Tere taas kuulama rahvateenrite laupäevast saadet, kell tiksus täis 11 ja viis minutit ja täna teenivad siin vikerraadio stuudios vabast Heidit Kaio. Eesti ekspressist, Erkki Bahovski, Postimees ja mina olen saatejuht Aarne Rannamäe. Rahvusringhäälingutelevisiooni poole pealt. On meil rääkida igasuguseid asju, tegelikult täna ilmunud niisugune erakordne massiüritus milliste Eesti pole näinud? Mis ajast Balti ketist? Võin eksida? Et pidutsema tulla, avad külla staadionite ja lauluväljakute kaupa, aga ütleme, rehad ja labidad käes teiste toodetud saasta ära koristamas. See see nõuab ja kohe hoopis teistsugused rahvustunnet. Igal juhul minu jaoks suur üllatus. Tõepoolest, ligi 40000 inimest on ennast vabatahtlikuna ilma igasuguse kasu saamise eesmärgita kirja pannud ja, ja kui on kirja pandud, ma usun, et nad on täna ka juba väljas ja ja rehad ja labidad juba välguvad. Jah, me kindlasti kindlasti on rahvast palju väljas, aga mind huvitab selle selle selle, selle projekti juures ütleme rahvusküsimus ja ma loodan, et ma kellelegi liiga ei tee, aga, aga mind huvitaks väga selle selle seltskonna, nende rahvuskooslus, kes, kes välja läks. Et ma kuulasin enne enne seda seda rahvateenrite saadet ülekannet Narvast, kus seesama küsimus esitati reporteri poolt ja Narva poolt vastust vastust ei tulnud ja miks ma nii murelik või miks ma seda üldse seda küsimust tõstatanud on see, et, et käisin esimesel mail Harku metsas jalutamas, mis on meie kodu, kodukandi mets, kus, kus oli sellises ülevas meeleolus üks venekeelne noort kamp pidamas toredat piknikku. Ja kui ma läksin eile sellesse samasse kohta, siis päev hiljem see oli uskumatu laga, mis sinna oli maha jäetud, täiesti viinapudelid, plasttopsist, šašlõkki, karbid, kõik olid seal niimoodi ühtlase kihina, võib-olla sealt oleks saaks kokku kolm poekilekotitäit, mida oleks kerge minema viia, aga need olid sinna maha jäetud. Nii et kui ma eile läksin sinna, seal olid jälle ühed venekeelsed noored telkimas, siis, siis ma isegi tundsin kodanikutunnet ja vajadus neile öelda tähendab, prügi maha jätaks ja nad olid nagu solvunud, et. Ja muidugi me koristame ära, nii et võib-olla ma teen liiga siin selle ütleme, selle üldistuse tegemisel, aga, aga mind huvitaks jah, et kui palju see, kui palju selles interselles küsimuses siin on nagu integratsioon Nonii osa ka, et mina olen, et kui ma vaatan nagu meie hüpates pronksiöö juurde ja selle õppetundide juurde, siis siis meie valitsus on ju valinud hästi tagasihoidlikku taktika, et, et meil on vaba press, venekeelne press, vaba eestikeelne press on vaba. Kui on teemad, mis vajavad tõstatamist, siis lava pressise tõstatab, et ise ise reguleerub see see protsess, et, et mis on väga-väga nagu mõistetav reaalsele valitsusele, nagu meil on valitsusjuhile nagu meil on, aga, aga, aga kas see toimib, vot ma ei tea. Kui rääkida muidugi teise vaatenurga alt näiteks Keskerakonna vaatenurga alt, siis abapressi meil ei ole, et vabapressis, toidetakse materjalidega siis valitsuspartei poolt ja kes siis manipuleerib selle nõndanimetatud vabapressiga? Noh, see on levinud seisukoht siis Keskerakonna pooldajate seas. Aga ma tulen selle prügiprojekti juurde tagasi, et, et tõepoolest see projektil olla ilmselt mitu eesmärki. Ja Heidit mainis üht ehk siis noh, integratsioon või lõimumine, aga, aga noh, ikkagi peaksime lähtuma sellest põhieesmärgist. Maa puhtaks ja, ja see on ilmselt nagu kõige tähtsam küsimus, et kas kas lava siis lõpuks koristatakse ära ja viiakse kuhugi minema ja me saame siin näha sellist puhast maad või täitub see maa varsti uute laga hunnikutega ja väikesed kartused on õhus, et täitub, aga aga, aga võib-olla ei täitu ka, et võib-olla ikkagi see tulemus on nii nii hea ja, ja ka see, et tõesti 40000 inimest seda teeb, noh, nagu märkis kolleeg Postimehest Priit Rajalo, siis siis 40000 inimest, siis neil on ka omad tuttavad pereliikmed ja nii edasi ja nii edasi, et oleks ju väga kummaline, et ühes seltskonnas viibivad inimesed, kes käisid prügi koristamas ja teised, kes käisid prügista uuesti maha panemas, et võib-olla on seal mingi kaudne mõju ka ikkagi neile, kes, kes tavatsevad prügi kuhugi vaikselt ära viia. Nojah siin on niivõrd palju tahke, millest on, on räägitud ja vea muidugi nii optimistlik ei ole. Sest kui ma näen ikkagi sildi juures paljudes Eestimaakohtades, kus on silt Eesti ja, ja mõnikord ka vene keeles et prügi mahapanek rangelt keelatud ja just nimelt selle sildi alla on pandud hunnikute kaupa igasugust sodi see näitab ikka kõvasti seda, seda suhtumist, mis inimestel on, teine asi, on see ja vaadake Eesti inimeste üldist käitumist, ega, ega ei minda eriti noh ütlema, eks ole, noh vaadake, mis toimub, vahel ühistranspordis, kus mingisugune joodik kakerdab ja teisi solvab ja, ja peale vajub ja nii edasi noh, tõmbutakse pigem eemale, tähendab, see on nagu meie meie rahva genofondis või et jumala eest ei ole vaja mingisuguseid tülisid. On muidugi ka teiste äärmust, on, on õiendavaid selliseid vanamehi vanamutte, kes, kes alati ütlevad ka siis, kui ei ole põhjust öelda. Aga ma arvan, ma arvan küll, et, et see, see lootus, et nüüd me koristame kõik ilusti ära ja siis, et tühja koha peale seal, kus on juba väga ilus kus enne oli väga suur hunnik, nüüd enam ei ole, et sinna raskem maha panna asju. Vot ma ei usu nagu sellesse, et noh, kes ikka paneb maha ja kui, kui see on seotud, see, selle asja äraviimine on seotud ka veel mingisuguse rahaga. Mis maksab noh, ropult palju nagu näiteks ma ei tea, rehvide massiline äraviimine, eks ole. Rehve teatavasti oli vist kui üksteise otsa panna, siis 15 kilomeetrit, mis ulatub ju peaaegu stratosfääri väikses Eestis, et, et noh. Ma olen väga, väga pessimist, aga muidugi jah, lootus sureb viimasena. Ja ma nagu tegelikult jagan Aarne pessimismi, et, et iseenesest 40000 inimese väljatulek on kindlasti Eestis sõnum, et see kannab, kannab mingisugust sõnumit, et on olemas kriitiline mass inimesi, kelle jaoks on, on see laga nagu üle piiri läinud, aga aga tõsi on ka see, et, et see millegipärast lavastamise harjumus on olemas ja, ja ma olen ka üsna kindel, et see ei ole mitte mitte nii-öelda asotsiaal Sealsete ringkondade mure, vaid et noh, seesama Harku mets on minu kodu kodu all, mis on suur metsamassiiv, kus käivad inimesed tervisesporti, harrastama seal valgustatud rajad, sinna tulevad kokku ja Nõmme ja, ja Mustamäe inimesed autodega suisa, et et seda tervisesporti harrastada ja mis on siis seal kraavides ümber selle või selle metsa alla tarade ja, ja isostaaripudelid, need on tervisesporditegijad, kes ei ole kindlasti juhuslikku sorti inimesed. Et seal on juba mingisugune mõte juba, need on kusagil liikunud ja ma pean enda eest hoolitsema tervise eest hoolitsema edasi, aga, aga seal ei ole nagu mitte mingit tõrget, neid, neid joogipudeleid tee äärde maha mahloo. Pigem ma just nimelt asotsiaalid tavaliselt ei torbigi väga palju, et nendest jääb maha suhteliselt vähe prügi, et nad on küll inimesed, kes ise nagu prügi korjavad ja neid pudeliga kokku ajavad, aga Ma arvan, et asotsiaalid ei ole see põhiprobleem, põhiprobleem ongi see tavaline tarbija või isegi keskmisest jõukam tarbija kes jõuab tarbida, kellest jääb maha palju prügi ja, ja kes ei oska sellega midagi teha, et, et siin on, siin on see probleem noh mõtlen, et sellest saab nüüd lõpmatuseni rääkida, aga, aga üks selle probleemi tahk on ka see, et kuidas me tarbime ja kas me tarbime ikkagi noh, normaalselt või läbimõeldult, et noh, pahatihti inimloomuse tarbib ikkagi noh, suhteliselt ebaratsionaalselt me lihtsalt näeme midagi osta midagi sööme seda või joome seda või kasutame seda igapäevaelus, andmata endale pahatihti aru, et kas, kas me ikka seda väga vaja on. Ja niimoodi niimoodi need meie elupäevad õhtupoole veerevad. Aga praegu läheb meie majandusel noh, enam mitte nii hästi, eks ole, kui me tahaksime ja läheb võib-olla niimoodi paar aastakest või aasta vähemalt lubatakse sinna auku suvel või sügise paiku, aga tegelikult ju tarbimine kasvab kogu aeg ja ka palgad kasvavad. Ja mida rohkem me tarbime, seda rohkem on saasta ja statistika näitab ikka väga selgelt, et et keskmisel lääneeurooplasel on saasta kaheksa kuni üheksa korda rohkem kui kui Meil, nii annab koguda veel ja kui, kui ikkagi riik läbi omavalitsuste ikka midagi kardinaalset ette ei võta, siis me ikka oma oma isu sisse upume, mis sa mõtled selle all midagi kardinaalselt ette? Noh, selle üle võib arutleda tunde ja ma usun, et see vajaks väga-väga paljude spetsialistide niimoodi ühist ühist jõupingutust, et tead kokku panna, aga, aga tegelikult noh, probleemid on ju, on ju ikkagi riiklikul tasandil lahendamata. Mida sa mõtled, et prügikogumise prügi kogumine jah, ja see, millest ma ka eile nagu oma oma selles jutusaates kergelt vihjasin, et me oleme läinud nii-öelda euroopalike standardite peale millega, mille, mille, mille üle me siin neid sinuga ükskord nagu vaidlesime küll mitte väga tõsiselt, et, et kas sorteerimisjaam peab olema kodus või, või peab olema see kuskil mujal, eks ole, noh maailmas on ju, mitut teed, Indias on üks koht, see on ja Saksamaal pannakse varsti prügila kinni, sest et ei ole mõtet enam pidada, kõik sorteeritakse kodus ja kõik läheb taastuvkasutusse. Aga näiteks jänkide juures ei ole niimoodi, et nemad eraldavad ainult biojäätmed, isegi mitte paberit, vaid ja kõik toimub siis sorteerimisjaamades. No Eestis on tahetud ja, ja noh, meil on ka sundus, kuna me oleme Euroopa Liidu liikmed, eks ole. Me peame euroopalike standardite jälgima ja sellepärast tulidki need ämbrid meie kodudesse. Mis eramajas on ilmselt lihtsamini peetav, aga kuskil suure magala köögis mitte mitte nii väga, eks ole. Mis on viis ruutmeetrit suur ja, ja noh, eile meie Brüsseli korrespondent rääkis, et tal kulub vaata tunde kuus, selleks et prügi sorteerida. Et noh, et, et tahetakse üht ühest küljest teha nagu seda prügi sorteerimist ja prügikäitlemist odavamaks. Odavam protsessina aga sunnitakse inimesi seda tegema, võtmata arvesse, et kui mina tõesti pool tundi nädalas tegelen prügi sorteerimisega, no mis võib-olla ei olegi palju, aga see on ka aeg. Aga samas on see ka ju tegelikult surve tartlik tarbimisharjumustele, et kui see on tüütu, nagu neid sorteerida, siis, siis ma pigem eelistan selliseid asju, mida ma ei pea sorteerima, ehk siis vähem pakendeid ja rohkem ma ei tea. Rohkem lagunevat lagunevat kraam. No aga mis sa, kuidas sa saad elada ilma selleta, et sa ei osta pakendeid, näiteks? Minu puhul ei teki bioiad Neid, sest kõik on valmis tehtud, eks ole, kartul on juba poest ära kooritud, pane ainult potti, kui tahad, või jumal hoidku, osta päris valmis, kartulite, igat sorti on olemas. Aga, aga kõike, kõike muud pakendit ja kile ja kõik see üha üha suureneb. Liiga palju on, seda on täiesti selgelt liiga palju. Iga kord, kui sa lähed poodi, ostad aga kilekotti, eks ole, mille sa maksad poolteist krooni ja, ja mis võib olla tavalisele inimesele nagu üldse ei anna tunda. Aga, aga rämps on ikkagi. Just aga, aga see surve võikski olla, et seda pakendit on selgelt liiga palju. No võib-olla jah, see need harjumused on ka muutunud selles mõttes, et noh, nõukogude peale noh, kõik nii-öelda, mitte kõik, aga paljud asjad läksid nii-öelda taaskasutusse, moosipurgid esid aastast aastasse sinna lehti, moosi ka kilekotid, eks ole, kui need tulid, need olid haruldased asjad, aga neid ei visatud kohe ära, ühe kilekotiga käidi noh, ikka päris päris kaua ja nii edasi ja nii edasi, et igasugused poodi ikka mindi oma kilekoti. Nimelt jah, jah, jah. Et, et seda prügi sellisel määral tekkinud, aga praegu on tõesti nii, et, et on pakendid siis ega keegi seda hakka säilitama, aga läheb, teeb uue ringi poes ja saab jälle ma kilekotti ja ja, ja, ja, ja kõik hakkab otsast peale. Aga ma arvan, et see aktsioon täna võib-olla see ei tohiks jääda selliseks ühekordseks aktsiooniks. Me petame ennast sellise mõtlemisega, et koristasime täna ära ja siis maa saab puhtaks ja noh, rohkem ei peagi midagi tegema. Et vahest peaks tegema selliseid aktsioone veel, et ma ei oska nüüd öelda, et kas teda teha nüüd üleriigiliselt, aga võib-olla mingisuguste teatud objektide suhtes testinud rehvid näiteks või või, või midagi muud, et koguda inimesed kokku ja koristada siis aeg-ajalt neid. Sest kui see probleem on, siis tuleks sellega tegeleda. No fakt on muidugi see, et teist korda olgu see Rainer Nõlvaku ja tema meeskond karismaatilisus ja nende nii-öelda massidesse sütitamise võime nii suur kui tahes ega teisel korral enam kui sellist inimhulka kokku naljalt ei saa, sest et tegelikult on ju see on ju see sügavalt ebaõiglane. Ühed kaabakad reostavad ja teised tulevad ja siis vabast ajast omast vabast ajast koristama. No tore on, päike paistab, eks ole, hea küll inimesed väga palju ennast ei liiguta ka, saavad sõõmu värsket õhku, võib olla ja on, on hea olla ja ja seltskond on tore ja saavad töökaaslastega näiteks vabal ajal vestelda, mida nad muidu võib-olla ei tee töölaua taga. Aga, aga asja asja iva ja filosoofia on sügavalt ebaõiglane. Ja viskad selle sõnniku maha ja mina pean ta üles koristama. Laias laastus ta nii on. No aga siin ongi võib-olla see asja iva, et see ebaõiglus võib-olla siis sunnib ka neid inimesi järgmine kord sekkuma, nagu sa ütlesid, eks ole, et me eestlased väga ei sekku, vaatavad pealt, visatakse maha, bussis käitutakse halvasti, aga, aga nüüd kus tõesti see ebaõiglus selles mõttes on tulnud selgelt välja, siis tekib loomulik viha. Mina käisin koristamas ja sina nüüd tuled kallad siia jälle maha. Nojah, see nii-öelda panustamine naabrivalvele on üks, üks nii-öelda võtmeküsimusi tegelikult, mille, millele on ka nagu panustatud, et tõepoolest, et võiks hakata. Et ei valva mitte lihtsalt naabri kinnisvara ja vaata, kas seal õue peal kõik korras on vaid vaid tõesti ka, kes sinna prügikasti kõrvale maha paneb, kes metsa alla maha paneb ja siis me saame teada, kui suur peale kajab, rahvas Eesti on, eestlased on. Aga noh, jah, ei muidugi tähendab inimene peab olema selles mõttes ka sotsiaalselt aktiivne ta, et ta võtab seisukoha. Aga noh, kui sa oled üksinda vaene naisterahvas või, või ka kiduramat sorti mees ja kui sul mingisuguse seinakapp toob metsa alla, eks ole, oma oma sodi, siis naljalt ei lähe ütlema, eks ole. Noh, see asi nagu seda ka väärt, aga politsei kutsuda politsei ja kaitsepolitsei tuleb avalgus, bensulimiidid vähenevad ja riik tõmbab ka igalt poolt kokku, eks ole, et politsei tuleb sul 20 minuti pärast, siis on see seltsimees juba ammu ära läinud. Mina jälle mõtlen seda, et kui meil on olemas siin Eestis mingisugune seltskond, kes on nõus autole hääled sisse lööma selleks et oma prügi vedada kuhugi noh, mingite üsnagi pikkade kilomeeterite taha end autokumme ja, ja, ja muud sodi, et võib-olla võiks endale mingisugused kogumiskohad tekitada siiski, et kus on võimalus mingisugustel soodustingimustel kasvõi tasuta seda, seda, seda prügi ära anda. Et Meil on mõnikord enne valimisi õigupoolest üks korda, üks halb, enne valimisi oli selline aktsioon, kus linnaosa valitsus teie suure konteineri nagu keset küla, tooge oma praht, inimesed ärases muidugi nõme aedades vanalinnaosa, nagu see on, seal on uskumatut sodi, seal on vanu külmkappe ja muud staffi, mida ilmselt on ka sinnasamasse Harku metsa alla poetatud, sest vanu vanu telekaid ja külmkapp on seal näha. Ja see toimis ka täiesti, et sinna viidi sellist kola ära, aga muidugi viidi sinna ka lihtsalt oma olmeprügi uskumatul hulgal. Sellest umbes pool oli selline tavaline olmeprügi, mis on toodetud eile ja täna, mida inimesed rõõmuga ka sinna konteinerisse tarisid. Aga aga kui see näiteks iga kevad linnaosa linnaosa valitsusele ei saa olla mingi tohutu suur koorem, pigem on see nagu hea tahte avaldus. Aga mingil määral need keskused on olemas, noh, ütleme tõesti, olmeprügi jaoks ei ole, aga aga valav, külmkappi ja muu säärase saab ju ära tuua taaskasutuskeskusse, mis on tõesti eksisteerivad asjad ja. Meie aga võtame asja nii-öelda rohujuure tasandil või täiesti praktiliselt, eks ole, sina sul tekkis külmkapp meeter 80, kõrge noh, kuidas sa ütle mulle, kuidas sa teda viid, kuhugi kümnete kilomeetri kaugus kilomeetrite kaugusele. Mul on tunne, et metsa all on ju vaja kuidagi taridega, selge, ei võta ju sedagi. Küll noh, siis sõidan luuk üleval või, või leiab mingisuguse vahe, aga sa võid luuki üleval sõita ka taaskasutada. Kui see on nii kohutavalt kaugel, kui see kapp on suur, nagu mulle öeldi, seal vanaraua selles suures firmas, et tooge ise kohale. No hea küll, mina oleksin võinud põhimõtteliselt ka ka viia, eks ole, aga, aga mul on väike auto, mul ei ole autol konksu, mul ei ole järelkäru. No kuidas ma teda siis viin, eks ole? Lihtsam oleks, kui iga valla peal läks, oleks teada valla piires, eks ole, mingit numbrid, on olemas olemas politsei number, olemas kiirabinumber, kus alati helistada päästeteenistusse ja kui midagi juhtub, on Valga teised numbrid siitsat, selle numbrites ära viib, eks ole sul raua ja Siim Kiisler ajalehed kui sul näiteks on kogunenud neid kuskile kuuri alla paari tonni jagu, miks mitte või mingid pudelid või? Noh, muidugi võiks olla jah, et see on ju kõik materjal. Aga seda on aeg-ajalt tehtud, ma, ma isegi mäletan, et kunagi käis, aga see oli ka selline ühekordne aktsioon. Tuli teatada oma mingisugusest külmkapist ja siis tulid inimesed järele. Ära. Oligi ühekordne aktsioon, jah, aga, aga see vaat seda, seda ongi see, mida ma ütlen, et omavalitsused või, või riik, olgu see siis ükskõik mis põhjustel, kas mingite kartellikokkulepete pärast või sellepärast lihtsalt, et prügi on suur äri ja prügi ongi üks, üks suur maffia värk, eks ole, sest prügis käivad nagu me teame, tohutud tohutud rahad läbi mitte siis ainult Eestis, vaid, vaid vaid suuurt suurtes riikides on see ikka tõsine äri. Ja, ja lihtsalt viitsimatus, suutmatust tahtma Tartus midagi midagi paremaks teha, nagu ikkagi valla territooriumil suure bussipeatuse juures on, on juba teist nädalat vedeleb üle aja prügikasti ja kõik see saast pannakse sinna kõrvale ja on tekkimas väike prügimägi nagu vallaametnikud sõidavad mööda oma valda, eks ole, noh, nad näevad, no anna siis käsk ära viia, kui need pärast nagu rahaliselt klatime. Aga ei noh, vot vot need on need asjad, mis, ega, ega ei ole nii, et teeme ära, 2008 on, et mingi nõlvaku äri ja, ja siis 2009 tuleb siis tuleb 2010 ja siis niimoodi edasi, et ongi üks üks loll Nõlvak ja tema meeskond, kes siis viitsivad, rabeleb, koputab jah, teiste südametunnistusele, kuulge, teeme Eesti puhtaks ja, ja jäämegi seda tööd tegema. See on jumala õige selles mõttes, et see raha, mis on vaja prügi kogumiseks, ei ole omavalitsusele suur, võib-olla mingi 2000 krooni konteineri tellimiseks, mis on üksikisikule suur raha, et, et see raha kokku panna, aga mis, mis noh, valla eelarves ei tohiks tänapäeval küll enam mingit Tohutu traagika on loomulikult suur raha ja kui sa veel paned sinna otsa oma maamaksu, eks ole, mis sul käratis oli niisugune, et hinge kinni võrra töötaval inimesel eriti mitte, aga kui sul ikka natuke rohkem maad on seal kuskil nõmme kandis noh, ja, ja see maksan tõesti tuhanded ja kümned tuhanded kroonid ja siis sa pead hakkama veel prügi eest maksma tuhandeid kroone, siis on järgmine liigutus, on tõesti otsida mingi tugevam köisi. Eks ole, see maamaks on täiesti selgelt, on ühene sõnum maaomanikele Nõmmekatele, et kui te ei jaksa maksta, siis kolige siit minema, et see oli nüüd ütleme Keskerakonna poliitikas selge, selline paradi Tigma muutus, et et see ei ole enam toetus nagu nõrgematele, vaid see on sõnum. See on selgelt repressiivne poliitika, noh ma, ma kindlasti liialdan siin, aga noh, natuke meenutab mulle seda aega, kui Nõukogude võim kehtestas suured maksud talupidajatele pärast teist maailmasõda siin Eestis, et noh, lihtsalt sundida neid kolhoosi astuma, et noh, lihtsalt see oleks, see maks oli suunatud eraomandi vastu, seda maksu pidevalt tõsteti, sest talupidajad alguses jõudsid need maksta ja maksta, aga lihtsalt need maksed osteti lihtsalt nii kaua ei olnud muud võimalust enam tuli kolhoosi astuda, et noh, natuke natukene meenutab see, seda. Ma olen ka täiesti nõus, et seal on sellest selgelt on sellist depressiivsed moodust, et on teada, et on olemas nõmme ukse taga nii-öelda inimeste seltskond, kes tahavad sinna sisse kolida, seal on alati kruntidest, suurtest kruntidest on puudused, soovijate hulk on suurem ja mida need vanainimesed seal konutavad? Et ma arvan, et see on pooldade, mis te ütlesite ja teine pool on ikkagi see, et linna eelarve on ikka väga-väga pingeline ja ja kuna nõmmel noh, esiteks ei ole praeguse linnavalitsuse valijaid, ma arvan, et pärast seda maamaksutõstmiste annab neid seal lausa tikutulega otsida siis teine asi on see, et sealt võib ikkagi noh, nii-öelda augu täiteks võtta päris kopsakaid See on, linnaeelarves, pole häda midagi, pigem on see, et valimised tulevad järgmisel aastal, on, vajab palju pappi ja kohe, et, et siin on ikkagi valimised ukse ees, et kampaaniat on vaja vaja läbi viia linna rahadega. Mosotusin eile täius. Juhuslikult, aga mõningad asjad toimuvad tõesti juhuslikult internetis surfates, ma, ma nägin pikki artikleid sellest ja see oli alles 98. aastal. Ehk siis täpselt 10 aastat tagasi, kus täiesti siiralt ja konkreetselt räägiti, et nõmme kohe-kohe saab omaette linnaks. Jajah, oli jah, vilja Savisaar juhtis seda. Kes siis oli nõmmel võimule? Jah, et, et nõmme elab hästi, son, jõukas, jõukas linnaosa, seal on maksuvõimelised inimesed üldse nõmmel pole mingisugust Tallinnat vaja, et saame iseseisvaks, noh ma arvan, et peaks siis need inimesed seal algatama uue uue kampaania uuesti selle asja ette võtnud, miski, miski pole võimatu. Muuseas, kui nõmme saaks iseseisvaks linnaks, siis vähemalt 98. aasta andmetel oleks Eestis suuruselt kuues linn sinna pama oma mingisuguse peaaegu 40000. Ja see on lennukas mõte, aga, aga ma juhiksin tähelepanu sellele, missugune surve on viimsile, et Viimsi ühineks Tallinna, aga et see on Eesti kõige rikkam omavalitsus, kus on selgelt maksutulud kõige suuremad ja Tallinn väga ihub hammast viimsi, viimsi enda osaks saamisel. Üks suuremaid survemeetodeid on olnud minu meelest see, et sinna ehitada korralikke teid välja, et Tallinna ütleb, need pole meie asi, kes sinnapoole sõita tahab, et istuge oma ummikutes, niikaua kui tahate, mis on väga hea survemeetod, ühinege, siis teeme siit igasugused sillad ja, ja, ja suured, laiade teede menovias. Te ei usu, vaadates Tallinna teede olukorda, siis mina seda hästi ei usu, et Tallinn oleks võimeline üldse mingisuguseid teid süsteemselt välja. Ma arvan, et järgmisel aastal me näeme enne valimisi, me näeme, kuidas võetakse laenu ja mismoodi maamaks pannakse teedesse, me näeme, mis muide. Jah, aga, aga, aga noh, kogu selle maamaksukampaaniaga on ja Tallinn on andnud tõesti igasugustele ümberkaudsetele omavalitsustele selge sõnumi. Ärge ühinege Tallinnaga absoluutselt. Selge ja võib anda uue, nii-öelda tõuke ka Nõmme sugustele, kuigi Nõmme on tõesti vist ainus, mis võiks nagu eraldada. Teised nagu ei, ei ole, aga info infrastruktuuri ja kõige muu poolest võiks täiesti vabalt eesti ela võimeline ära tegema ja oleks ka üks ilus roheline linn juures ja ja Tallinna terrorismist prii. Teine asi on alkohol, eks ole, noh, sellest on nii õudsalt palju jahutud, et ei viitsigi enam nagu suud kulutada, aga õnneks volbriöö möödus rahulikult ja minu teada ei olnud ühtegi laipa nii-öelda selle viinakuradi pärast ja, ja noh, kui mõned roolist maha võeti, see selleks, aga. Kusjuures seda imelikum möödub rahulikult, eks ole, aga, aga kusagil on mingisugune linna linn, mis, mis süsteem või kes süsteerid, sa pead, siin elab 500000 inimest, 400000 inimest on 34 korrarikkumist ja nüüd sellepärast võtta selliseid massiaktsioone. Mõnel alal suhteliselt rahulikult läks ka see nii-öelda kella kahene kaupluste piinalettide sulgemise kampaania, et noh, inimesed on juba aasta-paariga harjunud, et tuleb tööaja luuletama, suured varud on kodus, et jätab, jätab nagu külmaks ja, ja loomulikult kui kodus on, siis, siis tuleb see ka kõrist alla kallata. Vabadel päevadel, nii et noh, see on see tegelik tegelik saavutus. Kas me tahame rääkida veel midagi prahist? Igal juhul, me soovime kõigile palju jõudu ja arvatavasti tänase see tööpäev, mis oli planeeritud korraldes, ku toimkond nal nelja tunni sõna tõenäoliselt venib, venib palju pikemaks ja, ja tore on, et kõik saaks nagu puhtaks. Pärast seda saadetki, sõidan kohe siit linnast välja ja vaatan, mis, mis, mis tegelikult toimub, kas, kas on need tohutud rehvihunnikud, vist minugi suvila suhteliselt lähedal on ära koristatud. Välismaalt, või õigemini sellist välispoliitikat ka Eesti välispoliitikat oli sel nädalal palju. Eesti hingas siin sees suhteliselt rahulikult, oli, oli niisugune. Vabavabam nädal, esimene mai oli riigipüha, teine oli paljudes asutustes tehtud vabaks, nii et kokkuvõttes on täna juba kolmas vaba päev, nii et ilm on ilus ja saab, saab kõike perekonnaringis ette võtta, aga majandusminister käis meil Jordaanias, mis on niisugune? Noh, ütleme Eesti vaata et esiinvesteering, mis praegu välismaal ja nii võib seda vist nimetada küll oma oma idee lennukuse suhtes igal juhul, kui me veel rahast ei räägi. Nii jah. No see veel väga konkreetseks ei ole ju saanud, et, et minu jaoks on see küll seisus, et noh, näis, et näis, mis seal siis tulema hakkab, et kui kui see tõesti tõeks läheb, mida siis mida siis klähvivad? Et me oleme näinud neid eesti ponnistusi välismaal igasuguseid ja ja noh, kõik tõepoolest, kui me räägime energiast, siis lähim näide on ilmselt leedu, eks ole, et kui siis ka Eesti Energia proovis saada jalga ukse vahele ja Leedus ja ja see väga hästi õnnestunud, noh, meil on ka ühine projekt Ignaliinas ja me ikkagi täpselt ei tea, mis sellest saab, et et see kõik sunnib ettevaatusele, noh, loomulikult on igal maal asjaolud muutuvad ja, ja võib-olla Jordaania on tõesti selline kullaauk, aga aga seal on ju ikkagi jäänud ebaselgeks, missugust tehnoloogiat siis täpselt kasutatakse, et sünteetilist naftat toota ja, ja noh, selget vastust ju ei ole, et me üritame saada sinna eksklusiivõigus seda, seda, seda teha, seda, seda põlevkivi sünteesida. Aga täpset tehnoloogiat ei ole, vähemalt niipalju kui ajalehest võib lugeda. Aga, aga kui nüüd rääkida vandenõuteooriatest või natuke tulevikku vaadata, siis võib-olla on, on see seotud ka sellega, et saada üldse jalg ukse vahel Lähis-Idas, et, et noh, Lähis-Ida regiooni ja meie hästi tunne Jordaania põlevkivi on selline suurepärane ettekääne, et seal üldse jalg maha saada, hakata seal ringi vaatama ja miks mitte siis ka edaspidi kuskile laieneda. Selles mõttes, et põlevkivitehnoloogiat, eestlased tunnevad veel, kes siis veel neli oleks mõtet üldse sinu noh, näiteks naftast sinna selles vallas minna konkureerima, sest seal on maailma tippfirmad, on kõik esindatud selles regioonis ja kes on naftapuurimise, töötlemise ja transpordiga tegelenud aastakümneid. Seal ei oleks meil mitte midagi teha, aga põlevkivi osas küll ja noh, selles mõttes on see loogiline samme. Ja see loogiline samm on nüüd ma tuletan meelde, aega võtnud täpselt 15 aastat, ma käisin president Lennart Meriga 93. aastal kaasas riigivisiidil Jordaanias, visiit oli pikem ja laiem ja aga muuhulgas ka Jordaanias. Ja siis räägiti tegelikult jutt pöörlebki ainult nagu põlevkivi ümber, sest jordaanlased olid, olid hirmsasti huvitatud. Loomulikult nad teadsid, enne oli ka vastav eeltöö tehtud. Et Eesti on nii-öelda põlevkivimaa. Meil on rikkalikud kogemused juba nõukogude ajast ja, ja me, me elame ja hingame nagu põlevkivist, et see on meie põhiline ressurss, millega valguste soojust saada. Ja, aga aga noh, siis vahepealse soikus siis räägiti igasugustest muudest äridest, kaasa arvatud seal mingi mööbliasjadest ja, ja kõigest muust seal oli nagu ikka Meril kombeks oli. Õigemini meri algataski selle, et võttis suure ärimeeste delegatsiooni kaasa. Räägiti transiidist ja juba tollal Tallinna sadama kasutamisest, aga, aga muuhulgas ääri-veeri ka põlevkivist sisse soikus. Ja nüüd siis tuli täiesti ootamatult välja, noh, kellelt midagi saab vastu olla. See põlevkivi on neil kehvakene, ütleme seda on palju, aga ta on kehvakene selles mõttes, et sealt ei tule nagu õli Jaan väävlirikas ja seda ei saa kasutada nii-öelda nii nagu Eesti Eesti põlevkiviõli kasutatakse ja siis hakatakse vist nagu ma aru saan tegema sünteetilist naftat. No ütleme, et kui Eesti Energial läheb hästi, siis, siis annab see meile teeme sellise väga utreeritud niimoodi tõmbepunktist A punkti B tähendab meile niisuguse lootuse, et meie energiahinnad nii kohutavalt ei ei tõuse, eks ole, et Eesti Energial on, on ka muid nii-öelda võimalusi, kuidas oma oma eelarvet nii ilusti kasumis hoida, et, et ei pea oma rahva taskusse ronima kohe. Aga järsku te seletate, seletate mulle seda, ma olen ka mõelnud selle taustal seda, et kui seal on põhimõtteliselt me lähme lähvad lihtsalt naftaväljade keskele nagu põlevkivi põlevkivis uskima, et, et mis see, mis see nagu noh, mis on nagu see point selles. Point on selles, et Jordaania on vaene riik kuigi väga sümpaatne kuningriik, aga, aga ja väga-väga sümpaatset inimestega. Aga põhimõtteliselt maavaravabariik ja põlevkivi on põhiline maavara, mis neil on ja, ja et nad ei peaks ise ka kallist naftat sisse ostma ja sõltuma, eks ole, naaberriikidest ja sealsest nii-öelda turbolents, sest poliitilisest olukorrast vaid on täiesti maa sees kasutamata varad, mida nad saaksid siis oma energia tootmise kasutada, see ongi see point. Jah, ja see, see noh, sõltuvus naftast on andnud Jordaania on pannud Jordaania sõltuma ka teistest araabia riikidest, et Jordaania on natuke keeruline olukord, et Jordaania on üks väheseid riike, Egiptus on teine riik, kellel on rahuleping Iisraeliga. Teisest küljest on tõesti see, et sõltuvus araabia riikidest ei ole Jordaania andnud võimalust väga iseseisvalt poliitikat ajada. Ja noh, tõesti, kui see põlevkivivõimalus oleks, siis noh, ma arvan, Jordaania see võimaluseda ajada oma iseseisvat poliitikat tõuseksid ja noh, muidugi tõesti see, see kodustele tarbijatele tuleks ka ilmselt kasuks. Aga, aga Need on kõik sellised kui peal, et, et kui läheb, nii, et kui me ju ei tea ikkagi, kui kalliks see protseduur osutub lõppude lõpuks, kui see sünteetilise naftatootmine osutub äkigi kohutavalt kalliks, siis ei ole ju sellest suurt midagi kasu, et noh, Eesti Energia probleem on ilmselt ka selles, et isegi kui suudetakse seda teha mida nad tahavad teha. Aga kui see otseselt osutub liiga kalliks, siis ei ole sellel omakorda mõtet. Mul on veel üks üks küsimus, mida ta võib olla nõus seletama mulle, et, et kui Eestil on suhteliselt suur surve Euroopa liidu poolt põlevkivi tootmisele just keskkonnakahjulikkuse või keskkonnamõjude suhtes Jordonale loomulikult ei saa Euroopa liit survet avaldada, aga me räägime siin ju mingisugust 10 aasta perspektiivist, kus, kus need ütleme, survemehhanismide maailma sellele põlevkivi tootmisele võivad ju suureneda, et, et seal on No Lähis-Itta need ei ulatu, see on, see on päris selge, et seal võib kasvõi autokummide põletamisest nende energiat toota, et see see ei anna, see ei ole seal tähtis. Praegu on jutt, ei ole mitte 10-st aastast, vaid vaid kolmest lepingu järgi, siis on Eesti Energial ainuõiguse arendada projekti ja ja kolm aastat on siis ette nähtud läbi viia uuringud ja teha vajalikud ettevalmistused, et siis 900 Megane jõujaam võiks hakata kerkima nii, et et see on päris käegakatsutavas kauguses. Poliitilised probleemid on, on tegelikult hoopis mujal, jah, nagu Erkki ütles, Jordaania on, on üks üks nendest riikidest, kes on sõlminud rahulepingu ja ja see külm rahu ka peab, eks ole. Aga sellega on ta sattunud ka väga paljude araablaste surve alla. Mida siis veel omakorda survestab see, et kolm viiendikku Jordaania elanikkonnast palestiinlased. Mis tähendab seda, et, et rahutused, mis on aega Jordaanias puhkenud, on, on, on selgelt niisuguse noh, teistsuguse värvinguga ja sealsetele palestiinlastele muidugi ei meeldi see, et Jordaania kuningas, nii praegune kui ka tema isa kadunuke on Iisraeliga teinud selliseid salaleppeid ja salakohtumisi pidanud ja, ja niimoodi nii edasi, et et see olukord on väga-väga niisugune plahvatusohtlik kogu aeg ja noh, energeetiline sõltumatus kindlasti tugevdab kuningavõimu ja kui ta annab ka meie meie kaukasse meie firma kaukasse mõnusa kopika juurde, siis see on ju ainult teretulnud. Iisraeli peaminister. Olmert just oli eelmisel nädalal Jordaania pealinna sammaanis ja, ja räägite rahusti, et noh, see, see Jordaania probleem on ka tõesti nagu Aarne ütles, juba on see suur Palestiina probleem, et 67. aasta sõja tulemusel paljud palestiinlased pidid põgenema juurde Estoniasse. Ja Jordaania valitseva kuningadünastia probleem on olnud selles, et ta on pidanud võitlema väga palju ka sisejõududega, et just need terroristlikud organisatsioonid ei ohusta mitte ainult siis Iisraeli poliitikat Iisraeli inimese, vaid need võivad ohustada ka Jordaania režiimi. Jordaania kuningakoda, Vi, Jordaania valitsev võim kõigub alati ja peale, et see on selline alati nii-öelda tasakaaluakt, nagu, nagu ma otse inglise keeles tõlgin, et et kuidas, kuidas seda teha ja noh, kindlasti selline välisinvesteering Eesti Energia poolt ja tõesti oma varude kasutamine, see aitaks kindlasti tugevdada ka kuningakoja positsiooni. No absoluutselt, sest Hašemiitide hõim, kes Jordaanias on juba aastakümneid võimul tundis ennast päris pikal perioodil väga hästi, väga kindlalt ja riigis oli teatud stabiilsus, aga aga Lähis-Ida sõjad 67 73 82 ja niisugused muud väiksemad konfliktid on, on viinud selleni, et riigi elanikkonna, see demograafiline situatsioon on oluliselt muutunud ja palestiinlased on, on seal ülekaalus ja ja sellise rahvana, keda, keda tegelikult keegi ei taha, on kergesti manipuleeritavad. Ja korda viimati väga tõsiselt sõitis Jordaania kuningavõim Palestiinast kile tankidega seitsme kolmandal aastal, kui Arafat ähvardas otseselt riigipöördega riigis, nii et nii et see on selline väga, väga ärev piirkondades. Nad tulid Erki just äsja Iisraelist, et see, see riik tähistab kohe oma kuuekümnendat juubelit meie kalendri järgi 14. mail, aga, aga nende kalender liigub nii, et et see on vähe, teises, teisel ajal. Ja noh, meil 14. mail ja just Jordaaniat puudutab see, et tegelikult tähistatakse ka Jeruusalemma ühendamist ühendamise neljakümnendat aastapäeva 67. aastal sõja tulemusena, Iisrael sai just juurde taanialt tagasi Ida-Jeruusalemma ja ja hakkas taastama ja meil oli võimalus ka oma silmaga seda näha. Mitmeid juudi sünagooge, mis olid enne olnud moslemite käes ja mis olid lihtsalt õhku lastud. Et tõesti sinna juurde lisada Iisraeli-aastapäev siis Tseetseed geimid saavad juurde ainult uusi tahke. Aga noh, kui, kui hakata üldse Lähis-Ida rahust rääkima, siis ma arvan, et meil läheks vaja vähemalt kolme saadet, et midagigi jõuaks. Ei, seda küll seda küll maist kõrvalepõikena, et kas midagi nii uut torkas sulle silma solitist esimest korda seal. Nojah, ja seetõttu ongi mul raske öelda, et kas seal oli midagi uut sest selliseid järeldusi teha, siis peaksin ma seal olema käinud mitu korda, aga noh, igasuguseid huvitavaid asju muidugi oli, et et mis silma torkas, oli muidugi see, et Iisraeli ühiskond on ikkagi väga-väga militariseeritud. Et võtab alati all jah, et siis tavaline on see, et sa istud bussis kõrval sõduritega, jaga naissõduritega, kes kannavad kaasas Omaati suruvad oma automaadipärasool jalgade vahel ei sõida, tõus oli. Aga aga ma olen käinud ka Jordaanias Ma ja, ja ma võin öelda, et ega, ega seal on ka seal on ka ikkagi väga militariseeritud ühiskond on täiesti tavaline praktika, et sõidul punktist A punkti B see peab läbima mitu kontrollpunkti ja sõdurid peatavad sind kinni ja sa pead aru andma, et kuhu sa lähed ja ja mida sa teed, nii et noh, see, see olukord selles piirkonnas on pingeline ja annaks jumal, et ainult Eesti Energial õnnestuks need investeeringud rahulikult teostada. Jah, tulles tagasi selle energiajulgeoleku juurde, siis Leenu president käis siin äsja 80 aastane Valdas Adamkus, kes on endiselt särav ja karismaatiline poliitik ja tundub, et leedulased ei tahagi lasteaeda lahti, et riigipea ametikohast, et üha uuesti valitakse tagasi ja vaene mees peab seda seda koormat kandma vaatamata oma oma oma soliidsele, eale. Aga tema visiidi põhisõnum oli ka täiesti selge, see oli Ignaliinas, oli koostöös, oli Eesti, Läti, Leedu energeetikaalane koostöö, energiajulgeolek, sest et tegelikult vaadates objektiivselt asjadele otsa, ega Leedul on ikka vesi ahjus Ja, ja noh, tõesti kui me räägime sellest koostööst, siis Leedu on andnud ja ka väga vastakaid signaale, et Leedu on sinna koostöösse tõmmanud Poola, ilma et vähemalt avalikult oleks konsulteeritud enne Eesti ja Lätiga. Ja, ja noh, Leedu parlament on ka võtnud vastu vastava seaduse Ignalina kohta, ilma et oleks üldse nõu peetud Eesti ja Lätiga ja Leeduga ajakirjandus on kirjutanud ka igasugustest inetutest tehingutest seoses Ignalina tuumajaamaga, kus Ignalina projekti eest vastavad mitmed ametnikud on olnud korrumpeerunud ja see kõik on andnud Eestile noh, väga väga selliseid ebakindlaid signaale omale, noh ja, ja ei ole ka juhus, et Eesti on siis katsunud pinda saldeerida Soomes ajanud asja siis Soome tuumajaamadega täiesti mõistetav vastukäik, sest kui üks partner annab noh, nii vastakaid signaale, siis, siis tuleb anda kasvõi selline poliitiline signaal, et meil on ka teisi võimalusi. Ja kui Leedu president nüüd ikkagi tahab nagu anda selget signaali, siis tõepoolest, et Leedu leedulased on ilmselt mõistnud ega muud võimalust ei ole, et see tuleb ära teha, et, et ei saa lõpmatuseni mänginud. Vastavalt Leedu ja Euroopa Liidu, Leedu Euroopa Liitu astumise liitumislepingule ju peab Ignalina viimane reaktor olema suletud 2009. aastal. Üks tuntud akadeemik ütles mulle otse ükskord, et Leedu majandus Beud lakkab olemast 2009. aastal, mis, mis edasi saab seda asja nii õudselt kaua venitatud ja on tõesti tehtud, neid inetuid tehingud on olnud igasugust, ka üsna sellist mitte vaenuliku, aga ütleme väga ärritunud retoorikat sel teemal. Ja ega Eesti elekter umbes samamoodi vastanud, et noh, ega seepärast mul tuli üsna üllatusena, et meie peaminister ütles kohtumisel tankusega, et et Eesti tahab väga tuumajaama projektiga edasi minna. Eesti on andnud ka väga vastakaid signaale pärast seda nii-öelda Poola kaasamist sinna sinna projekti, nii et. Kusjuures ma saan aru, et, et Eesti energia on teinud ütleme, katse või ta on teinud reaalsed sammud, et müüa oma elektrit nii Läti kui Leedu ja tegelikult seal on olnud üsna tugev sisesisemine, vastuolu või nad ei ole saanud nagu väga-väga edukalt kummagile turule turule minna Eesti energia. Nii et, et, et seal nagu ei oodata neid avali süli, võiks öelda. Et Eestil ei ole nüüd nii kiire kui kui Leedul, aga ega meil ka siin ei ole aega oodata ja, ja noh, lõpuks peab olema see asi ära otsustatud, seda, seda kummalisem on need, et ei üheski riigis ei Leedus, Lätis ega Eestis ei ole tegelikult rahva hulgas avalikkuses olulist vastuseisu tuumaenergeetikale, ehk mida, mida me näeme teistes või mõnes teises Euroopa Euroopa riigis, kus tuumajaketist loobutud ja ja, või, või hakatakse kohe loobuma. See pole minu meelest piisavalt piisavalt nagu käegakatsutavaks muutunud, et siin kindlasti tuleb hästi suured vastuse jõudis selle asukoha suhtes, et need, ütleme, need kogukonna vastuseisus on kindlasti saavad olema väga otsustava suurusega. No ma arvan, et üks põhjus ikkagi, miks Eesti ja Leedu avalikkuse seas ei ole suurt vastuseisu tuumaenergiale, on ikkagi Venemaa julgeoleku oht, et et kõik see, mida Venemaa teeb energia vallas. Ja ka muidu, kui me vaatame kas või Venemaa tegevust Gruusias, noh eriti Abhaasias, siis siis jäta meile väga palju päevade valguses. Ja, ja noh, paar nädalat tagasi oli mul väike vestlus Hollandi välispoliitika instituudis ja, ja seal oli tegelikult terane tähelepanek, et, et Ida-Euroopa riigid on tegelikult suure dilemma ees. Poliitnõuab keskkonnasõbraliku energiapoliitikat ehk teiste sõnadega kasutada selliseid energiavahendeid, mis. Ma tahaks väga palju ümbruskonda või keskkonda ja noh, gaas on kindlasti üks neist, see on põhjus, miks Lääne-Euroopa riigid tahavad kasutada gaasi kaasa, on keskkonnasõbralik, ei saasta palju. Kivisüsi seevastu on väga-väga keskkonnavaenulik ja see on ka põhjus, miks Vene gaasitarbimist tervitatakse, miks avalikkuse hulgas ei ole suuri vastuseisu Vene gaasile. Ka Ida-Euroopas on teisiti, ida Ida-Euroopa sõltub just seal väga palju siis sellisest keskkonnavaenulikust energiast meie põlevkivist Poola ja Rumeenia rohkem kivisöest. Ja, ja, ja lisaks oleks ainult tervitatav Euroopa Liidu standardite järgi, kui nad saaksid kasutada gaasi, gaasi nad ei taha kasutada, sest see seab nad sõltuvusse Venemaast. Ja meie oleme 100 protsenti sõltuvuses Venemaast ja kõik kõik see, mis meid seob Venemaaga, see ei ole jälle noh, julgeolekupoliitiliselt väga teretulnud. Sama Leedus kui, kui nüüd hiinalinna kinni pannakse, praegu iga linna annab 70 protsenti, kui ma õigesti mäletan, kogu Leedu energeetika energiavajadusest, aga, aga, aga kui see, kui see ära kaob, siis on, see on puhas, puhas vuuk ja, ja siis siis on Vene gaas ainukene Kusjuures mina ei, peaaegu ainuke kipuks hõiskama nagu selle eestlaste poolehoiu suhtes tuumaenergiale või, või ütleme vastuseisu puudumise suhtes, mul on tunne, et see signaal. Mul ei ole siiski avalikkuseni jõudnud, et kui mingisugune ringkond teab seda, et me ühel hetkel peame selle otsuse tegema ja, ja, ja see on lähiaastate küsimus, siis ma olen päris kindel, et väga lai eestlaste seltskond ei ei adu selle, et seda, et see probleem on ukse ees Nojah, siin siin saab hakata mängima igasuguseid mänge, eks ole, et noh loomulikult oleks ka Venemaa huvides, kui, kui see vastuseis Eestis tekiks järelikult tuleks töötada selle nimel, et seevastu siis tekiks ja, ja ärgitada mingitatud gruppe Eestis tekitama seda vastuseisu ja tõepoolest Heidit, sa mainisid täiesti õigesti, et paljud kohalikud omavalitsused tõmbaksid täiesti turri kuuldes, et nende territooriumile tuleks tuumajaam, noh, kui siin ei suudeta isegi pallisi korraldada enam gruusia kaevandati kruusa kaevandada. Või nad ei saa kuskilt mingit muud präänikut, mis selle nii-öelda negatiivse poole üle kaalub. Siis siis noh, siis on täiesti selge, et tuumajaamast on Noh, täiesti mõttetu rääkida. Seda enam, et eestlastel on siiski legend, Tšernobõlist on on väga elav, et nendest kahjudest, mis ainukese sellele nendele ümbritsevatele küladele Tšernobõl kaasa tõi, et see on see on nagu pigem teada kui, kui see, et kui ohutu võib see tehnika olla tänapäeval, et seda nüüd ütleme laiem eestlaste seltskond kindlasti ei tea. Noh, eks vaatame, igasuguseid valimised tulevad ja rohelised on ju praegu ka meil parlamendis ja, ja kui need nii-öelda nende pärusteemad tulevad avalikkuses ühiskonnas päevavalgele ja muutuvad väga aktuaalseks, siis vaatame, kuidas see nagu nende populaarsusele mõjub, kuigi asjatundjad teadjamehed selles vallas ütlevad, et ega meil tuumaenergeetikale alternatiivi ei ole, et taastuvenergia on, on tore asi, aga, aga noh, see lihtsalt ei kata meie vajadusi, et me võime neid tuuleparke rajada kui palju tahes. Aga me olime, me lihtsalt ei saa esiteks natukene kallid, et nii-öelda massiliselt neid rajada ja teine asi on see, et et sealt ei saa kogu vajadust kätte. Nii et et ongi võimalikult rohkem kaableid igas suunas sellest väga palju räägitud ja, ja võib-olla ongi Ignalina ainukene, mis, mis tegelikult nüüd meid nagu vee peal hoiab. Kusjuures mul on tunne, et eestimaalased ei adu ka seda elektritarbimise väärtus noh, et nagu see on tarbimine nagu iga teinegi me meil ei ole toimunud, nagu me praegu on prügikoristusaktsioon, kus, kus inimesed on väga teadlikud sellest, et kui kaua laguneb, ma ei tea, lagunevad beebimähkmed või kui kaua lagunevad McDonaldsi võileivakarbid, aga ka seda, mismoodi elektri tootmine käib, et seda, seda nagu väga ei aduta, et kas, kas plasmateler kasutab rohkem elektrit või vähem või see, see ei ole meil praegu ju arutelu teemas. Ka öelda, kuule ma julgeksin seal isegi vastu vaielda, ma olen ju poes küllalt näinud, kuidas pered tulevad endale mingisugust uut kodumasinat osta ja ostma ja ja noh enamusel nendel riba peal, eks ole, A-energiasäästlikkus ja ikka ikka ma olen kuulnud juttu, et kuule, see on nagu ei või C-klassi masinat võtame A või B. Võib-olla see on selline eestlastest Mobism, et mul läheb ikka kõige parem olema, et ma ei ole, mina ei ole sellesse teadlikkuses küll küll väga veendunud. Nojah, ei oska öelda, aga, aga ütleme no ütleme, et väga paljud Eesti kodud ikkagi köetakse praegu odava gaasiga mis on siiamaani odav, kui need gaasile tõesti nagu siin viimased uudised räägivad, surutakse otsa 40 protsenti ja enamgi veel ja ta enam ei ole odav gaas, et siis, siis hakkab mõtlemine kindlasti tööle ka teises suunas. Ütleme, et ma enne ootaks, enne kui see, kui see tuumajaama jutt lahti läheb, ootaks selliseid uuringuid, nagu need on Inglismaal tehtud, et juhul, kui kõik pered hakkavad kasutama plasmatelereid, siis suureneb riigi energiavajadus kolm korda siis arusaama, et ahah, mul oli plaanis küll järgmisel aastal osta uus puust lasmadele ja kui kõik hakkavad kasutama ka veel pesu kuivateide, siis hakkavad nõudepesumasinaid, et kui palju suureneb riigi energiavajadus, see muutub täiesti nagu reaalseks ja ma saan sellest juba paremini aru ameerika seletate, et konditsioneeri kasutamine, mis on ka Eestis juba täiesti tavaline, et suvel on täitsa mõistliku, susiseb nurgas kusagil konditsioneer, mis on silmapaistva energiatarbimisega. Sest suved lähevad pikemaks ja palavamaks, see on täitsa selge, et ka see riistapuu tuleb, varsti muutub normaalseks igas Eesti kodus enne saadet me olime väga leilis selle sündmuse pärast, mis äsja Austrias toimus ja noh, räägime sellest siis viimased paar minutit, mis meil saates on veel järele jäänud. Ikka uskumatu lugu, et, et ühes tsiviliseeritud riigis Euroopa südames juba teine selline juhtum. Et kas selles võib näha midagi kahtlast, midagi Austriale, ainuomast. Ma olen ka näinud, et seda otsitakse isegi juba, nagu on sõjaaega juurtega mindud, et et võib-olla on võib-olla sealt mingi Ta ütles, et, et see on nüüd, kuidas sa ütlesid tasu selle eest, et Austria nii-öelda tee Nadžifitseerimine pooleli jäi. Nojah, jah, noh, see on viidatud jah, sellele, et Austria ei ole tahtnud tegeleda oma minevikuga ja, ja noh, ei ole kõigest rääkinud ja just see nii-öelda see vaikimise moment, et et lihtsalt vaikides vaadatud igasugustele asjadele ja noh, see on ka põhjus, miks selline jube jube asi teoks sai, aga ma ei, ma ise ei usu seda. Ma arvan, et see on, see on lihtsalt selline põhjuste otsimine, ma arvan, see oli lihtsalt lihtsalt selline noh üks suur üks suur koletis, inimlik juhus ja, ja see oleks võinud sattuda või juhtuda ükskõik kus, et et mina küll ei seostaks seda eriti Austriaga, aga, aga imidži suhtes küll tasuks tähele panna seda, nüüd peaks nüüd mõtlema sellele reaktsioonile ja asetama selle sündmuse võib olla puht hüpoteetiliselt erinevalt. See koht üles logo austria pervertide maa. Ja et Austria kujutaksime ette, et see sündmus oleks näiteks aset leidnud Slovakkias siis oleks ju selge, siis oleks ju noh, sellised umbes selliseid asju, et selliseid asju oligi siis Ida-Euroopa lastelt oodata või et noh näete, siin oleks Eestit nimetada või Eestit ja et no et, et noh, et kas siis sellised maad nüüd ongi Euroopa Liidu täieõiguslikud liikmed või midagi sellist? Veel hullemad loosungeid, kusjuures samas ma meenutaksin, et nüüd on ju üles tõusnud see eesti inimsööja juhtum, mis 80.-te aastate alguses meil siit tähelepanu köitis, millest need taanlased on teinud rokkooperi, et, et kas, kas me saame seda üldistada nagu eestlaste peale või see ikkagi on see ühe ühe erakordse koletise sattumine? No kui midagi üldistada minu meelest siis ainult seda, et kus olid inimeste silmad, tähendab, kui pervert tegutseb ja ta suudab endale allutada kogu oma perekonna, suudab oma isiklikule tütrele teha seitse last ja hoida neid keldris kinni 20, mis iganes, neli aastat. Siis noh, et see, et see mehe naine on ka poolpidune, mingi meelevigane, eks ole, okei, kõik ühes võib võib-olla. Aga kus on ümbritsevate silmad selles mõttes, selles mõttes ma näen nagu õppetundi ja paralleeli millega iganes, kas või meie metsade puhtusega, et ei ole vaja vaikides pealt vaadata, kui, kui noh, ema või isa tänaval oma oma last füüsiliselt karistab või või, või keegi midagi maha viskab või et sa kodanikujulgust võiks inimestes rohkem olla ja kui sul tekib küsimusi, siis, siis noh, see, see ei ole uudishimu, see ei ole niisugune turumuti uudishimu, et et tahan kõike teada ja tahan kõigega kursis olla, nagu ikka midagi kahtlast toimub, siis tuleb nagu nagu signaaliga teele saata, et, et midagi on, midagi on väga valesti. Ja kuidas hakkavad elama siis edaspidi need seitse last? No see on omaette, see on juba psühhiaatrite probleem ja seda ei taha nagu mõeldagi, et sind juba kirjutati, et need poisslapsed, kes seal olid kinni, et need ei olnudki nagu enam inimesed, kuigi seal keldris oli, oli telekas, nad vahtisid seebioopereid ja muid, mis seal näidati, aga, aga nad vestlesid omavahel juba peaaegu loomadena mingite kummaliste häälitsuste, ega nii et noh, see on kindlasti rõivaga rikkalik õppematerjal. Psühhiaatriaõpikule või ülikoolile, aga, aga noh, asi on ikka õudne. Selge, aitäh, head kolleegid. Tulite siia ilusal nädalavahetusel, loodetavasti me ei ole seda ära rikkunud ei meile endile ega ega, ega ka meie kuulajatele, aitäh kuulamast ja, ja nautige siis seda tõesti ilusat päeva.