Lähed algab huvitaja saade tänases saates räägime me lapse arengust. Uurime, kuidas areneb terve laps, milline on lapse õppimisvõime, liikumis- ning puhkamisvajadus. Kui oluline on näiteks käeline tegevus, kuidas seda arendada, millised on ohud ja vead, mida laskja üle treenimisel sageli tehakse ning kuidas märgata ja soodustada lapse arengut? Õigesti nimetlast kasvaks õnnelik inimene. Saates on külas Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur ja psühholoog Grete Arro. Oodatud on ka teie küsimused. Kas saate ajal telefonile või siis võib kirjutada neid juba praegu meil foorumisse ja teise teemana kunagi teemas laste ja noorte kultuuriaasta. Räägime täna pildiraamatutest ja uurime, kui palju need aitavad lapse arengule kaasa ja mille järgi peaks raamatuid valima. Tähelepanekuid jagab Eesti lastekirjanduse uurija Jaanika Palm. Niisugused on tänase huvitaja teemad minuni Me, Kristo räim ja head kuulamist. Hoopis paremini vaadata kui mu tütar jälgib mind, kui veidrat õppefilmid. Või päris kõik ei tuleks välja lõigata. Kauni. Soovida. Me ei näe kooli Purje. Välis. Toime. On õues ja on, kes määraga paelu, õnnelik või sapi lärmata. Pea meeles, poeg, kui endal õliga on. Vahel selgelt tullu olivad, käärivad käo. Kooli. Toomemäe kooli. Wilbur jäätmed. Ja tänases saates räägime me lastest, täpsemalt lapse arengust ja saates külas Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur, psühholoog Grete Arro, tere. Tere. Ma arvan, et ei ole olemas sellist vanemat, kes ei tahaks, et tema laps kasvaks õnnelikuks, tubliks elu oleks ilus ja hea või siis parem kui all ja nii edasi ja nii edasi. Neid vastuolulisi sõnumeid, mida vanematele antakse häält ja kogu nende elugi on antud ja neid kasvatatud nende järgi. Kui palju neid pidada. Ja kas on üldse tõdeda teada, et kuidas kasvatada üht õnnelikku ja endaga toimetulevat? Inimest ma arvan, et see on üks ilmselt üks keerulisemaid küsimusi, millega inimkond täna tegeleb, et loomulikult tõesti kõik vanemad seda muidugi tahavad ja, ja infot selle kohta, kuidas olla hea vanem on ju tõesti hästi palju ja seda tuleb väga erinevatest kanalitest. Ja loomulikult ka teadlased noh pidevalt pidevalt omalgi tuurivad seda teemat ja küsivad küsimusi ja, ja me teame, areng on ka väga mitmetahuline, me teame, et et lapsed on väga erinevad, et see, mis toimib väga, ei, ei pruugi toimida teise ka. Nii et pilte on ilmselt selline ähmane põhjendatult. Aga kindlasti on mingisugused asjad, mille kohta on võib-olla teada, et nendest võiks olla rohkem abi või kasu ja need ei pruugi olla kohe sellised ilmsed. Ja võib-olla mõni tegevus, mida me peame vähem oluliseks. Ja, ja tegelikult tuleb välja, et pikas perspektiivis, sest sellist oskust või, või omadust on hiljem elus õnnelik olemiseks vaja. Ja, ja õnneliku seal ma ei pea silmas tingimata ainult seda, et lapsel oleks kogu aeg hea ja, ja pingutamata olla, et tegelikult me oleme õnnelikud ja siis, kui me pingutame pusima, arutame ja tunneme ennast kompetents sõna, et kuidas noh, kõiki neid häid omadusi kokku panna, et lapsed unikaalsed, aga samas me teame, et ega nad nagu lõputult nikaalset ka ei ole, et mingisugused arenguprotsessid ja vaimne areng on ikkagi see on kirjeldatav, et me teame sellest tiba nii mõndagi. Ja kuidas mõtlemisprotsesside tunnetusprotsessid arenevad, et nendest teadmistest lähtuvalt ja ega need teadmised nii väga vanad alati ei olegi kõik. Et mõned neist on üsna uued, et ma usun, et nad võiksid vanemaid aidata. Kui me võtaks Ütleme sedasi, väärike laps, ta sünnib siia, ilma et tema areng, mida ta nagu vajab, ütleme, kuni teise kolmanda klassini Hästi lühidalt, kui saaks panna, ma pole päris kindel, kas ma suudaksin anda sellist väga kõikehõlmavat pilti, et selline väikelapse areng ei ole võib-olla nii tugevalt minu teema, aga võib-olla üks loomulikult vajab ta head, hoolivat, turvalist kiindumussuhet, et see on seda ilmselt ei pea üle kordama, et kui suure olulisus sellel on. Ja, ja aga üks asi, mida võib-olla on nagu mida, mida vanemad ilmselt sageli küsivad ja midagi õpetajad sageli nii-öelda eeldavad lastelt on ka teine asi on võime võib-olla pidurdada esmast impulssi püsida ülesande juures surude maha mingisugust segavat stiimulit, mis võib tunduda põnev näiteks keegi kusagil sotsiaalmeedias on saatnud sõnumi, ma tahaksin kohe seda vaadata. Me oleme ise ka suurena sellega hädas, sõnum tuli, meil tuli, mõte läheb kohe teie juurest eemale. Ja me kindlasti tahaksime lisaks sellele, et nad oleksid sellised keskendumisvõimelised me tahaksime, et nad oleksid. No vot ja, ja suid suudaksid mõelda väljaspool kasti, suudaksid olla paindlikud, kuna maailm kogu aeg muutub, et nemad ei tohiks ja ka jääda ju võib-olla muutumatuks peaksid suutma kohaneda. Et et lisaks sellele, et on soe ja mõnus ja usaldav selline lähedane kiindumussuhe võikski küsida, et aga mis omadused on siis need, mis selliseid püsivaid järjekindlaid visasid pusijaid tekitavaid ja vot see on nagu see koht, kus võib-olla ei ole täna nii-öelda sellises kollektiivses teadvuses väga selge, et kuidas seda tekitada ja missad õieti tekitab. Ja, ja ma arvan, et üks suund, mida millest, millest ma kaldun siin ja seal tegelikult äkki maja ja mõned teised minu kolleegid ka täidesaatvad funktsioonid ja just nimelt see, et mis need on, miks need tähtsad on, mis neid arendab ja, ja noh, miks me üldse nendest mõtlema peaksime? Et just nimelt koolieelses eas, et täna paljud vanemad ka noh, mitte kõik loomulikult aga on vanemaid, kes arvavad, et selleks, et maalapp väga hästi eluks ette valmistada, oleks mõistlik nad väga hästi treenida kooliks mingisugustes koolis. Võimalik, et see omadustes, mis muidugi on oluline, et kui kõik teised seal koolis juba näiteks oskavad ühteteist lugeda-kirjutada. Aga jah, et ilmselt see on nagu mõistlik, aga võib-olla see ei ole kõige olulisem. Et noh, loomulikult ei ole hea jääda võib-olla sellest keskmisest nii väga maha tegite teisi probleeme, aga näiteks Adel Taimandiks arengulise kognitiivse neuroteaduse teadlane siis Kanadast tema on hästi kaua uurinud nii-öelda täidesaatvat funktsioon, ehk siis eelnevalt mainitud sellist võimet pidurdada esmast impulssi püsida ülesande juures võib-olla kooliinimesed ütleksid enesedistsipliin selle kohta, kas see sisaldab natukene rohkem aspekte. Et, et noh ka ühesõnaga mitte mõtlematult plahvatada välja esimest mõtet. Noh, me teame, et kui me seda teeme näiteks väsinud peale, siis on pärast võib-olla pahandame mina näiteks kogemata andsin eile signaali eessõitjale. Et enne, kui ma jõudsin reageerida ennast pidurdada, olime juba teinud ja pärast mul oli väga häbi. Et kas selline asi mõtlematuid asju tuleb igalühel kindlasti meie aastal midagi välja plahvatanud. Aga et samas me teame ka, et kui lapsed lähevad kooli, nad peavad hakkama nii-öelda suhteliselt teistmoodi ka, võib-olla varem ikkagi püsima paigal keskenduma ülesandele, see võib-olla neil alguses raske ja et kuidas valmistada neid ette selleks, et neil see tähelepanu ikkagi püsiks. Et tähelepanu on üks väga oluline kognitiivne ressurss või protsess, mida muide meil selleks, et kuhugi jõuda edu saavutada, see on tähtis. Aga siin just öeldakse, et seda ei saa, sellepärast, et lapsed on hüperaktiivseks muutunud. Nad söövad liiga palju suhkrut. Nad söövad liiga palju värve. Ja see ei ole võimalik lihtsalt. Jah, et, et siin on võib-olla see küsimused, et võib-olla meil ikkagi lõpuni liiga hästi tunnen neid protsesse, mida me toetada tahame, et jäätise, suhkru see on lihtsalt jällegi ei ole otseselt minu teema, aga pole need kõrva, et pigem see seos hüperaktiivsuse ja suhkru tarbimisel vist ei ole päris tõestatud. Aga, aga teisalt jah, et eks meie ju loome selle keskkonna nende ümber, et nad ei lähe ise poodi ja Justa suhkrut nad ei lähe, ise ei osta endale nutiseadet. Et me ise paneme need asjad lapsekeskkonda. Et enne võib-olla teadmata Ta päris täpselt, kuidas seda kõike reguleerida, et ma ei ütle, et et asjad on halvad, aga et asjade kasutamine ja nende mõtestamine, kus lapsega on võib-olla selline oluline, aga et mida sa, mida needsamad täidesaatvad funktsioonid uurijad ütlevad, et et Nad ütlevad seda, et võib-olla väga mõned päris sellised, kuidas öelda IZ tegevused võiksid olla kasulikud just enne enne kooliga. Nende täidesaatvad funktsioonid ajal räägitakse siis sellest nii-öelda pidurdusest või sellisest võimest ennast kontrollida. Tahtlik teadlik protsess, mis on alati raske teisenesis töö mälust ehk siis võimet nii-öelda mõelda manipuleerida peas, ideedega, mõtetega elementidega, mida me parasjagu näiteks tajuliselt enam ei koge. Et see ei ole päris nagu selline lühimälu, vaid natukene aktiivsem protsess, et ma hoian meeles ja siis ma teen ka midagi, mõtleme loovuse peale, siis loovus tähendab seda, et me peame peast panema, kui võib-olla näiliselt mitte seotud asjad või siis me peame peas võtma mingi tüki mingist suuremast elemendist hoopis välja ja seda eraldi vaatama hoides tüki meeles, aga samamoodi sedasama töö meil on meil vaja siis kui näiteks sina kuulad mind, te tahate midagi küsida, hoiad küsimust meeles, aga kuuled mind edasi, ehk siis teed nii-öelda kahtesse korraga igasugune mentaalne matemaatika töömälu kuidas seda arendada, mis vot vot, vot selles mõttes. Ja, ja ma ütlen ette siis ka ära, et nii-öelda kolmanda, sellise faasilise täidesaatva funktsiooni tuuakse välja kognitiivset paindlikkust, et vaadata asju teisest perspektiivist teise nurga alt laveerida mööda takistusest, kui see tuleb noh, et kui Me ise selles oleme, et meil oli üks plaan, siis midagi muutus keskkonnas, kas ma suudan plaani ringi teha, võime, solvame, vihastame, jääme oma plaani juurde kinni, kõigis ei sobi enam. Et aga ka, aga ka noh, sellist perspektiivi vahetada või siis ka ümber lülitada ühelt üles andelt teisele tuleb uus info sisse ja see on seda teinud integreerida selle uue infoga. Kui inimese omadustele Niisuguseid inimesi ma isegi ei tea, kes seda kõike suudaks, aeg-ajalt läheb närvi, keegi muudab plaane või on niuke põikpäine, siis öeldakse seal tema iseloom. Aga mõni näiteks võtab nii-öelda, kui tekib mingisugune uus võimalus, ta võtab kohe kinni sellest Ani, mõni suudab paindlikult laveerida, et me näeme, et tegelikult tänases sellises maailmas on, et keegi väga vajalikud, mina vajalikumad ja me tegelikult kirjutame kõigele, pole õppekavadesse sisse loovus, ettevõtlikkus, noh, et kõik need ilusad sõnad, aga võib-olla küsimata, et vaata, kus need täpselt tulevad ja kas selleks, et lapsed oleks loovad, peaksid nad kogu aeg tegema loovtegevusi või hoopis mingeid ups muud protsessid, mis, mis neid asju toetaksid. Ja üliinimesena, et tõepoolest, et, et ajada seda põnevust veel enam. Et, et, et need paljud uuringud, mis mitmed on ka ikkagi juba pika aja jooksul tehtud, ütlevad, et inimesed, kellele need siuksed täidesaatvad funktsioonid on nagu paremad. Et neile laias laastus nende elu ongi õnnelikum, et me jõuame sinna sinu algse küsimuse juurde, et nende vaimne ja füüsiline tervis on parem. Nende edukus õppeasutustes on, on, on kõrgem, parem, nad saavad oma töös paremini hakkama, nad kipuvad sattuma vanglasse ja nii edasi ühiskonnaga pahuksisse minema. Ja, ja et kui mõelda, et mis need tegevusi arendavad ja kui me mõtleme, mida siis mida siis inimkond on võib-olla aastatuhandeid teinud, et me oleme mänginud mängija kui sa näiteks reeglid, kus ma pean vahepeal ootama oma järjekorda, tavalises lihtsamalt oma mängus pean ma vahepeal ootama, ma ei saa kohe seda nii-öelda head asja või Rewoodi või mingisugust sellist mõnusat rahuldust, ma pean oma võib-olla sellist nii-öelda vajaduse rahuldamist edasi lükkama teiste huvides, selleks et, et mäng toimiks, et igasugused mängud, igasugused tantsud, kas ma pean näiteks sammude järjekorda meelde jätma, on peas tegema nii-öelda planeerima mentaalselt, töötlema sedasama töömälu, mingisuguseid erinevaid füüsilisi võiga, mentaalseid tegevusi, on see plaksutamine, on need sammud, on need laused? Jutustatakse selle lugusid juba aastatuhandeid, võib-olla nii, et üks ütleb ühe lause teineteise ja siis esimene ühte peale need mõlemad laused ja lisab veel midagi ja ühesõnaga, et igasuguseid, selliseid harjutusi, kus ma pean infot meeles hoidma, seda töötlema ja sinna võib-olla midagi juurde mõtlema. Sporditegevused, kus peab pidevalt ennast mugavustsoonist välja viima, jalgpallist räägitakse sageli sellisest strateegiamängust muidugi välkmelis erinevalt mängida, sa võid olla seal pigem selline, kes, kes võib-olla mõtleb vähem, aga sa võid olla ka selline, kes kes tõeliselt planeerib ja, ja loob strateegiaid ja üritab mentaalselt kogu seda mängu välja muudeldada. Et sa alguses mainisid liikumistegevusi, et tõepoolest enam uuritakse, et kas selline sport, et või liikumine võiks neid samu täidesaatvat funktsiooni paremaks saada, et tõepoolest neid andmeid on juba päris palju, aga seal ikkagi on nagu hästi mitu aspekti, mida peab jälgima, et et mitte lihtsalt et selline tuim tegevusega ikkagi selline, mis pakub positiivseid emotsioone. Mis pakub sedasama mugavustsoonist välja minemast pidevast pusimist, ehk seda, et ma saan kogu aeg paremaks saada. Et kui see on asi, mida ma, mis mul mõtismi tasemel juba hästi välja, et siis ma tegelikult ju ei lähe paremaks, see peaks olema turvaline, et kui lapsed on mures või hirmus, kas kas teiste arvamuse pärast või et lapsevanem nõuab. Ma pean nüüd jõudma sinna või tänna või vean, treener kuri, kuigi ma saan, treenerid ilmselt ei, kurjatena tulevad lapsed ju ära. Et, et, et siis tõenäoliselt ei toimi nii hästi, et noh, kuidas luua see turvalisuse jällegi sinna konteksti, et, et päriselt liikumistegevust saaks toetada neid sammu täidesaatvat funktsioone, mida meil on vaja kohe koolis esimesest päevast peale noh juba loomulikult enne kooli. Aga need on need asjad, millega võiks juba siis tegeleda, ütleme kodus, need on lauamängud, see on üksteisele lugude jutustamine õhtujutud kas või paluda lapsel täiendada mängud, erinevad pallimängud. Aga ei, võiksin olla lihtsalt võib-olla ma kirjutan ette ka mingi see, mis õpetaks lapsele hoolimist. Et kui tal ei ole näiteks nooremat õde või kodus kassi või koera, kellest nagu tekiks ka selline teistmoodi vastutus või see, ma ei teagi, kuidas seda võiks nimetada empaatia, empaatia, ju see on hästi tore nagu selles mõttes lisamõte, et kindlasti täidesaatvad funktsioonid tegelikult ju ka mõelda nende olemuse peale. Et, et jah, et ühelt poolt igasugused tegelased, kas ma pean infot töötlema, ennast pidurdama, vahetama perspektiiv, et igasugused mängud ka tegelikult ju muusika, eks ju, et muusika pillimäng. Et, et aga et lisaks kui mõelda sellesama pidurdamise peale, siis mõelda näiteks loomadega suhtlemise peale või kellegi eest hoolitsemise peale, siis, siis seal on seesama pidurduse täpselt sama oluline, sest loomaga ma ei saa head suhet, kui ma kasutan teda instrumendina, et tema on nüüd noh, on minu jaoks asi millele ma teen pai või, või ka noh, või väiksem vend ja õde sama moodi, et ma pean jälgima, mida tema tahab. Ma pean pidurdama, oma soovitada, võibolla lähentsutada igal hetkel ma pean hoidma meeles, millal on tema mingid vajadused vaja rahuldada, kas, kes 500 uue või temaga mängida või anda talle süüa. Et loomulikult, ma arvan, et kas need on tegelikult tehtud seotud, et selleks, et olla mõista teise vajadusi, võtta teise perspektiivi, võtta selle looma või väiksema lapse perspektiivis, on jälle selline kognitiivse paindlikkuse teema ja tõepoolest Seesama hoolivus ja needsamad protsessid, millest ma rääkisin, ma arvan, tugevalt omavahel seotud, aga jah, et tõsi, on ka see, et, et noh, et empaatia on kindlasti õpetatav ja seda peab harjutama ja õppima ja see on ka selline koht, kus kus sellise tõlgendama vanaemaroll on kindlasti väga suur, kes, kes osutada, näitab, et näed, et tema vajadused on teistsugused. Et lõpetab, selliste teooriat maininud või selline mõistuse teooria öeldakse, aga see on oluline inimese arengus ja see on kindlasti väga oluline ja et, et üleüldse meie võime aru saada, et teistel olenditel peamiselt siis inimestel on ka psüühika, et neil on oma mõtted, oma tunded, mis on erinevad meie omadest, sageli öeldakse, et pane teise inimese kingad jalga ja kõnni seal ringi, et siis sa näed maailma tema pilguga, aga mina läheks edasi, et kui sina panete esinemise kingad jalga, kõnnid oma pilguga Nendes ringi, siis sa näed lihtsalt tema kingadest, aga sa ei näe nii nagu tema maailma näeb, sest tal on teised kogemused, teised teadmised, üldised hirmud, teine ärevuse tase. Et arusaam, et teistel, et teised mõtlevad mõtlevadki teisiti, et see areneb nädala aja jooksul tasapisi ja, ja et juba lastel loomulikult juba päris pisikestel tegelikult leitakse, et selline mõtlemisviis tekib näiteks need on võimelised mingist vanusest alates aru saama, et et kui mina tean, et minge, see on õige, et ma hakkan mõistma, et teine võib omada vale uskumast või vale teadmist selle kohta, et teatud vanuses lapsed aru, et ka mina tean, kuidas seal õige siis ei saa olla, et tema ei tea ka infot, kui mina tean. Aga mingil hetkel tekib see nii-öelda teise perspektiivi mõistmise võime. Ja lihtsalt läheb praegu meelde üks Science uuring sest paar aastat tagasi, mis küll uuris natuke vanemaid inimesi, aga mis leidis, et et ilukirjanduse lugemine arendab seda nii-öelda mõistuse teooriates, võimet aru saada teiste inimeste vaatenurkadest, perspektiividest jällegi seesama lugude jutustamine lugude rääkimine, et tegelikult kõik need tegevused, millele ma osutasin, eeldavad vanemal, on aega. Et on huvi, et selleks ei ole palju raha tegelikult nii et need kõik tegemiseks on aega. Aega on millegipärast aina vähem, mida rohkem meil on tehnikat ja kõike, mis meie elu justkui. Lihtsamaks teeb jah, et ta teeb võib-olla lihtsamaks, kas näiline? Aga jah, et, et ma pole ka kindel, et et lapsed, keda vabal ajal kasvatab tehnik mis kindlasti on võib-olla omal kohal mingitel ajahetkedel. Aga, aga võib-olla kui see läbiv, siis tehnika leks tingimata tehnikast saab ju teha väga erinevaid asju, aga pole kindel, kas lapsed valivad neid asju, mis need kõige enam arendavad. Ei ole kindel, kas selle aja ka poleks saanud veel midagi muud teha, et lihtsalt see aeg, mida me pühendame, noh kasvõi täiskasvanuna laua taga istumisele oleme, me kindlasti ei liigu, et saadi lastele, sel ajal nad kindlasti võib-olla ei, ei arenda sellist enesedistsipliini, need saavad võib-olla seal mingis mängus kindlasti mängud kaasavad arendada seda erinevaid omadusi, kas keeleoskus, kes mingisugust visioon, ruumilist mõtlemist, aga et et võib-olla sellist sotsiaalse suhtlemise poolt nad saavad vähem, nad õpivad võib-olla vähem teiste inimeste emotsioone tõlgendama jällegi see asi, mis mille harjutamiseks on vaja, neid emotsioone, on vaja neid kohtumisi, on vaja teisi inimesi. Et et ja kuidas suhelda, kuidas sellega toime tulla, et tegelikult selleks on võib-olla vaja siia teile saatesse Marilis Kaldojat, aga et tema ilmselt oskaks päris palju rääkida sellisest sotsiaalse pädevuse arengut arengust ka ja mida tehnika võib-olla kuidas tehnika, liigne tulemine laste ellu, seda võiks mõjutada. Aga räägime meie täna ikkagi meiega ja lapse. Teeme siin ühe pausi, Mari Jürgens laulab meile koolilapsed tööst ühe laulu ja seejärel jätkame. Saates on meil külas Grete Arro, Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur ja psühholooge ning telefon. Saates on 611 40 40, juhul kui teil on küsimusi, helistage või jätke meile kommentaariumisse teada. Teemaks on lapse areng. Oli on õppi ta selged jäämusi ka selle ääres. Kaados natuke saanu puud. Uut kooli pead, sa ei kuula ma, et kõik asjad äkki see, eks tuuleteada need su Tallinn Art juure. Selline siis laul kooli lapsetööst. Stuudios on meil Tallinna Ülikooli teadur, psühholoog Grete Arro. Räägime sellest, mis juhtub siis, kui lasta nüüd üle treenida ses mõttes, et ongi teda harjutatud, temaga mängitud, räägitud kogu aeg on vaevab ka paika pandud, millal ta läheb trenni, millal sööd, millal joonistab kõik need asjad, kõik on ära organiseeritud, kus tekib see üleping, ütlen vahepeal ka veel telefoninumbri 611 40 40, kui teil on küsimus, aga suleteeninduses. Jah, ja siin kindlasti see on küsimus selles mõttes võib-olla vajab täpsustamist, et mis vanusest Me räägime. Ja, ja muidugi kui vanematele tundub, et nüüd jälle tuli uusi infotükki ja see on ka oluline ja ja mängige ohjeldamatult lauamängijat, tegelikult võib-olla võib-olla see segadus, et mida ja kui palju tekibki sellest, et võib-olla me mõtleme vähem, et misse et mis on oluline, et pealtnäha, millised tegevused siis toetavad täpselt mida, et võib-olla ei ole vaja nii palju erinevaid ringe ja ja värke, et kui, kui on mingisugune üks, mis, mis testikohasel viisil aitab olla teistega koos võib-olla ennast natuke liigutada ja võib-olla ennastki natuke vaimselt proovile panna, siis äkki ongi piisav olema nagu nii palju erinevaid asju. Ma tahaks, et ollakse edukas, vat ei teadaandeid, et võib-olla peaks tegema. Kõiki asju ja siis lõpuks selgub, et kas ta on pianist või anda hoopis ja nagu 19. sajandi aadlik, kes ratsutab, tantsib ja, ja siis oskab prantsuse keeles vestelda kultuursetel teemadel. Et jah, et ma arvan, et kindlasti, et noh, et ma ei tea, kui hea on erinevatel vanematel see tunnetus, et millal lapse jaoks on liiga palju, et millal ta väsib ja et ma arvan, et me ikkagi märkama, et kui laps tegelikult enam ei suuda ja jaksa samas öeldes Pead eluterve elu pingutama, see on sul treening selleks, et kui suureks saad, siis läheb aina hullemaks. Et see on nagu jälle selline nagu intuitiivne arusaam mõnikord, et selleks, et tulevikus raskustes olla, tugev sul peab kogu aeg väikse hästi raske ja tegelikult ma arvan, et kui me toome paralleeli neli, et kas selleks, et tugeva hilisemas elus olla nagu emotsionaalselt selline tasakaalukas ja terved, kas see tähendab, et meie lapsepõlveks mööduma kusagil kriisikoldes kus kogu aeg meelde taldrikud lendavad ja karjutakse, et ei, et terveid, psühholoogiliselt tervete täiskasvanuid väga kergesti läbi selle, et neil on raske lapsepõlv. Et ja ma arvan, et pingutamise puhul ka, et kui pidevalt laps on sellises konkurentsiseisundis, et ta ei saa lõbuga mängida ja lustiga mingisuguseid asju, noh, kasvõi on seal mingi sporditegevus või tantsu, tantsuline tegevus või mis iganes muu, sotsiaalne asi. Või siis individuaalne, eks kõik. Et kui teil on pidevalt selline surve peale, et see ei ole asi, nii et nii-öelda võrdlus teistega surve, et see ei ole kindlasti asi, mis teda konkurents, kes tingimata kõige paremini valmistab. Aga kas on viga, mis tehakse, kui hakatakse lapsele varakult teda võrdlema, näed, sellel läheb nii hästi kui sinul ja, ja seal on kindlasti ilmselt üks rumal muid asju, mida saab teha. Et no see nüüd jällegi, et miks ma niimoodi julgen öelda, et, et ma arvan, et need uurijad, kes on juba aastakümneid vaadanud vaadanud seda, et millele noh, et mis saab olla siin õppimise eesmärk, miks sa midagi teed, miks sa pingutad, et kes, kes eesmärk on mingisuguses paremusjärjestuses mingi koht, hinne või, või skoor või eesmärk? Ühes asjas saada meisterlikku maks paremaks, ilusamaks, osavamaks ja keskkond tegelikult annab meile nagu vihjeid, kui me oleme laps, et mis on minu vanemate arvates väärtustatud ja, ja on, on nagu näha, et õppimisse puutuvalt vähemalt need lapsed, kes pigem sellisest, et meistrina meisterlikkusele suunatusest on läbi imbunud ja saavad sõnumeid, et et sa pead pingutama ja, ja ponnistama ikkagi sellest tasemest, kus sa oled kogu aeg edasi. Aga, aga esmane ei ole see väline hindamine, mis võib sealjuures olla iseenesest. Küsimus on rõhuasetustesse, nii sinu kui kedagi sinu tegelik areng ei huvita, aga huvitab, kas kõik on jõudnud samal ajahetkel samasse kohta, mis ei pruugi olla võimalik, sest lapsed on erinevad. Ja see on okei. Me oleme suurenenud just nimelt, et, et siis siis sisuline ja süvitsi õppimine võib jääda tahaplaanile ja need õpilased sageli, kes pigem meisterlikkusele suunatud, ehk siis ikkagi paremaks saamisele, et neil läheb paremini hiljem, et nende ärevus on, tähendab nende motivatsioon on sellise seesmise, nende õpistrateegide sügavamad, nad õpivad päriselt ära, kui nad õpivad. Ja, ja kui me arvame, et seda sellist hoiakut õppimise suhtes kaob pidev konkurentsi ja võrdluse tekitamine, et siis me tegelikult eksime intuitiivset, see tundub õige. Aga täna me teame, et teadus selleks ongi, et öelda, et kuulge, et kõik, mis intuitiivselt õige tundub tegelikult õige. Kunagi intuitiivselt arvasime padi pesema, siis liit meditsiini inimesed ütlesid, et peate küll käsi peatega pesema mõnikord. Et inimkond ei hakanud seda ju ise tegema omast vabast tahtest, et sama on siis selle, selle, selle mõttega, et hästi raske ja väsitav peab kogu aeg olema, et siis sa oled selleks valmis? Ei, et laps on ikkagi noh, mingis arengujärgus. Ta peaks saama ilmselt mõõdukalt kõike, mõõdukalt. Ka siin, kui koolis vahel antakse, liiga palju, lihtsalt antakse midagi, ei ole õpetatud vastu vaielda, kui tahavad. Aga lapsed on nagu väsinud, tüdinud ja kõike, seda saab palju, et kui ta ütleb, et ma ei taha minna, kooliõpilased on mõistlik järgi anda või öelda, et ära siis täna mine kuule, jäta tegemata. Ma usun, et, et kui mõistlikult võimalus läheb see mõistlik piir ma tahangi, et me keegi seda täpselt ei tea ja me keegi ei tea, mis olukord tegelikult ju on, aga kui lapsed ikkagi ära väsivad. Kodustatud puhul on ka küsimus, et mis on iga koduse töö eesmärk, et mida sa täpselt teeb, et mida sa tähendab, millist vahelgi õpetajad ka laua taga lihtsalt tuleks anda, sest üks on välja antud esinesid ka, et tegelikult kes peaks algatama diskussiooni, et, et noh, et mida täpselt need asjad ikkagi teevad meiega, et noh, muidugi mitte iga kodusõda üle. Aga kuidas võiksid olla väga oluline selline iseseisvalt oma tegevuse reguleerimise õppimise kontekst. Aga selleks noh, küsimus ongi, et kui palju siis need täpselt peab olema ja aina enam me saame aru, et Ta on hästi palju ja hästi pealiskaudselt õppimine ei ole väga mõistlik, et võib-olla tasub õppida süvitsi rohkem võib-olla kauem aega, ühte asja ja siin on jällegi noh, kui, kui niimoodi rääkida, siis õpetajalt ikkagi ühel hetkel on nagu nõiaringis osutada sellele, et õppekava, nõudmised, riigieksamite mahud ja nii edasi. Et Ma ei ole veel täpselt läbi hammustanud, et kus see nõiaringselt nagu katki hammustada, aga et ma usun, et ära väsinud üleväsinud lapsed, kellel, kes ei ole tegelikult rõõmsad, et, et ma arvan, et seal taga on hästi palju põhjuseid, üks võib-olla ikkagi see mahu teema, teine võib-olla see õpioskuste teemat tegelikult neid ei ole õpetatud mõistlikult hästi õppima, nende tegigi arukamatel viisidel igasuguseid, nagu väiksed infokillud uuringutest viitavad sellele, et nende õpistrateegiad ei ole kõige mõistlikumad, aga kes seda peaks kujundama või kust see peaks tulema, see on tegelikult juba ikkagi kooli asi. Ja õpetaja. Arengu- ja õppimiseksperdid, et õppima õppimine võiks ikkagi tulekoolist aga, aga see on ka keeruline teema. Et siin on palju sellist uut teavet, kogu aeg tuleb peale. Üks osa sellest on näiteks seotud motivatsiooniga seotud ka sellega, et mida lapsed üldse arvavad võimekuse arendatavusest mida nende õpetajad neile signaliseerivad või ka vanemad. Et, et seal on väga-väga-väga palju erinevaid komponente, mida võiks toetada täielikult võib-olla nüüd ma liialdan, et äkki neid ikkagi nii palju ei ole, et ma arvan, et, et, et on juba päris palju võimalik asju paremaks teha ka nende teadmistega, mis täna on. Et mida teadlased on öelnud, mis on mõistlik? Meil hakkabki aeg läbi saama, võtame hästi lühidalt kokku. Kui nüüd on laps peres selline noh, ütleme kolme aastani, mismoodi teda arendada vaikselt, rahulikult ja kuidas ta ise mõistlikuks selle juures kuni koolini välja, mis need võiks olla? Jah, paras väljakutse küsimus, et ma usun, et kõige olulisem oleks tasakaal ja selle lapse jälgimine, et kuidas ta läheb, et kindlasti. Ma arvan, et, et pingutamine ja, ja, ja mugavustsoonist välja nii-öelda selline bussimine kindlasti teatud määral on mõnusa vajalik seni kuni laps tunneb, et see on ka mõnus ja vajalik kindlasti igasuguse konkurentsi juurutamine ja selle rõhutamine, ärevuse tekitamine, kaotuse ja võidukeskkonda panemine, et see ilmselt on vähem mõistlik. Et see, see, see ei tee midagi tingimata head. Et selliste erinevate tegevustega aga veel, et ta saaks ikkagi teha asju, kus ta liigutab oma käsi jalgu ja kasutab oma mõistust ja mõtleb ja planeerib, võib-olla võiks olla väga-väga mõnus ja need tegevused on kindlasti erinevad. Aga iseküsimus, kas ta peab tegema neid kõiki ja nägu ka nägugi, aina vähem. Ühesõnaga sellest räägitakse, et vähem on meil igavesti sellist võimalust natukene ka noh, enda enda keskkonnas midagi selles mõttes nii-öelda tühjusest luua. Et hetke see võiks olla ja sellise täitsa sisustamata aja lasen lausa logeleda ja et, et võib olla, et noh, vaadata, et mis tuleb, kui sa ei anna talle pidevalt tegevust, et mis ta ise siis välja mõtleb, et, et kindlasti aja andmine võiks olla mõistlik ja loomulikult kogu see puhkamise teema, et, et me teeme väikelapseeas, jaga teismeeas magamine ääretult olulised. Et, et seda, seda ei tohi ära unustada, ta peab saama kindlasti magada, puhata. Ma olen kuulnud lastearstidelt sellist asja, et need lapsed, kes on palju õues, jooksevad, et nendel on silmanägemine parem neile sendini palju. Lühinägelik. Ma arvan, et õues olemise, et seoses minu Endo teise lemmikteemaga, mis on keskkonnateemad keskkonnapsühholoogia vaata õues olemise tähtsust sisemiselt üldse üle hinnata, sellest sellest natuke mõelda, et kuidas õues olemine tähendab eeldusel, et see ei ole päris kivisti asfaldist, tõu, et seeder arendabki väga palju kõiki neid funktsioone, millest me rääkisime Tähelepanu võimaldab süüvida erinevatesse asjadesse, võimaldab liikuda, mõtleb väljakutset, asjadele, mõelda, mängida igasuguste igasuguse mateeriaga. Et, et ma arvan, et jah, et ja pluss ka siis see, et see üldine füüsiline tervis ja ka nägemine selle osana saavad olla paremad. Väga meeldis, kui meie linnad oleks ehitatud nii, et seal oleks lastel, et lapsed saaksid seal üksinda õues olla. Nad on ehitatud nii, et nad enam ei saa õues olla kunagi. Aga Ma tänan saatesse tulemast, Grete Arro ja me jätkame teemaga juba järgmisel neljapäeval jälle lapsed ja, ja kuidas neid toetada ja kuhu suunas maailm liigub? Praegu ka ansambel pööriöö ning seejärel me juttu juba Jaanika Palmiga ja teemaks on pildiraamatud. See lapsepõlve ma ei me-le minna, sa. Kus sa õhtu. Koju kandis õlgade kus isa õhtu mind koju kandis õlgade Soome. Nii peksis lai poisipõnn, kui karjas käis maitsesuuni. Kui ei, siis vajus. Maitse nii hea. Kui ei tee, siis ainus. Nii meeles veel ka see mets seal kaar ja te ja juust, põetud lai mida me Mcene käes ja ta ei ja juust võetud, leib, vähekene käes ja täi käe suu Vaida huks pida kuulis kohe tuks. Me paat, tee veel ja sall. Log soos, minu paljas jalg. Me porti veel ja sa hiirelõksus minu Itaalia seal. On ta lendu läinud. Ta meelde jäi, sealt lamp, ma, kuuri muinasjutt, mul nutma lapsepõlve ma kui muinasjutt, mul meeneta, see, see, ma meelest minna, sa, kui sa õhtu meil juugati sõng. Minega. Mine lakk. Käes on laste ja noorte kultuuriaasta ning see oli laste ja noorte kultuuriaasta selline ava kõll, mis juhatab sisse järgmise intervjuu. Tartu stuudios peaks meil olema lastekirjandus. Jaanika Palm, tere. Tere. Olete täiesti olemas, tore, täitsa olemas. Meie tänane jututeema on pildiraamatud, kui me siin ennem rääkisime, kuidas laps areneb, mida tal on vaja, noh, siis tuli välja, et lauamänge oleks hea, kui ta saaks palju õues käia. Vanematega, rääkida lugusid, kuulata käelist tegevust, kõike, mis roll võiks olla pildi raamatutel laste arengus, kui olulised nad on? Pildiraamatut saavadki pakkuda seda tasakaalu päris väikestest lastest testis kuni kuni suuremate lasteni välja, sellepärast et tänapäeval enam ei ole ju pildiraamatuid ainult väikeste lasteraamatut, kus nad õpivad erinevaid objekte tundma või erinevaid tegevusi tundma. Et pigem ikkagi on pildi raamatut tänapäeval juba selliseid raamatut, mis pakuvad palju ka suurematele lastele ja, ja kindlasti ka täiskasvanutele. Võib-olla tootasid mõnede näited välja, no minule kui mul pildiraamat öeldes, mul tulevad esimesena meelde tibu muna, need on need päris papist esimesed pildiraamatud, mida sai närida ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis järgmine, kui te ütlete, täiskasvanud tulevad mulle meelde need Troonide mänge, saad värvida ja mis need kõik, igasugused erinevad on liblikaid ja niisugune, et tegeled teraapiline. Olla selliseid raamatuid, mis rohkem nagu pakuvad tegevust, et, et neid ma isegi silmas ei pidanud. Aga näiteks just käesoleval aastal ja möödunud aastal ilmunud päris päris mitu täiskasvanutele mõeldud pildiraamatut, et üks neist on soomlaste Lauri ja Jako ahaneni väike pasknäär näiteks see on väga põnev raamat, mis räägib siis ühest väikesest linnust, kes elab koos oma haige emaga ja, ja ema on loonud talle hästi turvalise keskkonna. On on ta justkui aheldanud sinna majja, et väikelinde ei satuks, satuks ohtlikku maailma ja ta ütlebki, et väikestel lindudel on, on väljas ohtlik. Ma kartsin sinu pärast. Ja väike lind elab, pasknäärid elab siis sellistes oludes ja ühel päeval ta loomulikult loomulikult küsib, et ema, mis seal akende taga on. Mille peale ema siis vastav, et miks sa üldse mõtled sellistest asjadest, kas sa mind üldse ei armasta. Aga loomulikult see lugu nagu lähed kuhugi edasi, et ma ma hea meelega ei räägiks, räägiks seda lõppu ära, mis seal tuleb, et hästi minimaalse tekstiga hästi jõuliste illustratsioonidega hästi mõtlemapanev raamat. Just lastevanematele ja võib-olla ka täiskasvanud inimestele. Ja teine põnev raamat, mis, mis ka sellistele suurematele lastele ja täiskasvanutele huvi pakub, on kindlasti itaallase kinobusati ja eesti illustraator Gerda märtensi ühistöös sündinud raamat, loomine, mis ilmus käesoleval aastal ja, ja mis kirjeldab siis maailma loomise protsessi sellisest põnevast ja humoorikas vaatepunktist, et võib-olla ka lastele esialgu on, on keerukam sellest aru saada, aga, aga miks mitte siis, kui nad juba ja suuremad on, võiksid need selle samamoodi kätte võtta. Ja samuti, et Teie tõite siin kibu ja munaga kindlasti teatud diagruppidele hästi sobivat sobivat teosed ja need on ka mõlemad sellised raamatud mida on hästi pikk kasutusaeg, siis selliseid põnevaid raamatuid on on tänapäeval hästi palju, et kui nüüd näiteks mulluse aasta kohta tuua näide, siis selliseid suurenenud pildi osatähtsusega raamatuid olid neil lasteraamatutest peaaegu pooled. Et pildi osatähtsust järjest suureneb ja tegelikkuses ega need lood ei ole selle võrra siis vähem tähtsad, et seal rohkem pikki on. Kas jälle võiksid minna koomiksid ja populaarsem näedan? Koomiksid loomulikult võivad siia alla minna ja on palju lapsi, kes just jõuavad lugemise juurde tänu koomiksitele neid ja loomulikult hästi erinevaid, eks ole, on selliseid lihtsakoelise mate lugudega ja, ja on selliste tõsisemate lugudega. Et kindlasti natukene vanematele lastele veel sobivad nad küll, aga täna võib-olla tahakski rohkem tõmmata tähelepanu siis siis just nendele päris pildi raamatutele kunstnike raamatutele. Eesti autoritest näiteks on hästi toredaid ja suure sügava sisuga pildiraamatuid loonud Piret raud. Ja tema raamatute puhul on nüüd põnev see, et need mõlemad pildiraamatuid, mis tal viimasel ajal ilmunud, on üks lööns ehk helihääl ja teine on Emili ja oi kui palju asju on mõlemad kõigepealt ilmunud hoopiski Prantsusmaal ja seejärel olles justkui tõlgitud eesti keelde. Et nende raamatutest siis selles käesolevale Roostal ilmunud raamatust röömphis ehk helihääles autor just rõhutab iseenese hääle või oma mina väljakujunemise tähtsust ja selles, et sa kujundajat küll ühest küljest omaenda mina välja, aga teisest küljest viska lubad teistel seal samavõrra tähtsatena kõrval eksisteerida. Ja Emili ja oi, kui palju asju räägib siis just sellisest asjade kultusest vaevlevas vaevlevas maailmast, et mida siis mida siis nende asjadega teha, mis ta endale kõik oled kokku muretsenud ja võib-olla võiks vahe vahel veidi vähem neid asju tähtsustada, et lugude kirjutamine, lugude rääkimine on selles suhtes nagu märksa edasi viivam tee. Aga kumba on lihtsam mõista, kas pildikeelt, kuhu sa võid ise kõik loob peaaegu Vene suurosas välja mõelda või siis ikkagi lihtsalt lugu, mis siis hiljem peas moodustab pildid. Ma ütleks, et nii ja naa, et kuidas kellelegi meeldib, peaasi, et, et seda raamatut vaadata, oleks tore, et ta paneks su fantaasia tööle. Ja et sa veedaksid seda aega tõhusalt ja mõnusalt. Hästi põnev on minu arust selles suhtes Germano Sulojaal patiine raamat, väike lind, seal raamat, mis, milles on hästi palju pilte ja hästi vähe teksti ja kuigi raamatu pealkiri on, on väike Lintsiste raamatuid tekstis sõna lind üldse enam ei kohta. Et me lihtsalt saame selliste tekstina, saame sellist üldistust ja filosoofilisi mõtteid. Ja lugu jookseb meil ainult pildis ühest väikesest linnust, kes jääb linnuparvest maha ja kuidas üks inimene aitab tal teistele järele jõuda. Et, et see pildi ja teksti suhe on alati alati hästi erinev ja ongi minu arust just põnev, kui nad omavahel natukene lahknevad. Et selles suhtes on hästi huvitav näiteks Indrek kohvi, Ulla Saare raamat ilusti. Et see räägib kahest lapsest leenist ja Oskarist ja neile väga meeldib kõik hästi ilusti teha, korralikult teha selleks, et ema oleks rõõmus ja rahul. Raamatu piltidelt me näeme siis seda erinevast, mida Ta mõistab korralikkuse all ja mida lapsed mõistavad korralikkuse all, et need omavahel nagu drastiliselt erinevad ja väga selgelt on kuidagi toodud selles raamatus just tänu kunstniku tööle välja siis see täiskasvanute maailma ja laste maailma vaheline erinevus ja kohati isegi eraldatus, et et pilt, et annab, kindlasti laseb tekstil paista teinekord teises varjundis, et see on, see on minu arust pildiraamatute puhul ka põnev. Aga Jaanika Palm, öelge kas on ka teada, et millised pildid meeldivad inimestele või lastele rohkem, kas siis ilusad või natukene abstraktsed või sellised kummalised või mis, nagu meeldib ja mis paneb vaatama ja mitu korda vaatama. Või siis detailirohked või kuidas seal? Et selle asjaga ongi, ongi kummaline, et eks inimese maitset saab ju arendada. Ja elu jooksul kindlasti inimestele meeldivad erinevad pildid ja erinevad kunstnikuga ajakirjad ja sellepärast ongi tore, et meil on hästi palju erinevate kunstnike erinevaid pildiraamatuid. Et on lapsi, kellele meeldib otsida just pisikesi-pisikesi detaile, erinevaid ja see teeb võib-olla raamatukasutus pikemaks, aga on ka selliseid lapsi, kellele just meeldivad näiteks mustvalged, hästi kindla joonega pildid, mida, millega ta saab siis ise nagu juurde kujutada ja erinevaid asju sinna sinna mõelda, neid kasvõi kasvõi raamatus värvida, kui ta vanemad on seda lubanud. Et ma ütleks, et see sõltub ikkagi inimeselt, aga täiskasvanu roll siin võikski olla siis, et et kui lapsele ainult ühte sorti pildid meeldivad, võib-olla pakkuda talle sinna juurde veel midagi muud ja ja temaga koos neid raamatuid vaadata ja ja õpetada tal just nagu neid erinevaid stiile ja erinevaid illustraatorid tundma pida. Ehk siis natukene peab nagu oskama ka pildiraamatut lugeda. Ma ei ütleks, et peab oskama. See siis ta, ma olen pannud tähele, et nad väga kiiresti vaatavate loevad raamatu läbi, nii et esimene kõik läbi, aga et suunata teda jälgima ja vaatama. Jah, just, et võib-olla see suunamise ja täiskasvanu roll on siin kindlasti olemas, et et paluda ja mitte ainult tal nimetada neid objekte, mis seal raamatus on toodud vaid, vaid ise selle juurde lugu rääkida, et et vaata, mis, mis siin on, kuidas sulle see tundub, mis mida ta võiks teha või kuhu ta võiks jõuda, et saab ju erinevaid selliseid laiemaid suunavaid küsimusi esitada, et kindlasti lapsele käigus palju õpita muutub tähelepanelikku maks edaspidi oskab juba paremini neid ka vaadata. Veldilt mõni soovitus, millist lasteraamatut, millises vanuses vaadata või, või mis on praegu sellised põnevamad, mida te välja tooksite, et mille järgi tasuks minna. Hästi vahvad lisaks nendele nimetatud juba Piret rauale, Indrek kohviraamatule on kindlasti Kertu Sillaste raamatud. Tema raamatut ei ole nii, mis laste ei perioodi vahvalt vahvalt käsitlevad või siis tema pannkoogi raamat või igaüks teeb isemoodi kunsti. Kõik hästi sellised toredad ja mitmetahulised ja, ja rohkete käsitlust tegevad või pakkuvad teosed siis taanlaste kimbu Psakesonilt ja Julie Volgilt tõlgitud raamat, lõvitüdruk. Mis on siis selline filosoofiline muinasjutt tütarlapsest, kes on samamoodi ennast eraldanud fantaasiamaailma ja, ja, ja ta on nagu kartus realistliku elu ees. Selline selline põnevam käsitlus ja, ja Marianne Tubuki Lõvi ja lind räägib siis üksteise hoidmisest külmal ajal vaatasin sama pidi, ühe raamatu veel nimetatakse. Martin Palts Haiti jänese kuld? Mis on, räägib jänesest, kes ära sureb, jätab päranduse maailma kõige kartlikumale loomale ja siis loomad omavahel võistlevad. Kesse kartlikum loom võiks olla, on, luumurd on? Esialgu võib olla küll, aga, aga lastele selliste Ekspressiivsete piltidega ja ja laste puhul ma olen aru saanud, et see surma teema ei ole ka sugugi nii traagiliselt, nemad seda seda ei võta, kui võib-olla meil on nagu kartus ja tahame nii kangesti selle eest kaitsta. Et, et ei ole nii hirmus raamat sugugi selge. Aitäh. Teele, Jaanika Palm ja head lugemist kõigile. Kitty. Pihtminega mine minema. Mina ka laste ja noorte kultuuriaasta 2017 vaatan mina KE. Minge siis lehele, mina KE tänaseks huvitaja saade läbi, tänan teid kuulamast, minu nimi Krista taime heatajad. Ikka kitarr, laps, kes tänases päevas ära ka ilma. Ja seda täiesti. Ma olin laps. Oli. Ja me. Vanemad mees elutargalt. BTA mees inimesi käpale. Fänne, kes muretunne peavalu parema Elutarkuse räägime, on loodud.