti on autorid noored kas vanuselt või kirjutamiskogemuselt ja nad tahavad oma raamatusse panna absoluutselt kõik teemad, mis nad arvavad, et noorte hulgas on akuutsed ja, ja siis on meie oma noorteraamatutes üsna palju sellist nuttu ja hala ja solvumist ja kiusamist ja ja, ja, ja, ja ja muid niisuguseid natukene halbu teemasid ja, aga. Peri tõde või tegu kaks kaks esimest osa seda seda usinasti loetakse, aga mina soovitaksin noortele hoopistükkis Saara Fitzgeraldi lootuse õunakooki, et kus kõik need teemad on ka sees, aga nuttu ja hala ei ole, vaid on selline postitus siinne positiivne lähenemine asjale ja hea lõpplahendus. Aga mõnes mõttes võiks ju soovitada ka tõesti häid tõlkeraamatuid, et muidugi on tore, kui eesti keeles kirjutatakse ja, ja meil on oma autoreid. Aga teisipidi mõni meie tõlkeraamat võib ju ka ikkagi olla suurepärane valik. Absoluutselt ja tõlkeraamatute öelda pingeritta sättimisega tegeleb Eesti ibi osakonna Paabeli torni auhinna žürii ja, ja sellel aastal jäi sõelale teedidaal voldi. Minu nimi on Niina. Et selline hästi eriline raamat, täiesti vanusegruppide ülene, kus siis üks tüdruk, kes on vaba vaimuga, keda, keda küll kooli raamidesse püütakse suruda, väljendab oma mõtteid ja need mõtted on, neid mõtteid on nii palju, et tahaks kohe tsiteerida, tahaks, tahaks näiteks tsiteerida teda sõnade osas, et sõnad on nagu lapsed või nagu kassipojad meile meeldib, kui nendega mängitakse. Ja seda sõnamäng on raamatus ka palju, aga, aga sisuks ikkagi väga tõsised teemad. Või siis, või siis Laaraldada Williamsoni poiss, kes seilas tõbi toolis üle ookeani. Et kuidas saab olla raamat korraga nii naljakas ja nii tõsine. Ja see oleks nüüd küll kohustuslik kirjandus. Täiskasvanule sõnul on see räägi lapsega, et isa, kelle kohta võiks öelda, et on lihtne mees kui pida kuigi ma seda ei taha niimoodi väljendada, aga ta tahab oma lapsi kaitsta ja ta ei räägi lastele. Millest, mis toimub, miks nad kolivad hoopis teise kohta. Lapsed on jäänud emast ilma ja minajutustaja kõige suurem mure ongi see, et ta ei ole saanud emaga korralikult hüvasti jätta. Ja nüüd kolitakse siis ema asemel olnud naise kodust välja ja ta ei saa aru, mis toimub. Ka selles raamatus on üks hästi ilus tsitaat mille ütleb üks poiss, kelle isa on vanglas et taimed vajavad kasvamiseks vett, aga inimesed vajavad pisaraid. Nii et selliseid, selliseid väga sügavmõttelisi teemasid ja ütlemisi on, on keskmises vanuses lasteraamatutes küllaga. Kuidas on koomiksite, te rääkisite siin alguses pildiraamatutest, aga kas ka koomiksid on jätkuvalt laste hulgas populaarsed? No ütleme nii, et tihti laps ei ole tulihingeline koomiksifänn vist eriti ei olnudki. Veel muidugi need kooliksi vihikud, miki, siiraid ja tõmbliteetseerid käivad usinasti väljas, aga, aga on esile kerkinud üks. Neli raamatut on ilmunud ja need liiguvad väga usinasti ja hoolsasti ringi. Ja mitmed mitmed ilukirjanduse autorid ja, ja illustraatorid on inspiratsiooni saanud koomiksist. Timo parvela, Kepleri sari sarnaneb kujunduse poolest ka pisut kooliksile. Siis osa Larssoni sari paks samamoodi kasutab sellist koomiksi võtmestiku, kuigi nad ei ole koomiksid. Ja meie oma eesti koomiks on natukene okasroosikese moodi, et sellises vaikses vaikses õled hoolt kannavad Sildreid Joonas, Joonas Sildre, Kuu kassi seiklused oli nüüd viimane oma maine ja, ja väga-väga vahva koomiks. Mismoodi teie raamatukogus, kui te näete, et laps tahab lugeda midagi kuidas te soovitate lasteaiast kirjandust sellepärast et ühest küljest peab suunama, eks ole õpetama, kasvatama nagu meile ka selles saate esimeses pooles oli. Ja teisipidi võib ka ära tajuma selle, et mis lapse enda soov ja, ja tema enda vajadus on, et missugust tarkust on siin ka raamatukogu töötajal tarvis, kui kui laps otsib raamatut, mida lugeda. Kes tulevad ja ütlevad, et ei tahaks midagi head lugeda ja nagu esimene küsimus oleks siis see, et mis sinu meelest see hea on, aga lats ei oska seda võib-olla väljendada ja, ja siis siis me uurime, et millised olid tema kõige meeldivamad lugemiselamused viimasel ajal või mis on tema lemmikraamat, et siis sellest lähtudes, Me oleme teemale pihta saanud ja, ja, ja pakume midagi samalaadset. Või siis, kui ta on lugenud noh, mingid meie meelest sellist lõbusat ja kerget raamatut, kasvõi kasvõi näiteks viit margi, LasseMaia detektiivibüroo raamatuid ja tahaks midagi taolist lugeda, sest need pisikesed on tal kõik läbi loetud, et siis me suunamegi, et, aga, aga siin on meil Ilmar Tomuski kolmanda A kriminalistid ja seal ongi eraneli raamatut. Et noh, nagu seda teemat mööda ja, ja ikka niimoodi Atsakamate ja, ja paremate raamatute suunas. Tore aitäh selle intervjuu eest. Haapsalu keskraamatukogu lasteosakonna bibliograaf Krista kumberg, head alanud aastat, head uut aastat võib veel soovida ja, ja loodame siis, et lapsed jätkuvalt leiavad oma tee ka raamatukokku ja laenutavad sama usinalt edasi. Aitäh ja head uut aastat. Täna on huvitav saade, hakkab lõppema meile helistada kas Haapsalust Ellen pedagoog ja, ja tohtrina töötanud naisterahvas, kes ütles seda, et tema soovitab kindlasti kõikidele pedagoogidele kõrvakohviraamatut, kust tulevad vastused, et tema on seda lugenud, et seal väga põnev ja kõikidele õpetajatele ilmtingimata kohustuslik, nii et see oli siis jutu jätkuks selle teema kohta, missuguseid raamatuid lastele noortele soovitada, aga mida ka täiskasvanud võiksid siis ise lugeda. Ja Silja kodulehel ütleb seda, et tema arvates on tänases saates olnud väga hea ja oluline tema tänab väga külaliste saatejuhti ja pakub välja ka uue tee, tema headuse kriis meie ühiskonnas ja kust see on alguse saanud. Aga tänaseks huvitavad, lõpetab mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast.