Ärgem võtkem algava saate pealkirja helilooja ühekülgsuse tunnistusena. Zlatad kats on nobe kirja panema ka neid noote, mis muutuvad elavaks muusikaks kõigile tädidele ja onudele, emadele-isadele, vanaemadele ja vanaisadele. Püüdmata anda sellest muusikast kõikehõlmavat loetelu. Nimetaksin vaid mõningaid eri žanris kammerooperit, tuvid viltuses reas, kontaati, laul, Nestrist laadi mälestussammas, Burleski sümfooniaorkestrile, kontserti viiulile, keelpilliorkestrile ja Timpanitele a cappella kooritsüklit, oktoobri ballaad, romansse, katsi, teoste nimestikus. Tabeliloojate teatmiku enda alla kaks tihedalt täistrükitud raamatu lehekülge. Huvitav väide, mu rõõm on kirjutada lastele, on samuti tõestatud selles nimekirjas. Arvukad teosed noorele põlvkonnale paistavad silma isegi väga põgusal pilgu heitmisel teatmiku. Ma armastan lapsi, ütles helilooja ja jutustas Kukkus välja, nii et ma olin ise sõja ajal mitu aastat lastekodus ja seal hakkasin kirjutama oma sõprade jaoks ja kaaslastele. Armastus laste muusika vastu on jäänud kogu eluks. Mäletan oma esimest pala, selle nimi oli punanaevastiklased. Ise kirjutasin, värsid ja muusikalapsed kandsid selle lastekodusid. Aastaid on muidugi jäänud palju esimese pala ja tänaste helindite vahele kuid palusin siiski heliloojal hetkeks klaveri taha istuda ja punalaevastik lasi mängida. See oli nii ammu 11 aastaselt, elasime siis Usbekistanis, Nomangaanid olime Evokatsioonid. Idarindel emaga sattusime lahku laeval sõidul Maaskalast Krasnojarskisse. Kolm aastat olime lahus. Kats meenutas veel, et ta isa, kes õpetas nii enne kui pärast sõda muusikakoolis riiulilt hakkas süda tütrele õpetama juba tolle kolmandast eluaastast alates pisut ka klaverit. Mäletan, et juba enne sõda oli tahtmine muusikat luua. Istusin klaveri taha ja tegin oma lapterlikke katsetusi. Aga näib, et lastekodu äratas minus erilise vajaduse midagi oma ja kaaslaste jaoks kirjutada. Hiljem sai sellest niisugune eluline vajadus, milleta on elu kujuteldamatu tänini töötahe. Järjest kasvab. Helilooja kinkis meile ühe heliplaadi pealkirjaga lustakad, lood. Et need lood on lastele mõeldud, näitab plaadi humoorikas ümbris mängukaru, kes on kelgult maha kukkunud tema pea kohal härmas puu otsas varest selle üle rõõmu tundmas. Pildi paremal küljel aga valitseb suur suvi naerma päikesega. Kuid siingi on midagi korrast ära. Poiss nutab ja tema kõrval vaatab meile otsa imetlema näoga, kas kuusk pala lugejale klarnetile ja keelpillikvartetile. Te olite metsas, eks ju. Ta on ilus täis saladusi. Kuid kui vaadata metsa läbi värviliste prillide näitaja hoopis teistsugune. Kas teate, miks karud talvel magavad et kõik lapsukesed võiksid julgesti kelguga sõita? Küll on kurb, kui sead kahe sisuliselt kurisega pagassi peale. Kõigi osade muusika on imetlusväärselt puhas ja poeetiline, on kirjutanud muusikakriitik Reuters teine ajalehes manadiosmoldaabi. Lapselik sõna parimas tähenduses. Sellesse on kätketud maailm niisugusena nagu näevatele lapsed lähedane ja hiigelsuur, tavaline ja imetlusväärne ja tingimata hea. Seejuures räägib helilooja lastega kaasaegse muusika keeles ilma igasuguste alla hindlustetajale ja sellepärast lusta, kas lood võetakse algust lõpuni vastu kergelt, lihtsalt ja raugematu huviga. Kui hea on sõita kelguga, kui sa oled koos sõpradega isegi kui nende truppi pole see hirmus. Pole midagi kallimat laulust, mida laulad ema hällilaulust. Te kuulsite mitut lugu, rõõmsate kurda. Meie peategelane unustas aga teile algus tere ütlemast. Sellepärast ütleb ta nüüd korraga. Tere, aitäh. Ja head aega. Pärast sõja lõppu naasnud Jovi töötasin lasteaias siis kirjutasin mudilastele, on säilinud needki laulud. Pärastpoole 53. aastal hakkasin tegema kaastööd meie nukuteatrile, liguurichised, nukuetenduste muusikat olen kirjutanud kuni viimase ajani. Ma arvan, et oli hea kool ettevalmistuseks niisugustele rasketele žanritele nagu ooper, ballett. Esimese lasteooperini jõudis Cats 1966. aastal. See oli kits, kolme tallega variant muinasjutust, hunt ja seitse kitsetalle. Olen kirjutanud veel ühe ooperi, kui seda võib nii nimetada eraldi proosalood, mille liidab ühte Grigori keeru luuletus, mis on lastel teha kasvade algul vööni, siis õlani siit üle meie peade nad kasvavad ja nii edasi ja siis saame meie väikesteks luuletuse nagu prelüüd, intelludiumid ja post lüüd, novellide juured. Siin oligi juttu ooperist, tuvid viltuses reas, mida eespool nimetasin. Praegu ongi Zenjovi ooperi- ja balletiteatri laval ballett Andryess mida õnnestus näha. Paraku puudub neil muusika, mis õigustaks veidi pikemat peatumist sellel teosel. Arvan, et kui mõni meie balletilavastajast Ambeeeffi tantsu paneks oleks mudilaste rõõmu palju. Nii libreto kui muusika annavad väga suuri võimalusi heaks balletiks. IRLi ja niisuguse lastele on ju vaja kirjutada niisama hästi kui täiskasvanuile ainult et veel paremini. Muusikaline keel on lastele vastuvõetav siis, kui ta on kujundlik. Milliste vahenditega on loodud, pole tähtis. Ma püüan kirjutada kaasaegseid, helikeeles vahelande isegi üsna keeruline. Nad õpetavad mind, kuidas neile kirjutada. Olenevalt nende vastuvõtust hakkan oma lähenemist ümber mõtestama. See, mida nad paremini vastu võtavad, saab minu loomingus edaspidi suurema koha. Ma hakkan jõudma lihtsuseni läbi keerulisuse. Sellest lähtuvalt kattis tunnistas, et ta oma balletietenduste vaheaegadel astub mõnikord laste juurde ja küsib, kuidas meeldib. Lapsed ju ei tea, kes ta on. Ja heliloojale on suurim tasu, kui ta kuuleb suusad kriitikat ja see kriitika kinnitab, et lugu meeldib. Kindlasti ei õnnestu kõik alati ühteviisi on ka nõrgemaid teoseid. Loominguprotsess on ju nagu lainetus, kuid peamine on see, et ta on peatumatu. Praegu kõlab kitse hällilaul ooperist Kitskolme kallega laulab Anna Ševtšenko. 1952. aastal sai slastast Kats Kišinjevi konservatooriumi diplomi. See dokument tõendas, et ta on lõpetanud kõrgema muusikalise õppeasutuse täieliku kursuse muusikateaduse alal. Miks mitte, kompositsioon? Mulle tundus, et tõeliseks heliloominguga tegelemiseks peab inimene olema arenenud ja haritud. Et esialgu tuleb õppida literatuuri, muusika, ajalugu ning teisi muusikadistsipliine. Olles nende teadmiste kaudu läbi oma prisma peegeldumise tab, hakati avaldama mingisuguseid oma muusikalisi mõtteid. Soov luua oli alati, olles veel muusikateaduse üliõpilane, kirjutasin kolmeosalise kantaadis, koorile, orkestrile ja realistidele. See oli muidugi ebaprofessionaalne, eriti, mis puutub sümfooniaorkestrisse hiljem töötasingi legantaadi põhjalikult ümber. Slastat katse tegi läbi kompositsiooni stuudiumi professor Leonid kuurovi juures. Et ta on alati olnud loomingus oma tee otsija, siis tundsin huvi, kuidas on ta vahekorrad ametliku kriitikaga. Üldiselt ta mind ei kiida ja olen selle eest tänulik. Ülistamine ei soodusta loomingulist kasva. Olen tänulik kriitika eest, mis osutab ka puudustele ja nendest vabanemise teedele. Kui ei leita midagi, teeb salati valvsaks. Siis pole kõik korras. Kriitika on kas liiga pealiskaudne või ebaobjektiivne. Mõnele teosele reageeritakse kiiresti. Balleti kohta on tulnud juba kolm-neli artiklit ja oleme neis sisalduvaid nõuandeid nii koreograafiat lavastuses kui ta muusikat kuulda võtnud ja mõningaid muudatusi teinud. Kriitikat arvestades võib teost parandada. Heliloojal on väga pehmed pruunid silmad ja nende kaudu näeb maailma ilmselt väga hea inimene. Kindlasti võivad tema õpilased rõõmu tunda igast kohtumisest oma pedagoogiga. Ja ega's rõõm ühepoolne ei ole. Armastan väga pedagoogilist tööd ja ei kavatse sellest loobuda, kuigi mõnikord tundub, et ei jäta loominguks aega. Aga see ainult tundub nii sageli hoopis aitab. Vahel õpid oma õpilastelt, saad mingi värske mõttemaaelu, muutuks ilma selle tööta vaesemaks. Laastavat kats nimetas mitmeid oma kompositsiooniklassi üliõpilasi, nende seas tänavust lõpetajat amfizza Fjodor ovat kes on esimese Moldaavia naishelilooja esimene naisüliõpilane diplomitööks sümfoonia suurele orkestrile. Tema õpetaja ei ole veel sümfooniat kirjutanud, aga tema kirjutab. See on väga meeldiv, et üliõpilane jõuab oma pedagoogilist ette. Tööheliloojana pedagoogina samuti ulatuslikku tegevust heliloojate liidu laste muusikasektsiooni juhatajana mis haarab laste muusikakirjastamist ning laialdast propagandistlikud. Ööd on hinnatud vabariigi teenelise kunstitegelase aunimetuse andmisega. Aga kodu, kraamimine, pesemine, potid-pannid, kolmeaastane lapselaps, kelle jaoks helilooja lubas peatselt kirjutama hakata, nagu ta omal ajal oma poja jaoks kirjutas. Üsna tõenäoline, et nooringi Võsu võrsub muusikuks, nii nagu kogu pere eeskuju annab. Mu isa, viiuldaja mees, muusikateadlane, poeg, muusikateadlane, mõnia, laulja, aga lapselaps läheb klaveri juurde ja laulab. Külvelmite katsi laule, sest kolmeaastastele ta veel kirjutanud ei ole. Noorimat, kelle pooles ladvad katse oma loominguga seni on pöördunud on viie kuni kuueaastased. Nüüd tahab ta kirjutada lastele ka instrumentaalteoseid, küll pisut eakamatele, sest Maria 80 laste muusikakooli nõuavad pedagoogilist repertuaari ning seal õpitava klassikalise muusika kõrval vajavad nad ka folkloori-le toetuvaid Moldaavia kaasaegsete heliloojate töid. Seni on laadalt Katš koostanud kogumikke teiste heliloojate instrumentaalmuusikast. Kuigi sümfoonia on jäänud seni kirjutamata, kuulub viiulikontsert toekate suurvormide hulka. Tänase saate lõpetuseks kuulete sellest teosest teiste kolmandat osa. Kuid enne pöörame pilgu hetkeks ühele teemale, mis lastemuusika kõrval Zlatvat katse loomingus üsna domineerival kohal. Sõda. Olen kogu aeg seda teemanti endas kandnud. Unustada neid asju ei saa, sest olen ise selle läbi elanud. Leningradi, mul on vokaalsümfooniline tsükkel mälestussammast. Komballaad Leningradi tütarlapsest praeguselt heliloojast Tatjana Firnovast kehkatas blokaadi. On ballaad lastekoorile ja klaverile. 10.-te aastate lõpul töötasin fašistlike koonduslaagrite vangide laule, mida omal ajal laulis veel Ernst Busch. Digine metsas oplanile baritoni leia klaverile. Hiljem arendasin vokaal sümfooniliseks tsükliks. Karmid viisid. Sõja teema poole pöördun ikka ja jälle. Rõõm on kirjutada lastele, ütles helilooja. Selle kõrval mõjuvad minevikku sõja tumedatoonilise meenutused, eriti kontaželt. Hoiatavalt. Jäägu rõõm ja rahu. Lastele kõigile.